Eesti pärast Põhjasõda (0)

1)Eesti pärast põhjasõda
*Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 – 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti.
*Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel.
*Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli tähtis viljakaubandus. Seda veeti Rootsi, kuid hiljem keelati, et seda saaks tarbida Vene sõjavägi.Venemaale veeti viina , millest saadi suuri kasumeid.
*Talurahva olukord - 1739.aastal Roseni seletuskiri sai laia tuntuse ning oli läinud ajalukku Roseni deklaratsioonina.Talupojad kuulusid mõisinikele nad olid vähimagi õigusteta pärisorjad.18sajandi keskel hakasid talupojad põgenema.
*kaubandus,käsitöö - 18.saj keskel hakkas elavnema merekaubandus,see tõi suuri tulusid,kuid siis Venemaa hakkas palju keelama,et suurendada Peterburi kaubakäivet. Väljaveeti: vili, metsamaterjal, lina, kanep . Sisseveeti: sool, raud, tubakas , heeringas, riie . Räpinas asutati paberivabrik;põltsamaal pudelit, akente, peeglite tootmise äri. Linnakästiöö kaupmeeste elatise kindlustamiseks,anti neile kaupade ülesotsmiseks ainuõigus.
2)Eesti 18.saj teine pool
*katariina II balti poliitika - Venemaa troonile sai katariina II, kes taotles, et Baltimaad alluksid ühesugusele piiramale keisrivõimule.riia kuberner Brwone hakkas uut Balti poliitikat elluviima.Katariina II üritas kehtestada uut seadustiku,kuid see ei õnnestunud tal. Ta arvas ,et Baltikumis peaksid olema Vene riigi seadused.
*Asehalduskorra kehtestamine - 1783.aastal kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus ,tuntud kui asehaldukorraldus.Uute maakondade pärast muutus administratiivne jaotus. Kõik maakonnad sai linnaõigused ning Eestis oli nüüd 12linna.Balti provintside poliitiline korraldus sarnastati Venemaaga.Muudeti maksukorraldust,Eesti-&Liivimaal kehtestati pearahamaks.Hakati korraldama ka hingeloendusi.
*Positiivse määrused-Hakati rääkima talurahva olukorra parandamisest.Eisen v.Schwarzberg arvas,et mõisamajandu vajab uuendusi ja pärisorjus tuleks kaotada.Browne hakkas selle nimel tegustema.1765.aastal kinnitas Browne positiivsed määrused e.seadused talupoegade olukorra kergendamiseks.See oli saam edasi,kuid selle polnud kontrolli ning 1784.aastal puhkesid pearaharahutused ,mis viis puuaiasõjani talupoegde&soldadite vahel
*Vene-Rootsi sõda1788-1790:Rootsi tahtis oma alasid tagasi ning 1788.aastal alustas Rootsi sõda Venemaa vastu.1790.aastal sai Rootsi Paldiski,üritas Tallinnat ka saada,kuid see ebaõnnestus.Rootsi ei saanud balti aadli toetust,kuna aadlil oli tsaaritruudus.Suurenes talupoegade pagenemine Rootsi&Soome.Sõda tõi elanikele lisakohustusi. Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks.
3)Vaimne kultuur 18.saj
*Kultuurimõjutused 18.saj-Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud,seega tihenesid suhted Saksamaaga.Sinna mindi õppima ning sealt tulid haritlased siia tööle
*Luteri kirik -Kirikud oli hävinenud;õpetajad põgenenud/küüditatud.kiriku mõju oli kahanenud.Ametisse ei pandud piiskoppe.
* Pietism -Baltikumis hakkas levima uus usuvool .1739.aastal ilmus ek piiel.Pietistid lähendasid luteri usku rahvale.
* Vennastekoguduste liikumine-Rahvale jõudsid pietistlikud ideed Vennastekoguduste e.hernhuutlaste kaudu.Nad hävitasid ohvrikohad, ehted ,pillid.Nad propageerisid usuvagadust,alandlikkust,kõlblust,võrdsust.Neil oli 10000liikme.Lõpuks see keelustati kuna see läks kontrolli alt välja.
* Ratsionalism -18.saj.teisel poolel tõi valgustusideede levik uue usuvoolu.Nende eesmärgsiks oli rahva harimine&valgustamine.Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust.
* Rahvaharidus -Põhjasõda oli halvendanud hariduse edenamist. Koole oli vähe,õpetakas köster,tegutseti ainult talvel.1765.a võeti vastu koolikorraldus kava,tänu sellele rajati uusi koole.
*Lugemisvara-Lugejaid oli palju,seega oli vaja lugemismaterjale.Selleks olid piibel ,palve-&lauluraamtud.Ilmus ka 1. maarahva kalender.Hakati kirjutama ka raamatuid.Tuntumad oli Arveliuse&Willemanni poolt.
