Kordamisküsimused - Põhjasõda, Rahvusvahelised suhted, Balti erikord, rahuleping, agaarreformid (2)

Kordamisküsimused
1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul.
16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud  Karjala  ja Ingeri, Eestimaa,  Liivimaa  ning Kolmekümneaastases sõjas  muuhulgas  Lääne- Pommeri , Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja  Verdeni . Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust , mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas.
Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar  Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda.
Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.
August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda.
2) Millal ja kuidas algas Põhjasõda ? Kuidas puudutas sõja algus eesti talupoegi?
Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu (Rootsi) liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda kallaletungiga Riia linnale. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool mõisavastased rahutused . Nad pidid minema Rootsi eest sõdima. 1710. a.jõudis Baltimaile suur katkulaine, katku suri umbes 200 000 eestlast.
3) Kirjeldage 1700. aasta Narva lahingut. Kuidas mõjutas lahingu tulemus sõja edasist käiku ?
Sõda toimus Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsi väed saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Lahing leidis aset 30. (19.) novembril (Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. Vene väge ründas 10 500-meheline Rootsi vägi.. Karl XII ja kindral Rehnskjöld leidsid kohe nõrga koha Vene vägede paigutuses. Nad otsustasid Vene vägede liiga pikad kaitseliinid koondatud rünnakuga ühte punkti läbi murda. Pärast seda pidi Rootsi vägi jaotuma põhja ja lõunasse, et Vene vägede liine seestpoolt rünnata. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu.
4) Kirjeldage Põhjasõja sündmusi Eesti pinnal peale Narva lahingut.
Peale Narva lahingut, aastatel 1701-1704 toimus Venemaa vastupealetung . 1701. Aastal Liivimaal Riia all, purustati Saksi-Rzeczpospolita- Moskva väed ja vabastati piiramisest Riia linn. 1702. Aastal toimus lahing Hummuli mõisa lähedal. Lahing lõppes venelaste võiduga, rootslased pidid taanduma Pärnusse.

5) Missugune lahing oli pöördepunktiks Põhjasõjas ? Kuidas mõjutas see sõja käiku Eestis?
Murrang venelaste kasuks oli Poltava lahing, 8. juulil 1709. Tallinna piiramine algas linna ümberpiiramisega Vene vägede poolt 15. augustil 1710 ning lõppes Tallinna Rootsi garnisoni, Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna poolt linna loovutamisega 29. septembril 1710, Harku mõisas sõlmitud alistumisleppega. Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine
6) Kus ja millal sõlmiti rahuleping , mis lõpetas Põhjasõja?
Uusikaupunki rahu. Sõlmiti 10. septembril 1721 Uusikaupunkilinnas Edela-Soomes.
7) Missugused olid Põhjasõja tagajärjed Eestile?
Põhjasõja tulemusel sai Venemaa keirsririik vaba pääsu Läänemerele. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 1700 – 1710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli eestlasi siis 150 000 – 170 000. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka Tartu Ülikooli tegevuse lakkamine.
8) Milles seisnes Balti erikord?
Balti erikord oli baltisaksa  aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem  Läänemere - äärsetes provintsides: Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. Balti erikord kinnistus Vene võimu ajal. Pärast Balti provintside vallutamist Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning pärast Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus . Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri määratud  kuberner või  kindralkuberner , kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner.

9) Kuidas valitseti Eestit nn asehalduskorra ajal?
Asehalduskorra ajal olid haldusüksustena kasutusel asehaldurkonnad. Eesti- ja Liivimaa kubermang olid vastavalt Tallinna ja Riia asehaldurkond. Neid kahte asehaldurkonda juhtis Riias resideeruv kindralkuberner ehk  asehaldur

10) Iseloomustage linnade olukorda ja kaubanduse arengut 18. sajandil.
Linnaelanike osakaal moodustas vaid 5% Eesti rahvastikust. Linnade tähtsus hakkas küll 19. sajandil tõusma, kuid enne seda oli põhiline töö põllumajandus ja loomakasvatus. Juhid olid raehärrad , põhi keel oli saksa keel. Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid ning mille väravad pandi ööseks kinni. Eesti linnad, mille peamine sissetulek oli alati tulnud Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelise kaubanduse vahendamisest ning teravilja väljaveost, kiratsesid. Tallinna sisse-ja väljaveomahud jäid kaugelt alla Riia ning Peterburi omadele, mis lõikasid kasu suurejoonelisest transiitkaubandusest.
11) Iseloomustage majanduselu maal 18. sajandil.
Sajandi lõpuks oli Põhja-Eestis teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud. Laienesid nii talupõllud (eriti Lõuna-Eestis) kui mõisapõllud, viimased sageli küll talupõldude arvel. Põllunduse arengule mõjus soodsalt pikem rahuaeg ja impeeriumi hoogsalt kasvava pealinna Peterburi lähedus. Põlde hakati ka paremini väetama. Sageli tehti kaupa nn sõbrakaubanduse meetodil – igal talul oli linnas kindel partner kaupmehe näol, kelle kätte talupoeg oma saadused viis ja kelle juurest ise tarvismineva ostis. Sellise kauplemise juurde käis talupoja kostitamine söögi- ja joogipoolisega ning väikeste kingituste saatmine tema pereliikmetele.

