Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis (0)

Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduse Instituut
Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis
Referaat
Tallinn
2015
Sisukord
Sissejuhatus ...................................................................................................................3
I Hiina
Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4
Religioon , rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5
Naine Hiina kultuuriruumis ......................................................................................6
Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7
Hiina kasvatusmudel ....................................................................................................8
II Islam
Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................8
Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................9
Naine Islami kultuuriruumis .....................................................................................11
Naudingukunst Islami ühiskonnas .........................................................................12
Islami kasvatusmudel ...................................................................................................14
Minu arvamus ...................................................................................................................15
Sissejuhatus
Käesolev referaat hõlmab endas ülevaadet kahest suurimast kultuuriruumist idamaades , milleks on Hiina ja Islam. Referaadi on koostatud puhtalt Maria Tilki kirjutatud raamat ,,Kasvatus Eri Kultuurides III'' allika põhjal.
Ida kasvatuskultuurides on aegade jooksul olnud kahtlemata palju enam vaimset, inimese sisemiste väärtuste arendamisele suunatut kui lääne kultuurides.
Samuti annab käesolev referaat võimalikult täpse ülevaate nii islami kui ka hiina kultuuri mentaliteediajaloost. Nagu on öelnud Maria Tilk:
,, Just mentaliteet on see, mis kujundab kasvatuskeskonna ja kasvatusmudeli, mille kaudu oleks võimalik kasvatada ideaalset inimest, nii nagu seda tahab oma lapses näha iga lapsevanem . Ideaali saavutada pole ilmselt kunagi suudetud, kuid selle eesmärgi poole on järjekindlalt püüeldud kõikides kultuurides läbi aja.
Kasvatus eri kultuurides
I Hiina
Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu
I Periood: teadmata - XVI eKr:
Legendaarne periood
II Periood: XVI eKr - XI saj. eKr:
Shang -Yin-i riik. Sellest pronksi ajastu perioodist pärinevad
Hiina kultuuri vanimad kirjanäidised.
III Periood: XI saj. eKr - III saj. Ekr:
Zhou valitseja periood. See on Hiina kultuuris raua aja varajane staadium, milles sirgusid üles hiinlaste ühed kuulsamad õpetlased nagu Konfutsius , Laozi, Mengzi
IV Periood III saj. eKr - III saj. pKr:
Han dünastia aeg. Selles ajastus algas budismi levik, müntide valuutana käibelevõtt ja Kompassi kasutusele võtmine. Konfutsiusest saab pühak. Riigipiiride sõjalise jõuga laienemine
V Periood 220-590:
Kolmevalitsuse periood. Pidevad kodusõjad
VI Periood 618-906:
Tan dünastia aeg. Kujundatakse välja eksamisüsteem riigi ameti kohtadele. Süveneb välisreligioonide levik. Hiinast saab suurim riik maailmas
VII Periood 960 - 1279 :
Song dünastia aeg. Trükikunsti alguse aeg. Mongolite sissetung. Kunsti viljelemise levik.
VIII Periood 1260- 1368 :
Yuan dünastia ehk mongolite valitsemisperiood. Marco Polo külastab Hiinat. Pekingist saab pealinn.
IX 1368- 1644 :
Min dünastia periood. Traditsioonilise kultuuri tagasipöördumine. Eksport suureneb. Jesuiidid tulevad õukonda elama,
X 1644- 1912:
Qing dunastia ehk mandzude aeg. Muudetakse kardinaalselt traditsioonilist hiinlase välimust - surmanuhtluse ähvardusel peavad kõik mandzude eeskujul patse kandma. Jesuiitide kohalolek süveneb. XIX saj. eurooplastele avatud- tõlgitakse hiina kultuuri raamatuid. Hiinlased suunduvad Euroopasse õppima.
Religioon, rituaalid ja sümbolid
Hiinlaste arvates nende valduses olev maa Taeva Impeerium maakeral, ning pidades absoluutse kindlusega Hiinat kogu maailma nabaks. Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus , samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne, peetakse barbariteks. Eurooplase stereotüüp on ''meretagune kurat''. Kuradeid kujutavad hiinlased valgete nägude ja punaste juustega.
Valge üleüldistelt on Hiina kultuuris madalate instinktide ja hauataguse maailma värv. Samas, hiinlased usuvad tõsimeeli reinkarnatsiooni. Kui inimene sureb , läheb ta, kas põrgu või paradiisi . Põrgus on 10-ne ringiline institutsiooniline ametnike ja kantseleide kadalipp , kus esimeses instantsis otsustatakse karistus ja viimases etapis , kelleks inimhing sünnib tulevases elus. Paradiis on olemas hiina kultuuris budismi ja taoismi mõjudega. Hiinlased usuvad, et kõik teispoolsuse elanikud - nii deemonid kui ka jumalused - on kunagi inimesed olnud.
Siiski on Hiina kultuuris kesksel kohal esivanemate ehk sugulashingede kultus. Pea igas traditsioonilises Hiina kodus on kodualtar koos surnute nimedega. Keskmiselt ohverdatakse esivanematele regulaarselt 2 korda kuus. Oluline rituaal pulmatseremooniass on pruudi tutvustamine esivanematele. Samas pruudi ja peigmehe pulmaeelset seksuaalsuhtet tõlgendatakse lugupidamatusse esivanemate suhtes.
Jumalaga on hiinlasel suhted vastastikuse abi printsiibil. Kui jumal ei aidanud, võidi minna uue jumala juurde. Jumalat võidi karistada hooletu ja ükskõikse suhtumise eest inimesse, mis väljendus jumalakuju nuhtlemises või kaugesse perifreeriasse saatmisega. Kõige tähtsamad jumalad on Taevaaluse jumalad ehk hiinlase moraali valvurid . Kõige tähtsamad jumalad või teisisõnu pühakud on Hiinas Konfutsius, Laoz ja Buddha.
Hiina imperaatori kultusele omane värvide ja arvude sümboolika on järgmine. Sinine värv sümboliseerib Taevatemplit, 9-astmelise ehk kõrgeima 9-Yang'i tunnus. Kollane värv tähistab Maatemplit, 8-astmeline Yin'i tunnus. Püha tegevused Hiinas on maaviljelus ja siidikudumine. Astronoomilise kevade esimesel päeval viiakse läbi 1. vao kümnirituaal, mida alustas imperaator ja jätkasid hierarhiliselt ülejäänud. Kevade viimasel kuul viis impetriss läbi ohverduse siidikudumise altari ees.
Hiinlase rituaalid peavad õhkama suurt elujõudu, millel rõhk on teatraliseeritud etendusel , mis peab rõõmustama nii inimesi kui ka jumalusi . Kõige tavalisem ja lühem jumaluse poole pöördumise rituaal on kuju ees lõhnakepikese süütamine, põlvitamine ja 3. või 9. kummarduse tegemine ning oma palve esitamine.
Kokkuvõtvalt, Hiinlase ettekujutuses on maailm lõpmatu arv läbipõimunud soodsaid ja halbu mõjusid, mis tähendab, et iga ettevõtmise õnnestumine oleneb õnnelike kombinatsioonide tundmisest ja kasutamisest.
Naine Hiina kultuuriruumis
Kui Hiina perekonda sündis tütar, pidid vanemad kahetsuse märgiks tüdruku kohe voodi alla asetama ning seejärel kolm päeva paastuma. Tüdruk pidi hällist peale õppima kuuletuma perekonna meestele ja neid igati teenima. Suurimad väärtused tüdruku puhul hinnatakse tagasihoidlikkust ja kuulekust. Igast toast , kus viibivad mehed, peab tüdruk taganedes välja minema, ning isegi mõte kaebamisest ülekohtu peale pidi talle üdini võõras olema. Igas vaidluses pidi ta tunnistama oma süüd ning mõtlema, et tal on vedanud , kui ei järgne ränka karistust. Vaid sellise ideaali järgimine võis anda tüdrukule perekonna lugupidamise, millega välditakse riidu, solvamist ja alandamist. Sellise kasvatusmudeli järgimisega sai naisest abielludes oma mehe ideaalne partner ning yin-yang'i tasakaalu säilitaja.
Pea kogu naise elu oleneb abielust, siis nõudis Konfutsius juba, et mehe valikul tuleb naisel olla hästi ettenägelik. Neiu ei tohtinud abielluda :

• mehega, kes pärineb valitsusvastase vandenõuga perest
  
• mehega, kelle sugulased on seotud halbade asjadega või kelle perekonnas valitseb riid
  
• seaduserikkuja või kohtulikult karistatuga
  
• kroonilise haige või mingi kehalise puudega inimesega
  
• mehega, kelle õlul lasub kohustus hoolitseda suure pere eest - vennad, õed, tädid ja teised.
  

Tütred abiellusid 16 aasta vanuses ja läksid mehe perekonda ning ämma täieliku kontrolli ja käsu alla. Noore abielunaise mees allus ise oma emale-isale ja vanematele vendadele ning seepärast polnud kaitset kuskilt oodata. Ämmale tuli meele järele olla, ainukeseks lohutuseks lootus, et õige varsti sünnib peresse poeg. Poja sünd leevendas olukorda ning lohutas teadmises, et kunagi saab noorest emast endast ämm ja valitseja.
Naise kõige tähtsamaks ülesandeks Hiina kultuuris peetakse meessoost järglaste sünnitamist. Naine, kes seda ei suuda, langeb põlu alla, temast võidi kergesti lahutada ja tema edasine elu oli äärmiselt troostitu.
Kui naine jääb rasedaks siis lõpetab ta varakult sugulised suhted ja allub väga paljudele rangetele keeldudele. Näiteks ei tohtinud ta külastada lõbustusasutusi, käia ilma varjuta, süüa kanaliha, ei tohtinud õmmelda, ronida redelile, koristada ja palju muud. Seda kõike pidi naine tegema oma lapse hinge kaitsmiseks.
Naise seisund oli madal ehk naine on loodud meest teenima. Kõik suhted allusid pojaliku lugupidamise seadusele ehk perre sooviti poegi, mitte tütreid. Mitmenaisepidamine oli enam kombeks rikastele. Naised, eriti rikastes peredes , elasid suletud elu, kuid võisid saada hea hariduse.
Naudingukunst Hiina ühiskonnas
Pärimuse järgi - kui Konfutsius oli saavutanud ülima tarkuse ja harituse, hakkas ta elama ''jõudeelu ehk mittetegemist''', mida samuti soovitas Laozi. Mõlema targa õpetused kujundasid hiina ülikute seas traditsiooni, mis ei hinnanud kõige kõrgemalt mitte teadmist, oskust ega isegi loomingut vaid lihtsalt tervist, rõõmsat elutunnetust, elamise nautimist.
Hiina tark kummardas vaimsust kõige avatumas vormis: avanud oma südame olemise täiusele, nautis ta kogu olemise kulgu , suutes seda ka pisi- ja argiasjades. Hiinlane on rahulik oma vaesuses - mida vaesem on vaim, seda enam sinna mahuv; mida rahulikum on vaim, seda enam mahub sinna rõõmu.
''Peen'' elulaad on kogu ümbritseva elu täielik tajumine . See ei tähenda maja ülekoormamist kallite asjadega või tegelemist mingite eriskummaliste hobidega. Hiinlase jaoks tähendab see avastada olevas midagi muud lisaks: peenes lihtsat, kauges lähedast ja vastupidi, ehk väikeses suurt, lõpetatus hoomamatut. ''Peene'' ideaalses variandis pöördus looming tagasi loodusesse , kunstlik viis leida enese läbi loomuliku. Seega võib öelda, et jõudeelu tähendab sisekaemusse pöördunud tundlikku kuulatamist, teravat silma ja taju, et sügavamalt lülituda ja osa saada lõpmatust olemise kulgemisest, kus loomingut ei saa enam eraldada elu enese rütmidest ja harmooniast.
Lisaks peab hiinlane oskama mõnu tunda ilusa ilma, vaate , eseme vaatlemisest, mitmesuguste helide kuulamisest ja lõhnade nautimisest.
''Akna juures on hea kuulata vihm sahinat bambusesalus.
Lehtlas istudes on hea kuulata tuulesahinat mändides.
Kabinetis on hea kuulata, kuidas hõõrutakse peeneks tussi.
Istudes tugitoolis on hea kuulata raamatulehtede sahinat.
Kuuvalgel on hea kuulata keelpillihelisid.
Lumesaju ajal on hea kuulata, kuidas keedetakse teed.
Kevadel on hea kuulata vilepillihelisid.
Sügisel on hea kuulata sarvehelisid.
Öösel on hea kuulata, kuidas pekstakse pesu''
XVI sajandi käsikiri
Hiina kasvatusmudel
Hiinlase kasvatuses väga olulisel kohal on tihe side loodusega ( Feng Shui ). Universum on jaotatud viieks - neljale aastaajale ja ilmakaarele lisandus keskpaik . Hiinlase kasvatuses toimis ja põimus kolm religiooni - konfutsianism, taoism ja budism. Kuna ühiskonna mudel on perekond, toetus kasvatus esivanemate kultusele. Vanemad inimesed olid alati olulisemad kui nooremad .
Hiina kultuuris puudub rangelt seisuslik kasvatus ehk eduka sooritusega eksamisüsteemis võib iga seisuse esindaja tõusta kõrgemale astmele ja loota prestiižhikamale ametikohale. Igal seisusel on õigus esitada oma järeltulijatele siiski erinõudmisi. Näiteks Hiina imperaator on Taeva Poeg, tal on Taeva mandaat. Tema õigused on piiramatud , kuid ta peab jälgima seadust, vastasel korral võib Taevas temast ära pöörata.
Kõikjal Hiinas kehtib ringkäendus ja vastutus naabrite , sugulaste ja pereliikmete tegevuse ees. Haridust ja õpetust väärtustatakse kõrgeimalt, isegi rohkem kui rikkust. Kirjaoskus on rituaalne ja Hieroglüüfe peetakse aukartust äratavaks.
Laste kasvatamine Hiina kultuuri ruumis on karm, pikaajaline ja vaevaline. Kesksel kohal on Konfutsius ja tema õpetuste kummardamine , mälutreening ja kepidistsipliin. Haritud inimene ehk mees peab ettevalmistava kasvatuse kaudu saavutama igatise tasakaalu ehk ying-yang'i, mille raames tundma tseremooniaid, teadma peast Konfutsiuse õpetusi, oskama vaielda, filosofeerida , valdama peent väljendusviisi, oskama luuletada, maalida, kalligraafiliselt kirjutada, musitseerida, oskama nautida jõudehetke täiuslikust ning samuti valdama võitluskunsti ja relvakasutamist.
Hiinlast kasvatab ja distsiplineerib eriti linnakeskkond oma tiheda asustuse ja samaaegu range seisusliku etiketiga, ülikute piduliku liikumise ja tänavateatriga, ennustajate, jutustajate, mitmesuguste võistluste/võitlustega, samuti avalike karistamiste ja hukkamistega. Kõik see aitab kujundada mitte ainult etiketikohast käitumist, vaid ka isiklikku väärikust.
IV Islam
Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu
Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil alustas võidukäiku islami usk araabia maade rahvaste kultuuriruumis. Prohvet Muhamedile saadetud ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele miljonite inimeste jaoks. Nimelt loevad moslemid aega alates 622. pKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Muhamedi surma järel tekkisid vaidlused usudogmaatikas, mis viis moslemid kahte leeri: sunniitideks ja šiitideks.
VII-VIII sajandil tekkis Araabia kalifaat ehk jumala saadiku asemik. See oli araabia hõimude ühendus, mis moodustas lõpuks paljude võidukate vallutussõdade tulemusena hiigelimpeeriumi, ulatudes Indiast ja Kesk-Aasiast Prantsusmaa piirini.
VIII - XII Sajand on kõige viljakam periood keskaegse araabia-moslemi kultuuris. Selles ajas jõudis lõpule arabiseerimise protsess kalifaadi keskmes olevates piirkondades: Süüria, Iraak , Egiptus. Valitsejaks oli sel perioodil Abassiidide dünastia, kes olid prohvet Muhamedi onu al-Abbasi järglased. Pealinnaks sai Bagdad , ning riik sai nimetuseks Bagdadi kalifaat.
XII - IXX Sajand oli otomanide dünastia valitsemise periood, mille riigi piiridesse mahtus suur osa Euroopast ja Väike-Aasiast. Selle dünastia rajaja Osman I lõi riigi ja valitsemissüsteemi, mis suutis vastu pidada vaatamata arvukatele sisepingetele, territooriumi ulatuslikkusele ning eri rahvustele sel territooriumil. Otomanide riigi pikaealisuse üks olulisi põhjusi oli just islamiusk, mis suhtus allutatud kristlastesse suhteliselt leebelt ja teiselt poolt nõudis muhameedlastelt väga ranget koraani ettekirjutustest kinnipidamist, seda kuni sultanini välja. Riigis valitses kolm keelt: türgi, araabia ja pärsia.
