‘Vana hea’ Rootsi aeg (0)

kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste al akäigu vastu 
pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid 
pildirüüstet tegema 
luterlased  ei eita pühakuid 
luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine 
kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sel est mis on maa peal ja 
mis on taevas e  kujusid  ja pilte ei tohiks ol a 
 
‘Vana hea’ Rootsi aeg  
1629-1710 
 
Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste li aldatud 
nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis  vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga 
hea ja meeldiv. Talupoegade  seisukohast  kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa 
rootsile ja eestis elas nagu ühe ri gi  koosseisus . põhjas endiselt eestimaa ja lõunas li vimaa, 
sel ine li gitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard  kettler  ri gi etteotsa tõuseb, on 
kuramaa   territoorium  veidi suurem ja püüab maailmaasjades kaasa lüüa, aga on si ski päris 
väike, püsib 18. sajandi lõpuni ja si s li detakse vene impeeriumiga 
 
Rootsi võim kogu mandri eestis 
● rootsi ja poola satuvad konflikti sel e üle kes saab troonile, nad ei tahtnud sigismundi 
troonil näha 
Gustav II Adolf - ‘Põhjamaade lõvi’  
● valitseja, kel e juhtimisel rootsi võidab poola vastu peetud 30 aastase sõja 
● mõni aeg hiljem kui poola lõuna-eestist minema löödud, annab korralduse  tartusse  
rajada ülikool 
● kui tartus ei oleks ülikooli, si s tartus poleks midagi (töökohti nt) 
● Rootsist sai  protestantlik  ri k ning nad hakkasid käituma protestantlike eest seisvana 
ka mujal Euroopas, gustav adolfis ja rootsis nähti enese kaitse tahet 
● ususõda (katoli klased vs protestandid) 1618-1648, Rootsi sekkub protestantlike 
jõudude esindaja ja kaitsjana (sealt põhjamaade lõvi) 
● sõjas saab ise hukka 
1629 Altmargi  vaherahu  
● territoorium jääb rootsile kuni venemaa ta val utab 
● algab 100aastane rootsi aeg eestis 
Sõdade laastav mõju rahvastikule 
● Sajandi algul juurdekasv sõdade tõttu olematu 
● Põhja-li vimaal 1601- 1638  perede vähenemine 43,2% 
● Lõuna-Eesti väga tühi (34 kodanikku) 
Sisemigratsioon  
● Teatud pi irkondades eestis kõvasti maad mida keegi ei hari ja võimali ksaada valdusi 
endale 
● Probleem on see, et see nõrgestas talupoegade õiguslikku olukorda 
● kui oled elanud (pere) ühes kohas 300 aasta, on kindlalt välja kujunenud suhe, 
õigused ja kohustused ning neid rikkuda keeruline, sest asi on fikseeritud, kui keegi 
nüüd põhja eestist läheb lõunaeestisse, on ta olukord keeruline, kuna ta positsioon ei 
ole  sugugi  ni  tugev enam ja ta  sunnitakse  pärisorjusesse ja lapsed samuti 
Välismigratsioon 
● põhja eestisse tuleb arvukalt soomlasi, geneetiliste uuringutega näidatud, et põhja 
eestis teatud pi rkondades eesti keelt rääkivatel elanikel geenides väga palju 
soomlaste geene  
● lätlaste sisse imbumine selge, kuna lõuna eesti inimestest tühi ning neil võimalik 
põhja poole nihkuda  vabadele   aladele  ja eesti ruum väheneb (17. sajandi algus) 
●  rootslased  eestisse asunud 13. sajandi algusest. neid tuleb juurde kuna eesti kuulub 
tol hetkel rootsi ri gi koosseisu. Rootslaste õiguslik seisund erineb eestlastest (ei 
võinud teha pärisorjadeks jne) 
● Eesti-Läti etniline pi r tänasel kujul 
● 17. sajand tekib  peipsi  äärde vanausuliste asustus, ( kolkja , Varnja jne) 
 
VASA  - Gustav II  Adolfi  välispoliitika näide 
● laev mis läks esimesel sõidul põhja ja oli seal 300 aastat 
● Vasa  muuseum  
● laeva nimi VASA (vasade dünastia järgi nimetatud, mitte inimese järgi) 
● rootsi kuningas lasi ehitada sel e ja läks põhja sest oli ni  võimas(suur) 
●  parajasti  oli käimas sõda poola vastu ja oli vaja laevastikku, et poola alistada 
● uppus, sest raskus oli valesti pandud ja laev hakkas kõikuma, vesi tuli alumsitest 
kahuriluukidest sisse, bal ast oli valesti pandud 
 
