Venemaa

hihaa, hola

Venemaa (0)

Põhikool - Keeled - Vene keel

1 Hindamata

реферат
русский

Sisukord

Venemaa

Venemaa 17.sajandil

Vene impeerium 18. sajandil

Venemaa 18. sajandi lõpul

Venemaa 19. sajandi lõpul

Kasutatud kirjandus

Kokkuvõte

Venemaa

Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina , Gruusia , Aserbaidžaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja Põhja-Koreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopa-osa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida- Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida- Euroopa ja Lääne- Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel kerkib jõeorgudest liigestatud Kesk- Siberi kiltmaa, millest lõunasse jäävad Altai ja Sajaanide mäestikud. Leena jõest idas paikneb Ida- Siberi mägismaa. Tegevvulkaanidega Kamtšatka kuulub Vaikse ookeani mäestikusüsteemi. Maa kõrgeim tipp Elbrus (5642 m) paikneb Kaukasuses.
Venemaa jääb parasvöötmesse. Kliima on väga varieeruv : valdavalt kontinentaalne , äärmises loodeosas mereline , Siberis ja Kaug-Ida põhjaosas teravalt kontinentaalne, Kaug-Ida lõunaosas valitseb mõõdukas mussoonkliima. Leebe on Balti regioonis. Suvi võib olla väga soe ja talv väga külm. Olenevalt laiuskraadist on temperatuur jaanuaris -5C kuni -15C; juulis 10-20C.
Ligikaudselt võttes maksab Restoranilõuna 207-943 rubla , hotellituba 345-39100 rubla olenevalt hotellist ja toast.Ühistranspordi piletid: metroo - 4 RUB, teised – 2-3 RUB.
Venemaale on iseloomulikud suveniirid matrjoškad, puust nikerdatud karbikesed ja samovarid.
Pikim jõgi Venemaal on Leena. See on 4400 kilomeetrit pikk. Pikad on ka Jenissei ja Volga. Neist esimene 4102 ja teine 3530 kilomeetrit pikk.
Pindalalt suurima järve suurus on 31 500 km², selle nimi on Baikal . Suurim sügavus sellel järvel on 1620 m.
Venemaa pealinn, Moskva on rahvaarvult Venemaa suurim linn. Selle elanikkond aina kasvab. Praeguseks on seal üle kümne tuhande elaniku. Linna asustamis aastaks loetakse 1147 aastat.
Venemaa ülikoolideist vareim asutatud on Moskva Ülikool, see asutati aastal 1755 . Veel ülikoole: Kaasani Ülikool(1804), Moskva Tehnikaülikool(1830), Tomski Ülikool(1880). 1899 aastal asutati kaks ülikooli, nendeks on Peterburi Tehnika ülikool ja Kaug-Ida Ülikool.
Kõige vanem raamatukogu on asutatud 1714 aaastal. Selleks on Venemaa TA raamatukogu. See asub Peterburis.
Vaatamisväärsused Moskvas on Venemaa Valge Maja, Punane väljak, KGB Peakorterid, Kreml, Mausoleum, Moskva Tsirkus , Bolshoi teater ja paljud katedraalid.
Vaatamisväärsused Peterburis on Ermitaaž, Iisaku katedraal , Venemaa riigimuuseum, Peeter- Pauli kindlus , Suveaed, Aleksander Nevski katedraal, Vaskratsanik , Peterhof, Kaasnai katedraal, Panga sild, Admiraliteet.
Pühad ja tähtpäevad: 1.jaanuar - uusaasta Märts/aprill - Suur Reede (ainult usklikele, mitte riigipüha) Märts/aprill - Ülestõusmispühad (ainult uskilikele, mitte riigipüha) 8.märts - Naistepäev 1.-2.mai - Maipühad 9.mai - Võidupüha 7.oktoober - Konstitutsioonipäev 1.november - Kõigi Pühakute Päev (ainult usklikele, mitte riigipüha) 25.detsember - Jõulud (ainult usklikele, mitte riigipüha).
Riigihümn: Venemaa föderatsiooni hümn
Pealinn: Moskva
Pindala: 17 075 200 km²
Rahvaarv: 142 685 000 (2006)
Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km²
Riigikeel : Vene keel
President : Vladimir Putin
Peaminister: Mihhail Fradkov
Rahaühik: Rubla (1 rubla = 100 kopikat )
Ajavöönd: Maailmaaeg +2 kuni +12
Telefonikood : 7
Riigitähis: RU/RUS
Iseseisvuspäev: 12.Juuni
Usk: 23.7% vene õigeusku
Lipp :
Vapp:

Venemaa 17. sajandil

Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada „segaduste ajaks“sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat:
1598-1605 Boriss Godunov
1605 Fjodor Borissovitš (Fjodor II)
1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I)
1606- 1610 Vassili Šuiski (Vassili IV)
1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Šuiski rivaal)
1610- 1613 Poola prints Wladislaw
Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt.
Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõus Vene troonile. Mihhail Romanov oli kõrge vaimuliku patriarh Filareti 15-aastane poeg. Romanovite dünastia jäi valitsema kuni 1917. aastani.
Maakaitsevägi moodustati 1611 -1612 aastal
Esimesed Romanovid Vene troonil olid:
1613- 1645 Mihhail Romanov
1645-1676 Aleksei Mihhailovitš
16761682 Fjodor Aleksejevitš
Riik ja ühiskond:
17. sajandil kindlustus Venemaal absolutism. Tsaar Aleksei Mihhailovitš pidas järjest vähem nõu Bojaaride Duumaga, mis oli olnud tsaari kõige olulisem nõuandev organ. Mitmeid seisusi hõlmava esindusorgani Maakogu kokkukutsumisest loobuti peaaegu täiesti.
Kirikulõhe:
Tsaar Aleksei ajal oli tsaarivõim juba niivõrd tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid. Pikaajaline eraldatus teistest õigeusklikest maadest, oli toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima . Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel.
Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks.
1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kiriku-uuenduste toetajateks ja vastasteks. Vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid koheldi kui ketsereid ja neid põletati tuleriidal.
Paljud vanausulised pagesid kaugetele põhjaaladele ja mõned põgenesid ka Peipsi järve idakaldale Eestisse. Usuti , et maailmalõpp pole enam kaugel.

Mihhail Romanov

Vene impeerium 18. sajandil

Venemaa tsaar Peeter I taipas, et Venemaa saab maailma asjades kaasa rääkida ainult siis, kui sellele tundmatule ja kaugele maale antakse euroopalik nägu. Inimesed mäletasid küll rohkem seda, et ta keelas vanameelsetel habeme kandmise, kuid tegelikult muutis Peeter I Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt suundumusel lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietusesundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Haldusalased ja organisitsioonilised ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi.
Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse (see oli riiki valitsenud nõukogu). Selle asemele loodi 1711 . aastal Senat , millele usaldati asjade ajamine .
17. sajandil alanud protsess, millega kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega . Püha Sinod koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu. Patriarhi ametikoht kaotati.
Erilised kolleegiumid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi.
Peeter I reformidega tugevnes aadliriik. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud . Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner.
Neeva jõe suudme lähedale rajati Peeter-Pauli kindlus. Hakati ehitama linna. Seda ehitati väga rasketes tingimustes- külmas, poris ja poolenisti vees, võideldes pidevalt soise pinnasega. 1703. aastal nimetati linn Peeter I järgi Peterburiks. 1712 . aastal sai sellest Venemaa uus pealinn.
1721. aastal võttis Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Vene riik sai impeeriumiks.
Paleepöörded:
Peeter I kehtestas troonipärimise korra , mille kohaselt võim läks edasi ka naisliinis. Tänu sellele oli võimalus tõusta valitsejaks ka sellel, kellel Romanovite dünastiaga oli kauge sugulus, kuid keda toetasid mõjukad rühmitused.
Peeter I surma järel asus troonile tema lesk Katariina I, kelle varjus valitses hoopis Peeter I soosik vürst Aleksandr Menšikov.
1717 . aastal haarasid võimu vanade bojaarisuguvõsade esindajad, vürstid Dolgorukovid, Golitšõnid jt., kes panid troonile Peeter I 12- aastase pojapoja Peeter II. Too suri 1730. aastal rõugetesse. Valitsejaks sai Peeter I vennatütar, Kuramaa hertsogi lesk Anna Ivanovna , kes valitses järgmised 10 aastat.
Anna Ivanovna suri 1740 . aastal ja see võimaldas pead tõsta rahvuslikel jõududel. 1741 . aastal tõsteti troonile Peeter I tütar Jelizaveta , kes valitses 20 aastat. Tema valitsusajal suurenesid aadlike privileegid . Peale Jelizaveta surma sai troonile Peeter I tütrepoeg Peeter III. Tema naiseks sai väikese Anhalt-Zerbsti vürstiriigi printsess Sofia Frederike Auguste - Katariina II. Ta osutus väga tugevaks valitsejaks. Kaardiväe abil kukutas ta keisri ja lasi selle hiljem mõrvata. Isevalitsejana juhtis Katariina II oma soosikutega Venemaad aastatel 1762-1794.
Tema valitsusajal kinnitusid Peeter I reformid . Katariina II käis ajaga kaasas. Venemaad arvestati riigina, kus valitseb valgustatud valitseja. Ta oli kirjavahetuses ka Prantsuse kuulsa valgustaja Voltaire ’iga..
Sõjad Vene impeeriumi laiendamiseks:
Peeter I reformidega loodi Venemaal armee, mis ei erinenud väljaõppelt Euroopa moodsatest armeedest. Vene impeeriumi suureks püüdeks oli oma piiride laiendamine, uute rahvaste vallutamine ning enda külge liitmine . Vene impeeriumi eripäraks oli aga see, et majanduslikult oli ta suhteliselt nõrk riik, kuid ta liitis vallutatud maad enda alla vaid administratiiv-sõjaliselt.

