Niagara (0)

Tallinna Kiisude Kool
Niagara
Referaat
Koostaja Heli Kopter
1a. klass
Tallinn 2011
Sisukord

2. Sisukord + sissejuhatus
3. Niagara jõgi
4. Ajalugu
5. Niagara juga
6. Turismindus
7. Kokkuvõte, lisainfo
8. Kasutatud allikad
Sissejuhatus

Valitud teema Niagara valisin seetõttu, et olin huvitatud selle ajaloost. Tahtsin olla teadlik, miks seda kannab nimi „mürisev vesi“. Olin huvitatud faktist - see on üheks aegade suurimaks turismimagnetiks. Töö eesmärgiks on anda lugejaile imepärane ettekujutlus Niagarast ning teha lugeja teadlikumaks harides üht selle huvitava põhiajalooga. Valitud infoallikateks on peamiselt raamatud, kuid sisu hõlmab ka endi tõlgitud teksti emakeelde kuna põhjalikuma ülevaate suutsid anda inglise keelsed teavefaktid ajalooraamatust, kasutades töö käigus entsüklopeediat.
2
Niagara jõgi
Paljud jõed saavad alguse mägedest, paljud aga allikatest. Jõe ülemjooksul on madalas kiirevoolulises ojakeses palju hapnikku, kuid vähe taimset toitu loomadele. Kui oja jõuab madalikele ja muutub jõeks, saavad taimed asuda kasvama üha suureneval setete massil. Elusolenditel, kes elavad kiirevoolulistes jõgedes ja ojades on sageli kehakuju, mis hoiab neid minema uhtumast või vastu kive põrkumast. Nimetatud rusikareeglid kehtivad ka Niagara jõe puhul, mis on tuntud ühe maailma suurema joa, Niagara joa, asukohana .
Niagara jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas, USA ja Kanada piiril. Niagara jõgi voolab välja Erie järvest. Ülemjooksul voolab rahulikult , on laevatatav ja hargneb. Harude vahele jääb Grand Island , mis on saar Niagara jões, joast ülesvoolu. Selle pindalaks on lausa 74 ruutkilomeetrit ning see kuulub Ameerika Ühendriikidele. Allpool harude ühinemiskohta algavad Niagara joa juurde kuuluvad kärestikud, milles jõgi hargneb uuesti. Harude vahele jääb Kitsesaar (Goat Island), mis moodustab mõlemal pool saart joa ning selle pindala on umbes 30 hektarit.
Vasakpoolne peaharu langeb hobuserauakujuliselt Hoburaua joana (Horseshoe Falls ) sügavasse uuristusbasseini. Parempoolne, kitsam ja madalam haru langeb Ameerika joana (American Falls) rusukaldele ja rusukalde jalamil ühineb peaharuga. Jugadest allpool on jõgi sügavas järsunõlvalises kanjonis laevatatav. Umbes 4 km jugadest allpool kanjon aheneb ja muutub kärestikuliseks. Ühes kohas muudab jõgi järsult suunda. Pärast kuristikust väljumist voolab jõgi rahulikult ja laevatatavana Ontario järve, mis suubub hiljem lõunarannikul.
3
Ajalugu

