Ameerika sünd - indiaanlased (4)

Referaat
Ameerika sünd
Tallinn 2008
Sisukord:
Avastuslugu lk .3
Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3
Inglise kolooniad lk 4
Indiaanlastega sõdimised lk 4
Ameeriklased lk 5
Valgustusideoloogia lk 5
Ameerika Ühendriigid lk 6
Kasutatud kirjandus lk8
Avastuslugu:
Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid . 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse , kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti . 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule . Peale Kolumbuse hakkasid Ameerikat uudistama ka portugallased, hispaanlased ja inglased.
Kõrgkultuur ja kolooniad:
Enne hispaanlaste vallutusi olid Vana-Ameerikas elanud indiaanlased saavutanud kõrge kultuuritaseme. Peamiselt põhines see põlluharimisel. Juba viiendal aastatuhandel enne meie ajaarvamist viljeleti mehhikos maisi, hiljem ka sojauba, kakod, puuvilja ja maapähklit ning Lõuna-ameerikas isegi kartulit . Andides tegeleti ka karjakasvatusega.
USA põhiterritooriumi põlisasukad ongi indiaanlased, kes kuuluvad paljudesse hõimudesse. 16 sajandil tungisid sinna hispaanlased, kes maabusid Mehhiko lahe rannikul ja 17. sajandi alguses saabusid Kanadast prantslased .
Walter Raleigh oli esimene inglane, kes üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua, kuid see ei õnnestunud. Esimene alaline inglise koloonia rajati 1607. aastal. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jamestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja kuninganna Elizabethi auks Virginiaks (Virgin tähendab Inglise keeles neitsit; Elizabeth ei olnud abielus). Koos inglastega asusid Põhja-Ameerikasse ka hollandlased ehk madalmaalsed. Esimese tugipunkti ehitamist juhtis inglane Henry Hudson, kelle järgi sai nime Hudsoni jõgi.
1620 . aastal asustasid inglise puritaanid Plymouthi. 1638 . aastal asutasid rootslased Delaware ´i jõe suudmesse koloonia Uus-Rootsi.
Inglise kolooniad:
1733 . aastaks oli Atlandi rannikul 13 Suurbritannia kolooniat, mis jagunesi kolme rühma: Põhja ehk Uus- Inglismaa, Kesk-Atlandi ja Lõuna kolooniad. Põhjas töödeldi metsasaadusi, püüti kala, ehitati laevu, ja tegeleti käsitööga, tekkisid esimesed manufaktuurid . Kesk-Atlandi koloonias sai valdavaks vaba tööjõuga farmipõllumajandus, kasvatati nisu. Lõunas rajati istandusi. Kasvatati näiteks tubakat, riisi ja indigot. Istandustes töötasid neegritest orjad kui ka võlaorjusse langenud valged.
Kuigi kõik kolooniad kuulusid kas mõnele kompaniile või üksikomanikule, siis kõrgeim võim oli siiski inglise kuningale . Koloonias kehtisid samad õigused ja vabadused nagu Inglismaalgi. Kolonistid asusid siiski algusest peale moodustama ka omavalitsusi . 1636. aastal tuli kokku Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustati kõigis kolmeteitkümnes koloonias seadusandlikud kogud . Kolooniad muutusid aina iseteadlikumateks. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Arvati, et parlamendil pole õigust neid maksustada, kuna kolonistid pole esindatud . 1765 .aasatl tehti väljaastumine tempelmaksuseaduse vastu. Asumaad nõustusid, et Suurbritannia kuningas on ühtlasi ka nende kuningas, kuid väitsid, et Briti parlamendil on sama vähe õigust kolooniatele seadusi anda kui mõnel koloonia seadusandlikul kogul suurbritanniale.
Indiaanlastega sõdimised:
Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult ja pakkusid neile inimlikku abi, aga suur osa valgetest suhtus indiaanlastesse üleolevalt ning ei pidanud neid isegi inimesteks. Põlisasunikelt võeti lihtsalt maa ära või siis osteti see neilt väga odava hinnaga. Indiaanlased aga tollal ei mõistnud, et maaga saab äritseda, sest nad võrlesid maad valgusega , mida ju ei saa müüa. Puhkesid kokkupõrked ümberasujate ja indiaanlaste vahel. Esimesed suured kokkupõrked olid Virginias. 1675 . aastaks alistati seal algonkinite Powhatani hõimuliit. Peale seda sõditi Põhja Carolinas. Kokku toimus 1782 - 1891 aastatel mitusada relvastatud kokkupõrget ja 65 suuremat lahingut. Indiaanlased jäid kaotajateks. Nad ei suutnud tõhusalt vastu panna valgustajte hästi relvastatud ja pidevalt täienevale sõjaväele ega osanud end kaitsta petmise ja sõnamurdmise eest.
Ameeriklased:
Ameerika rahvuse aluseks olid inglased, kes 1790. aastal moodustasid 60 protsenti vaögete elanikkonnast. Mõju avaldas inglismaalt sisse imporditav mööbel ja riietus. Suurt mõju avaldas ka kirjandus ja keel, mida kasutasid ka teistest maadest saabunud asukad . Ühtsuse tunnuseks sai haridus . Kirjaoskust rõhutasid puritaanid, kes pidasid tähtsaks pühakirja lugemist. Algul avati väikseid külakoole, kuid varsti jõudis järg ka kõrgharisuse kätte. 17. sakandil asutati Massachusettsis Harvardi kolledz , millest hiljem sai ülikool. Lisandusid veel Williami ja Mary kolledz Virginias ja Yale`i ja veel viis kolledzit.
Valgustusideoloogia:
Mõju rahvuse kujunemisele avaldas ka valgustusideoloogia, mille üks silmapaistvamaid tegelasi oli Benjamin Franklin. 1754 . aastal esitas ta Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt oleks pidanud seaduslik võim valitama kolmeks aastaks ühele parlamendile – Suurele Nõukogule. Franklin arvas , et kolooniad jäävad ka edaspidi Briti imeeriumi alla. Hiljem, kui kujunes konflikt kolooniate ja emamaa vahel, oli Franklin asumaade iseseisvuse eest võitleja. Ta oli ka osav diplomat ja tal oli suur roll välisabi hankimisel Prantsusmaalt.
Franklin oli USA riigitegelane , teadlane ja publitsist . Ta sündis Bostonis väikekaupmehe perekonnas. Õppis Londonis trükikunsti, omandas 1730. aastal trükikoja Philadelphias ning tegutses kirjastajana ja publitsistina. Oli Ameerika esimese avaliku raamatukogu, Ameerika Filosoofiaseltsi ja Philadelphia Akadeemia asutajaid. Franklin propageeris utilitaarset moraali. Ta oli iseõppija ning omandas laialdased teadmised. Tänu sellele oli ta oma aja haritumaid ja mitmekülgseimaid inimesi. Ta saavutas elektrialaste uurimustega esimesena ameerika teadlastest rahvusvahelise tuntuse. Lõi ühtse elektriteooria, mille järgi keha võib olla elektriga laetud kas positiivselt või negatiivselt, olenevalt sellest, kas ta sisaldab elektrit tasakaaluolekuga võrreldes rohkem või vähem. Ta tõestas katseliselt, et äike on elektriline nähtus ning ta leiutas 1752 piksevarda. Ta esindas kolooniaid Pennsylvanias ja Suurbritannia valitsuse juures. Võttis osa II Kontinentaalkongressist ja Iseseisvusdeklaratsiooni koostamisest . Ta esitas esimesena Kongressile orjusevastase remonstrantsi.
Teine silmapaistev valgustaja oli Thomas Jefferson . Ta pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmidest ja käsitöölistest. Ta pooldas rahva suveräniteedi ideed, millest tulenes ka õigus oma riigi loomisle. Jefferson arvas, et kolooniatel on õigus vastu hakata oma emamaale ja oli mõni aasta hiljem iseseisvusdeklaratsiooni põhiautoriks. Nagu ka Franklin, pooldas Jefferson orapidamise kaotamist.
Uue rahvuse ühtsust märgivad kontinentaalkongressid. I kontinentaalkongress kogunes 1774 . aastal. Nad katkestasid kaubavahetuse Suurbritanniaga, kuid lootsid konflikti rahumeelset lahenemist ja pöördusid emamaa poole alamliku kirjaga . II kontinentaalkongress otsustas luau regulaararmee ja selle ülemjuhatajaks valiti George Washington.4. juulil 1776 võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon. Selle alusel kuulutati 13 kolooniat iseseisvateks ning samal ajal andis inimestele õiguse elule, vabadusele, võrdsusele ning õiguse rahvale tõusta üles ja määrata oma saatus.
Päriselt saavutati iseseisvus iseseisvussõjas, mille lõpetas 1783. aastal Versailles `rahu. Rahulepinguga tunnustas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ja iseseisvaks riigiks.
Ameerika Ühendriigid:
Uue riigi nimeks sai ameerika Ühendriigid. Selle nime pakkus välja Thomas Paine. Esialgu sidus 13 asumaad üheks üks esinduskogu, milleks oli kontinentaalkongress ning sõja puhuks moodustatud armee . Igal osariigil oli oma konstitutsioon ja nende vahlelised erinevused olid suured. 1781 . aastal moodustati konföderatsioon ehk riikide liit. Ühiseks organiks sai Kongress , kus igal osariigil oli üks hääl.
Peale sõja lõppu hakati välja töötama konstitutsiooni. Selle põhikirja kirjutas James Madison . Konstitutsioon hakkas kehtima 1789. aastal.
See muutis riikide lidsu liitriigiks. Riigivõimu ülesehituse aluseks võeti võimude lahususe teooria. Seadusandlikuks organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Täidesaatvavõimu peaks sai rahva poolt valitav president , kes on ka ühtlasi valitsuse juht. USA esimene president oli George Washington. Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner .
Eraldi seisis Ülemkohus, mille liikmed valitakse eluajaks.
Konstitutsioon ei andnud kodanikuõigusi põliselanikele ega neegerorjadele. USA riigikorraldus sai eeskujuks paljudele riikidele.
Kasutatud kirjandus:
Inimene, ühiskond, kultuur, UusaegIII,Hiiemaa, Klaassen, Koolibri, Tallinn 2001
Ene köited 3, 4, 5
8