Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (0)

Q: Keskused olid Eesti alal Tartu ja Pärnu kolmas -- Võnnu C?

Vastus leiad õppematerjalist: Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Keskused olid Eesti alal Tartu ja Pärnu kolmas -- Võnnu C?

Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda).

Mõisted:

„Tartu maks“ - Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt nõutud maksunõue.

„ Liivimaa kroonika“ - preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Vasturformatsioon – algatatud abinõud protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks.

Jesuiidid – katoliku kiriku mungaordu liikmed.

Reduktsioon – mõisate riigistamine .

Maanõunike kolleegium – tähtsate isikute koosolek.

Manufaktuur – hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised.

Academia Gustaviana – 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule.

Vakuraamat – talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri.

Restitutsioon – mõisate tagastamine endistele valdajatele.

Aadlimatriklid – rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi.

Pearahamaks – maksukorraldus, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest. Selle tõttu hakati korraldama hingeloendusi.

Nimed:
Ivan IV Julm – Venemaa valitseja
G. Kettler – Liivimaa ordumeister
Magnus – Taani kuningriigi prints ning 1570 -1577 Liivimaa kuningas
Ivo Schenkenberg – Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka
S.Batory – Poola kuningas 1567. a. alates kuni surmani
Gustav II Adolf – Rootsi kuningas 1611 -1632
Karl XI – Rootsi kuningas 1660-1697
B.Russow – Kroonik ja Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja, kes kirjutas alamsaksakeelse kroonika
J.Skytte – Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane
Forselius – Eesti kirjakeele uuendaja , rahvavalgustaja
Andreas Virginius – 1658 . aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor
Adrian Virginius – Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal
von Patkul – Baltisaksa aadlik , kes osales Rootsi – vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda
H.Stahl – Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel
Peeter I – Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani
Karl XII – Rootsi kuningas 1697-1718
Katariina I – Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks
Katariina II – Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa.

Aastaarvud:
1558-83 – Liivi sõda
1561 – Tallinna alistumine Rootsi kuningale
1582 – Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel
1583 – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
1629 – Alatmargi vaherahu Poola – Rootsi
1645 – Brömsebra vaherahu Venemaa – Poola
1630 – Esimene gümnaasium Tartusse
1632 – Tartu ülikool
1695 -97 – Suur nälg
1700(1710 Eestis)-1721 – Põhjasõda
(1783) – Asehalduskord
1684 – Forseliuse seminari asutamine

Lõuna – Eesti olukord Poola võimu all
Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 1561–1621. 1561. aastal Liivimaa võimukandjate ja Poola kuningas Sigismund II Augusti vahel sõlmitud lepinguga moodustati ordu- ja piiskopkonna valdustest Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik; Lõuna-Eesti ala allutati vahetult Poolale. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas — Võnnu (C?sis) — Läti territooriumil. Enamus maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta ) läks riigi valdusse. Sõdade põhitandriks olnud Lõuna-Eestis oli 17. sajandi alguses hävinud enamik elanikkonnast, talud olid tühjad, mõisad hävinud ja linnad alla käinud. 1558–1582 viidi Liivimaalt vangidena Venemaale umbes 10 000 inimest, peamiselt talupoegi. Tartusse seati sisse õigeusu piiskopi ametikoht . Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus - ja kasvatustöö. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, šotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud , eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed .
Rahvastiku olukord XVI – XVIII sajandil
Rahvaarv langes peale Liivisõda. Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. 1601 -1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele . Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg . Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda, aga peagi tabas Eestit uus näljahäda. 1696-1697 toimunud näljahäda võib lugeda senise ajaloo suurimaks. Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710- 1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi enam kui poole võrra. Palju piirkonnad jäid täiesti inimtühjaks ja suri umbes ¾ eesti rahvast. Peale Põhjasõda hakkas rahvaarv vaikselt kasvama, aga suurim uutusi see kaasa ei toonud.
Iseloomusta Rootsi aega Eestis
Rootsi võim algas Eestis Liivi sõja ajal, kui Liivi ordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid 1561. aastal Rootsile. Juba Liivi sõja lõpust Rootsi käes olevast alast sai Eestimaa kubermang. Sinna kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Kubermange valitsesid otse kuningale alluvad kindralkubernerid, kes asusid kubermangukeskustes Tallinnas ja Riias. Riigivõimu kõrval oli võimu ka kohaliku aadli ning linnade omavalitsustel. Rootsi Eestis ja Lätis oli kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkondadesse kuulusid mõisaomanikest aadlikud.
Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased , rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja šotlased. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad . Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha. Tartu kaotas suure osa oma tähtsusest kaubalinnana ning Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare jäid kohaliku tähtsusega väljaveosadamateks. Siiani oli Rootsi aeg talupoegade olukorda pigem halvendanud, sest mõisapõllud suurenesid ning koos nendega kasvasid talupoegade teokoormised. Koormisi aga määras mõisnik oma tahte järgi. Kaubanduse juurde enamasti eestlasi ei lastud, kuid linnaelanike üldarvus moodustasid eestlased pea kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat , paberit ning puuvilju.
Iseloomusta olukorda Eestis pärast Põhjasõda
Eesti pakkus pärast Põhjasõda väga kurba pilti. Alles 18.sajandi keskpaigaks jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. Sajandi lõpuks oli Eesti elanike arv juba üle 500 000. Baltisakasa aadli piiramatu võimuga suruti alla talurahva õigusi. Teisalt aitas Balti erikord säilitada maa kultuurilist omapära, äilitas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu 18. sajandi põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin . Seadustati talupoegade pärisorjus. 18.sajandi keskpaigast hakkas taas elavnema kaubandus, eriti merekaubandus. Väljaveos etendas peamist osa vili, metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos sool, raud, tubakas, heeringas , luksuskaubad ja riie . Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Liivimaa(Lõuna-Eesti jaPõhja-Läti) kubermanguks , mille eesotsas seisis kuberner . Kuni Katariina II surmani 1796 püsis asehaldusaeg .

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 61 allalaadimist

Liivi sõda-Rootsi aeg Eestis-Põhjasõda #1

Liivi sõda-Rootsi aeg Eestis-Põhjasõda #2

Liivi sõda-Rootsi aeg Eestis-Põhjasõda #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Aulis24 Õppematerjali autor

Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda (+talupoegade ja mõisnike olukord peale sõda).

liivi sõda rootsi aeg eestis põhjasõda talupoegade/mõisnike olukord peale sõda ajalugu tartu maks vastureformatsioon liivimaa kroonika

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557)

Ajalugu

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel

Eesti ajalugu

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu

Eesti ajalugu

docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid küige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu

- Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid - Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) - Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav Linnused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu); relvad ja põlemiskihid kinnitavad võitlust Sellest ajast pärineb u. umbes 50 linnust Noorema rauaaja linnused Eestis (1-varane linnus, 2-3 ajajärgu teisel poolel kasutatud linnus, 4- oletatav linnus (allikas: Eesti muinasornamentika andmebaas) Linnused liigitakse tüüpide järgi: - Mägilinnus (igast küljest looduslikult kaitstud küngas) - Neemiklinnus (mäeseljaku otsal, ühel pool kunstlik vall) - Kalevipoja säng (voorele rajatud, vallid/kraavid rajati otstele) - Ringvall-linnus

Kultuurilugu

doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi Muinasaeg: 11000 eKr 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.

Ajalugu

doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid