John Fitzgerald Kennedy (7)

John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963.
Ta oli senaator 1953–1960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks.
Haridus ja perekond
Kennedy sündis 29. mail 1917 Brookline, Massachusettsis ja suri 46-aastaselt 22. novemberil 1963 Dallas, Texases . Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu perekonda ning ta vanemateks olid Joseph Patrick Kennedy ja Rose Fitzgerald. President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud kohtuminister Robert Kennedy.
John oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega , kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult.
1940. aastal lõpetas Kennedy Harvardi ülikooli teaduse kraadiga. Ta ühines Ameerika Ühendriikide mereväega aastal 1941 ja alustas tööd luureohvitserina. Kui USA sisenes Teise maailmasõtta, saadeti Kennedy Vaiksesse ookeani, kus tema laev sai Jaapani hävitajate poolt pihta.
Kaks meeskonnaliiget hukkusid, kuid teised kuus suutsid laevajäänustest kinni hoida. Pärast viit tundi merel suutsid mehed jõuda saareni, mis asus viis miili eemal kohast, kus intsident aset leidis.
Kennedy vigastas oma selga ja 1943. aastal saadeti ta USA-sse tagasi. Kui ta taastus, ülendati ta leitnandiks, kuid pärast mitmeid seljaoperatsioone valis ta 1945. aasta märtsis uuesti tsiviilelu kasuks. Järgnevad 12 kuud töötas ta ajakirjanikuna kahele ajalehele.
Poliitiline karjäär
John Kennedy oli demokraat . Demokraatliku partei liikmena võitis ta 1946. aastal esindajatekoja valimised. Järgnevate aastate jooksul näitas ta end Harry S. Trumani suure ja truu toetajana ning propageeris Kongressis astmelist maksustamist ja sotsiaalhoolekande ning heaolu laiendamist. Ta oli samuti üks Taft- Hartley akti juhtvastastest.
Kennedyt huvitas väga välispoliitika ning 1951. aastal külastas ta Suurbritanniat, Prantsusmaad, Itaaliat , Hispaaniat, Jugoslaaviat ja Lääne-Saksamaad. Tagasi tulles pakkus ta välja, et USA jätkaks Lääne-Euroopa kaitsmise aitamist, kuid väitis ka et antud riigid peaksid rohkem sellele minevatesse kuludesse panustama.
1951. aasta sügisel külastas ta Lähis-Ida, Indiat, Pakistani, Indohiinat, Malaiat ja Koread . Koloniaalimpeeriumite vastasena soovitas ta Prantsusmaal tungivalt Alžeeriast lahkuda. Samuti vaidles ta vastu vähearenenud riikide finantsabi suurenemisele.
1952. aastal valiti Kennedy Senatisse. Järgmisel aasta abiellus ta Jacqueline Bouvier’iga, kes oli New Yorki finantsisti tütar. Kennedy seljavalud jätkusid ning talle tehti kaks operatsiooni. 1956. aastal kirjutas ta haiglas taastudes raamatu „Profiles in Courage“, mis hiljem võitis Pulizeri auhinna .
Kennedy oli sotsiaalse heaolu ja tsiviilõiguste õigusaktide suur propageerija. Samuti andis ta finantsabi hariduse ja USA immigratsiooniseaduste liberaliseerimise heaks.
Presidendikandidatuur
1960. aastal astus Kennedy üles Demokraatliku partei presidendikandidaadina. Ta võitis New Hampshires, Wisconsinis, Indianas, Ohios, Oregonis, Marylandis, Nebraskas ja Lääne-Virginias. Kennedy kandidatuur oli vaidlust tekitav, kuna kunagi polnud presidendiks valitud rooma katoliiklast.
Ta pidas kõne, kus rääkis sellest asjaolust ning selgitas, et ta usub riigi ja kirikus omavahelisse puutumatusesse ning lahusolekusse.
Kennedy vastaseks jäi lõpuks Richard Nixon, kes oli olnud kaheksa aastat Dwight Eisenhoweri asepresident, kuid suurema kogemuse puudumisel võitis sellegipoolest valimised John Kennedy olles 43-aastane ja seejuures Theodore Roosevelti kõrval nooruselt teine USA president.
Kennedy USA presidendina
Oma ametisseastumiskõnes 20. jaanuaril 1961. aastal ütles Kennedy: „Ärge küsige, mida riik saab teha teie heaks. Pigem küsige, mida teie saate teha riigi heaks.“
Kennedy soovis samuti, et noored inimesed aitaksid vähearenenud riike. Ta kuulutas välja Rahukorpuse asutamise: plaan, mille aluselt kavatseti saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse. Kennedy väitis, et see praktiline, mittekallis, inimeselt -inimesele programm suurendaks eneseaitamise usaldust ja head tahet vähearenenud riikides.
Esimeses kõnes USA presidendina tegi Kennedy selgeks, et ta kavatseb jätkata Eisenhoweri poliitikaga, mis toetas Lõuna-Vietnami valitsust. Ta väitis, et kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.
Kui Lõuna- Vietnam kukus, Laos, Kambodžia, Burma , Filipiinid, Uus- Meremaa ja Austraalia järgneksid. See teooria sai tunduks kui Doomino teooria.
Kuuba kriis
Kui Kennedy oli Dwight Eisenhoweri välja vahetanud , räägiti talle CIA plaanist sisse tungida Kuubasse. 1950. aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro , kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktatuuri. Usa toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kennedyl olid küll kahtlused oleva riski suhtes, kuid kartis , et keeldudes peetaks teda kommunismi suhtes pehmeks .
Kennedy nõuandjad veensid teda, et Fidel Castro oli ebapopulaarne juht ning et kui invasioon algab, kuuba inimesed toetavad kohesele CIA-d.
14. aprillil 1961 hakkasid B-26 lennukid pommitama Kuuba lennuvälju. Pärast rünnakuid oli Kuubal vaid kaheksa lennukit ning seitse pilooti. Kaks päeva hiljem viis kaupmeeste laeva 1400 kuuba pagendatuga saabus Bay of Pigsi.
Rünnak oli täielik läbi kukkumine. Kaks laeva uppusid, kaks lennukit, mis üritasid õhus katet teha tulistati samuti alla. 72 tunni jooksul olid kõik sissetungivad väed tapetud, haavatud või alla andnud.
1962. aasta septembri alguses luurelennukid avastasid , et Nõukogude Liit ehitas tuumalõhkepeadega varustatud rakettide laskmiseks vajalikke kohti. Samuti oli suurenenud Nõukogude laevade saabumine Kuubasse, mis kardeti et kannatavad uusi relvalaadungeid. President Kennedy kaebas Nõukogude Liidule nende arengute üle ning ütles, et USA ei aktsepteeri ründerelvi Kuubas .
Nüüd kui kuubalased olid positsioonis tulistamaks alla luurelennukeid, oli Kennedy raskes olukorras. Kahe kuuga oli tema populaarsus rahva hulgas langenud madalaimaks tema valitsusaja jooksul. Kennedy kartis, et Kuubas olevate probleemide tõttu kaotab Demokraatlik partei veelgi enam hääli, kuna küsitlus näitas, et üle 62 protsendi rahvast polnud rahul presidendi tegevusega Kuuba kriisi lahendades.
Tuumasõja oht
27. septembril CIA agent Kuubas kuulis , kuidas Castro isiklik piloot ütles teisele mehele, et Kuubal on nüüd tuumarelvad. Samuti olid luurelennukitest tehtud piltidel näha, et Nõukogude Liit paigaldas tuumarelvi Kuubasse.
President Kennedy kutsus selle peale kokku 15 tähtsa inimest, kellega arutati järgnevat tegevusplaani. Algselt näis, et ainus valik on õhurünnak rakettide asukohtadele, kuid mõisteti, et see viiks tuumasõjani Nõukogude Liiduga. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Samuti lasi Kennedy õhujõudel valmistuda rünnakuteks Kuuba ja Nõukogude Liidu vastu. Sõjavägi pani välja 125 000 meest juhuks, kui Nõukogude Liidu laevad, mis kandsid sõjarelvi, keelduksid tagasi pöördumast. Kennedy lubas ka, et kui USA luurelennukeid peaks tulistatama, ründavad nemad Kuuba rakettide asukohti.
Pärast läbirääkimisi nõustus Nõukogude Liit oma raketid Kuubalt ära viimane, kui Ameeriklased on nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud USA raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kui tulid teated USA luurelennuki ründamisest, siis hoolimata käsust, mis Kennedy andis, ei lasknud ta vastu rünnata, vaid aktsepteeris rahu tingimusi ning Kuuba kriis lahenes rahumeelselt. Hinnati, et pärast seda Kennedy sai 12 toetajat Kongressis juurde.
Kennedy välja pakutud ning teostatud muudatused
Kennedyl oli vähe edu, kui ta üritas veenda Kongressi vastu võtma plaani Medicare, mis toetaks üle 65-aastasete inimeste tervisekindlustust. Selle jaoks pidi raha saama tervishoiumaksude tõstmisega. Medicare pakuks samuti haiglahooldust 60 päeva ning arstitasude tasumist. Kuigi Medicare leidis populaarsust, olid selle vastu erakindlustusfirmad ning Kennedy ei suutnud siiski Kongressi veenda.
1960. aasta presidendivalimistel ütles Kennedy, et oleks vaja uut tsiviilõigusteakti. Pärast valimisi tuli välja, et üle 70 protsendi afroameeriklaste häältest läks Kennedyle. Esimese kahe valitsusaasta jooksul ei õnnestunud Kennedyl õigusakte muuta küll aga saatis ta 600 marssalit Alabamasse ning Mississippi ülikooli kaitsmaks afroameeriklaste õiguseid.
See asjaolu toodi lõpuks Kongressi ette 1963. aastal ning oma kõnes ütles Kennedy, et mustanahalisel lapsel, kes sünnib Ameerikas praegu, vaatamata millises riigiosas, on poole väiksem võimalus lõpetada keskkool, kui valgel lapsel, kes on sündinud samal päeval ning samas kohas; üks kolmandik võimalusest lõpetada ülikool; üks kolmandik võimalusest saada professionaaliks; kaks korda suurem võimalus jääda töötuks;
umbes üks seitsmendik võimalusest teenida 10 000 dollarit aastat; elueaeeldus, mis on seitse aastat lühem; ja väljavaade teenimaks vähemalt poole vähem.
Suhted Vietnamis
Kennedyl oli hea läbisaamine Lõuna-Vietnami valitsuse juhi Ngo Dinh Diemiga ja 1961. aastal andis USA Lõuna-Vietnamile raha, et viimane saaks oma sõjaväge suurendada 20 000 mehe võrra. Kuna talupoegade ja Ngo Dinh Diemi valitsemise vahel tekkisid suured vastumeelsused, siis nõustus Kennedy sinna saatma veel sõjanõunike ning 1962. aasta lõpuks oli neid Lõuna-Vietnamis kokku 12 000. Samuti tegi Kennedy otsuse toetada Lõuna-Vietnamit 300 helikopteriga.
11. juunil 1963 istus Thich Quang Due, 66-aastane vietnami monk , keset teed Saigonis maha. Tema ümber oli grupp monki ja nunne, kes valasid ta bensiiniga üle ning panid ta põlema. Üks pealtvaataja pärast ütles, et kui monk põles, ei liigutanud ta ühtegi lihast. Samal ajal, kui Thich Quang Due oli surnuks põlemas, jagasid nunnad ja mungad lendlehti, mis kutsusid Diemi valitsust üles näitamaks kaastunnet kõikidele religioonidele.
Valitsuse vastukajaks sellele enesetapule oli tuhandete budistidest munkade vahistamine. Paljud kadusid ning neid ei nähtud enam kunagi. Sama aasta augustiks oli veel viis munka sooritanud samalaadse enesetapu. Selle peale vastas üks Lõuna-Vietnami valitsuseliige, et las nad põlevad, kui me plaksutame käsi. Mõned liikmed isegi pakkusid bensiinivarusid budistidele.
Need sündmused veensid Kennedyt, et Ngo Dinh Diem ei suuda eal ühendada lõunavietnamlase kommunismi vastu. Diemi kõrvaldamiseks oli tehtud mitmeid üritusi, kuid Kennedy lasi VIE ja USA sõjalistel jõududel teda kaitsta.
Selleks, et Lõuna-Vietnamis oleks populaarsem juht, nõustus Kennedy, et CIA roll seal peaks muutuma. Lucien Conein, CIA liige, andis Lõuna-Vietnami kindralitele 40 000 dollarit, et nad viiksid läbi riigipöörde, mille jooksul USA jõud ei tee üritusi kaitsmaks Diemi. 1963. aasta novembris viidi läbi sõjaline riigipööre, mille käigus Diem lükati võimult. Kindralid olid lubanud, et lasevad Diemil riigist lahkuda, kuid selle asemel tapsid ta.
Kennedy oli nüüdseks jõudnud arusaamale, et USA peab Vietnamist lahkuma .
Atentaat
22. novembril 1963. aastal saabus John Kennedy Dallasesse. Oli otsustatud, et Kennedy ja ta naine Jacqueline Kennedy, asepresident Lyndon B. Johnson , kuberner John Connally ja senaator Ralph Yarborough reisivad autode rongkäigus Dallase äri linnaosas.
Presidendi limusiini ees sõitis mitu mootorratast ja auto. Limusiinis olid peale Kennedy veel ta naine, John Connally oma naisega ning Roy Kellerman, salateenistuse juht ning autjuht William Greer. Järgmises autos oli kaheksa salateenistuse agenti ja sellele järgnes auto asepresidendi ning Ralph Yarborough’ga.
Umbes 12.30 pärastlõunal jõudis presidendi limusiin Elm Street ’le. Lühikese aja pärast oli kuulda laske. John Kennedyt tabasid kuulid pähe ja vasakusse õlga. Üks kuul tabas John Connallyt selga. Presidendi auto sõitis koheselt täiskiirusel haiglasse, kus mõlemat meest üritati päästa. Connallyl olid haavad seljas, rinnus , randmes ja reies. Kennedy vigastused olid kordades tõsisemad. Tal oli massiivne peahaav ja kella ühest pärastlõunal kuulutatu ta surnuks.
Kaks tundi pärast tapmist vahistati kahtlusalune Lee Harvey Oswald . Kogu ajal jooksul, mil Oswald oli vahi all, jäi ta kindlaks oma loole, et tema polnud atentaadiga seotud.
24. novembril, kui Oswald viidi vanglasse, tulistas Jack Ruby ta surnuks. Ruby vahistati ning ta tunnistas oma süüd. Ta mõisteti surma, kuid ta suri vähki, enne kui hukkamine jõuti läbi viia.
President Johnson lõi komisjoni uurimaks John F. Kennedy atentaati. Leiti, et ainus mõrvar oli Lee Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud.
1963. aasta novembris maeti John F. Kennedy Arlington National Cemetary surnuaeda Virginiasse. On hinnatud, et kolme aasta jooksul (1964-1966) külastas ta hauda umbes 16 miljonit inimest. 1967. aastal maeti ta püsivalt ümber ja talle püstitati mälestusmärk.
Minu meelest viis John F. Kennedy oma valitsemise jooksul läbi mitmesuguseid olulisi muudatusi. Ta pani rõhku mustanahaliste samaväärsele kohtlemisele ning oli väga sihikindel nii inimese kui ka presidendina. Oma presidendiks oleku ajal lubas ta Ameerika Ühendriikidele kiiret arengut ja see ka toimus, seega ta muutis palju.
Kuigi vahel tekkis tema valitsemise ning langetatud otsuste suhtes kahtlusi, eriti veel Kuuba kriisi lahendamisel, kui paljud olid vägagi konkreetselt ja kindlalt Kennedy vastu, oli ta ju siiski vaid inimene ning eksimine on loomulik ja sellest hoolimata suutis ta kerkinud olukorrad õnnestunult lahendada. Seega arvan, et kokkuvõttes tegi ta oma muudatuste ja valitsemismetoodikaga Ameerika Ühendriikidele head.