Katariina II

Venemaa 18. sajandi lõpul

Paul I: Peale Katariina II surma 1796. aastal sai troonile Paul I, kes oli iseloomult väga kahtlustav, umbusklik ja kergesti ärrituv. Sageli esinesid tal etteaimamatud raevuhood, kuid vahel tegi ta üllatavalt suuremeelseid tegusid. Sellise tasakaalu puudumise tõttu pidasid paljud teda vaimuhaigeks, kuid selline arvamus oli liialdus .
Paul I pidas oma ema, Katariina II ja ka teisi 18. sajandil paleepööretega võimule saanud naisvalitsejaid usurpaatoriteks- need olid ebaseaduslikult võimu haarajad.
Selliste juhtude vältimiseks kehtestas Paul I uue troonipärimise korra. Seni kehtinud Peeter I korralduse alusel määras Venemaa valitseja endale ise järeletulija. Uue korra järgi pidi Vene troon Romanovite dünastia siseselt päranduma esmasünni õiguse alusel ainult meesliinis. Selline troonipärandamise kord kehtis Venemaal kuni keisririigi lõpuni 1917. aastal. Paul I soovis tugevdada keisrivõimu.
Aadlikud ja talupojad: Katariina II valitsemise ajal olid vene aadlikel kõige suuremad eesõigused ja vabadused. Samuti oli enamiku aadlike majanduslik olukord väga hea. Samal ajal oli talupoegade olukord muutunud raskemaks.
Peale väljakujunenud olukorra mõistmise olid Paul I aegsed muutused tingitud ka tema veendumustest, et iga vene aadlik peab pühendama end eelkõige oma valitseja teenimisele. Paul I andis välja ka mitmeid talupoegadele kasulikke korraldusi.
Oluline oli 1797. aastal välja antud kolmepäevase teotöö manifest. Sisuliselt oli siin tegemist korraldusega, et mõisnikud ei tohi talupoegi mõisatööle pühapäeviti sundida . Tegelikkuses ei järgitud seda eriti nagu ka mitmeid teisi Paul I poolt antud korraldusi.
Vandenõu keisri vastu: Venemaa välispoliitiline seljapööramine Inglismaale oli üheks põhjuseks, miks Inglismaa saadik Peterburis toetas 1800. aasta lõpul ja 1801. aasta algul väljakujunenud Paul I vastast vandenõu.
Ööl vastu 12. märtsi tungisid vandenõulased Mihhaili lossi ja tapsid keisri tema magamistoas. Ametlikuks põhjuseks toodi südamerabandus. Troonile asus Aleksander I.
Aleksander I: Aleksander I oli keerulise ja puhuti vastuolulise iseloomuga, kuid euroopalik valitseja. Välispoliitiline ja sõjaline tegevus kulges Aleksander I ajal paralleelselt impeeriumi siseste reformidekatsetega. Lausa rahvusvaheline oli Aleksander I ümbritsev ja tema poolt kõrgetesse riigiametitesse pandud tähtsate isikute ring.

