Facebook Like
Küsitlus


"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel”
I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ
Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal
August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel.
Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748 . Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754 . aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea , süüria, araabia , itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena.
Esimesed aastad Liivimaal
Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud sinna kunagi tagasi, ja jõudis 1757. aastal Riiga koduõpetajaks. Alates 1758. aastast oli ta koduõpetajaks Äksil. 1760 . aastal pühitseti ta Riias pastoriks ja samal aastal õnnistati Äksil ametisse. Ta abiellus eelmise Äksi pastori lese endast kümme aastat vanema Christine Elisabeth Dehniga, kellel oli neli last, 1760. aastal, olles ise sel ajal 23. Aastane. 1761 . aastal sündis talle poeg August Wilhelm. Ta naine suri. Poeg heitis hinge aasta hiljem. Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Põltsamaa jäi 27. aastasele noorele elukohaks tervelt neljakümneks aastaks. Ta abiellus endast 14 aastat vanema Barbara Christine von Spandekauga. 1765 . aastal sündis sellest abielust poeg August Christian, kes suri samal aastal. 1794. aastal suri ka ta naine.
Põltsamaa majanduslik ja kultuuriline õitseaeg
Põltsamaa kihelkond oli oma pindalalt üks suuremaid tervel Liivimaal, kuid suhteliselt hõredalt asustatud. 1782 . aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere , Pajusi, Lustivere , Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda aastas.
Major ja kirikupatroon Woldemar Johann von Lauw oli Vana-Põltsamaa ja Pajusi omanik. Ta rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku, parkimistöökodasid, Lasone rohelise klaasi koja. Uued rajatised olid aga kulukad ja paljud suleti. Kui Lauw suri, ta ettevõtted pankrotistusid ja lõpes Põltsamaa tööstuslik õitseaeg.
Pommerist pärit arsti Ernst Wilde asutatud trükikoda hakkas tööle 1766 . aastal. Trükikoda trükkis eelkõige Wilde enda meditsiinilisi väljaandeid. Hupel tõlkis kaks tema käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja “Lühhike öppetus”, tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks.
Hupeli majanduslik olukord ja sissetulekud Põltsamaal
Nii mõisnikud kui ka talupojad pidid pastorile tasuma teraviljas. Kui Eestimaal said pastorid andameid otse talupoegadelt, siis Liivimaal saadi aga mõisnike vahendusel. Linnapastorid said aga rahalise tasu mitmesuguste kiriklike ametitalitluste eest. Samuti tuli taluperemeestel kord aastas andamina tasuda ühe kana ja ühe naela lina.
Hupelile pakuti Tallinna toomkiriku ülempastori kohta s.t Eestimaa luterliku kiriku hierarhia kõige kõrgemat ametit, pakkumisi tuli ka Riiast ja Peterburist, kuid Hupel ütles neile kõigile ära.
Kiriklikud ametikohustused
Pastoril tuli läbi viia jumalateenistus, ristimine , laulatamine, matused, armulaud ja katehhees. Eriti raskeks tegi asjaolu, et jutlus tuli ette valmistada eesti keeles. Eestikeelse jutluse järel tuli pidada ka saksakeelne jutlus. Kaks korda aastast tulu noortele jagada leeriõpetust: talupoegade lastele talvel, sakslastele suvel. Lisandus veel pruudiõpetus noorpaaridele enne laulatust. Kohustuste hulka kuulusid veel koduvisitatsioonid ja haigete külastamine, kirikuraamatu ja hingerevisjonide pidamine. Sageli tuli olla vahekohtunikuku rollis talupoegade tüliasjades. Hupel pidas ka oluliseks pühendumine vaimsele enesetäiendamisele ja teadusekirjanduse lugemisele.
Eesti oli küll usuleige, kuid armulaual käimine oli kohustuslik. Kes jumalateenistusest kõrvale hoidsid, maeti pühitsemata mulda.
Pastor kirikupolitsei rollis
Liivimaa vaimulike kohustuste hulka kuulus ka järelevalve koguduseliikmete eluviiside ja kommete üle. Valgustusasjastu pastorina ei ole Hupel moraalivalvurina erilist agarust ilmutanud. Nii näiteks kostis ta ülemkonsistooriumis noorte armunute eest, kes soovisid varem abielluda , kui kirikuseadus seda neile võimaldanuks.
Järelevalve koolide üle
Pastori tähtsaim ülesanne oli järelevalve oma kihelkonna koolide üle. Kooliõpetus oli seotud usuõpetusega. Lugema õppimiseks kasutati vaimulikku kirjandust. Põltsamaal oli kõrge lugemisoskus -74%. Piirduti vaid lugemis-ja lauluõpetusega, kus tähtsamateks õpetusvahenditeks olid katekismus ja lauluraamat. Kirjutamist talurahvakoolides üldse ei õpetatud. Põltsamaal oli üks kihelkonnakool ja 12 külakooli ning enamik lapsi sai õpetust kodus. Nende teadmisi kontrollisid koolmeistrid ja hiljem pastor isiklikult.
1786. aastal avas uksed Hupeli palvel rajatud Põltsamaa saksa rahvakool. Põltsamaa rahvakool andis haridust kohaliku keskkihi lastele, aadlike lapsed said tavaliselt koduõpetust.
Hupel püüdis hoolitseda pastorileskede saatuse kergendamise eest. Lasi tartusse ja Viljandisse rajade pastorileskede toetuskassad. Need olid olemas ka Tallinnas ja Pärnus.
Enne Paidesse lahkumist 1805. aastal andis kooli üle oma järeltulijale Temlerile.
Hupeli sõpruskond ja seltsielu Põltsamaal
Hupel pidas seltsielu etendamist korraliku pastori kohuseks . Ta asutas 1770. aastate algul lugemisseltsi. Ta külastas sageli übruskonna aadliperekondi, kellega oli sõprussidemetes. 1782. aastal talvel külastas Põltsamaad tuntud saksa portreemaalija Joseph Friedrich August Darbès, kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal.
Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline.
Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas. Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade.
Head suhted oli Hupelil kirjastaja ja raamatukaupmehe Johann Friedrich Hartknochiga. Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega.
Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval
Oma uurimustöö ja teostega püüdis Hupel lastetut abielu mõnevõrra kompenseerida. Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #1 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #2 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #3 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #4 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #5 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #6 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #7 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #8 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #9 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #10 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #11 Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anni482 Õppematerjali autor

Lisainfo

Indrek Jürjo

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

viljaste profiilipilt
taavi Viljaste: väärt töökene
11:11 19-12-2009


Sarnased materjalid

70
docx
Eesti Uusaeg
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
28
docx
Eesti ajaloo historiograafia
44
docx
Eesti uusaeg
106
docx
EESTI UUSAEG
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
68
pdf
VARAUUSAEG





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun