Uusaeg, Varauusaeg. (0)

1.Millal algas ja lõppes uusaeg ?
Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917).
2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni.
Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia , feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon , katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu.
3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal.
Prantsusmaa – Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimuloleku ajal oli Prantsusmaa tegelikuks juhiks kuninga usaldusalune kardinal Richelieu . Richelieu tugevdas keskvõimu, nõrgestas aadli vastupanu, surus maha hugenottide vastupanu. Inglismaa – Parlamendi ja kuninga vastasseis kulmineerus 1640. aastal ning 1642. – 1649 . aastatel toimus kodusõda. Sõjas olid vastamisi kuningas Charles I Stuarti toetajad ning parlamendi toetajad. Parlamendi väed saavutasid ülekaalu. 1649. aastal kuningas Charles I hukati, teda süüdistati türannias ja riigi reetmises. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Saksamaa – Saksamaa oli killustatud riik, koosnes arvukatest vürstiriikidest. Saksa vürstiriigid ajasid iseseisvat välispoliitikat, neil olid oma relvajõud, traditsiooniliselt Habsburgide suguvõsast pärit keisrid ei suutnud luua oma täitevvõimu asutusi . Brandeburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta edendas põllumajandust, ehitas kanaleid, kehtestas kaitsetolle konkurentsi piiramiseks, värbas oskustöölisteks prantsuse hugenotte, pani aluse armeele.
4.Mis on renessanss ?Nimeta renessansile iseloomulikke jooni.
Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos , renessanss tuli prantsuse sõnast reinaissance, mis tähendas taassündi. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.
5.Nimeta mõni varauusaja teadlane või filosoof ja iseloomusta lühidalt tema õpetust.
Mikolaj Kopernik oli Poola astronoom , matemaatik , arsti ja kanoonik , maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu tegelasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Juba 16. Sajandi alguseks oli tal välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514 levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja „Commentariolus“. Selles esitas ta ideid kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemist. 1514 avaldas Kopernik Bütsantsi kirjaniku T.Simokatta poeetiliste kirjade kogu, mille oli tõlkinud kreeka keelest ladina keelde.1543 avaldas ta oma peateose „Taevasfääride pöörlemisest“.
6.Milles seisnes maadeavastuse mõju Euroopa arengule?
Maadeavastusteni viisid paljud asjaolid, Euroopa valitsejad vajasid väärismetalle, kuna sõditi palju ja kulutused olid suured. Euroopa ülikud vajasid vääriseid selleks, et osta idamaiseid vürtse, siidi ja lõhnaaineid. Lääne suunas purjetades kavatses Indiasse jõuda Christoph Kolumbus. Tema avastuste tulemusena laienesid eurooplaste geograafilised kujutlused, toimus keskaegse maailmavaate ümberhindamine ja algas koloniaalimpeeriumide kujunemine.
7.Milliseid uuendusi majanduselus tõid kaasa maadeavastused ?
Maadeavastuste tagajärjel vähenes Vahemere-äärsete kaubalinnade osatähtsus, kaubanduskeskusteks muutusid Atlandi ookeani äärsed linnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs, toimus hindade revolutsioon (väärismetallid odavnesid, tarbekaupade hinnad tõusid). Feodaalsuhted hakkasid lagunema ja algas kapitalistlike suhete kujunemine. Kiiresti hakkasid arenema geograafia, zooloogia ja botaanika , tekkisid eeldused etnoloogia kujunemiseks. Tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase, avardus eurooplaste maailmapilt , kujunesid uued filosoofilised, poliitilised ja majandusalased õpetused.
8.Mis on reformatsioon?Nimeta selle põhjused.
Reformatsioon on usupuhastus . Usupuhastus on ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon on nii kiriku kui ka ühiskonna muutmine.
Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla, vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu.
9.Kes on ja millega läks ajalukku Martin Luther?
Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teist kristlik traditsioonide õpetust.
10.Kuidas toimus reformatsioon Inglismaal?
Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16. Sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. 15. Sajandi II poolel oli Inglismaa üle elanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimule tulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503. Aastal.
11.Mis on vastureformatsioon ?
Vastureformatsioon e. katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi, kui organisatsioonilisi küsimusi .
12.Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Madalmaade vabadusvõitlus?
Madalmaade vabadusvõitlus aastatel 1566 -1609, püüti vabaneda Hispaania ülemvõimust. Lõppes kalvinistlike Põhja-Madalmaade provintside iseseisvumisega ja Ühendatud Provintside Vabariigi loomisega .
12.Milles seisnesid ja kuidas lõppesid hugenottide sõjad Prantsusmaal?
Hugenottide sõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. Sajandi II poolel hugenotid ja katoliiklased. Need algasid Guise’ide korraldatud Vassy veresaunaga, pärast esimest kolme sõda sõlmitud Saint-Germaini lepitusedikti põhjal said hugenotid usuvabaduse ja kindlusi Edela-Prantsusmaal. Pärtliöö veresaun vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõig oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni. Vastukaaluks moodustasid katoliiklased 1576 Katoliikliku Liiga ja 1584 Pariisi Liiga. Et need piirasid kuningas Henri III võimu, lähenes kuningas hugenottidele ning laskis 1588 tappa Henri de Guise’i. Seepeale tagandas Pariisi Liiga kuninga troonilt, viimase vägi hakkas koos hugenottide omaga Pariisi piirama. Pärast Henri III tapmist sai Prantsusmaa kuningaks Navarra Henri. Tegelikult sai ta troonile 1594 pärast katoliku usku astumist. Sellega hugenotisõjad lõppesid.
13.Kelle vahel toimus, kuidas kulges ja mis tulemusega lõppes Kolmekümneaastane sõda?
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618-1648 põhiliselt Saksa- Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sellel oli palju põhjuseid, kuid üheks peamiseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel, mistõttu seda on peetud viimaseks suureks ususõjaks Euroopas. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon, mida peetakse enamasti sõja alguseks. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. Nov, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris ja Osnabrückis – Vestfaali rahu.
14.Iseloomusta tähtsamate Euroopa riikide arengut 17. – 18. Sajandil.
Inglismaa-võimul Tudorite dünastia . Henri VIII ajal algas reformatsioon, kujunes anglikaani kirik . Šotimaa oli veel iseseisev riik. Prantsusmaa-kuningavõimu tugevdas Francous I. Saksamaa-killustunud mitmesajaks väikeriigiks. Keisritroon läks Habsburgide suguvõsale. Keiser Maximilian I püüdis keisrivõimu tugevdada. Hispaania-muutus Euroopa üheks võimsamaks riigiks. Talle kuulusid ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia . Maadeavastustega sai suuri valdusi Ameerikas. Poola-17. Sajandi algul võimsuse tipul, hõlmas Leedu, Valgevene, suure osa Ukrainast. Skandinaavia -Norra oli Taani võimu all. Rootsis põimusid reformatsioon ja püüded vabaneda Taani võimu alt. 1523 Rootsi kuningaks valitud Gustav I Vasa lõi Taanist lahku. Soome oli Rootsi võimu all.Itaalia-poliitiliselt killustunud, jõukas, meelitas ligi vallutajaid. Põhja-Itaalia pärast pidasid Itaalia sõdu Hispaania ja Prantsusmaa.
15.Mis on valgustatud absolutism ?
Valgustatud absolutism on ideoloogia, mis kujunes 18. Sajandi esimesel poolel. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monargi. Üks teooria peamisi kujundajaid oli Voltaire .
16.Millal ja kuidas sündisid Ameerika Ühendriigid?
Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17. Sajandi alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. 18. Sajandiks oli idarannikul 13 inglaste kolooniat ja valgete kolonistide arv tõusnud 2,5 miljonile. Kõrgeim võim kolooniate üle kuulus Inglise kuningale , keda kohapeal esindas kuberner . Järjest olulisemaks kujunes kohalik omavalitsus , kolooniate seadusandlikud kogud .
17.Nimeta Prantsuse revolutsiooni põhisündmused ja tulemused.
Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 9. Novembril 1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon . 9. Novembri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, algas Konsulaadi ajastu ja Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole.
18.Kes oli ja millega läks ajalukku Napoleon?
Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooni ideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa rahvusliku vabadusliikumise tekkele mitmes Euroopa riigis.
19.Mis on Viini kongress?
Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemes Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 kuni juunini 1815.
20.Nimeta Euroopa riikide arengujooni 19. Sajandi teisel poolel.
19. sajandi teise poole jõudude vahekorda Euroopas muutis enim Saksamaa ühendamine ühtseks riigiks 1871. Aastal. Prantsusmaal valitses Napoleon III ajal keisririik , peale kaotust Prantsuse-Preisi sõjas 1870-1871 sai Prantsusmaast vabariik. Prantsusmaa oli peamiselt põllumajanduslik maa. Inglismaa oli tugeva parlamentaarse traditsiooniga monarhia, kus kogu 19. Saj teise poole valitses kuninganna Victoria. Inglismaa oli maailma juhtiv tööstusmaa, kuid sajandi lõpul hakkas ta USAst ja Saksamaast maha jääma . Inglismaast sai maailma suurim koloniaalriik , mille koosseisu kuulusid Kanada , Austraalia , India ja suur osa Aafrikast. 19. Sajandil jätkus Türgi nõrgenemine, tema territoorium Euroopas vähenes.
21. Millal ja kelle vahel toimus kodusõda Ameerika Ühendriikides? Mis tulemusega see lõppes?
Ameerika Ühendriikides viisid orjuse kaotamise ümber kujunenud pinged 1861. Aastal kodusõjani põhja- ja lõunaosariikide vahel. Sõda lõppes 1865. Aastal põhjaosariikide võiduga. Orjus kaotati kogu USA territooriumil.
22.Nimeta Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa peamisi arengujooni 19. Sajandi teisel poolel.
19. sajandi teise poole jõudude vahekorda Euroopas muutis enim Saksamaa ühendamine ühtseks riigiks 1871. Aastal. Prantsusmaal valitses Napoleon III ajal keisririik, peale kaotust Prantsuse-Preisi sõjas 1870-1871 sai Prantsusmaast vabariik. Prantsusmaa oli peamiselt põllumajanduslik maa. Inglismaa oli tugeva parlamentaarse traditsiooniga monarhia, kus kogu 19. Saj teise poole valitses kuninganna Victoria. Inglismaa oli maailma juhtiv tööstusmaa, kuid sajandi lõpul hakkas ta USAst ja Saksamaast maha jääma.