Niagara jõgi ja juga on tuntud väljaspool Põhja-Ameerikat alates hilisemast 17. sajandi lõpust, kui Father Louis Hennepin, prantsuse maadeavastaja , esimesena seda nägi. Ta kirjutas oma reisist raamatus „A New Discovery of a Vast Country in America“ aastal 1698. Niagara jõgi oli alaks kõige varem registreeritud raudteele Ameerikas. See oli kaldu puidust trammitee , mille ehitajaks oli John Montresor, Briti sõjaväe insener, aastal 1764. Tänapäeval see lihtsustab kaupade liikumist üle Niagara astangu Lewistonis, New Yorkis .
Mitmed lahingud leidsid aset mööda Niagara jõge, mida ajaloo kinnituste kohaselt kaitsesid Fort George (Kanada poolel), Fort Niagara (Ameerika poolel) jõe suudme juurest ja Fort Erie (Kanada poolel) jõe eesotsas. Nimetatud kindlused olid olulised Prantsuse ja India vahelise sõja (1754- 1763 ) ja Ameerika revolutsioonisõja (1775–1783) ajal.
Jõgi osutus tähtsaks teekonnaks enne Ameerika Ühendriikide kodusõda (1861–1865), mil paljud afroameeriklased põgenesid orjusest maa all asuvale raudteele, et leida vabadustee Kanadasse. See kandis nime „The Freedom Crossing“, mille auks asustatud monument seisab Lewistoni jõe pangal. See mälestab julgeid põgenenud orje kui ka kohalikke vabatahtlikuid, kes aitasid neil salaja jõge ületada.
Peamised draamad toimusid endistel aegadel sõdurite vahel. Kui Ameerika asus 1812 sõtta Briti koloniaalvalitsuse vastu, vallutasid ameeriklased kiiresti Niagara poolsaarel asuva linnakese ning jugade nõlva, mis kuulusid Kanada Briti provintsile. Kulus kaks aastat, enne kui Ülem-Kanada kuberner Isaac Brock suutis ameeriklased sealt taganema sundida . Niagara läänenõlval on rohkelt ajaloolisi monumente meenutamaks konflikti, mis andis kanadalastele esimest korda aimu sellest, mida tähendab olla ameeriklane Briti provintsis.
Aastal 1880, Niagara jõgi osutus esimeseks veeteeks Põhja-Ameerikas, mida rakendati suuremahulise hüdroenergia tootmiseks.
Lisaks on lähiajaloost teada üks joa kuivaks jäämise juhus . 30. märtsil 1848. aastal ummistasid tugevad vastuvoolu puhuvad tuuled jõe jääpankadega ning vesi ei pääsenud allavoolu . Normaalne olukord taastus juba järgneval päeval.
4
Niagara juga

Vaid pisut üle 50 km pikkusest Niagara jõest ei teaks maailm midagi, kui seal ei asuks üks loodusimesid Niagara juga. Iga minuti jooksul tormab ligikaudu 170 miljonit liitrit vett üle 50 meetri kõrguse Niagara kaljuserva Erie järvest Ontario järve suunas. Neid kahte järve ühendab eelnevalt nimetatud Niagara jõgi.
Ameerika pärismaalased kutsusid seda maailma kuulsamaimat juga „mürisevaks veeks “, sest nimi Niagara pärineb tegelikult irokeesi keelest ja tähendab mürisevat või mühisevat vett. Juga asub USA ja Kanada piiril ning tegelikult on siin tegemist juba viimased 500 aastat kahe kosega: kõrgem, kuid kitsam „American Falls“ ning „Horseshoe Falls“ Kanadas. Tegelikult eksisteerib ka kolmas juga seda niret kutsutakse Bridal Veil Falls ehk siis Pruudiloori joaks, aga seda ei pane enamik külastajaid tähelegi.
Kuulsam on 52 m kõrgune Kanada juga, mida tema hobuseraua-kujulisuse tõttu ka Hobuseraua joaks kutsutakse. Vesi kukub 675 m pikkusel joonel. Ameerika juga on vaatamata sellele, et ta on kõrgem (56 m), hoopis tagasihoidlikum. Ta on oma Kanada konkurendist ligi kaks korda kitsam ning tema kaudu langeb vaid 10% kogu Niagara joa veest.
Niagara juga pole alati asunud tema praeguses asukohas . Umbes 12 000 aastat tagasi asus see 11 km praegusest asukohast allavoolu, umbes praeguse Lewistoni kohal. Kuni eelmise sajandi viiekümnendate aastateni liikus juga aastas keskmiselt 1 meetri ülespoole. Hüdroelektrijaamade rajamine on erosiooni aeglustanud, hetkel sööb juga end 10 aastaga vaid 30 cm edasi.
Niagara kallastel on kaksiklinn Niagara Falls, mis laiub kahe riigi territooriumil, kuid tegelikult ei hooli tänapäeval keegi sellest, kas mürisev vesi on USA või Kanada pinnal. Sellegipoolest jahivad inimesed endiselt jälgi Briti koloniaalminevikust. Pärast külaskäiku koskede äärde on lausa kohustuslik ette võtta sõit läbi poolsaare veinipiirkonna ja imekauni maastiku või tutvuda Niagara-on-the Lake’i veetleva linnasüdamega. See oli omal ajal Ülem-Kanada pealinn ning on tänaseni säilitanud traditsioonilise Briti stiili.