Eesti ala valitsemine 
Eestimaa  kubermang  (hertsogkond) 
Li vimaa kubermang 
● sel ine jaotus püsib 20.sajandi alguseni!!! 
● 1645 li deti Saaremaa erihalduspi rkonnana 
Kindralkuberner  
● esindab rootsi võimu eestis 
● peab tagama et kuninga jaoks olulised asjad saaks tehtud  
● kamandas sõjaväge, nimetas ametnikke, jälgis raha li kumist 
● kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik 
● maksuraha eest ri gi kaitsmine 
● ri k oli hulga tagasihoidlikumate funktsioonidega kui praegu 
Aadli  omavalitsus  
● rüütelkond oli aadli omavalitsus 
● üritasid hoida valdavat võimu enda käes, et nemad doleks need kes asju otsustavad 
●  aadel  oli pidevalt valmis, et kuningas võimu  neilt  ära ei võtaks 
● põhja eesti vasal id vannuvad rootsile truudust varem, lõuna eestis hiljem 
● lõuna eesti positsioon nõrgem, sest põhja eesti tuli vabatahtlikult lepinguga aga lõuna 
eesti val utati ja järelikult võib seal jõudu kasutada 
Maapäev 
● toimub iga 3 aasta tagant ja kestab mitu nädalat 
● kõigile aadlikele kohustuslik 
● oluline figuur suguvõsas peab kindlasti minema 
● arutatakse kõige olulisemaid küsimusi aadlike seas 
Maanõunike kol eegium 
● maapäevad vahepealsel ajal, igapäevasteks asjaajamisteks 
● ära sunrud maanõuniku asemele valivad ülejäänud kol eegiumi li kmed uue (nagu 
raes kunagi) 
● kogu aeg koos 
● vaatavad igapäevasel aadlike huvide järele ja otsustavad asju 
● kindralkuberneri nõuandja 
● 12 li get 
Rüütelkonna  peamees / maamarssal  
● li vimaal maamarssal, (põhja eestis) eestis peamees (nimetamine) 
● valitakse maapäeval 
● igapäevased otsused 
●  vastasseisu  tektianud küsimus - kes peab maksma ri gi kaitsmise eest?  aadlikud  olid 
veendumusel, et kuna nad on rootsi ri gi koosseisu läinud vabatahtlikult, on see 
keskvõimu asi 
 
Kohtusüsteem 
Aadlike teema: 
EESTIMAA KUBERMANG 
1.  MEESKOHUS  - kohtunikud kohaliku aadli seast 
2. ÜLEMMAAKOHUS -  kuberner  koos maanõunikega (kõrgeim) 
 
LIIVIMAA  KUBERMANG 
1. MAAKOHUS - juhtis maakohtunik aadlike seast 
2.  LIIVIMAA  ÕUEKOHUS - 12 assessorit (pooled  aadlikud ) (kõrgeim) 
 
Lõplik otsustaja on kuningas! 
Talupoegade teema: 
Konks on sel ine, et talupoegade jaoks valdavalt kohtumõistmine tähendas, et nende enda 
mõisnik karistas neid. Müisnikele kuulus kohtuvõim oma talupoja üle. 
Madalama talupoja kohtumõistmises oli mõisnikul õigus oma talupoega karistada ja tema üle 
kohut mõista, kui ta ei tööta. Talupoegi võis peksta kuni 1865. aastani. 
● Adrakohus, sil akohus 
 
Esimesed ümberkorraldused 
Johan Skytte - Li vimaa kindralkuberner 1629-1634 
● tema pärast rajati si a üleüldse ülikool 
● gustav II adolfi õpetaja 
● suutis teda mõjutada ni  palju, et ülikool rajataks just tartusse 
● kuberemangu keskuseks oli tartu kuni 1632, hiljem ri a 
Gustav II adolf - maa rahastagu oma kaitset ise 
● täiendavad tol id, et seda rahastada 
● eesti alad kuulusid rootsi ri gi koosseisu, aga teisel pool  merd  asusid ka tol id ja 
kauba li kumiste eest võeti raha 
● aadlikud oma raha ei tahtnud üldse mängu panna 
● adolf ähvardas, et tal innast ei jää midag ial es, kui vastuajamist ei lõpetata 
kubermangu keskus tartus 
● eesmärk aadliomavalitsuse laialisaatmine 
●  aadlid  otsivad kuskilt välja poola lubatud õigused 
● aadli peaksid olema  esindatud  Skytte arvates ri gipäeval ja ri ginõukogus 
● kui neid seal pole, saavad aadlikud öelda, et neid seal polnud ja nemad ei ole teatud 
otsustega nõus, kui nad seal on si s ei saa nad vastu ol a 
● idee kukkus läbi 
Postijaamade võrgustik 
● tee ääres võimalik kul eril hobuseid vahetada ja teekonda jätkata, ei pea ootama kuni 
hobused  puhanud ja see ki rendas märkimiväärselt sõnumite li kumise ki rust 
 
Linnad 
Paljud linnad sõjas hävinud 
● Vana-pärnu eriti, ni  hävinud et ei taastatagi 
Raad  säilitas positsiooni 
●  keskaeg  kestab edasi linna valitsemismehhanismides 
● rae nimeline linnavalitsus mil e li kmed enda poolt valitud 
Tal inn 
● Rootsi ri gi suuruselt kolmas linn (kaks esimest linna Ri a ja Stockholm) 
●  1620 -7000 elanikku 
● 1688-12000 elanikku 
●  russow  kirjeldab kuidas katk nuhtles linnaelanikke ja katk rüüstab tal inna 
elanikkonda mistõttu sealne elanikkond ei kasva eriti 
Narva 
● tähtsus tõuseb märkimisväärselt, oluline kaubalinn 
● kaup li gub venemaa vahel, sinna sõidavad kokku laevad üle euroopa, sinna ära 
uppunud u 200 kaubalaeva 
● rootsi ajal sai olulisemaks 
● rootsi ri gis tekib idee, et ri gil võiks ol a 4 pealinn ja valitseja valitseks mõne aja 
tagant ri ki teises pealinnas, narva oleks pidanud olema 1  nendest  
● Tal inn on kurb, et narva sedasi tõuseb sest laevad sõidavad tal innast mööda 
● kuningavõimu suurem mõju erinevalt tal innast, sest narvas kehtestatakse rootsi ri gi 
linnaseadus ja valitsemine käib teisiti kui tartus ja tal innas jne kus veel raad valitseb 
● 1650. aastatel ~3300 elanikku + 1000 elanikku 
● internatsionaalne linn (inglased, šotlased jne) sest väga elav kaubalinn 
● elav salakaubanduskoht (tubakas) 
● Narvas oli olemas isegi börsihoone 
Tartu 
● sõdades vana-pärnu kõrvalt enim kannatanud 
● keskaegset arhitektuuri sisuliselt al es pole 
● kaubandus suundus teistele radadele, majanduslikult raske aeg 
●  hansakaubandus  li kus läbi tartu venemaale, mis tegi tartust rikka linna ( veneetsia  
klaaspeekreid leitud) 
● kuna kaubandus hakkas käima teiste paikade kaugude sai tartust võrdlemisi kolka 
moodi koht 
● ~2000 elanikku 
Pärnu 
● ~3000 elanikku  
● sadama toel toibus ruttu 
● sai täna  kaubandusele  jalad al a, sest majandus käis linnast läbi 
● veeti vilja pärnust välja ja sel e pealt võeti maksu 
Teised linnad kaotasid õigused 
● elanikkonnad olid väikseks kärbunud 
● maaisandad surusid nad tugevalt enda kontrol i al a 
●  Paides  sealne mõisnik ol a lasknud linna kekplatsile põl u teha, et näidata mis ta 
sel est paigast  arvab  
● viljandi elanikke kamandas pärisorjast kubjas 
 
Kaubandus 
Kõige olulisem linn ikka Narva 
Narvast säilinud vaid raehoone, sest punaarmee õhurünnakud pühkisid  baroksed  ehitised 
minema 
Aadlike ja linnade konflikt 
● aadlikud tahaksid oma kauba otse välismaa kaupmeestele müüa 
● linn nõuab et peab polema  vahendaja  kel e kaudu äri tehakse 
Eksport : vili, lina 
● rukist kasvatatakse enim ja lina 
Import: sool 
● tol e aja ainus säilitusaine, väga oluline 
Tal inn, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare - oma lähialade kaup 
● müüdi kaupa, mis oli lähemast pi rkonnast kokku toodud 
● Narvas oli suurem kaubanuds e venemaa ja euroopa vahel 
narva- vene kauba transi t 
● barokksti lis ehitustööd 
● plaan teha rootsi 2. pealinnaks 
● lõviskulptuurid rootsi ri gi võimu sümbolid