Venemaa 19. sajandi lõpul

Aleksander III (26. veebruar- 20. oktoober 1894)
Pärast isa mõrvamist troonile astunud 36-aastane Aleksander III oli veendunud, et poliitilise terrorismi ja mässumeelsuse juured olid liberaalses poliitikas, mida oli järginud tema isa.

Suur mõju uuele valitsejale oli tema noorusaastatel, aga hiljem ka Sinodi peaprokuröril Konstantin Pobedonostsevil.
Pärast mõnekuulisi suunaotsinguid asus Aleksander III kindlalt jäigale kursile. Tõhustati jälitusabinõusid ja arreteeriti enamus narondiklike organisatsioonide liikmetest, kes ei jõudnud või ei saanud emigreeruda. Igasuguse poliitilise mässumeelsuse välised ilmingud lakkasid kogu Aleksander III valitsusajaks.
Aleksander III suri 1894. aastal Krimmis Livadia palees ja on maetud Peeter-Pauli kindlusesse.
Vastureformid
Ühiskondlikud olud olid varasemate reformide tulemusena juba nii oluliselt muutunud, et isevalitseja tõsist soovi kõike vana moodi ümber teha, polnud enam võimalik täita.
Kehtestati uued kohtu-, linna- ja semstvoseadused. 1889. aastal seati ametisse maaülemad, kelle ülesandeks oli kohtulik järelevalve talupoegade üle ning omavalitsuse tegevuse kontrollimine.
Aleksander III üks eesmärke oli vene aadli tähtsuse ja ühiskondliku osa suurendamine . Sisuliselt polnud juba 100 aasta jooksul toimunud muudatuste taustal enam võimalik aadli varasemaid positsioone taastada.
Vene impeeriumi tõelise eliidi moodustasid õukonna ringkond ja tippametkond. Viimase tähtsus suurenes pidevalt ka Aleksander III valitsusajal.
1880.-1890. aastatel tugevdati järelvalvet ka haridus -ning vaimuelu üle. Oluliselt piirati mitteaadlike pääsu gümnaasiumidesse, sest sealt võis edasi minna ülikooli õppima.
Venestus impeeriumi eri piirkondades
Lisaks poola kultuuripiirkonnale, kus venestus oli alanud juba varem, laienes see nüüd kõigile impeeriumi mittevene aladele .
Aleksander III jättis troonile asudes esimese Vene keisrina kinnitamata Balti aadli privileegid. Venestuspoliitika eesti ja läti rahvusliku eneseteadvuse vastu algas 1880. aastate keskelt. Kõigis koolides seati õppekeeleks vene keel. Tartu nimetati ümber Jurjeviks.
Seni küllaltki iseseisev Soome oli majanduslikus ja kultuurilises arengus tegelikult juba rohkem seotud Lääne-Euroopa kui Venemaaga. Impeeriumi keskvõimud üritasid Soomet ka oma keskvõimu alla saada, aga kultuurilist ja keelelist venestust seal ei toimunud.
Impeerium vaatas läbi sõrmede ka Kaukaasias rakendatud vägivallale.
Muhamediusuliste krimmi- ja volgatatarlaste juures püüti riigivõimu toetusel õigeusu kiriku poolt teha misjonitööd ja muuta muhameedlikke koole kristlikeks õppeasutusteks, kuid see ei õnnestunud eriti.
Kesk-Aasias levis venestus tänu õigeusklikest venelaste sisserännule.
Rahvas, keda venestamine kõige rohkem puudutas, olid juudid .
Põllumajandus
Viljasaak jäi reformijärgsel perioodil varasemale tasemele või isegi langes. Sellel olid mitmed põhjused.

Nii mõisa- kui talumajandus elasid pärisorjuse kaotamist raskelt üle.

