Huvitavaid mõtteid tehnika täiustamiseks sisaldavad säilinud Theophiluse (10. saj.) ja mitmed 15. saj. pärinevad anonüümsed käsikirjad. Laevad Läänemerel Sveaviikingite ja Läänemere idarannikul elanud hõimude vahel valitsesid ammused sidemed. Laevakujutised Gotlandi pildikividel 8. aastasajast langevad ajaliselt ühte Gotlandi ja Kuramaa ranniku asukate kokkupuutega. Nimed Lindasnäs ja Kuramaa põhjatipp Domesnäs muutusid hästituntud geograafilisteks mõisteteks Mälerni oru ruunikividel Kesk-Rootsis. 1158 sai Lübeck kaubalinna õigused. Sakslased lõid endale Visbysse tugipunkti kaubavahetuse kindlustamiseks. Kasvas huvi Daugava kui kaubatee vastu. Liivimaale asunud saksa ristisõdijad ja kaupmehed pärinesid Vestfaalist ja Reinimaalt. Siia tuldi alati üle Lübecki ja Visby, piki Kura rannikut Riia suunas madala mere tõttu purjetada ei juletud. Seevastu Eesti
vallutajad panid maksma uue halduse ja kirikliku korralduse. Tekkisid piiskoppidele alluvad haldusüksused ehk piiskopkonnad. Piiskopkondades teostasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Pärast seda kui Saaremaa oli allutatud ja paavstile alluva kirikuriigi loomine ebaõnnestunud, koosnes nn. Vana-Liivimaa konföderatsioon viiest väikesest feodaalriigist: Ordule kuuluvad alad, Riia peapiiskopkonna valdused, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Sachsenspiegel Põhja-Saksa aadli õiguskoodeks, mis keskajal oli ka Liivimaa rüütliõiguse aluseks. Selle järgi oli talupoja kohuseks maksta vasallile maa eest renti. Vasallile antud läänis oli tal küll kohtuvõim, kuid talupoeg oli isiklikult vaba ja oma maa omanik. Talupoega puudutav töökohustus oli esialgu ainult kõiki ristituid hõlmav kohustus sooritada üldisi töid (hoida korras teed ja sillad, ehitada kirikuid,
400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi. Venemaa- Liivimaa sõda -1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda. Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis. Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop, III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa-Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne juhtiv persoon, kelle ümber oleks võimalik koonduda. Üks periood, kus oli kellegi ümber koonduda oli Plettenbergi ajal( 1494-1535)
privileegidest. Riiklik võimuaparaat: Jätkus dualistlik valitsemiskorraldus, mis tähendas, et seisusliku omavalitsusega körvuti oli riiklik valitsemiskorraldus/aparaat. Nende kahe erineva valitsusorgani vahelised piirid ei olnud eriti selgelt paigas. Tihti asjad kattusid teemad, samuti isikud olid tihti mölema valitsusorgani poolel tööl. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond Kuni asehalduskorrani balti erikorra hiilgeaeg. Esialgu vene pool tegeles ainult süjaväliste üksuste küsimustega balti provintsis, samuti ka maksudega veits. Küik ülejäänud küsimused maapiirkondades olid aga rüütelkondade ehk aadlikorporatsioonide kontrolli all. Täitis maapiirkondades nii valitseja kui ka kohtu positisiooni. Rüütelkonda kuulumise aluseks oli aadlimõisa omamine
Pronksiaja inimestel oli kombeks matta jõukamad inimesed kivikirstkalmetesse, mõnikord surnukeha põletati enne matmist. 8.klass Uusaeg l osa 4.peatükk Eesti 17.sajandil Liivi sõja(1558- 1583) järel jagunes Eesti ja Läti ala mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja- Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga jäi Poola võimu alla ja kandis Liivimaa nime. Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Saaremaa kuulus Taanile. Nii Poola kui Rootsi soovisid endale kogu Baltikumi. Poola ja Rootsi vahel puhkes sõda, mis kestis vaheaegadega ligi 30 aastat. Tekkisid usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, aga poolakad katoliiklust. Lõpuks jäi peale siiski Rootsi. 1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, millega poolakad loovutasid Liivimaa rootslastele. 1645.aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saaremaa.
Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika vastu. Ta tundis huvi balti temaatika vastu. Uuris Liivi-ja Eestimaad ning Venemaad. Andis välja ajakirja. Tal oli mündi-, naturaalide ja arhivaalide kogu ning õpetlaste vaselõigete kollektsioon. 1787. aastal sai ta Peterburi Vaba Majandusliku Ühingu liikmeks. 1792. aastal nimetas Liivimaa Üldkasulik Ökonoomiline Sotsieete ta auliikmeks. 1815. aastal sai temast Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi liige. 1803. aastal andis Tartu ülikool Hupelile audoktori tiitli filosoofiateaduskonnas ja 1818. Aaastal teoloogia audoktori diploma. Viimased aastad Põltsamaal Hupeli nägemine oli kehv ja kannastas ta ka valudes alakehas. 1796. aastal kinnitati Carl Heinrich Temler, kes oli sündinud Weimaris, õppinud Jena ülikoolis ja olnud Vana-Põltsamaal kindralmajor Reinhold Ludwig von Patkuli juures koduõpetajaks, Hupeli adjunktiks ehk abiteoloogiks
1. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuse õiguslikud lähtealused. Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele k...
vaherahu 15-ks aastaks. 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia piiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Vana-Liivimaa kaotas, lõpetati Poslovi rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu; 1557 sai ümber Venemaa lepitud vaherahu tähtaeg; tartlased ei maksnud oma maksu ära ja Venemaa otsustas sõja kasuks. Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail - tuli 1560.apr Kuressaarde oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. 1561 tuli tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. 1561 rootslased Põhja-Eestis - rootslased ajasid poolakad Toompealt välja
1572. aastal suri Poola kuningas ja uueks kuningaks 1575. aastal Stefan Batory - Tegi koostööd Rootsiga Moskva tsaaririigi vastu. 1577. aastal Poola-Leedu kaotas enda alad Vana-Liivimaal. 1578. aastal toimus pööre, 1580. aastal purustati tsaariväed Võnnu lähedal, piirati Pihkvat ning Rootsi väed piirasid Paidet, Rakveret ja Narvat. SÕJA LÕPP: 1582. aastal sõlmiti Jam-Zapolski vaherahu ja rootsiga sõlmiti Pljussa vaherahu. Lõuna- Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, hiljem sai Kuramaa. Lublini unioon (1569) - 1548. aastaks olid Leedus välispoliitilised probleemid: 1) Pikaaegne konflikt Moskvaga, 2) Reguleerimata suhted Poolaga. Kasvav Vene hädaoht ja 1558. aastal alanud Liivi sõda sundisid Leedut mõtlema sidemete tugevdamisele Poolaga. 1569. aastal sõlmiti Lublinis unioonilepingu. Poola kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist sai ühine riik (Rzeszpospolita). Uuel riigil oli üks valtiav kuningas, ühine Varssavis kogunev maapäev (seim) ja tegutsev valitsus (Senat)
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
Nende kahe seadusega tekkis rivaliteet kahe kubermangu vahel. Liivimaa ja eestimaa vahel. Keskvõim soovid seda et talurahva seadused oleks kubermanguti võrdsed. 1804 a seadus nägi maamõõtmist ja hindamist. Talurahvas ei olnud rahul. Liivimaal oli väljaastumisi vähe, sellele vaatamata paigutati küladesse sõdureid, sest kardeti, et talurahvas hakkab rahutusi tegema. Eestimaa kubermangus toimus ülestõus kose-uuemõisa sõjad. 1805. TALURAHVA SEADUSTE II JÄRK. 1816 eestimaa 1817 kuramaa 1819 liivimaa. Eelmine periood püüdis talurahvast kaitsta mõisnike omavoli eest, siis nüüd talurahvas vabastati isiklikest sõltuvustest. Majanduslikes mõttes oli selle taga füsokraatlik mõtteviis, siis nüüd tuli selle asemele liberalism. Ühest küljest oli see justkui jätk 1804 aasta seadustele. Põhjused olid majanduslikud, mõisate ja taluda majandamise raskused. Viljahindade languse tõttu hakkasid ka mõisat majanduslikesse raskustesse sattuma.
formeeriti tööpataljonidesse saadetud eestlastest (k.a. 22.territoriaalse laskurkorpuse riismed) ning Venemaale evakueeritute baasil. Sõjategevuses osales 8. Eesti laskurkorpus 1942 detsember-1943 jaanuar Velikije Luki piiramisel, kus korpus kandis suuri kaotuseid ning 1200-2000 meest taas sakslaste poole üle läks. Rindele jõudis laskurkorpus taas 1944 suvel Eestis ning pärast Eesti vallutamist Lätis Kuramaa poolsaarel toimunud lahingutes 1945 kevadel. b) Eestlased Saksa armees: Eesti metsavennad: Metsavennad võtsid osa Eesti vabastamise lahingutes 1941 suvel ning osalesid ka Tallinna hõivamisel. Pärast sõjategevuse lõppu Eesti alal liitusid mehed kas vabatahtlike pataljonidega või läksid Omakaitsesse. Omakaitse: Kaitseliidu laadne Saksa okupatsioonivõimude poolt loodud organisatsioon, mille ridadesse kuulus u 40 tuhat meest.