Tänasel päeval hõlmavad kakskümmend araabia riiki märkimisväärse territooriumi. Suur osa sellest on kõrb või tühermaa, kuid vaatamata piirkondade erinevustele on araablased oma vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõigil araablastel on sama usk, mis ei tunne ei riikide ega klasside piire ning araablased hindavad tänaseni enese kultuuri iidseid traditsioone väga kõrgelt.
Religioon, rituaalid ja sümbolid
Vaatamata erinevustele ühiskondliku elu tasandil, kohalikes rahvuslikes traditsioonides ja ajaloolises saatuses, kujunes pikaajalise ja keerulise kultuuride sünteesi tulemusena välja üldine islami kultuur, mis määras sajanditeks selle piirkonna rahvaste maailmavaate, elulaadi, kõlbelised normid, ideaalid, psühholoogia, ühiskondlike asutuste struktuuri ja käitumismudeli.
Rahva esimesed õpetajad on koraani lugejad. Koraanist sai kalifaadis hariduse ja õpetatuse alus. Koraan on püha raamat, kus on kirjas islami alused. Koraani sisu andis Allah prohvet Muhamedile peaingel Džebraili vahendusel.
Koraan ei lükka ümber varasemaid sõnumeid, mille tõid Mooses ja Kristus, vaid suhtub nendesse suure lugupidamisega , kuid on etteheide kristlastele ja juutidele, et need peavad end Jumala äravalituteks. Moslemid usuvad, et ainult Jumalal on otsustamis õigus, keda ja miks ta valib. Moslemi jaoks on jumal eelkõige halastaja , valmis andestama patustele, kui nad pattu kahetsevad ja Jumala tõelise teenimise ning õige uskliku elu poole pöörduvad. Koraan on Jumala enda antud, siis tema stiili ei saa matkida, ta on üks ja ainus. Koraani ei ole võimalik tõlkida, tõlked on vaid väike osa pühast informatsioonist ja müstiliselt Sõna Jõust. Koraanis on üleloomuliku ilu ja kõigi murede lahenduste kõrval veel ka Jumala käsitamatuid saladusi sisaldavad märgikoodid, peidetuna kirjatähtedesse ja salmide kindlasse järgnevusse. Koraani järgi on kõik inimesed vastutavad oma tegude ja mõtete eest. Seega otsus käia õiget Jumala juhatatud rada ja elada tõelise uskliku elu on igaühe enda teha. Koraani kohaselt need, kes otsustavad nõnda teha, pälvivad Jumala halastuse. Samuti need, kes Jumalat eiravad, on ära teeninud tema viha. Üks endistest Jumala inglitest, kes ei täitnud Jumala käsku ega kummardanud Aadama ees, aeti taevast välja - temast sai Saatan, kes püüab inimesi õigelt teelt ära juhtida.
Šariaat on moslemitele jumalik tava, kuidas islamikogukonnas elada ja, mis koosneb korraldustest ning kohustustest, mille hulgas kohustuslikud rituaalid, mida peab täitma iga moslem . Moslem peab probleeme lahendama Koraani printsiipide abil.
Usutunnistuse , Allahi transtsendentsuse ja ainujumala tunnistamise kõrval on iga muhameedlase kanoonilisteks kohustuseks palve, paast , armuand, palverännak ning vajaduse korral ka pühas sõjas osalemine ehk teisisõnu džihaadis osavõtmine.
Rituaalne palve on iga muhameedlase kultuse põhielement, rangelt fikseeritud žestide ja sõnade kooslus, see on kiituse ja armastuse akt, mis ei sisalda mingit konkreetset palvet ega inimese isiklikku suhet Allahiga. Paluda tuleb koraani kohaselt kolm korda päevas, eriti püüdlikud palvetavad isegi viis korda päevas. Moslem peab jälgima, et palvele läheb ta rahuliku ning väärika kõnnakuga, sirgeselgselt, korrates pöördumist Allahi poole.
Esimene kord peab moslem palvetama koidu ja päikesetõusu vahel (as-subh), seejärel kohe pärast keskpäeva (az-zuhr), siis umbes kell neli pärastlõunal ( al-asr), siis veel kohe päikeseloojangu järel ( al- magrib ) ja viimane palve tuleb teha öösel ( al-isha). Õigeusklik võib palvetama hakata ainult pärast seda, kui ta on ''rituaalselt puhas'', mis tähendab pärast pesemist . Rituaalne puhastumine näeb välja nii moslemi jaoks:

Alusta lausega: ''Armulise ja kaastundliku Jumala nimel''

Pese käed kuni randmeteni kas üks, kaks või kolm korda,, sõltuvalt saadaoleva vee hulgast, alustades paremast käest''

Loputa suud ja kurista kolm korda kurku

Puhasta ninasõõrmed, kummassegi kolm korda vett tõmmates.

Pese kolm korda nägu, suunaga laubalt lõua poole ja kõrvast kõrvani.

Pese käsivarred kuni küünarnukini kolm korda, alustades paremast

Tõmba niiske käega kolm korda üle pea, et puhastada juuksed laubalt kuni kuklani.

Puhasta sõrmeotstega kolm korda kõrvu

Tõmba niiske käega üle kaela ja puhasta seda kolm korda

Lõpuks pese kolm korda jalgu kuni pahkluudeni, esmalt paremat ja siis vasakut.
Seejärel on moslem valmis palvetamise läbi viimiseks. Olenemata, kas moslem on kodus, tänaval või mošees, pöördub ta alati näoga Meka suunas ja märgib enda ümber territooriumi, mis eraldab teda ümbritsevast maailmast. Palvet võib teostada ükskõik kus, välja arvatud reedene keskpäevapalve, milleks kõik õigeusklikud kogunevad linnade peamošeedesse ühispalvele.
Naine Araabia ühiskonnas
Juba Muinas-Araabia naised tundsid kirja, luuletasid ja oskasid mängida mitmetel muusikainstrumentidel, laulsid, olid kursis teaduse saavutustega, nautisid kirjandust, eriti luulet, ning osalesid edukalt isegi mitmetel sõjakäikudel.
'' Tuhat ja üks ööd'' kirjeldab naist järgmiselt:
,, Neiul on kõned õrnad ja piht peenike , ta sarnaneb basiilikuvarrega, tema naeratus on otsekui karikakar ja tema juuksed on nagu päitse. Põsed on tal otsekui anemoonid ja silmnägu nagu ladvaubin, huuled on tal justkui vein ja rinnad nagu granaatõunad; tema ihuliikmed on nõtked nagu väädid ja ta on kujult sihvakas ja tema ilu on õrn; nina on tal otsekui mõõgatera, otsaesine on hele ja kulmud kokku kasvanud, aga silmad on tal surmaaga jumestatud. Kui ta suu lahti teeb, pudeneb ta huulilt värskeid pärleid ja tema loomuomadused panevad oma õrnusega südameid kütkesse; ja kui ta naeratab, siis näib sulle, et kuu on tema huulte vahel särama löönud, ja kui ta pilgu heidab, paljastuvad ta silmade tupest haljad mõõgad. Temast võluvamat pole ollagi, ja teda ihkab nii rändaja kui ka paigalpüsija, ja tal on lõhnavad huuled ja need on pehmemad koorevõist ja magusamad meest.--- Ja tema rind on otsekui maantee mägede vahel ja tal on seal nagu elevandiluust kuplid, ja õrnadest puusadest ääristatud kõht, otsekui õitsev lilleõis oma pehmete kurdudega, mis on üksteise peal ja pringid reied nagu pärlitest sambad, ja tuharad, mis laienevad otsekui kristallmeri või valgusemäed, ja tal on väikesed jalad ja käed, mis sarnanevad kullakangidega.''
Varasemas araabia kirjanduses ja luules on sageli juttu pirtsakast, isemeelselt, iseseisvast rikkast naisest, kes elab oma mõnuks, ei taha end siduda kindlalt ühegi mehega, reisib , pillab raha ja naudib elu. Eriline mõju oli naistel araabia varasemale luulele, mida iseloomustab mõtte ja tunde rafineeritus, rikas sõnavara ja hea stiilitunnetus. Islami tekkides ja levides kahanes araabia luule osa oluliselt, sest prohvet Muhamed oli selle kui paganliku usu väljendusvormi agar vastane.
Madalamas seisuses naise olukord on kahtlemata vähem kadedustvääriv ja tüdruku sünd neis perekondades pigem õnnetus. Sellistes peredes esineb komme tüdrukuid templitesse müüa. Kõrgemas seisuses naised saavad õiguse kaasa lüüa ka riiklikult prestiižhikates poliitilistel ametikohtadel.
Islamimaailmas võib abielu lahutada nii mees kui ka naine. Samuti on koraani kohaselt mees ja naine väliselt üheõiguslikud. Prohvet Muhamed andis õiguse meestele naisi karistada, kui naised ei elanud korra kohaselt. Samas vaatamata kõigele, andsid ka islamimaailma mehed endale aru, missugust jõudu naine endast võib kujutada, nagu on kirjas ''Tuhandes ühes öös'':
