Kordamine: Eesti Rootsi ajal (0)

Q: Kes miks ja millal selle läbi viis?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Q: Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vasstasseisus JR von Patkulil?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes miks ja millal selle läbi viis?
Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vasstasseisus JR von Patkulil?

Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine.
1583 – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai Lääne ja Põhja – Eesti
1629 – Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja – Läti koos Riiaga
1645 – Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel.
1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare.

Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 )
Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks :

Eestimaa

Liivimaa
Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner. Tema ülesandeks oli:

Kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge

Nimetada ametisse riigiametnikke ja kontrollida nende tööd

Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus

Kanda hoolt postiteenistuse, teede-ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest
Eestimaa kubermang koosnes neljast maakonnast:

Läänemaa

Harjumaa

Järvamaa

Virumaa
Liivimaa kubermang koosnes neljast maakonnast, neist Eesti alal oli kaks:

Pärnumaa

Tartumaa

Rüütelkonnad.
Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad – koondas aadlikke, kaitses nende huve ning lahendas kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt ei kuninga ega kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ oli maapäev, mis kogunes kolme aasta tagant. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud ja Eestimaal rüütelkonna pealik , Liivimaal maamarssal .

Rootsiaegne kohtusüsteem.
Rootsi ajal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandini.
Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud , mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks.
Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega .
5. Asustus ja rahvastik : rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välis- migratsioon ; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemiseni; Suur Nälg.
Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest. 17. sajandi 20. aastaiks oli rahvaarv langenud 120 000 – 140 000 inimeseni. Rahvaarvu langemise põhjused:

Sõjas laastati palju elamuid

Näljahäda 1601 . - 1603. aastal.
Sise – ja välismigratsioon aitas kaasa tühjade maade uuesti kasutuselevõtule 17. sajandi 30. aastail. Sisemigratsiooni põhjusteks olid:

inimeste kolimine paljudesse tühjadesse taludesse.

Inimesed otsisid viljakamaid maid ja inimlikumaid mõisnikke.
Välismigratsiooni põhjusteks olid:

Tagakiusamise tõttu rändasid sisse Vene vanausulised.

Soomlased pagesid siia kohustusliku sõjaväeteenistuse eest

Riiklik kolonisatsioonipoliitika
Eesti rahvas jäi siiski püsima, kuna peale Põhjasõda jäi püsima kestev rahuaeg, sisserännanud rahvad assimileerusid ( sulandusid ) eestlastega ning Eesti mehi ei võetud sundkorras sõjaväkke.
Suur Nälg tabas Eestit aastatel 1695 .-1697. See oli kõigi aegade laastavaim näljahäda. Näljale lisandusid tüüfus ja düsanteeria. Nälga ja haigustesse suri umbes 75 000 inimest.

Reduktsioon : mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis?
Reduktsioon – Eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal, et suurendada riigi tulusid ning suurendada võimu aadlike allutamisega.

Reduktsiooni tulemus riigi, mõisnike ja talupoegade seisukohalt.
Majanduslik külg
Poliitiline külg
Riigi seisukohalt
* Riigitulud kasvasid
* Provinside valitsemise kulud kaeti nende enda tuludest
* Tugevnes absolutistlik kuningavõim
* Kehtestati riiklik kontroll kogu mõisamaa üle.
Mõisnike seisukohast
* Mõsinike majanduslik olukord halvenes:
1) reduktseeritud mõisate endised omanikud pidid maksma riigile renti
2) talupoegi ei saadud ülemäära eskpluateerida ( oma huvides ära kasutada)
3) eramõisnikud (pärusaadlid) viidi tagasi lääniõigusele
*Poliitiline olukord halvenes: 1694. aastal saadeti laiali Liivi ja Saaremaa rüütelkondade maanõunike kolleegiumid ning rüütelkonna maapäevad allutati kindralkuberneri kontrollile .
* Eestimaa aadli omavalitsust Rootsi võim ei puudutanud
* Kujunes välja aadli opositsioon
Pärast reduktsiooni hakkas riigimõisate talupoegade olukord paranema:

talupojad kuulutati ainult kuninga alamateks

talupoegade rõhumise vähendamiseks viidi läbi adramaade revisjon , nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoja kohustused mõisa vastu.

Talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata

Mõisa rentnike kodukariõigust piirati, taluperemehi ei võinud mõisas enam karistada . Kodukariõigus – koduse karistamise õigus.

Talupojad said tulude päritava kasutamise õiguse.
Eravalduses olevaid talupoegi pärisorjusest vabastada ei õnnestunud ja nende olukord ei paranenud .

Milline roll oli kuningavõimu ja aadli vasstasseisus J.R. von Patkulil ?
Ta oli Liivimaa aadliopositsiooni juht. Õhutas mässu Rootsi riigivõimu vastu. Põgenes surmamõistmise eest välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi riigi vastu.