Valitsuse rahanduspoliitika ei olnud põllumajandussõbralik.

Põllumajanduspiirkondades kujunes suureks probleemiks ülerahvastatus: maad ei jätkunud.

Euroopa turul langes nõudmine Venemaa põhilise väljaveoartikli- vilja järele, sest Ameerika Ühendriikidest veetav vili oli odavam.
TööstusVenemaa tööstuses toimus 19. sajandi II poolel kiire areng.
Tekstiilitööstuse ja metallurgia kõrvale tekkisid uued tööstusharud: nafta- ja keemiatööstus ning masinaehitus.
Traditsioonilistele tööstuspiirkondadele tekkisid juurde uusi, näiteks Donbass Ukrainas.
Venemaa tööstustoodangu põhiosa moodustasid tekstiilitooted ja tööstuse osakaal rahvuslikus koguproduktis oli põllumajanduse omast väiksem.
1860.- 18902. aastatel ehitati Venemaal palju raudteid. Raudteekeskuseks oli Moskva. Raudteede kogupikkus sajandivahetusel oli 56 000 kilomeetrit.

Kasutatud kirjandus

Maailma ajalugu
2. Ajaloo õpik 8. klassile
3. EE nr.10
4. http://et.wikipedia.org/wik i
5. http://www.miksike.ee

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hola hihaa Õppematerjali autor

Referaat Venemaast. Venemaa üldiselt, andmed, ajalugu... (pildid mõnest isikust)

venemaa venemaa ajalugu venemaa andmed venemaa üldine info vene impeerium mihhail romanov katariina ii aleksander iii

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti 19-20 sajand

19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866. aastal rajati täiesti iseseisev rahvaomavalitsus, 6)Venemaa kartis tugevnevat Saksamaad, siis tahtis Venemaa teha eestlastest oma liitlased. Rahvusliku ärkamise üks peategelasi oli Johan Voldemar Jannsen, kes asustas ajalehe Perno Postimees . Jannsenite perekond lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Johan Voldemar Jannsen korraldas ka esimese üldlaulupeo Tartus 1869. aastal. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimene president oli Jakob Hurt, kes oli teinud suure töö rahvaluule kogumisega ja avaldamisega

Ajalugu

odt

Romanovite dünastia

Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema

10.klassi ajalugu

doc

Venemaa 18 saj.

poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni

Ajalugu

doc

Venemaa - 1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel.

omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. ROMANOVITE DÜNASTIA Esimene Romanovitest valitseja 17 saj. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. Tema tähtsus

Ajalugu

doc

Venemaa enne 1917. aastat

aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg (tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus: Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga.

Ajalugu

odt

Venemaa 18. - 19 . sajandil

Kaasati ka naised seltskonnaellu, mida peeti siiani kõlbmatuks. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi ehk assambleesid, millest võisid osa võtta ka naised. Sellistel kogunemistel mängiti kaarte ja malet või tantsiti. 1703. aastal rajati Sankt-Peterburg Neeva jõe suudmesse. Peeter I valitsemisaja lõpuks oli Peterburist saanud Põhja-Euroopa suurim linn ( 75 000 elanikku). Teostatud reformidega võideti Põhjasõda. Ussikaupunki rahulepinguga sai Venemaa avara väljapääsu Läänemerele. Peeter I kuulutas ennast impeeriumi keisriks. Peeter I suri 1725. aatal 52-aastaselt. Peeteri põhilause oli ,, Raiume aknad Euroopasse" , mis tähendas muuta Venemaad euroopalikumaks. Katariina II kui valgustatud valitseja. Pärast Peeter I surma toimus suur võimuvõitlus. Troonile sai Katariina I, Peetri abikaasa. Pärast Katariina I surma tõusis troonile Katariina II. Valitses 1762- 1796. Ta oli rahvuselt sakslane

Ajalugu

doc

Tsaaride aeg

,,Tsaaride aeg" Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev võimuvõitlus ja peale selle sekkusid Venemaa asjadesse ka välisriigid. Neid erinevusi hakati aga ajapikku ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia

Kunst

docx

Venemaa 17.sajandil

Venemaa 17. sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 1598-1605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) 1610-1613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad

Ajalugu

Rohkem sarnaseid