• John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest.
  
• 1939. aasta 22.–24. mail külastas John F. Kennedy Eestit.
  

John F. Kennedy järgi nimetatud kohad
John F. Kennedy International Airport – New Yorkis asuv lennujaam, mis nimetatid ümber nimest Idlewild 1963. aasta detsembris.
John F. Kennedy Memorial Airport – lennujaam Wisconsinis.
John F. Kennedy Memorial Bridge – Kentucky ja Indiana vahel asuv sild .
John F. Kennedy School of Government – Harvadi ülikooli haru.
John F. Kennedy University – Eraülikool Californias.
USS John F. Kennedy (CV-67) – USA mereväe laev.
John F. Kennedy High School – Kennedy-nimelised gümnaasiumid.
John F. Kennedy tsitaadid

• Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid .
  
• Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.
  
• Oma probleemid oleme ise tekitanud - ja lahendada saame neid ainult me ise.
  
• Ärge küsige, mida riik saab teie heaks teha. Parem küsige, mida teie saate teha riigi heaks.
  
• Inimene teeb, mida ta peab – vaatamata isiklikele tagajärgedele, vaatamata takistustele, ohtudele ja pingele – ja see on kogu inimmoraali alus.
  
• Rahvus avaldub mitte ainult nende meeste näol, kes tal on, vaid läbi nende, keda austab ja mäletab.
  

8