,, Kui paljusid rikkaid on naisterahvad vaeseks teinud ja kui paljusid vägevaid on nad alandusse viinud ja kui paljusid suurelisi oma teenriteks teinud! Naisterahvad võrgutavad tarku , tõmbavad häbisse vooruslikke ja laostavad rikkaid, ja nad teevad õnnelikud õnnetuteks, aga ikkagi on arukad nendesse arutult armunud ja peavad neist lugu ega arva seda õnnetuseks või alanduseks. Kui palju orjasid on nende pärast oma peremehe käsust üle astunud ja oma ema-isa pahameele ära teeninud, ja kõik sellepärast, et arm on südames võimust võtnud. Kas sina, vaeseke, siis ei tea, et naisterahvastele ehitatakse lossisid, ja kui nad lossikambris on, tõmmatakse eesriided ette; ja nende tarvis ostetakse orjapiigasid ja nende pärast valatakse pisaraid ja neile valmistatakse healõhnalist muskust ja ambrat ning lihvitakse kalliskivisid! Nende pärast aetakse sõjaväed kokku ja püstitakse aiapaviljone, nende tarvis kraabitakse kokku varandusi ja lüüakse maha päid.''
Vaatamata kõikidele piirangutele, rangetele keeldudele ja karistustele on islamimaailmas palju nimekaid naisi, kes suutsid mehi ümber oma väikese sõrme keerata, lastes neil täita kõik oma soovid ja kapriisid. Sellegi poolest on naise staatus alati olnud islami kultuuris madalam kui mehel.
Naudingukunst islami ühiskonnas
Islamimaailmas on naudingukunst peamiselt seotud peensusteni välja aretatud laua- ning söögikommetega. Lauakultuuris on väga hinnatud vaimukad toostid, sageli on need ekspromptluuletused. Sellist vaimukat lauakaaslast hindab moslem väga ning sellist külalist võidi sagedamini külla kutsuda ja kostitada.
Moslem tunneb suurt naudingut elamast iga päevast elu oma uskumuste kohaselt. See tähendab, et islamimaailmas valitsevad mitmesugused toidukeelud, mis on enne kõike seotud sooviga püüda vältida kõike roojast ehk sakraalselt ebapuhast. Näiteks ujuvate loomade liha oli lubatud süüa, maismaaloomadest aga siga kui roojane oli igal juhul keelatud.
Toiduvalmistamist peetakse kunstiks ja hea kokk on väga kallis ning kõrge lugupidamisega.
Samas peetakse islamimaailmas lihtrahva maiuseks granaatõuna, viigimarju, arbuuse, samuti hapendatud nisu, musti viinamarju, tammetõrusid, kastaneid ja praetud kundžutiseemneid. Hoidutakse ka kõikidest juur - ja puuviljadest, mis lõhnavad teravalt - rõigas, küüslauk, sibul , seller, või sisaldasid luukive - oliivid , datlid, aprikoosid, virsikud ja viinamarjad . Samas peetakse luksuslikuks magustoitudeks india oliive, luukivide tuumi, roosivees pestud suhkruroogu, Balhi aivat või süüria õunu.
Vaatamata sellele, et Koraan keelab veini joomise, juuakse veini ohtralt ja kõikjal ning karistused selle eest on eri piirkondades erinevad. Veini juurde kuulub tants ja laul. Eriti laulmisesse suhtutakse sügava austuse ja tunnetusega. Kaunis laul võis lasta '' hingel ära lennata''. Tavaliselt lahutavad piduliste meeli naisorjatarid - lauljannad ja tantsijannad.
,, Hästikasvatatud inimesed( jõukad) ei söö tükeldatud loomasoolikaid, kõõluseid, neerusid, magusid, krõmpsluud, kõhualust ega ka supirohelist. Nad ei lürbi suppi , ei otsi ega kougi aju ega üdi, ei määri rasvaga , ei kasuta palju soola, mis on kõige ebaviisakam, ei hulbi äädikas. Nad ei määri rasvaga enda ees lebavat leiba, ei siruta end oma kohalt kaugele; ei laku sõrmi, ei topi suud täis, ei võta suhu nii suuri tükke, et huuled jäävad rasvaseks, ei topi korraga suhu kahte erinevat toidupala ega söö soolast eelrooga. Viimast peavad nad häbiväärseks; kui vaid mõnikord kaunid lauljannad ja peened daamid lubavad endale mõnu süüa soolast oma armukese majas ning edvistada üleoleva suhtumisega toitu ja üldnõutud toidukommetesse.''
Islamimaailma keskaaja nõutud kombed
Õige toit ja õige käitumine toidulauas on Allahi teenimine ja sellele pööratakse kasvatuses ülisuurt tähelepanu islamimaailmas.
Islami kasvatusmudel
Juba enne islami perioodi olid araablastel-nomaadidel välja kujunenud oma järglaste kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Need sisaldasid nii eetikanorme kui ka inimese harmoonilise arengu printsiipe.
Islamiusu hadiseid ehk korralduste kogusi tervetest eluviisidest õpetatakse igale lapsele. Neid kordab moslemi laps lõputult, kuni need pähe jäävad:
,, Reisige, liikuge pidevalt ja olge terve.
Õppige ujuma , vibu laskma ja ratsutama.
Ärge saastage seisvaid veekogusi.
Hoiduge alkohoolsetest jookidest, sest nad on kõigi hädade algus ja kõigi õnnetuste ema.
Ärge sööge liiga tulist toitu.
Toidu austamine on enne ja pärast sööki käte pesemine.
Kõige parem jook nii siin- kui ka sealilmas on vesi.
Meenutage sööma asudes Allahit ja ärge olge toidu suhtes valiv.
Puhastage hambaid.
Parem on kanda oma lapituid rõivast kui laenatut või teiselt nurutut.
Püüdke igal hetkel olla puhas. Usk nõuab inimeselt lihtsalt ja puhtalt riietumist.
Allahi meenutamine on hinge kosutus.''
Idamaised traditsioonid ja moslemite usulis-kõlbeline eeskiri kujundab ideaalse õigeuskliku muhameedlase, tema maailmavaate ja moraali.
Koraani järgi vastutavad kõik inimesed oma tegude ja mõtete eest. Seega on otsus käia õiget Jumala juhatatud rada ja elada tõelise uskliku elu igaühe enda teha. Suurepäraseks eeskujuks on arvukad jutustused prohvet Muhamedi elust ja käitumisest. Õige moslemi peamine voorus on alistumine Allahile.
Patuks ei peeta ettevõtlust, raha teenimist ja rikastumist mitte ainult riigitööl, vaid ka eraärilise tegevusena ehk ärivaist ja aktiivsus on pigem au sees.
Šariaat on moslemi jumalik tava, kuidas islamikogukonnas elada. Selles on korraldused ja kohustused ning kohustuslikud rituaalid, mida täidab iga moslem. Need kohustused on palve, paast, armuand, palverännak ning vajadusel ka džihaadis ehk püha sõjas osalemine.
Vastastikune abi, külalislahkus, suuremeelsus, kohusetruudus, soovide tagasihoidlikkus , kasinus - need omadused peavad iseloomustama moslemit ning nendest omadustest kasvab välja iga moslemi isiklik väärikus.
Perekonna au hoidmine on üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas. Kõikidesse vanematesse ja auväärsematesse, samuti sugulastesse peavad nooremad moslemid suhtuma suure lugupidamise ja aupaklikusega.
Minu arvamus
Tegemist on suurepärase ülevaatliku raamatuga , mis avardas, minu kui lugeja, maailmavaadet ning tekitab huvi, et uurimise all olevaid kultuure ise veel lähemalt tundma õppida ehk reisida antud kultuuriruumidesse turistina. Ütlen ausalt , esimesest leheküljest alates on aru saada, et tegemist on kuldaväärt raamatuga idamaade kultuuridest inimesele, kes ei tunne neid kultuure nii detailselt kui seda on kirja pannud Maria Tilk. Äärmiselt värvikalt, informatsioonirohkelt on antud raamatus kirjeldatud uurimise all olevatest kultuuridest.
Valisin Islami ja Hiina kultuurid referaadi peamisteks uurimise all olevateks objektideks, kuna nende kultuuriruumi esindajatega on mul endal isiklikult olnud varemas elus kõige suurem kokku puude, millest tulenevalt ka suurem huvi just nende kultuuride vastu. Arvan, et tänases Eesti kultuuriruumis on kindlasti oma koht olemas vaimsetel väärtustel, mida need kauged idakultuurid hoiavad kõrgeimal astmeil väärtuste trepil . Kokkuvõtvalt tuleb seesugune informatsioon teiste kultuuride kohta ainult kasuks täna päevasele inimesele, sest arvan, et mida rohkem me teame teiste kultuuride esindatajate kohta, seda rohkem oleme suutelised neid mõistma ja aru saama nende olemusest. Mida rohkem me teame üksteise kohta, seda adekvaatseimaid otsuseid oleme võimelised vastu võtma üks teise suhtes.
Kasutatud Kirjandus
Maria Tilk, 2006, ,, Kasvatus eri kultuurides III''