sissetulekust. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Seadustati talupoegade pärisorjus. 18.sajandi keskpaigast hakkas taas elavnema kaubandus, eriti merekaubandus. Väljaveos etendas peamist osa vili, metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad ja riie. Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja- Eesti) ja Liivimaa(Lõuna-Eesti jaPõhja-Läti) kubermanguks, mille eesotsas seisis kuberner. Kuni Katariina II surmani 1796 püsis asehaldusaeg.
märtsil 1867 aastal: ,,Eestseisus võttis vastu J.V.Jannsenist ette pandud nõu juunikuus 1869 aastal üht priiuse mälestuspüha ühe laulupidu viisil." Jannseni avaldusele loodeti peatset positiivset vastust, nagu see oleks toimunud normaalse ajaarvamise juures. Samas tekkis aga kartus, et Liivimaa rüütelkond võiks loasaamisele vastu töötada, sest baltisakslased hakkasid aru saama säärase peo suurusest rahvuspoliitika areenil. Liivimaa kuberner A.G.Fr von. Oettingen oli aga baltisakslaste toetaja ning oli ägedalt laulupeo plaani vastu. Kuid 1868 aasta jaanuaris lahkus kuberner ametist ja ta asemel sai uueks kuberneriks üks venestunud välismaalane. 1868 aasta märtsis arvas Jannsen, et nüüd oleks aeg anda sisse uus avaldus, sest vanale polnud ikka veel vastust tulnud ning ähvardas juba tõsine ajapuudus. Kuid 1868 aasta lõpuks seisis laulupeo loasaamise küsimus endiselt nullpunktis ja rahutuks
Riigivõimu ülesehituse aluseks võeti võimude lahususe teooria. Seadusandlikuks organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Täidesaatvavõimu peaks sai rahva poolt valitav president, kes on ka ühtlasi valitsuse juht. USA esimene president oli George Washington. 6 Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner. Eraldi seisis Ülemkohus, mille liikmed valitakse eluajaks. Konstitutsioon ei andnud kodanikuõigusi põliselanikele ega neegerorjadele. USA riigikorraldus sai eeskujuks paljudele riikidele. 7 Kasutatud kirjandus: Inimene, ühiskond, kultuur, UusaegIII,Hiiemaa, Klaassen, Koolibri, Tallinn 2001 Ene köited 3, 4, 5 8
ravis tsaari poega. Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt pealtkuulamisega. Isegi monarhistid olid juba tsaari vastu. 1916 talvel tapeti Rasputin, aga see ei suutnud tsaari mainet taastada. VEEBRUARIREVOLUTSIOON Algab suure streigilainega. Eesotsas on Budilovi relvatehaste töölised. Meeleolu on sarnane 1905. aasta revolutsioonile: miitingud, meeleavaldused jms. Tsaar ise oli sõjas. Kuberner üritab saata rahva peale sõjaväge, aga sõjavägi hakkab üle minema rahava poolele. 8. märtsil (Naistepäev) tulid naised tänavale pottide ja pannidega, neile saadeti sõjavägi peale, aga sõjavägi ei tulistanud. 28. veebruar on võim linnas on ülestõusnute käes. Tsaar hakkas rongiga Petrogradi sõitma, aga sõjavägi ei lase teda Pihkvast edasi. Ajutise Valitsuse delegatsioon tegi tsaarile ettepaneku loobuda troonist, ning 3. märtsil astus troonilt tagasi Ajutise Valitsuse kasuks
Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Doris Koddala Elva Kaugõpe 2016 1 Daatumid: Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [georg friidrihh hendel] oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba ...
võimu alla + Põhja Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner. Tema ülesandeks oli: 1) Kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge 2) Nimetada ametisse riigiametnikke ja kontrollida nende tööd 3) Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4) Kanda hoolt postiteenistuse, teede-ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest Eestimaa kubermang koosnes neljast maakonnast: 1) Läänemaa 2) Harjumaa 3) Järvamaa 4) Virumaa Liivimaa kubermang koosnes neljast maakonnast, neist Eesti alal oli kaks: 1) Pärnumaa
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
Alguses olevat 6 kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luteri kirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise, kepp käes, talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku. ( Illuka vald ) Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt
Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei, · asekuberner oli kuberneri asetäitja tsiviilinstitutsioonid,sõjavägi) · riigasju ajas siseministriga · abiks kantselei, suhtlemaks seisuslike · majanduslike ja rahanduslike funktsioonide
Väljaveeti: vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveeti: sool, raud, tubakas, heeringas, riie. Räpinas asutati paberivabrik;põltsamaal pudelit, akente, peeglite tootmise äri. Linnakästiöö kaupmeeste elatise kindlustamiseks,anti neile kaupade ülesotsmiseks ainuõigus. 2)Eesti 18.saj teine pool *katariina II balti poliitika - Venemaa troonile sai katariina II, kes taotles, et Baltimaad alluksid ühesugusele piiramale keisrivõimule.riia kuberner Brwone hakkas uut Balti poliitikat elluviima.Katariina II üritas kehtestada uut seadustiku,kuid see ei õnnestunud tal. Ta arvas,et Baltikumis peaksid olema Vene riigi seadused. *Asehalduskorra kehtestamine - 1783.aastal kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus,tuntud kui asehaldukorraldus.Uute maakondade pärast muutus administratiivne jaotus. Kõik maakonnad sai linnaõigused ning Eestis oli nüüd 12linna.Balti provintside poliitiline korraldus sarnastati Venemaaga
asustatud monument seisab Lewistoni jõe pangal. See mälestab julgeid põgenenud orje kui ka kohalikke vabatahtlikuid, kes aitasid neil salaja jõge ületada. Peamised draamad toimusid endistel aegadel sõdurite vahel. Kui Ameerika asus 1812 sõtta Briti koloniaalvalitsuse vastu, vallutasid ameeriklased kiiresti Niagara poolsaarel asuva linnakese ning jugade nõlva, mis kuulusid Kanada Briti provintsile. Kulus kaks aastat, enne kui Ülem-Kanada kuberner Isaac Brock suutis ameeriklased sealt taganema sundida. Niagara läänenõlval on rohkelt ajaloolisi monumente meenutamaks konflikti, mis andis kanadalastele esimest korda aimu sellest, mida tähendab olla ameeriklane Briti provintsis. Aastal 1880, Niagara jõgi osutus esimeseks veeteeks Põhja-Ameerikas, mida rakendati suuremahulise hüdroenergia tootmiseks. Lisaks on lähiajaloost teada üks joa kuivaks jäämise juhus. 30. märtsil 1848. aastal
Kõrtsides müüdava viina kangus oli 50 % samal ajal Venemaal müüdava viina kanguseks oli 40 % .Kehtestati viinamüügi alamhinnad,toobi viina alamhinnaks kehtestati nt. Iirimaal 1762. aastal 10 kopikat,65-ndal aastal 14 kopikat, alammäära kehtestamise põhjuseks oli see,et prooviti piirata talurahva joomist.Eestimaal tohtis olla ainult üks kõrts,mitte rohkem.Teede äärde ehitati ka veskeid aga neid kasutati enamasti kõrtsidena.1760-ndatel 1770-ndatel aastatel võttis kuberner vastu piiravad määrused,et piirata veskite ehitust. Reisikirjeldused 18-nda saj-i algusest 66 reisikirja,need omakorda jagunevad 22-ks ja 22 nendest kuuluvad 18- ndasse saj-sse ja 44 kirja kuuluvad 19-ndasse saj-sse. 25 autorit on pärit Suurbritanniast,25 Saksamaalt,5 Venemaalt,3 Prantsusmaalt, 4 Liivimaalt, 1 Itaaliast ,1 Hollandist,1 Sveitsist ja 1 Ungarist.Kõrtside kirjeldused 18-nes reisikirjas,ettekandes räägib 9-st välja valitust.Neist 7
12 liiget Rüütelkonna peamees/maamarssal liivimaal maamarssal, (põhja eestis) eestis peamees (nimetamine) valitakse maapäeval igapäevased otsused vastasseisu tektianud küsimus - kes peab maksma riigi kaitsmise eest? aadlikud olid veendumusel, et kuna nad on rootsi riigi koosseisu läinud vabatahtlikult, on see keskvõimu asi Kohtusüsteem Aadlike teema: EESTIMAA KUBERMANG 1. MEESKOHUS - kohtunikud kohaliku aadli seast 2. ÜLEMMAAKOHUS - kuberner koos maanõunikega (kõrgeim) LIIVIMAA KUBERMANG 1. MAAKOHUS - juhtis maakohtunik aadlike seast 2. LIIVIMAA ÕUEKOHUS - 12 assessorit (pooled aadlikud) (kõrgeim) Lõplik otsustaja on kuningas! Talupoegade teema: Konks on selline, et talupoegade jaoks valdavalt kohtumõistmine tähendas, et nende enda mõisnik karistas neid. Müisnikele kuulus kohtuvõim oma talupoja üle. Madalama talupoja kohtumõistmises oli mõisnikul õigus oma talupoega karistada ja tema üle
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjav...
-Olid viljavarud, aga mõisnikel. Rootsis ka ikaldus, mõisnikud müüsid Rootsi parema hinnaga. *1710: 170 000 120 000 inimest -Tuli Põhjasõda -1709 1710 oli Eestis katk Haldusjaotus Rootsi ajal Kubermangud *Eesti alade ei olnud ühtne tervik, oli kaks kubermangu *Põhja-Eestis Eestimaa kubermang, keskus Tallinn *Lõuna-Eestis (ja Põhja-Lätis) Liivimaa kubermang, keskus Riia *Kubermangu juhtis kindralkuberner või kuberner *Kubermang jagunes maakondadeks: -Eestimaal: Harju, Viru, Järva, Lääne (seal ka Hiiumaa) -Liivimaal: Pärnu, Tartu, Riia, Võnnu, (ka Saaremaa arvestati maakonnaks, aga oli veidi erinev) *Kuberneri ülesanded -Kontrollis kohal olevat sõjaväge -Allusid riigiametnikud maakonna ja kubermangu tasandil -Allus postiteenistus (Tallinn-Pärnu-Riia maantee; Tallinn-Narva maantee) -Pidas järelvalvet sildade ja teede üle
kirjutamise viisi kaheldavaks. Igatahes näitab see raamat Marcot suurepärases valguses.Ta arvati Hubilai khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpis selgeks neli keelt, teda saadeti tähtsatele diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatus koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta. Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid.
Üks Piibli tõlkijatest, Bierorth, oli vennastekoguduse suur pooldaja ja edendaja. Tema sai Zinzendorfiga tuttavaks ning rääkis talle, et eestikeelse Piibli trükkimiseks ei olnud raha. Zinzendorf austas ja armastas väga Jumala Sõna. Juba varem oli ta aidanud lätikeelse Piibli trükikulusid vähendada. Nüüd lubas ta aidata eestikeelse Piibli trükkimiseks raha leida. Ta rääkis asjast Hermann Jensen Bohnile, kes oli olnud Liivimaa kuberner. Bohn andis Piibli trükkimiseks suure summa 1000 taalrit laenu. Tallinnas alustati kohe trükkimist. Anton Thor Helle, kes elas ise maal, usaldas trükivigade parandamise Christoph Erdmann Biecki hooleks. Sellest tuli aga palju pahandust. Bieck astus oma volitustest üle ja tahtis ka oma tarkust õigemini rumalust näidata. Tema arvates oli Anton Thor Helle mitmel pool liiga vabalt tõlkinud. Tema püüdis seda parandada ja sõna- sõnalt tõlkida
Üks teooria peamisi kujundajaid oli Voltaire. 16.Millal ja kuidas sündisid Ameerika Ühendriigid? Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17. Sajandi alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. 18. Sajandiks oli idarannikul 13 inglaste kolooniat ja valgete kolonistide arv tõusnud 2,5 miljonile. Kõrgeim võim kolooniate üle kuulus Inglise kuningale, keda kohapeal esindas kuberner. Järjest olulisemaks kujunes kohalik omavalitsus, kolooniate seadusandlikud kogud. 17.Nimeta Prantsuse revolutsiooni põhisündmused ja tulemused. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad
jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik
-mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
Liivimaa - Lõuna Eesti ja Põhja Läti ( kuulus Poolale ) Põhjasõja tagajärjed Eesti ala koletu laastamine, paljud inimesed surid, katk, metsakasvannud kirikud, põllud harimata ja koduloomad hävinud, linnad rüüstatud, mõisad viletsas seisukorras, kasin toit ning lihtne riietus ( vaesus ) Balti erikord Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa ( Põhja - Eesti ) ja Liivimaa ( Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti ) kubermangudeks, kummagi eesotsas kuberner. Püsima jäid rüütelkonna ja aadli omavalitsus. Rootsi aja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Linnaelanikest enamus sakslased ning eestlased. Kirikuelus erilisi muutusi polnud. Venemaal õigeusk, Eestis, Lätis luterlus. Asjaajamiskeel saksa keel. Suur osa rootsi aegsetest seadustest jäi kehtima. mõiste Balti erikord - Eesti ja Liivimaa eriõigused peale põhjasõda, Vene koosseisus. Eestikeelne piibel ilmus esimest korda 1739. Selle tõlkis kirikuõpetaja
mentaarne demokraatia Riigipea SENAT ESINDAJATEKODA ÜLEMKOHUS igast osariigist 2 Saadikud vastavalt osariigi Valitsusjuht saadikut rahvaarvule Ülemjuhataja Osariigi kuberner v v a Osariigi parlament a v Valitsus l a l i i l
süüa, sõid ainult tagumikust osa, tapeti venelaste poolt • Imaam – kahju naistest, soovitas ainult tagumiku süüa meestel, keeruline opp • Prantsuse kirurg – ravis naised terveks, palus vanaeidel talle anduda, andis sõjasaagina 1 bojaarile aednikuks • Naised – kõik kes käia juba suutsid, saadeti Moskvasse vä vanaeit • Bojaar – vanaeit oli tema aednik, 20 piitsahoopi/päevas. Vanaeit põgenes paar aastat hiljem. • Kuberner don Fernando d'Ibaraa u Figueora Mascarernes y Lampuordos y Souza – kõrgest soost, ihaldasid teda peksta, armastas naisi, tegi Cu-le abieluettepaneku, Lõuna-Ameerika vägevaim, vurrud, Cu on ta armuke. • Cacambo – 1/4 hispaanlane, Cu teener, Tucmanist pärit mestiisi poeg, munk/madrus/sõdur/kooripoiss, mõtles alati ette, peruu keel on emakeel, ei jõudnud õigel ajal veneetsiasse.
Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad kojad olema poolt
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idama...
· Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine: · Kuberner kõige olulisem võimuesindaja kubermangus · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811
tehti) ega võitnud iial meremeeste poolehoidu, kes veega lahjendatud rummi samuti grog'iks ümber ristisid. Ajalooliste rummikangelaste hulka kuulub terve armaada musta lipu all seilanud mereröövleid: näiteks arvatakse, et just hirmuäratav Francis Drake segas kokku maailma esimese Mojito. Stiilsele ning auväärsele Jamaika rummile Captain Morgan, mida toodetakse aastast 1680, andis aga nime kurikuulus Inglise päritolu piraat ning sama saare hilisem kuberner Henry Morgan (16351688). 2.2 Valmistamine Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 68 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis, kui pool taimest on kuivanud. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl ehk vesou, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehaksegi suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile, mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel
kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Honda hakkas esimesi autosid liisima USAs California osariigi lõunaosas. Piirkond valiti seetõttu, et seal olid olemas tanklad, kus kasutajatel oli võimalik autosid tankida (,,Mazda: vesinikuautod ei jõua müügile enne 2020. aastat", Marina Lohk, 01.07.2008, www.tarbija24.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Kuberner Arnold Schwarzenneger lubas aastaks 2010 vesinikukiirteed koos 200 tanklaga. 2008. aasta lõpuks oli avatud vaid viis tanklat. (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Täna puuduvad ühtsed lahendused ja standardid ohutuks tankimiseks. 2003. aastal avati Reykjavikis kõige esimene vesinikutankla (vaata foto nr. 1 lisas), et katsetada kolme vesinikul töötava toiteelemendiga bussi
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Ambrosius sündis Trieris Gallia prefekti pojana. Ta pühendus nooruses juristi elukutsele, temast sai hiljem Põhja-Itaalias Liguuria ja Aemilia provintsi kuberner. Nooruses õppis ta kreeka keelt ja tegeles mitme filosoofi tööde uurimisega. Pärast piiskop Auxentiuse surma 374.aastal puhkes tüli Milano piiskopikoha üle. Oma kandidaadi seadsid üles nii kristlased kui ariaanid. Ambrosius soostus puhkenud tülis olema vahendajaks, kui ta ootamatult valiti piiskopiks. Kuna Ambrosius oli oma valimise ajal alles katehumeen, ristiti ta enne piiskopiks pühitsemist.
ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. 9) Kuidas valitseti Eestit nn asehalduskorra ajal? Asehalduskorra ajal olid haldusüksustena kasutusel asehaldurkonnad. Eesti- ja Liivimaa kubermang olid vastavalt Tallinna ja Riia asehaldurkond. Neid kahte asehaldurkonda juhtis Riias resideeruv kindralkuberner ehk asehaldur 10) Iseloomustage linnade olukorda ja kaubanduse arengut 18. sajandil.
Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06. 06. 1561 Rootsile alistub ka Tallinna, Põhja-Eesti saab taas nimeks Eestimaa hertsogkond, kuningat asendab kuberner Toompea linnuses. Põhja-Eesti jagatakse väiksemateks haldusüksusteks 7 linnuselääniks keskustega endistes ordulinnustes: Tallinna, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula linuseläänid. Säilib 4 maakonda e kreisi Harju, Viru, Järva, Lääne maakond. Taani võim Saaremaal (1559 1645) 1559 Taani kuningas Frederik II ostab Saare-Lääne piiskopkonna ja annab selle hertsog Magnusele valitseda
Liivisõda 1558 83. Siin ei ole tegemist ainult ühe sõjaga vaid on tegemist pigem sellise sõdade perioodiga. Kui rääkisime vana liivimaa välispoliitikast, siis oli juttu sellest et vana liivimaa raadiuses tugevnesid riiged idas oli moskva suurvürstiriik, lõunas poolaleedu, lääne pool oli kaks riiki: rootsi ja taani. Vanaliivimaa valdustest olid huvitatud enim poola leedi ja moskva, see slelepärast et saada enda kätte see tulu, mis tuli sealt kaubadeedelt. Liivisõja vallapäästja oli moskva suurvürstiriik. See sõda on seotud niinimetatud tartu maksuga. 1503 oli sõlmitud vana liivima aja moksva vahel vaherahu. Järgnevatel aastatel käidi seda vaherahu perioodiliselt pikendamas. Ja nõnda siirdus ka 1554 aastal siirdus vana liivimaa telegatsioon moskvasse. Nüüd olid moskval uued tingimused, millel vaherahu pikendab. Üks tingimus oli et vanaliivimaa ei tohi sõlmida liite teiste riikidega (peeti silm...
*1503 sõlmiti Venemaaga kuueks aastaks vaherahu(pikendati kuni liivisõja algus 1558) *Pletternberg keelas talurahval relvade kandmis *Relvastuse keeld oli samm pärisorjuse kehtestamise poole Eesti jagatud kolme kuningriigi vahel Rootsi võim põhja eestis. *Peale liivi sõda läksid Rootsi võimu alla * Läänemaa * Harjumaa * Järvamaa * Virumaa * Tallinn Kõik kokku seda ala nimetati Eestimaa hertsokond *Kuningad esindas kohapeal asehaldur ehk kuberner *Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega. *Maapäevast sai aadli omavalitsus organ *Talupoegade koormused kasvasid *Eestistit sooviti Rootsistada Poole võim lõuna eestis *Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele. 1582 hakkas liivimaal kehtima konstutsioon *Liivimaa jagati *presidentkondadeks. *vojowoodkonnad *Staarostkonnad *Staarostid allusid otse kuningale *Rahva elujärk paranes
KONSTANTIN PÄTS 23.02. 1874 18.01. 1956 Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Konstantin Päts - Eesti Vabariigi looja................................................................................4 Võitlus eestlaste õiguste eest............................................................................................... 5 Konstantin Päts - riigivanem ja esimene presient................................................................8 Konstantin Päts kui isiksus................................................................................................ 10 Konstantin Pätsi elutee lõppes nõukogude vaimuhaiglas..................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................
septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast
põhiliselt sünnipärane aadel ,,pilli", mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) on tuntud kui asteekide impeeriumi hävitajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema
aastal. 1.1 Eestimaa hertsogkond Eestimaa hertsogkond oli Taani kuninga valdus, mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist. Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule.Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas kuningas oma poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani hindamisraamat, mille kohaselt 80% hertsogkonna vasallidest olid rahvuse poolest sakslased, 18% taanlased ja 2% eestlased. Eestlastest vasalle oli kokku 5 kelle hallata oli keskmise suurusega läänid. Samas kui enamus eestlastele sai osaks
sõpradel, kaasaarvatud abikaasa Constance, aktiivse abiga Jaan Poska taas ühiskondlikku ja avalikku ellu tagasi tõmmata. Seekord nõustus ta isegi Tallinna linnapeaks kandideerima ning 27. aprillil ta selleks valitigi. Järgnes energiline tegevus kiiresti kasvava linna ja selle elanike huvides. Kogu oma tegevuses tuli Poskal pidevalt piike murda kohaliku baltisaksa rüütlitega ja eriti nende peremehe E. Von Dellingshauseniga, veel rohkem aga tsaarivõimude esindajatega eesotsas kuberner I. Korostovetsiga. Maailmasõja puhkemisega tõusid päevakorrale hoopis uued probleemid. Palju vaeva tuli näha toiduainete ja kütuse hankimisega, veelgi enam aga nende kohaletoimetamisega. Siiski oli Tallinn toiduainetega suhteliselt hästi varustatud. Tuli hoolitseda sõjapõgenike ja nii või teisiti sõja hammasrataste vahele jäänud linnakodanike eest. Mida aasta edasi seda ilmsemaks muutus tsaarivalitsuse võimetus sõda pidada ning riigis kuhjunud probleemidega toime tulla
5. DEFINEERIMINE – SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. ! ! viga (liiga kitsas): Kell on seinal rippuv ajanäitaja. ! ! viga (ristuv): Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi. Defineerida pole võimalik sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult tema enda kaudu. !
5. DEFINEERIMINE SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. ! ! viga (liiga kitsas): Kell on seinal rippuv ajanäitaja. ! ! viga (ristuv): Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi. Defineerida pole võimalik sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult tema enda kaudu. !
Pathfinder Kuna Pathfinderi maandumiskohas ja Ühendriikides on öö ja päev praegu täpselt vastupidistel aegadel, siis marsimissiooni kulgurijuht Brian Cooper tavaliselt magab, kui tema sõiduk sel ajal suuri tegusid teeb. Cooperil on ametlik marsikulguri juhiluba. See on välja antud Washingtoni osariigis päras Sojourneri demonstratsiooni ning sellele on lisaks kohalikule sõiduõpetajale alla kirjutanud ka osariigi kuberner ja USA asepresident Al Gore. Uudisteagentuuri Associated Press küsimusele, kuidas kulgurijuht end maise auto roolis tunneb, vastas Cooper: ,,Seda küsige mu naiselt." Praegu teevad teadlased plaane saata Sojourner Pathfinderist kaugemale ning uurida mõne kaugema kaljurahnu tagakülge, kuhu Pathfinderi kaamerad piiluma ei küüni. ,,Võibolla peidavadki väikesed rohelised mehikesed ennast nende kaljude taha," naljatas teine kulgurijuht Jacob Matijevic. Marsist endast
aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine 17. sajandil alanud protsess, mil kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega, see koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu, patriarhi ametikoht kaotati. Kolleegimuid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik, moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner. Neeva jõe suudme lähedale hakati ehitama linna ja rajati Peeter-Pauli kindlus. 7 Linna ehitati väga rasketes tingimustes: külmas, poolenisti vees ja poris, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703. aastal nimetati linn Peeter I järgi Peterburiks. Hiljem sai sellest Venemaa uus pealinn. 1721. aastal Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Venemaa sai impeeriumiks.
kaalusid jne. Teopäevade tegemata jätmise puhul trahvisid mõisnikud talupoegi vilja või looma äravõtmisega. Trahviti ka ihunuhtluse ja vanglakaristusega. Raskelt kannatasid ka linnad. Linnades vähenes elanikkond, kaubandus ja käsitöö kängusid, alevikud hävisid. 9. Rootsi kuningate poliitika üsna aadlisõbralik. Aadlikele jäi oma maadel kohtupidamis- ja maksustamisõigus. Kuninga kõrgeim esindaja oli Tallinnas resideeriv asehaldur ehk kuberner. Alates 1586. aastast hakkas valitsus maid endistele omanikele või pärijatele tagasi andma. Järsult suurenes uute läänistuste arv. Suurenes aadli omavalitsuse tähtsus. Kujunesvälja Eestimaa rüütelkond. Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli maapäev. Maapäev kaitses aadli huve valitsuse ees. Maapäeva kutsus kokku kuberner, seda juhatas rüütelkonna pealik. Aadli omavalitsuse alaline organ oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. 10
· Rajasid 1583 hariduskollegiumi · Hiljem ka tõlkide seminar ja gümnaasium · Eesmärgiks kohaliku rahva harimine ja toomine katoliikluse juurde · Jumalateenistuste muutumine emakeelseteks · 1622 ,,Agenda Parva" · Tegevus katkes sõja puhkemise tagajärjel · Tartu kujunemine Liivimaa vaimukeskuseks · Üritus ebaõnnestus · Lisaks sõjale ka ebapiisav suhtlus kohalikega Rootsi võim: · Eestimaa hertsogkond · Juhiks kuninga esindaja kuberner · Kohalik tähtsaim sõjapealik · Jälgis linnuste korrashoidu · Maksude kogumise jälgimine · Kohaliku aadli privileegide jätkumine · Esialgu riik suurim maaomanik · Mõisasid juhtisid foogtid · Talupoegade elu muutus palju raskemaks · kergendust ei toonud ka 1600 välja antud maksude seadus · Karl IX püüdlused võrdsustada rootslasi ja eestlasi ebaõnnestus · Alad müüdi kiiresti eravaldusesse · Rüütelkonna ja sakslaste monopoolne võim
talupoegade sunnismaisus. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist maksma ka riigimakse. 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse PõhjaEestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas. talupoegadel keelati omavoliline lahkumine mõisniku juurest. talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, mõisnik võis temalt maa igal ajal ära võtta. mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust
liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö. Raudteelaste streigiga ühinesid Tallinna töölised, vabrikud seiskusid, ärid suleti, katkestati õppetöö, ametiasutused lõpetasid tegevuse. Sissemurdmiste laine Tallinna relvakauplustesse, rüüstati ka viinapoode. Tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule ja peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek. Kuberner küll ei keelanud miitingut, aga kohaleilmunud sõjaväeüksus avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, vigastatuid üle 200. 17. oktoobri manifest. Nikolai II kirjutas alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, õigus luua organisatsioone. Saadud järeleandmisi kasutades rajas Tõnisson novembris poliitilise
riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid
loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine. 17. sajandil alanud protsess, millega kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega. Püha Sinod koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu. Patriarhi ametikoht kaotati. Erilised kolleegiumid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner. Neeva jõe suudme lähedale rajati PeeterPauli kindlus. Hakati ehitama linna. Seda ehitati väga rasketes tingimustes külmas, poris ja poolenisti vees, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703. aastal nimetati linn Peeter I järgi Peterburiks. 1712. aastal sai sellest Venemaa uus pealinn. 1721. aastal võttis Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Vene riik sai impeeriumiks. Paleepöörded: Peeter I kehtestas troonipärimise korra , mille kohaselt võim läks edasi ka naisliinis
1880. aastal ostis mõisa 70 000 rubla eest parun Roman Tiesenhausen. 20. sajandi algusessai omanikuks Georg von Wege. Mõis on hävinenud ja asemele on nüüd rajatud talud (A. Särg, 2006, lk. 86). 3.09 Tärivere (Terrefer) rüütlimõis Mõis rajati 18. sajandi keskel ja algselt kuulus Dahlidele. Tärivere mõisale kuulusid peale Tärivere küla veel Varesmetsa, Katase, Karjamaa ja Karoli küla. 1792. aastal müüs Catharina Louis von Dahl mõisa kindralleitnant kuberner parun Wrangellile. 1819. aastal läks Sompa mõisa omanikele ning kuulus viimastele kuni võõrandamiseni. Kunagistest mõisahoonetest on säilinud võlvitud keldritega ait ja viinavabrik. Mõisa kohale tekkinud asulat nimetati vahepeal Kaleva külaks (A. Särg, 2006, lk. 87). 3.10 Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis Uhe poolmõis eraldati Sompast 1857. aastal. Mõis on ehitatud Lipniku küla asemele, jällegi
Diemi. 1963. aasta novembris viidi läbi sõjaline riigipööre, mille käigus Diem lükati võimult. Kindralid olid lubanud, et lasevad Diemil riigist lahkuda, kuid selle asemel tapsid ta. Kennedy oli nüüdseks jõudnud arusaamale, et USA peab Vietnamist lahkuma. 5 Atentaat 22. novembril 1963. aastal saabus John Kennedy Dallasesse. Oli otsustatud, et Kennedy ja ta naine Jacqueline Kennedy, asepresident Lyndon B. Johnson, kuberner John Connally ja senaator Ralph Yarborough reisivad autode rongkäigus Dallase äri linnaosas. Presidendi limusiini ees sõitis mitu mootorratast ja auto. Limusiinis olid peale Kennedy veel ta naine, John Connally oma naisega ning Roy Kellerman, salateenistuse juht ning autjuht William Greer. Järgmises autos oli kaheksa salateenistuse agenti ja sellele järgnes auto asepresidendi ning Ralph Yarborough'ga. Umbes 12.30 pärastlõunal jõudis presidendi limusiin Elm Street'le
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