*Ehituskunst-Põhjasõja pärast peatus ehituskunsti areng.See tõusis Kadrioru lossi ehitamisega.18.saj2.poolel ehitati veel Palmse mõis ning alustati klassistsislikus stiilis arhitektuuri.Tarus rajati uuesti terve kesklinn &ülikooli hooned.
4)Pärisorjuse kaotamine Eestis
*1.kriisinähud mõisamajanduses - 19saj.lõpul tekkisid esimesed kriisinähud,kuna tarbimis tase õletas mõisade majanduslikku kandevõimet.Mõisinikud võtsid võlgu ja nende maksmiseks rajati uusi põlde ja tõsteti talupoja koormisi,lõpuks saadi aru,et nii ei tulda kriisiist välja
*Reformide taotlused-Mõisnkud olid reformide vastu ning talurahva õigusetu olukord Baltikumis andis halba mainet kogu Vene riigile.Merkel& Petri kirjutasid raamatud talupoegade seisundist.Kui Aleksander I tuli võimule pani ta surve rüütelkonnale,et laenu saab siis kui rüütelkond kaitseb talurahvast
*1802 – 1804.aasta talurahvaseadused - 1802aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv.Olulisem sätte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine.Liivimaal võeti see vastu 1804, lisaks veel teokoormiste normeerimine(vastavusse viimine majandusliku kandevõimega)
* Rahutused Põhja-Eestis:Talurahva seas levisid jutud,et seadus võltsiti.Sellepärast tekkisid rahutused,kuid lõpuks õnnestus talupojad taas tööle sundida
*Napoleoni sõjad&Eesti-Need otseselt ei puudutanud,kuid Briti sõjalaevad käisid Eesti ranniku aladel
*Talurahva vabastamine pärisorjusest- Napoleon vabastas oma vallutatud maade rahvad pärisorjusest,Venemaa tahtis sama teha.Aleksander I kinnitas 1816 talurahvaseaduse,mis kergendas tööd.Talupojad kuulutati pärisorjusest priiks.Kuid see ei toonud suuri muutatusi, koormised asendati rendilepingutega.Saadi ka perekonnanimed
*Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist - mõisamajandus ei suutnud enam Euroopa turul konkureerida.Viljahinnad langesid,mõisnike tulu vähenes.Enamus tõstsid renti,mõned leidsid uue sissetulekuallika
5)Priiuse esimesed aastakümnendad
*Talurahva omavalitsus-19saj.algul lähtus kõik mõisast,kuid hakkas kujunema talurahva omavalistus-vallakogud ning loodi vallakohtud.Nad lahendasid talupoegade probleeme.Tekkis ka magasivilja varud. Talupoeg sai sealt laenu võtta.Tekkis ka vaestehoolekanne,ehitati vaestemajasid.
*Talurahva koosseis-talurahvaseisused jagunesid2:mõisa-&külarahvas.Külarahvas oli keskne koht pererahval,kelle lapsed töötasdi koos sulastega.Suurematel hooajatöödel kasut vabadike e.popse v saunikke.Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad,mõisasundijad,ametimehed,kästiöölised.Pererahvas40,sulased30,vabadikud20,mõisrahvas10%
*Talurahva koormised-ringkäenduse alusel vastutati talurahva koormiste täitmise eest.Mõisakoormistest oli peamine teotöö,jagunes:nädalateoks&hooajaabi tööks.Algas ka üleminek teorendilt raharendile .Talurahva riiklikest kohustustest olulisemad olid pearaha &nekrutiandmine.Pearaha oli iga talupoja eest 70kopikat,kuid tõusis koguaeg .Sõjalistest koormistest oli rängim nekrutiandmise kohustus.Sellel ajajärgul võeti 100 000m,kellest enamus ei tulnud tagasi.Talupoegade koormisteks olid veel kogukondlikud koormised&kirikumaksud
*Talurahva käärimine Lõuna – Eestis: Peremeestel ei olnud enam kindlustunnet ,et talt talu ära ei võeta.1840a tuli viljaikaldus &nälg ning talupojad kuulsid,et Venemaal saab tasuta maad.See tõi kaasa suuri rahutusi,kuid öeldut ei juhtunud,tuli hoopis kartul
*Usuvahetusliikumine - Talupojad uskusid,et kui nad lähevad õigeusku saavad nad vaba maad. Üle 60 000 inimese vahetas usku. Kui saadi teada,et maad ei saa taheti luteri usku tagasi minna,kuid ei saanud
6)Uuendused Eesti ühiskonnas 19sajandi keskel