5
Turismindus

Turistilaev Maid of the Mist (Udupiiga), millel igal aastal tuhanded vihmakuubedesse (laevaga sõitjal sinist ning joa all jalutaijail kollast värvi) riietunud inimesed vaimustavast looduslikust etendusest oivalise pildi saavad, on pidevalt mattunud paksu uttu. Niagara juga on kahtlemata Meka nii turistidele, metalliotsijatele kui ka magnet enesetapjale. Charles Dickens oli langeva vee võimsusest nii vaimustatud, et kirjutas: „Mul oli tunne, et olen maa pealt lahkunud ja sain pilgu heita taevasele hiilgusele.“ Tema kaasmaalane Oscar Wilde aga täheldas tol ajal õitsvat abieluturismi kommenteerides: „Niagara juga on ameerika abielu suurim pettumus.“
Vaid vähesed inimesed suudavad end sellest vapustavast vaatepildist lahti kiskuda. Tormitseva vee hääl on kaugele kuulda ja lähemale minnes võib tunda koguni maapinna vibreerimist. Niagara juga on kõige muljet avaldavam varakevadel, kui Niagara jõgi toob Erie järvest kaasa suuri jääkamakaid, mis kohutava mürinaga kosest alla kukkudes hiiglaslikke jäämägesid moodustavad.
Peamine turismihooaeg algab mais, mil tipp-päevadel külastab kärestikke 35 000 inimest, aasta jooksul on külastusi ligi 13 miljonit. Kõik need inimesed ei lähe vaatama, mõned lähevad ennast näitama, kuna kosed moodustavad oivalise lavakujunduse neile, kes tahavad esineda.
Paljud on katsetanud paadiga kosest alla sõita, teised on proovinud seda teha tünnis, nagu näiteks hulljulge inglane Charles G. Stephens. See üheteistkümne lapse isa lasi end tammepuust tünni suletuna kosest alla visata. Niagara andis välja ainult tema käsivarre, mis oli tünni kaane külge seotud. Enne seda, siiski, õnnestus 63 aastasel kooliõpetajal Annie Tayloril esimesena tünniga joast alla sõita ning ellu jääda. Loodetud kuulsust ega rikkust see trikk ei toonud , kuna too suri vaesuses. Veel on eluga kunagi pääsenud Jean Lussier, kes laskus joast alla suures kummipallis. Siiski, on rohkem inimesi hulljulguse pärast hukkunud . Nimetatuna, sõitis laskus esimese kanadalasena joalt alla Karel Soucek, kelle tünn tabas surmavat reservuaari äärt.
6
Huvitav teada

• Parim aeg Niagara külastuseks on juunist augustini.
  
• Kanada (Hobuseraua) juga Ameerika juga
  kõrgus 52 m kõrgus 56 meetrit
  laius 675 m laius 330 meetrit
  
• Teekond sinna sisaldab siseliini lendu Buffalosse, New Yorgi osariiki. Iga päev toimuvad süstiklennud Torontost. Seejärel mööda maanteed Torontost või New Yorgist .
  
• Hotellid ja motellid Niagara lähistel on kõigis hinnaklassides.
  
• Niagara lähistel pakutakse laevasõitu kosele, aurikusõitu Niagara jõel ja kopterisõitu üle jugade.
  
• Hädaabi telefonid on Niagara joa külastajail alati käeulatuses.
  
  
  
  

Kokkuvõte

Peale referaadi koostamist tekkis tungiv tahe külastada Niagarat, et saada isiklikult erilise kogemuse osaliseks ning selle lähiümbruses ka hetki jäädvustada fotografeerides. Olen nüüdseks teadlik, et Niagara mängib suurt rolli Ameerika ajaloos ning tänapäeval teenib see suurt raha turismi, transpordi kui energeetika alal. Veel tasub meenutada, et nii laevareisijad kui jalutajad saavad „mälestuseks“ vihmakeebi. Laevnikel on seljas sinised, kose all jalutajatel kollased vihmakeebid. Järeldada võib sellest, et vettekukkumise korral teada oleks, kummalt firmalt kahjutasu nõuda!
7
Kasutatud allikad

• Neumann , N. – 1999, Sloveenia „101 Vaatamisväärsust Maailmas -
imepäraseid paiku ja ehitisi igast maailmajaost“ Tõlge: Kadri Ugur
• Burnie, D. – 1998, Suurbritannia „Looduse Entsüklopeedia“
Tõlge: Kirjastus Varrak, 1999

• Raitviir, A. – Niagara juga, Eesti Loodus 1992 Nr. 2, lk. 98.
http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/nigara.ht m
• Wikipedia – The Free Encyclopedia,
http://en.wikipedia.org/wiki/Niagara_river
http://en.wikipedia.org/wiki/Niagara_falls

• Vikipeedia – Eesti Vabaentsüklopeedia,
http://et.wikipedia.org/wiki/Niagara_j%C3%B5g i
http://et.wikipedia.org/wiki/Niagara_juga
8