Eesti linnade areng Rootsi ajal. Osata kanda linnu kaardile. Meelde tuletada saksa- keelsed nimed. 16. saj. tekkinud uued linnad, dateering ja rajaja.
16.saj lõpus oli Eestis 10 linna (vaata õp lk 98). Linnade hulgast langes 1599.a välja vana Pärnu, juurde tuli Kuressaare (Arensburg, linnaõigus hertsog Magnuselt, 1563 ) ja Valga ( Walk , linnaõigus Stefan Batory’lt, 1584). Enne Liivi soda olid kõik Eesti linnad asunud Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel ning osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Sel ajal kulges transit Narva ja Soome lahe kaudu ning Peipsi järve kaudu. Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused ainult Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu. Narva linn elas üle erilise õitsengu, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha riigi teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles.
Linnad: Kuressaare, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga.

Kaubandus, kaubateede muutumine. Tähtsamad eksport- ja importkaubad.
Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu.
Tähtsam väljaveoartikkel oli teravili. Lisaks sellele puit, tõrv, alcohol , kirjutuspaber.
Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks jäid endiselt käsitöö ja kaubandus.

Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal.
* Riigivõim kärpis linnade õigusi.
* Väikelinnade kaupmeeste ülempiir.
* Kaubateede muutumine.
* Linnu läänistati aadlikele.
* Tsunftikord muutus rangemaks.
* Enamikes linnades langes elanike arv.

Käsitööndusliku tootmise vormid, nende võrdlus.
Käsitööndusliku tootmise juures võib eristada kahte vormi:
Käsitöölise töökoda
Manufaktuur
Palgatööjõudu ei kasutata. Töötavad meistrid, õpipoisid, sellid.
Töötavad palgatöölised
Puudub tööjaotus
Tööjaotus olemas
Omanik tundis käsitööd hästi
Omanik ei pruukinud tunda käsitööd
Kuna käsitöökoda oli väike, siis asus ta linnas
Rajati alguses linnadest välja, sest tsunftiseadused keelasid manufaktuuride rajamise linnadesse
Reeglina müüdi kaupa kodulinnas
Tavaliselt müüdi kaupa linnast väljas.
Mõlemas kohas tehti tööd KÄSITSI!!!
13. Tööndusharud, kus asusid tegutsema manufaktuurid . Konkreetsed näited iga töön-dusharu üksikute ettevõtete kohta.

Metsatööndus- 1649 .aastal rajati Narva saeveski.
Paberitööndus- Tallinnas asutati Härjapea ajal Eesti esimene paberimanufaktuur.
Klaasitööndus- Hiiumaal Kõrgessaare lähedal Hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur.
Metallitööndus- rajati Vaseveski Narva (1649.a)

Hinda Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjenda oma arvamust.
Mõjus halvasti, sest linnad kaotasid linnaõiguse, linnad läänistati aadlikele.

Selgita: pärusmõis, riigimõis, aadliopositsioon, adramaade revisjon, vakuraamat, manufaktuur, konsistoorium .
Pärusmõis -
Riigimõis - Riigi omandisse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud, kelle ülesandeks oli tootmise juhtimine, riigitulu tagamine või riigile rendise maksmine .
Aadliopositsioon - Baltisaksa aadlike nimekirjad kuhu ei kantud vene aadlikke ja Saksamaalt tulnud uusi aadlikke
Adramaade revisjon - revisjon, mille kaudu kontrollis riik mõisamajapidamisi, pandi kirja kõik töövõimelised talupojad, korraldati iga 7-8 a. tagant
Vakuraamat - selles peeti arvestust , kui palju talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi
Manufaktuur - Tööjaotusega käsitööettevõte, mis hakkas Eestis levima varauusajal ning selles töötasid palgatöölised. Manufaktuuri omanik ei pruukinud käsitööst midagi teada
konsistoorium- ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest jailmikutest. Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks.
aa, see et õpi saksakeelsed linnade nimed ka selgeksn nende eest saad töös 5 p

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 6 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TEGELTKAV Õppematerjali autor

talupoeg liivimaa kubermang kaubateed välismigratsioon kindral käsitööd rüütelkonnad eesti linnad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajaloo küsimused Eesti ajaloo teemal

Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. 3. Rüütelkonnad. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. TÖÖLEHT 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon – mõisate riigistamine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal. Põhjused: 1) Rootsi riik oli suures rahapuuduses 2) Kuningas soovis oma võimu tugevdada 6. Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. RIIGILE: MAJANDUSLIK: *riigi tulud kasvasid

Ajalugu

doc

Varauusaeg

Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa

Ajalugu

docx

Eesti Rootsi ajal

Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas

Ajalugu

odt

Ajalugu Rootsi aeg

2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda.

Ajalugu

doc

VARAUUSAEG

Valitsemine 1. Iseloomustage rüütelkonna võimupiire Rootsi aja esimesel poolel. Millistes valdkondades oli rüütelkonna sõna otsustav? Tooge näiteid Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 2. Iseloomustage kuberneri võimupiire. Nimetage 3 olulisemat valdkonda, mis olid tema halduses. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks

Ajalugu

docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid küige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud

Ajalugu

pdf

EESTI AJALUGU II

ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest

Ajalugu

doc

VARAUUSAEG

Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3

Ajalugu

Rohkem sarnaseid