*Uued talurahvaseadused - Majanduslikde raskuste pärast vaatati talurahva seadused üle.Otsustati teorendi asemele raharent,palgatööliste ksutamine,talude päriseksostmine.Uus Liivimaa talurahvaseadus tegi ümber kogu sennise mõisa-&talumaj,enamustele see meeldis.Mõisas tulis teoorjade asemele palgatöölised-mõisamoonakad.Eestis võeti kasutusele 1856a talurahvas vabanes mõisnike alt ning võisid asuda oma tahte teostamisele
*Talude päriseksostmine: Lõuna - Eestis sai alguse see.Hinna&kellele müüa otsustas mõisinik.Raha talu väljaostmiseks saadi linakasvatusest.15-20a hiljem levis see P-E.Seal saadi raha kartulikasvatusest
* Laevaehitus &meresõit-19s2poolel oli Eestis laevanduse tõusuaeg.Peamised laevaehituskeskused oli Häädemeestes&Lahemaal.Purjekatega veeti kaupa.Metskaptenid olid need,kellel puudus eriharidus .Tekkis ka salakaubandus.Hakati rajama merekoole(tuntuim Heinastes)
* Mahtra sõda: Põhja - Eesti oli arendult 15-20a L-E maas .Nüüd hakkas seal talurhva käärimine.Talupojad leitsid seaduse,et abitegu mõisale pole kohustuslik.1858a keeldusid paljud teotööle minemast,mis lõpuks viis Mahtra sõjani.Talupoejad said ihunuhtlust,sunnitööd,Siberisse asumist
*Väljarändamine- Passiseadus andis loa väljarändeks,mida kasutasid 10.tuhanded eestlased.See kahanes kui Leinbergi"valget laeva"ei tulnud
*Tööstuse&kaubanduse areng-majandusareng oli aeglane.vabrikutööstus algas villatöötlemise&kalevivabrikutega.Suurim tööstus ettevõte oli Kreenholmi manufaktuur(töödeldi puuvilla ).19s lõpul oli Narva tähtsaim tööstuskeskus.Kaubandus oli enamasti tln&pärnus.vähesed eestlased olid edukad .paljud häbenesid oma päritolu ja ütlesid,et on sx- kadakasakslased .taspisi talupoegade jõukus kasvas,tekkisid veel petrooleumlambid
7) Vaimuelu Eestis 19sajandi esimesele poolel
*Eesti kultuuripilt jagunes:baltisaksa kõrgkultuur&põlisrahva talupoja kultuur.19s hakkas see lagunema ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju
*Tartu ülikooli taasavamine -Põhjasõja pärast polnud u.saj võimalust Eestis saada kõrgharidust.Hakati ehitama ülikoole&taasavati TÜ(1802).Seal oli4teaduskonda:usu,õiguse,arsti,filosoofia.Õppetöö oli saksa&ladina keeles.Ülikooli1.rektori Parroti sõprus keisriga kindlustas rahalise toetuse.Valmis ülikooli peahoone,toomemäe tähetorn,anatoomikum,kliinik,raamatukogu.Siin tegutsesid astronoom Struve ,füüsik Jacobi ,embrüloogia rajaja Baer jpt.Baltisaksa kultuurielu oli keskendunud TÜ ümber,rajati ka joonistuskool.19s kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid
*Haridusolud-Sätestati 4astmeline ühtluskooli põhimõtted: kihelkonnakool , kreiskool ,gümn,ülikool.Tln&tartus olid gümn,kus õpetati antiikkeel,kirjandust,ajalugu.Linnadesse rajati kreiskoolid,linnakoolide alam aste olid elementaarkoolid.Talurahva haridustee:vallakool->kihelkonnakool.Usuvahetusliikumise tõttu tekkisid õigeusu maarahvakoolid.Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati seminare.Kohustuslik koolisundus tuli1870-80ndatel.Ek kirjasõna arenes kalendrite,ajalehtede,jutukirjandusega.Ühtne kirjakeel tuli 19s2poolel
* Estofiilid ja esimesed eesti haritlased-Baltisakslastest eestihuvilased olid estofiilid,kes uurisd eesi keelt&kultuuri,avaldasid ilukirjandust,andsid välja ajalehti&kooliraamatuid&asutasid seltse.1.põlve eesti haritlased:Fr.R. Kreutzwald ,D.H.Jürgenson,Fr.R. Faehlmann (ülikooli eesi keele lektor ,tema eestvedamisel loodi õpetatud Eesti Selts.2.suurorganisatsioon oli Eestimaa Kirjanduslik Ühing).anti välja rahvuseepos "kalevipoeg".Mõned haritlased läksid Venemaale,nt.Köler& Karell . Rahvakoolide õpetajad olid haritlaste seas väga olulised
*Kiriklikud olud ja usuliikumised – 19.sajandi esimesel poolel oli vaimuelu olulisemaks kujundajaks lutri usk.Kuid see kaotas oma seisundi&ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk.Elati üle ka vennastekoguduste liikumine.Järvamaal& Harjumaal hakkas levima Maltsvetiliikumine,rajaja oli Leinberg.Ta oli jõukas,kuid luubus kõigest,et hakata palvetunde pidama