melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse segu lahjendamiseks vesi ja pärm ning lastakse käärida. Kääritamine ja destilleerimine- Lühikese, 24–28 tundi vältava käärimisajaga pärmi puhul saadakse mahe ja kerge Hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva käärimisajaga saadakse hästi aromaatne ning täidlane Inglise stiili baasalkohol. Küpsemine- Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 1–10 aastat (vahel isegi kuni 30 aastat), kergemad aasta, tumedamad ja raskemad reeglina neli-viis. Rummi iseloom sõltub vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Segamine- Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Vaadis küpsev alkohol on kangem kui valmisprodukt, seepärast lahjendatakse see destilleeritud veega sobiva kanguseni.
Taim ise pärit aga Indoneesiast, kust ta 2000 aasta vältel levis läbi Hiina ja India Aafrikasse, kust maurid ta omakorda Portugali tõid. Seiklejad, kes saabusid vastavastatud Ameerikasse ja ka eelmainitud Kariibimere saartele panid tähele midagi mis oli sama väärtuslik kui kuld. Kui mitte väärtuslikum kohalik kliima sobis ideaalselt suhkruroo kasvatamiseks. Ja juba mõne aja pärast purjetasid Euroopa poole esimesed suhkrulastis laevad. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema ühest kuni kahekümne, vahel isegi 30 aastani. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Harilikult kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi vaate. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis
toorainest destilleeritud analoogtoodete puhul kasutatakse nimetusi apple brandy ja applejack Kalvadose ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised tagasi VIII sajandisse. Tänu araablaste invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, dzinn, tequila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid. Erinevalt viinamarjaviljeluseks sobivatest soojadest piirkondadest edenes tuultest räsitud Normandias paremini hoopis õunakasvatus, esimestena on sealseid uhkeid viljapuid kirjeldanud vanad roomlased. Hästi edenes ka karjakasvatus, just Normandiast on pärit legendaarne Camembert ja mitmed teised kuulsad juustusordid. Teadagi nõudis rammus talutoit seapraad, rohke koorekastmega kala või teised mereannid,
Kaunistage. Bolero Cuba Libre 4cl heledat rummi 2cl calvadosi 46cl heledat rummi 1cl laimivõi sidrunimahla 1cl apelsinimahla cocacola Kaunistamiseks: ananassikuubikud, apelsiniviilud, Kaunistamine sidruniviil marju Valage rumm ja mahl jääkuubikutele grokiklasi. Täidke Valage koostisosad ühte suurde joogipokaali. Segage klaas cocacolaga. Kaunitage sidruniviiluga. hoolikalt. Täidke klaas väikesteks tükkideks purustatud jääga. Kaunitage!! Cuban Manhattan Mallorca 3cl heledat rummi 3cl magusat vermutit 2cl heledat rummi
nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Lühikese, 2428 tundi vältava käärimisajaga pärmi puhul on tulemuseks mahe ja kerge Hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane Inglise stiili baasalkohol. Kääritamisel saadavat segu, Inglise keeles wash, destilleeritakse. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 110 aastat (vahel isegi kuni 30 aastat), kergemad aasta, tumedamad ja raskemad reeglina neli-viis. Rummi iseloom sõltub suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Kasutusel on enamasti endised burbooni tammevaadid, kasutatakse ka roostevabast terasest anumaid ja teistest puuliikidest tehtud vaate. Küpsemisele järgneb kindlate retseptide järgi segamine, mille tulemusena paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Suhteliselt vähe on segamata rumme
jääkidest. Näited: Laua Viin, Saaremaa Viin Rumm Rumm on kange, kuni 96%-se alkoholisisaldusega jook, mis saadakse fermenteerimise ja destilleerimise teel kas suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist. Rummi valmistamist suhkruroomelassist nimetatakse tööstuslikuks menetluseks ja rummi valmistamist suhkruroomahlast põllumajanduslikuks meetodiks. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema ühest kuni kahekümne aastani. Näited: Caribba Negro, Stroh, Bacari Superior Viski Viski on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja
prantsuse viinamägesid taimkatk ja veinikeldrid kiiresti veinist ja konjakist tühjaks said, siis pakkusid viski näol oma abi sõbralikud sotlased. Peale kohaliku veinitööstuse taastamist selgus tõsiasi, enamus prantslasi eelistab kanget alkoholi ikkagi viski kujul manustada. ... keeluseaduse ajal Ameerika Ühendriikides sai viskit ainult retsepti alusel ja ,,meditsiinilisetel" eesmärkidel. RUMM AJALUGU Rummi ajalugu on tihedas seoses purjelaevadega. Esimesed suhkruvõrsed tõi Kanaari saartelt Kuubale Kolumbus juba 1443 aastal. Kliima sobis ideaalselt ja juba 1516 läksid Hispaania poole teele esimesed suhkrulastis laevad. Suhkru tootmisel saadi kõrvalsaadusena melassi. Selle käärimisel tekkinud segu hakati destilleerima ja tulemuseks oli teraviljalõhnaline ja silmi ärritav odav puskar, mida kustuti ron pellon
Filtreerimine ja hägu stabiliseerimine: · õllest eemaldatakse keemilise hägu komponendid · õllest filteeritakse välja suurem osa pärme ja baktereid · õlu blenditakse- tehakse alkoholi järgi parajaks · õlu pumbatakse mõõdutanki, millest edasi suunatakse villimistele alkohoolsed joogid jagatakse: · destileerimata joogid( õlu, vein, siider, shampanja, cava, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jne) · destileeritud ( konjak, brändi, rumm, tequila) · Alkohoolsed joogid, mis on toodetud piiritusest seda lahjendades ja lisandeid lisades( viin, liköör, long dringid, muud alkohoolsed joogid · Alkoholoolsed joogid jagunevad: · kange- etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi · Lahja- etanoolisisaldusea kuni 22( kaasa arvatud) mahuprotsenti · Vähese etanoolisisaldusega- kuni 6( kaasa arvatud) mahuprotsenti · Lahja õlu- etanooli kuni 6 ( kaasa arvatud) mahuprotseni · Kange õlu- etanooli üle 6
Kõik kommentaarid