Balti kubermangud peavad minema Sa koosseisu. II taoline liikumine oli Suur-Saksa Ühing (Alldeutcher Verband). Al 1915 aastast aktivisseerus ka baltisaks propaganda. Berliini moodustati Balti Usaldusnõkogu, tegid oma häälekandja, tegid üleskutsed Sa 20 vägede sissetungiks Baltikumi. Eriti sai see propaganda hoogi 1915 sõjalise kampaania vältel, kui Sa hõivas Kuramaa. Juhtivad pol ringkonnad olid veendunud dekompositsioonipoliitika vajalikkuses. Ve seevastu ei kavandanud mingisuguseid. 20. saj alguses kasvas tähelepanu Valti kubermangude alade kohta tervikuna, seoses tugevdada Peterburi sõjalist kaitset. Kardeti, et sõja puhkemisel võiks Sa maandada dessantüksused Soome rannikul ja sealtPeterburgi edasi tulla. 1906 töötati Ve-l välja sõjakäigukava Soome. 1912 kinnitati keisri poolt uus mobilisatsiooniplaan. 6. armee 4 asreemkorpusest
Xi saj. Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid nind võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eeestis ja Saaremaal. Eriti hooolikalt kindlustati linnuste väravad. 16.Naabrid ja suhted nendega Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste esivanemad: latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Küllaltki laialdane ala Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas oli eestlaste sugulasrahvuste liivlaste ja kurelaste valduses. Liivimaa Kroonika järgi esines eestlaste ja latgalite vahel sageli tülisid ja relvakonflikte, kus enam olevat kannatanud latgalid. Eestlastele olid leedulased tugevamad vastased, kes tegid siia mitmeid rüüsteretki. XII saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi ja kirikuivüimude katsed Eesti alistamieks ja rahva ristimiseks. Erilis tulemusi siiski polnud
võitle b kommunismi vastu. Kriitiline olukord tekkis septembris, kui rinne Eestist tagasi tõmmati. Oli võimalus jääda kodumaale ja oodata P unaarmee "vabastajaid" või lahkuda koos S aksa vägedega. Enamik valis kodumaalt lahkumise lootuses, et taandudes läände saame varem või hiljem lääneliitlaste sõjavangideks. See oli raske teekond kokkuvarisevas S aksa armees, kuid otsustavates lahingutes 14 Eesti väeosad enam ei osalenud. Minu sõjatee viis mind Kuramaa kotti, kus olin kuni sõja lõpuni. Koos oma poistega olime väheste seas , kes sealt välja pääses id ja oma sõjatee Saksamaal B riti sõjavangilaagris lõpetasid. Nüüd saabus olukord, kui mu näituseväljaku sõbrad olid minust paremas olukorras . Nad olid kodumaal, oma rahva keskel, kangelased, ja mitmedki eelistatud olukorras. Kuid nad pidid kaasa elama kommunismiterrorile , küüditamistele ja suurele venelaste sissevoolule , mis meie rahvuse olemasolu ohustas. Kõigele
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Reaalne võim koondus vürst Vassili Dolgorukovi (srn 1739) ja Peeter I reformide vastaste kätte. Anna Ivanovna 1693-1740 Keisrinna 1730-1740, Ivan V tütar. Dolgorukov ja Golitsõn löödi minema, Anna soosik oli ta armuke Ernst Johann von Biron (srn 1772), kellest tehti ka Kuramaa hertsog. Välispoliitikat juhtis Osterman, armeed kindralfeldmarssal von Münnich (srn 1767). Annat on süüdistatud saksameelsuses ja sakslased olid ka juhtivatel kohtadel tema riigis. Ivan VI 1740-1764 Keiser 1740-1741, Anna Ivanovna õetütre poeg, sai troonile kahekuuselt. Biron lootis sellega oma võimu
asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused need hõimud, kes elasid maagirikastel aladel, spetsialiseerusid metallitootmisele. *vana-liivimaa poliitiline ülesehitus. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriidist. Kõige suurem ja tugevaim oli saksa ordu liivimaa haru, mida valitses Liivimaa meister kes omakorda allus Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem. Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused,
maahärrad välisabi otsimiseks, ordumeister Fürstenberg vahetati Gotthard Kettleri (oli Poola orientatsiooniga) vastu ja viimane hakkas kohe koostööd tegema septembris 1559 müüs SaareLääne piiskop oma valdused Taani uuele kuningale Frederik IIle, kes saatis Saaremaad valitsema oma 19aastase venna Magnuse, kes 1560. a maabuski oma sõjasalgaga Kuressaares; piiskopiks saanud auahne noormees ostis endale veel nii Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, Magnusel puhkes konflikt orduga, mis lõpetati vaherahuga ja Taani kuningas kutsus oma venna enda juurde aru andma Vene väed alustasid (1560) uut pealetungi, vaherahu sai läbi ja 2. augustil toimus Valga lähedal Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli e Härgmäe lahing, kus ordu sai nii lüüa, et lakkas olemast see
aastaks.Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia piiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Vana-Liivimaa kaotas, lõppes Poslovi rahuga, millegi Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vasase liidu;1557sai ümber Venemaa lepitud vaherahu tähtaeg; tartlased ei maksnud oma maksu ära ja Venemaa otsustas sõja kasuks. *Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail- tuli 1560.aprillis Saaremaale, Kuressaarde oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. 1561 tuli ta tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama kohapeal juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga.
6 Liivi sõja põhjused, ajend ja tulemused Liivi sõja ajendiks oli Tartu maks ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine st. Venemaa nõudmised olid seega õiguspärased. Maksu (1 hõberaha ühe elaniku kohta kolme aasta jooksul) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. 16. sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud viieks omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa. Oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum jätkuvalt vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskava suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustuled endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanil ja Rootsil. Üha selgemaks sai, et sõda ülevõimu pärast on vältimatu. Lõpptulemused: Eesti jagamine kolme kuninga vahel:
Nimetus tuleb sellest, et esimesena hõivati vallutajate poolt liivlaste maa, mille nimi laienes hiljem ka edasistele vallutustele. Vana-Liivimaa feodaalriigid 13.-14. sajandil. Eesti ja Läti alal tekkis mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus omaette Eestimaa hertsogkonnana Taanile. Suurem osa Eestist oli jagatud Liivimaa Ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Oli ka Tallinna piiskop, kel polnud aga ilmalikku võimu. Läti ala oli jagatud ordu, Riia peapiiskopkonna, Kuramaa piiskopkonna ja Riia linna vahel. Ordualad olid jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks. Ordu ja piiskopid olid Saksa-Rooma keisri vasallid, kuid Vana-Liivimaa ei kuulunud Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Vormiliselt oli tähtsaimaks kohalikuks võimumeheks Riia peapiiskop, ent ordu ei soovinud sellega leppida. Sellegi tüli taustaks oli esialgu paavsti- ja keisrivõimu vastuolu. Maa kindlama alistamise ja välispoliitilise olukorra stabiliseerumise järel puhkes Vana- Liivimaal 1297
· tungis Poolasse, Varssavi poole, 1. aug alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada oma valitsuse--->ei sobinud Stalini plaanidega: peatas armee, lasi Sm-l ülestõusu maha suruda--->Stalin seadis oma valitsuse võimule · purustanud Mitte, tekkis võimalus ka hoop anda Nordile--->sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust, Lätist ja tõmbuda sügiseks nn Kuramaa kotti · 1944 suvi NSVL ründas Soomet, kuid jäi purustamata, sept sõlmis Soome vaherahu ja väljus sõjast · sügis punaväed okupeerisid Rum, Bulg, sakslased löödi välja Jugos-st · sõjast üritas väljuda Ung, kuid sakslased okupeerisid selle Normandia dessant: · Punaarmee edu suurendas asjaolu, et Saksa väed pidid olema läänerindel, Hitler lootis vastaste dessandi kiirelt purustada ja paisata väed idarindele · 6
Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad (riietuseks valge mantel musta ristiga). 14. saj. kuulus Liivi ordusse 200-300 rüütelvenda. Organisatsiooni liikmed olid poolvennad sepad, pagarid, kingsepad jt. Tähtis koht oli preestervendadel, kes pidasid kiriklikke talitusi. Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jt. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Talle allusid kiriklikult Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Saare-Lääni piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast. Selle pealinnaks oli algselt Vana-Pärnu, hiljem Haapsallu. Tallinna piiskop omas ainult vaimulikku võimu. Võõrvõimud ja maa põlisrahvas maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja jätsin mõned õigused. Jäi püsima Muinas-Eesti kombe- ja tavaõigus. Kohtus olid maarahva esindajad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud, kes kuulutasid tavaõigustele tuginedes välja otsuse
1617. Aastal õnnestus sõlmida Rootslastel venemaaga Stolbovo vaherahu ning saada oma valdusesse Ingerimaa. Edu saatis rootslasi ka võitluses Poolaga. 1629. a sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. 2. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru. Piiskopriikides vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, järgnes Tartu Piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkon. Kuramaa piiskopkond oli aga kõige vaesem ja oma poliitikat see ei ajanud. 14. saj hakkasid Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk ning abi vajasid nad poliitilistes võitlustes vasallideslt, mis jagunesid omakorda rüütelkondadeks. 14. Saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama igaaastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. 1421. a korraldati aga Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi ehk maapäevi