12) Iseloomustage rahvastiku arengut Eestis 18. sajandil.
Peale 18. sajandi alguse sõdadele järgnenud kriisi oli see Eesti rahvastiku viimase tuhande aasta rängim madalseis . Ent kõrge loomuliku iibe ja osaliselt ka sisserännu toel hakkas Eesti elanike arv kiiresti kasvama. 1725. aastal elas Eestis 220 000, 1750. aastal 335 000 ja 1765 . aastal 400 000 inimest, millega oli uuesti saavutatud Suure Nälja eelne , Rootsi aja lõpu rahvaarv.

13) Iseloomustage talupoegade olukorda 18. sajandil.
Võrreldes rootsi ajaga oli talupoegade olukord siiski raskem ja nende üksikud protsessid aadlike vastu lõppesid siiski enamasti kaotusega, ühe sellise tulemuseks oli Roseni deklaratsioon 1739. aastal, selles esitatud äärmuslikud seisukohad talupoegade täielikust kuulumisest aadli omavoli alla ei peegeldanud siiski reaalselt valitsevat olukorda ning ka tsaarivalitsus püüdis deklaratsiooni autori meelehärmiks sellist olukorda pärast selle avaldamist igati vältida.

14) Mis on nn Roseni deklaratsioon ja milles seisneb selle tähtsus Eesti ajaloos?
Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni deklaratsiooni aluseks sai Virumaa Vohnja mõisa möldri Jaani kaebus oma mõisniku Heinrich Baeri vastu. Jaan süüdistas mõisnikku ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas.

15) Iseloomustage agraarreforme 18. sajandi teisel poolel.
Eeldused agraarreformide läbiviimiseks lõi üleeuroopaline poliitiline ja ühiskondlik areng, eelkõige agraarreformid Preisimaal ja sealsete talupoegade vabastamine pärisorjusest 1807. aastal. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820. aastatel jõudis Eestisse üleeuroopaline agraarkriis, mis viis alla põllumajandustoodete hinnad ning põhjustas mõisnike kroonilise rahapuuduse ja võlastumise. Juba Katariina II tegi kindralkuberner George Browne’i (1698–1792) kaudu esimese katse Liivimaa mõisnike ja talupoegade suhteid reguleerida, kuid 1765. aasta agraarseaduste mõju jäi tagasihoidlikuks. 1801. aastal troonile tõusnud Aleksander I toetas entusiastlikult baltisaksa aadlike reformimeelsemat tiiba, nähes Balti provintsides eeskuju kogu Venemaa reformimiseks. 1802. aasta Eestimaa ja 1804. aasta Liivimaa agraarseadus asendas sisuliselt pärisorjuse sunnismaisusega: seadus määras kindlaks talupoegade koormised , lubas neil omada vallasvara, keelas talupoja oma kohast väljatõstmise ja lõi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud; kõik need uuendused taotlesid mõisnike omavoli vähendamist.
16) Tooge näiteid talurahvarahutustest 18. sajandil. Mis rahutusi põhjustas?
Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise pearahamaksu tasuma . Juunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas, tuntuim juht oli Suure-Rõngu  kohtukaasistuja  Retsniku Peeter. Haaslaval ründasid relvastatud talupojad mõisa. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikum neist leidis aset juulis 1784 ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. Aiateivastega relvastatud talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning viis nendest maksus eluga.

17) Iseloomustage rahvahariduse arengut 18. sajandil.
Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama . 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse  kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool . Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt   maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte .

18) Millal ilmus esimene eestikeelne Piibel ?
1739. aastal  ilmus Piibli esimene eestikeelne tõlge.

19) Missugused usuvoolud mängisid tähtsat rolli 18. sajandi luteri kirikus? Iseloomustage neid.
Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. esimesel poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1730 -aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus ehk  vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga . 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine.

20) Nimetage publitsiste, kes kirjutasid eesti talupoegade olukorrast valgustusideede vaimus. Tooge näiteid valgustusideede levikust kiriku- ja kultuurielus.
Johann Philipp Gustav von Ewers, Johann  Christoph  Petri, Garlieb Helwig  Merkel .
21) Tooge näiteid 18. sajandi barokk -kunstist Eestis.
Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. esimese poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on  Palmse  mõisaansambel.

22) Tooge näiteid 18. sajandi klassitsistlikust kunstist Eestis.
18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks  Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W. Krause .