Saaremaal. Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu (5). Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega.. Piiskopiriikides vanim ja kulukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes tähtsuselt Tartu piiskopkond. Saare- Lääne piiskopkonna valitsemise muutis keeruliseks valduste killustatus. Kuramaa piiskopkond oli kõige vaesem ja iseseisvat poliitikat ei ajanud. Liivimaa maapäevad – kes seal osalesid, kus toimusid ja mis küsimusi seal arutati? Toimusid Volmaris e Valgas. Otsuste tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati järgmisi probeeme: 1) Välispoliitilised küsimused 2) Omavahelised tüliküsimused 3) Maksud 4) Talurahva küsimused Esindatud olid 4 seisust: Riia piiskop+ teised vaimulikud; Liivi ordu
tungis Poolasse, Varssavi poole, 1. aug alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse seada oma valitsuse--->ei sobinud Stalini plaanidega: peatas armee, lasi Sm-l ülestõusu maha suruda--->Stalin seadis oma valitsuse võimule purustanud Mitte, tekkis võimalus ka hoop anda Nordile--->sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust, Lätist ja tõmbuda sügiseks nn Kuramaa kotti 1944 suvi – NSVL ründas Soomet, kuid jäi purustamata, sept sõlmis Soome vaherahu ja väljus sõjast sügis – punaväed okupeerisid Rum, Bulg, sakslased löödi välja Jugos-st sõjast üritas väljuda Ung, kuid sakslased okupeerisid selle Normandia dessant: Punaarmee edu suurendas asjaolu, et Saksa väed pidid olema läänerindel, Hitler lootis vastaste dessandi kiirelt purustada ja paisata väed idarindele 6
ja avaldas luulekogusid. Tema luule paremik on ajaproovile vastu pidanud eestlaste koorilaulu raudvarasse kuuluvate laulude sõnadena. Peale laulude on Koidula oma isa Jannseni eeskujul avaldanud pooltõlkelist ilu- ja näitekirjandust .Koidula on üks eesti teatri loojaid. 1869. aastal toimub Tartus Jannseni eestvõttel I Üldlaulupidu. 10. Eesti kool 19. sajandi viimasel veerandil. Venestamine 1885. aastal toimus äge venestamispoliitika. Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning õpetajate seminarid allutati Rahvahariduse Ministeeriumile. Koolide juhtimine ja kontrollimine läks rahvakoolide inspektoritele ja (kubermangu) direktorite kätte. Rahvakoolid jaotati õppeaja ja õpetajate arvu järgi ühe- ja kaheklassilisteks. Neis käidi vastavalt kolm ja viis talve. Esimene koolitüüp hakkas ametlikus keelepruugis kandma vallakooli, teine ministeeriumikooli nimetust. Määruse alusel lubati emakeeles
kooliõpetaja Franz Eduard Weberi koostatud taimemääraja "Beschreibung der phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands" 1852, mida võib pidada 19. sajandi üheks paremaks Eesti taimestiku käsiraamatuks. Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi. Taksonite kirjeldused on varasematest üksikasjalikumad, samuti mainitakse enamikul liikidel ka leiukohti. Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku, Liivi- ja Kuramaa osa põhineb rohkem kirjandusallikatel. Ledebouri järglaseks TÜ-s ja botaanikaaias sai tema õpilane Alexander Georg von Bunge , kes oli ühtlasi ülikooli esimene botaanikaprofessor, varasemad olid loodusloo professorid. Ta oli ka botaanikaia juhataja 1836-1867. Bunge õhutusel hakkasid botaanikaga tegelema mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased (Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid
See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Rootsi-Vene sõda 16561661 Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku Venemaaga sõdiva Rzeczpospolita (Poola) vastu, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ja suure osa Poolast. Sellega oli Läänemeri muutunud Rootsi sisemereks. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul Ingeri sõda. Osa Vene vägesid jõudis välja Neeva jõeni, juunis hõivasid nad Nöteborgi ja Nyeni. Vene vägede peajõud hõivasid juulis-
sissemakstud rahasumma. Templirüütlid said sedaviisi panganduse kaudu ruttu üsna rikkaks. Saksa odru ehk Teutooni ordu asutati 1190. aastal hospidalivennaskonnana Akkoni all. 1198 sai see rüütliorduks (musta ristiga valge mantel). Mõõgavendade ordu asutati 1202 Riias (punane rist valgel mantlil). Ordu eesmärgiks oli alistada balti ja soome-ugri rahvad. 1230. aastaks alistati Liivimaa ja Kuramaa lõplikult. Kogu maa sai ordu endale (va Põhja-Eesti, mis Taanilt 1227 vallutati, seal olid aadlimõisad). 1237 (pärast 1236.a Saule lahingut) ühines MO SO-ga. II ristisõda Edessa langemine 1144 ajendas II ristisõja (1147-49), mida juhtisid Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Sõda lõppes tulemusteta Damaskuse-retkega. Sõtta mindi selleks, et abistada ristisõdijate riike moslemite vastu.
d) Mulkidel on om sveits-Helme ümbrus. e) ,,Kesk-Eesti sveitsi tuleb krossimeeste Meka"-Tääksi ümbrus. f) Tuntuim on olnud Liivimaa sveits, mis jääb Läti aladele, hõlmates Koiva jõe ürgoru piirkonda Sigulda ümbruses. Sveitsis tehti uuring selgitamaks välja täiendnime sveits kasutamist maailmas. Selgus, et maailmas on kokku vähemalt 191 sveitsi täiendiga nime ja neist 67 asuvad Saksamaal. Nimekirja kuulub ka Liivimaa sveits, kuid eestimaa ja Kuramaa sveits puuduvad, mistõttu võib arvata, et maailmas on veel rohkem sveitse. Eesti rahvuslik maalikunst- esimesena huvitus saartest Johann Köler, kes maalis palju Hiiumaa-ainelisi maale. Tema tuntum maal on kunstniku sünnikoht. 1898 vennad Paul ja Kristjan Raud Muhus. 1892 Amandus Adamsoni esimene kalurieluaineline figuur ,,Muhu kalur". Saaremaale jõuti 20. sajandi algul. Saaremaa ainest on põhjalikumalt käsitlenud Konrad mägi. Kuulsaim: maastik kellatorniga. Enimkujutatud
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK Millised riigid mõjutasid peamiselt. Vana-venemaa ja Poola. Vene riik tekkis 9. saj lõpul keskusega Kiievis. Nagu ilmneb vene Letopissidest 10.saj lõpul 11.saj algul ulatusid Kiievi vürsti valutusretked Leedu aladeni. 983 a. Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale. Küll aga osutusid leedulased V...
Nii sai alma mater Tartuensis Tsaari–Venemaa neljandaks kõrgõppeasutuseks. XIX sajandil saavutas meie kõrgkool oma ajaloos suurima tuntuse teadusmaailmas. • XIX sajandi Tsaari-Venemaa üldise arengu vajadused ja Lääne-Euroopa kõrghariduse, teaduse ning kultuuri traditsioonide kokkupuude ning Liivimaa aadli huvid ning taotlused kujundasid XIX sajandi algusel TÜ tekkeks unikaalse olukorra. • Õppijate põhiosa moodustasid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlike, vaimulike ning linnakodanike pojad. Õppijate arv oli ülikooli taasavamisel alla 50, 20-ndate aastate keskel 450, 50-ndail aastail 600. Ülikoolil oli kindel osa balti-saksa haritlaste ettevalmistamisel. Vahetum seos eestlaste eluga, eriti maaelanikkonnaga ilmnes rahvahariduse vallas. • ÜIiõpilaste arv kahekordistus mõnekümne aastaga. Suurim osa üliõpilastest omandas arstikutset. Õppijate arvult teisel kohal oli õigusteadus.
röövisid kariloomi. Pärast suhteliselt edutut sõjakäiku tulid Liivimaale pihkvalaste saadikud ettepanekuga rahu teha, kuid seda ei võetud vastu. Leedulaste sõjakäik Eestimaale Tõenäoliselt 1219. jaanuari paiku toimus Liivimaa vanemas riimkroonikas kirjeldatud leedulaste sõjakäik Eestimaale. Kuna Läti Henrik seda ei maini, siis osa ajaloolasi paigutab selle hoopis aega pärast 1227. aastat. Leedulaste erakordselt hulljulgeks nimetatud retk kulges läbi Zemgale ja Kuramaa ning üle Kura kurgu Saaremaale. Üksteise järel rüüstati Saaremaa, Muhu, Läänemaa, Järvamaa, Nurmekund ja Sakala. Tagasiteel ründas neid aga orduvendade, liivlaste ja latgalite salk. Pikast retkest kurnatud leedulased said lahingus lüüa, osa neist tapeti, teised põgenesid oma röövsaaki maha jättes. Sõjakäik Revalasse 1219. aasta veebruaris otsustati Riias korraldada sõjakäik Revalasse. Algatajaks
Ta pidi elu lõpuni vangi jääma; Krahvisõda 1533 suri Frederik I; Algas võitlus kuningatrooni pärast; Katoliiklased tahtsid kuningaks Christian II, luterlased Frederiku poega Christianit; 1534 valiti kuningaks Christian III, kes kinnitas luterluse riigiusuks; Aadlike võim nõrgenes; Frederik II oli kuningas aastail 1559-1588; 1560 sekkus Taani Liivi sõtta; SaareLääne ja kuramaa piiskokond andsid end Taani kuninga võimu alla; Hertsog Magnus; Christian IV (15881648) Rosenborgi Loss; Arenes kaubandus; Omandati ülemerevaldusi; Linnad muutusid suuremaks; Sekkuti 30aastasse sõtta; Norra 1536 kuulutasid välja Taani võimud Norra oma provintsiks; 16.saj Hakati rohkem kasutusele võtma maavarasid; Christian IV rajas uusi linnu: Kristiansand; Kristiania;oslo
10 Erandid Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II. Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid. 1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva. Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri. Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei teki enam juurde, pigem esineb tagasivõtte. Elevandiluurannik ja Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d'Ivoire ja Cabo Verde. 2
1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160nendaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistusega. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu valutas preislased. 4) ristisõjad Leeduga ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Ka enne Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Reconquista 718-1492. 710 araablased vallutasid Hispaania
Hea usu põhimõte kohaldub ultima ratio põhimõttel. Tehingu Tsiviilõiguse areng Eestis vastuolu hea usu põhimõttega ei ole tehingu tühisuse eraldi aluseks. 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865- Hea usu põhimõtte funktisoonid (rakendusalad) 1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja 1)Kohustuste sisu väljaselgitamine ja täiendamine (VÕS § 23 lg 1 p.4) rüütliõigused, kirikuseadus (1934), Rooma õigus
ordurüütli poolt. Tegemist on ordukroonikaga, sündmusi on nähtud ordu vaatepunktist. Varauusaeg: renessanss ja reformatsioon ·Liivi sõda- Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana- Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, hiljem ka Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. ·Reformatsioon Vana-Liivimaal- Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel. Selle ajaline piiritlemine on äärmiselt keeruline, sest uus usk ei saavutanud domineerivat positsiooni mitte kohe, vaid alles aastakümnete jooksul ning 16. sajandi teisel poolel ja 17
Rastrelli töökojast, kes projekteeris muuseas ka Peterburis asuva Vene tsaarilossi Talvepalee ja Kuramaa hertsogilossid Miitavis (Jelgavas) ja Rundales praeguse Läti aladel. Hoone kahe akna laiuseid külgrisaliite kaunistavad lamedad
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
1559. aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartu piiskopkonda tagasi saada, vallutati Rõngu linnus, võideti lahing Tõravere juures, kuid Tartut ja Laiust ei suudetud hõivata 1559. aasta septembris ostis Taani kuningas Frederik II 30 000 taalri eest Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle oma vennale hertsog Magnusele 1560. aasta aprillis maabus 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares ning ostis endale veel Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikohad Hertsog Magnus tahtis veel hõivata venelaste poolt vallutamata alad ning siirdus oma palgasõduritega rüüstama mitmeid piirkondi mandril, mille tagajärjel tekkis tal konflikt orduga 15 2. Liivi ordu sõjaline häving: 1560.aastal alustasid vene väed uut pealetungi 2.august 1560
armastusest tütarlapse vastu jätab selle tegemata. Erinevalt Meelisest masendab teda 20 lõputu ja kasutuna näiv võitlus saksa vallutajatega. Ta hukkub Jüriöö ülestõusu ajal ühes lahingus rüütlitega võideldes. ·Enn Kippeli "Meelis" jutustab Lembitu pojast Meelisest, kelle sakslased isalt ära Võtavad ja kloostris kristlaseks tahavad kasvatada. Kord õnnestub tal põgeneda. Meelis satub Kuramaa mereröövlite kätte vangi, kes tema eest Lembitult raha mõtlevad küsida. Tagasi Eestisse satub Meelis suure mehena, kui tema isa juba ammu tapetud on. Ta läheb eestlastele võitlusesse võõrvõimudega appi. Meelis langeb, kõrvuti vürst Vjatskoga Tartu linnuse kaitsmisel. 21
1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi vahel. Liivi sõja lõpp. 1583-1660 Kolme kuninga aeg (Rootsi, Taani, Poola) *1600-1629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti *1643-1645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu *1654 Puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, Poola alale tungis ka Rootsi. Sellest tekkis sõda Rootsi ja Venemaa vahel 1660 Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla. Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest
b) muudatused c) kuidas kaardi abil neid muudatusi ära tunda? 1. muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Osalesid Saksa, Rootsi ja Taani feodaalid vs. eestlased ja lätlased. Rooma paavs organiseeris ristisõdu- lubati vaba maad. Tagajärjed: territoriaalsed muutused- Taanile läks Põhja-Eesti (Eestimaa Hertsogkond) ja ülejäänud osa Eestist jagati ära piiskoppide ja ordu vahel: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, mõõgavendade ordu. Lätis valitses Kuramaa piiskop, Riia piiskop ja mõõgavendade ordu. Periood: MUISTNE ISESEISVUSAEG, järgnes "pime orjaaeg." 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Tagajärg: Kolmikvõim jäi kestma kuni 1561, mil Ivan IV purustas Liivi ordu, Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla. 1346 müüs oma alad Taani. Muistsest vabadusvõitlusest annab aru Läti Henriku Kroonika, Jüriöö ülestõusust Bartholomäus Hoeneke Liivimaa Nooremast Riimkroonikast. 3. Liivi sõda 1558-1583
kohaliku seadusandluse ühtlustamist Sise-Venemaa omega. Uue poliitika eestvedejaks Baltimaades sai Eestimaa kuberner S.V.Sahhovskoi(1885-1894). Kooli uuestikorraldamist hakkas juhtima õpperingkonna kuraator M.N. Kapustin. Uue poliitika elluviimist alustati Baltimaadel koolist. Kaotati senine koolivalitsemise süsteem,rahvakoolides kehtestati Venemaa õpetamise kord. Ümberkorraldused algasid 1885. aastal keisri ukaasiga. Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning õpetajate seminarid allutati Rahvahariduse Ministeeriumile. 17.mail 1887 anti välja " Lisa-Seadused alama koolide valitsuse kohta". Kaks koolitüüpi: vallakool ja ministeeriumikool.emakeeles lubati neid koolides õpetada ainult kahel esimesel aastal, emakeelseteks jäid eesti keele, usuõpetus- ja kirikuslaulutunnid. Venekeelsele õpetusele tuli kihelokonnakoolides üle minna kolmandal aastal. Vallakoolid: 1887
Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustus ida rinne Riia- Daugavpilsi-Baranovitsi-Dubno-Ternopoli joonel. Vene väge ei suudetud purustada, Türgi rindel oli see koguni edukas: Türgi vägi tõrjuti Kaukaasiast välja. Liitlaste poolt alustatud Dardanellide operatsioon (veebruar 1915 jaanuar 1916) Türgi vastu lõppes edutult. Mesopotaamias tungis Briti vägi Bagdadi juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Türgil ei õnnestunud hõivata Suessi kanalit
Perekond toompuu (Prunus) · harilik toomingas (Prunus padus) · laukapuu (Prunus spinosa) Perekond türnpuu (Rhamnus) · harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) Perekond vaher (Acer) · harilik vaher (Acer platanoides) Perekond viirpuu (Crataegus) · daugava viirpuu (Crataegus dunensis) · eesti viirpuu (Crataegus estonica) 7 · harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) · Kupfferi viirpuu (Crataegus kupfferi) · kuramaa viirpuu (Crataegus curonica) · lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii) · Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii) · rand-viirpuu (Crataegus maritima) · saaremaa viirpuu (Crataegus osiliensis) · viidumäe viirpuu (Crataegus viidumaegica) Perekond õunapuu (Malus) · mets-õunapuu (Malus sylvestris) 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik. Perekond kask (Betula) · madal kask (Betula humilis) · vaevakask (Betula nana) Perekond kibuvits (Rosa)
Rooma riigis. Läänemere piirkonnas kuulusid Rootsile Eesti- ja Liivimaa, Soome ning neid ühendavad alad tänapäeva Peterburi ümbruses. Ehkki (päris) Rootsi ise oli väike, tagas riigi tugevuse tsentraliseeritud riigiaparaat, kontroll kaubanduse üle ja tõhusal metallurgial põhinev relvatööstus. Venemaa oli nõrk, ehkki tugevnes järk-järgult. Poola, mille kuningas oli valitav, oli endiselt hiigelriik (Poola, Leedu, Kuramaa, Valgevene, osa Ukrainat), kuid killustatud ja nõrk. Brandenburgi-Preisi riigi tõus ei olnud veel alanud. Taani, kellele kuulus ka tänapäeva Lõuna-Rootsi (Skane) ja Norra, jäi Rootsile selgelt alla. Inglismaa ja Holland, kes kauplesid aktiivselt Läänemerel (shl ka Eestis) olid esmajärjekorras huvitatud stabiilsusest. 4. Väike Põhjasõda 1655-1660 Rootsi Vaasade dünastia pretendeeris Poola kuningatroonile. Rootsi kuningas Karl X alustas sõda, et saavutada kontroll Poola üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
