aastal (üks vanimaid riike Aafrikas). Pealinn Adis Abeba, Rahvaarv 67 673 031 inimest, riigi pindala 1 127 127 km². Riigikeel amhara. {le poole riigi territooriumist hõlmavad mäestikud ja mäeahelikud. Riigi Edela osas sajab palju, idas ja põhjas suhteliselt vähe. Etioopias on juba 3 tuhat aastat tagasi tekkinud kõrgelarenenud tsivilastioon. Elanikud on ammusest ajast kasutanud erilisi põlluharimisriistu, kuhu rakendati loomi. Ligikaudu pool elanikkonnas on kristlased, teiste seas on kõige rohkem levinud islam. Olulisi maavarasid Etioopias ei leidu. Kasvatavatest põllumajanduskultuuridest on kõige märkimisväärsem kohviuba. Loomade seas on enimkasvatatavad veised ja lambad, mõned rahvad kasvatavad ka erilist tõugu hobusi. Angola - iseseisvus 11. novembril 1975. aastal. Pealinn Luanda, rahvaarv 10 978 552 inimest, riigi pindala - 1 246 700 km². Riigikeel portugali. Angola asetseb lähisekvatoriaalsetes
AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sissejuhatus Keskaja võib jaotada kolmeks perioodiks: varakeskaeg (5.-11. saj), kõrgkeskaeg (11.-14. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-16. saj.). Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Kehtis põhimõte, et kõik, kes ei olnud katoliku usku, olid vaenlased neile, kes olid. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite ja põhimõtteliselt kõikide teiste religioonide esindajate vastu. Keskajale väga iseloomulikukeks läbivateks sündmusteks võibki pidada ristisõdu, mille üheks põhieesmärgiks loeti usukuulutamist. Kas jumalasõna kuulutamine ka tegelikult Ristisõdijate pühaks ja peamiseks eesmärgiks oli ja mitte ainult ettekäändeks ei toodud, on küsitav. Küll aga on vaieldamatu fakt, et koos mõõga, mõrva ja
sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni. Tagajärjeks olid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas üha enam korraldama kooliharidust ja paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Piiskoppe abistasid preestrid. Preestrite valduses olid kirikule kuuluvad maad ja neid harisid talupojad. Mitmed kristlased asusid erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning oma hinge ettevalmistamisele hauataguseks eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata.
2.2 Oliver Cromwell Oliver Cromwell (25. aprill 1599 3. september 1658) oli inglise riigimees ja sõjaväelane, lordprotektor 1653. aastast kuni surmani (2). Oliver Cromwell sündis 1599. a. rangelt puritaanlikus väikeeaadliku perekonnas, kus ta pärast kahe lapseeas venna surma kasvas üles viie õe seltsis. Tänapäeval tähistab puritaanlus pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust, kuid 17 sajandi Inglismaal olid puritaanid range usulise elukorraldusega kristlased (3). Kohalikus koolis omandas ta nii palju ladina keelt, et suutis hiljem riigimehena selles keeles välissaadikutega vestelda. Tugev impulsiivne noormees harrastas pallimängu, vehklemist, vibulaskmist, ujumist ja jahipidamist. Astunud Cambridge´i ülikooli, sai ta seal õppida vaevalt aasta, kui tal isa surma tõttu tuli õpingud pooleli jätta. Mõne aasta pärast abiellus ta Londoni kaupmehe tütrega. Ootamatult surnud emapoolse onu
millele järgnes Kristuse kinnivõtmine. Enne söömaaega pesi Kristus oma jüngrite jalgu andmaks jüngritele (kui ka meile) teada, et kui tahame olla tema tõelised järglased, siis peame tegema sedasama, mis tähendab oma olemuselt ligimese teenimist. Niisiis ei ole ligimeseteenimine meie otsustada, vaid see on meie ülesanne, mille oleme saanud Kristuselt. Seetõttu on jalgade pesemine ka alati Suure Neljapäeva missa osaks. Suurel Reedel osalevad kristlased liturgial, mil meenutame Kristuse ristisurma ning kuuleme Kristuse kannatamiselugu, nagu selle on kirja pannud Püha Johannes. Vaikse Laupäeva teemaks on, nagu nimigi seda üleb, vaikus. Issand magab surmaund ning meie võime mõtiskleda Jumala armastusest meie vastu ja mõelda, mil moel me oleme jõudnud lähemale Issandale möödunud paastuaja jooksul. Ülestõusmispühad On kirikukalendris kõige tähtsamad ja me rõõmustame meie Issanda
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat v...
KGB side rahvusvaheliste terroriorganisatsioonidega kulges sageli SDV kaudu. 1970. aastatel paranesid NSV Liidu ja lääneriikide suhted. Visiidid: 1971 Breznev Prantsusmaal, 1972 ja 1974 Nixon NSV Liidus, 1973 Breznev USAs ja Saksa LVs. Religioon SDV-s oli erinevaid kogukondi. Suurim roll oli kristlikul kirikul, kuid tähtsad oli ka reformeeritud evangeeliumi kirik ja rooma-katoliku kirik. Ligi 85% elanikest olid evangelistid, 10% kristlased ja 5% oli protestandid. Vaatamata usuvabadusele üritas riik erinevate meetoditega kirikumõju vähendada ja eriti noori inimesi kirikust võõrutada. Kõige teravam poliitika kiriku vastu oli 1950. aastal, mis tipnes 1953. aastal Noortekoguduse keelustamisega. Sellest tulenes ulatuslik koolijuhtkondade vahetus ja hulgaline vahistamine. Kuigi järgnevatel aastatel olukord paranes, oli pikka aega ülikoolides teoloogia õpetamine võimatu.
Mõisted. Riitus tegevus, mille käigus elustatakse müüte. Müüt tekkelugu, mis selgitab miks asjad on nii nagu nad on. Vägi loodususundid usuvad, et meie maailm on ümbritsetud väega mida on võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala...
(Probleem - vahel viivad teadusteooriad uute järeldusteni.) Instrumentalism on skeptilisem kui realism. Instrumentalismis hinnatakse teooriate tõesust nende tõhususe järgi. Teoreetiline entiteet - nt aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 20. Tunda erinevusi jäiga determinismi, indeterminismi ja nõrga determinismi vahel tahtevabaduse küsimuses + fatalismi mõiste. Teada kõige tuntumate esindajate (Spinoza, Freud, kristlased, eksistentsialistid) seisukohti tahtevabaduse küsimuses, s.t. millisesse teooriasse kuuluvad. Kuidas sidus Descartes tahtevabaduse jumaliku ettemääratusega? Jäik determinism - vabadus on illusioon. Kuna me ei oska kogu maailma seaduspärasid näha ja seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Spinoza: "Inimesed eksivad, kui nad vaid arvavad, et nad on vabad - nad on teadlikud oma tegudest, kuid ebateadlikud sellest, mis neid põhjustab
· Toora rõõmupüha · Jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev · Pühakutepäevad · Maarjapäevad Sümbolid · Rist Peetruse-rist · Krutsifiks · Tuvi, tuleleek Kristlus · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) Kirikukogud ja usutunnistus (Apostellik u-t 2-3.saj; Nikaia usutunnistus 325) 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine 416 riigiametnikeks ainult kristlased · Lääne tsivilisatsioon ja kristlus Õigeusk, ortodoksiad · Ida-kirik · Patriarhaadid ja patriarhid (Rooma patriarh ehk Rooma paavst) Konstantinoopoli patriarh Aleksandria patriarh Antiookia patriarh Jeruusalemma patriarh Bulgaaria patriarh (1235; 1953) Serbia patriarh (1346; 1920) Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1589; 1917) Rumeenia patriarh (1925) · Konstantinoopoli e Oikumeeniline patriarhaat
· Jeesus räägib, et Jumalariigis ei ole patte ega kurjust- ühtib Juutluse põhimõtetega. · Kirjalikud allikad väidavad, et Jeesus tegi imetegusid ning tal olid tervendamise võimed. - Kristluse tekkimine · Jeesus ei tahtnud uut usundit luua - Tahtis luua uut Jumala rahvast, mis hakkab uues Jumalariigis elama · Suhted kristlaste ja juutide vahel olid pingelised algusest peale - Varsti ei saanud enam kristlased juutide kogudusse kuuluda · Esimene põlvkond kristlasi olid algselt juudid. Pärast loodud kogudustesse hakkas üha rohkem kuuluma kristalsi, kes ei olid mittejuudid. · Uus usk(kristlus) vastandus vanale(juutlusele). Kristlus oli peamiselt ülevõetud. · Jeesus jagas oma õpetust suulisel kujul-õpilased pidid seda omakorda edasi andma- tekkis suuline pärimus: - Q(40ndal) - MK(60ndal)- Markuse evangeelium · Evangeelium- rõõmu/hea sõnum
rünnakuga (budismi keskused olid kloostrid, mille hävitamisega kadus ka budism), aga hinduismi ei saanud rahva seast kaotada. Mida rikkalikum, eripalgelisem, mitmekesisem on usund, seda rohkematele ta midagi pakub ja seda elujõulisem ta on (oht: identiteet võib kaduma minna!). On kultuure, kus kogu religioon on organiseerimata (nt islam on väga tugevalt seotud kohalike kommetega on kultuuri lahutamatu osa; ka hinduism, loodusrahvaste usundid) . Kristlus on organiseeritud, kristlased organiseerunud, kristlus on kultuurist lahutatud. Rahvausk on kollektiivne nähtus, paljud inimesed jagavad seda. Tänapäeval on traditsiooniliste rahvausundite elementide kõrvale uued kerkinud. 1960. aastail on rahvausundi traditsioon talupojakultuuri hävitamise tagajärjel Eestis katkenud. Rahvausundi kombed on uuesti korjatud/kasutusele võetud, järjepidevust üldiselt pole. Rahvalikku (populaar-)religiooni on tänapäeval palju, aga kui vana rahvausundi puhul oli
togatusel o eri liike, keisririigi ajal on näha toogatust kus ok keisrit kujutatud rüüs. kuid tooga on alati olemas täiskasvanu sümbol. Keiser augustuse puhul on näha hilisemat toogatust, kus on tooga puusade ümber. see on ebatüüpiline. augustuseset on säilunud erinevaid toogatusi. augustus kehtestas rooma keisririigis keisri kultuse, mis püsis seal kuni neljanda sajandini e. kristluse vastuvõtuni. keisrikultus tuli neile idamaadest. ohvrid ja templid ja kujud. kujusid on kristlased palju purustanud. innukalt järgisid keisrikultust nero ja hadrianus. juutidele anti võimalus keisrikultuses mitte osaleda. varasemast ajast on tehtud palju kujsid lucius junius brutus, tema kujusid oli paljudes ametiasustustes. palju portreebüste on säilunud julius caesarist. ta on ennast veidi ilustanud ise, ta kandis parukat, sest oli noorusest alates kiilakas. tavaliselt ei häbenenud rooma ülikud kiilaspead, kortsus nägu ega peast eemalehoiduvaid kõrvu
kunstiteosena. Tuntud on tema kirjad Tacitusele, kus ta viimase palvel kirjeldab Vesuuvi purset 79. a ja oma onu hukkumist. 48. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Tuntuim teos on ,,Paralleelsed elulood", mis on 46 eluloost koosnev sari( kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugude võrdlus paarikaupa). Plutarchose teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria.
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS INKVISITSIOON JA INKVISITSIOONILINE PROTSESS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 INKVISITSIOONI ALGUS 4 1.1Hereesia ja selle tähendus 4 1.2 Inkvisitsiooni teooriad 5 1.2.1 Aadama ja Eeva teooria 5 1.2.2 Erinevaid seisukohti inkvisitsiooni alguse kohta 6 INKVISITSIOONILINE PROTSESS 7 2.1 Kohtunikud 7 2.2 Süüdistus 8 2.2.1 Juurdlus 9 2.2.2 Ülekuulamine ja piinamine 9 2.2.3 K...
mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli solvanud, saatsid Kolumbuse peale Uuest Maailmast ühe kaebuse teise järel. Admiral pöördus tagasi Hispaaniasse. Eneseõigustamise alandav protseduur kestis kaua. Kolmandaks reisiks sai
kaitstud sõnavõttudega ning millal on tegu § 12 lg 2 taunitud arvamuste levitamisega, sõltub igast konkreetsest üksikjuhtumist. Põhimõtteliselt on kaitstud kõik arvamused ja informatsioon, isegi kui need on sokeerivad , riigi jaoks ebameeldivad või ebatavalised. Samas on seesuguseid arvamusi võrdlemisi lihtne piirata. Näiteks analüüsis Riigikohus Internetti ülesriputatud teksti, kus väidetavalt maausuliste huve esindanud isik kutsus üles muu hulgas likvideerima kõik kristlased ning juudid ja purustama kirikud. Lauris Kaplinski anti kohtu alla KarS § 151 järgi süüdistatuna selles, et ta koostas ajavahemikus 1995-1998 teksti "Meie võitlus", mis olles suunatud juutide, kristlaste ja demokraatide vastu 6 Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend asjas nr. 103 ,,Lingens vs Austria" 7 ,,Kas kaubanduslik sõnavabadus väärib põhiseaduslikku kaitset?" K. Saaremäel Juridica 2002, nr 9 8 ,,Riigiõigus" Taavi Annus 2006, lk 313
· Minu omistatud staatuse tunnused: vanus, sugu ,rass, õde ja tütar, Eesti VB · Mina omastatud staatuse tunnused: ma olen gümnaasiumi õpilane, abiturent, autojuht · Inimgruppe saab ühiskonnas eristada: - varanduslikud rikkad ja vaesed - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel linnaelanikud ja maaelanikud - rahvuslikud eestlased ja muukeelsed - ideoloogilised, sh usulised kristlased ja juudid · Eestis oht mõne erilisuse liigseks tugevnemiseks: rahvuslik aprillisündmused 2007. Aastal · Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: - Töötus - Regionaalsed erinevused - Erivajadused - Kuulumine vähemustühma - Vanadus - Madal haridustase - Alkoholism - Hasartmängusõltuvus - Vaesus · Sotsiaalset tõrjutust on võimalik vähendada:
MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt sak...
geoloogia, astronooma jmt ala vastu.Uuris laipu, vereringet, südant , tegi siseorganitest jooniseid Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks. Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohtakloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda
tollane katoliku kirik peaks muutma või uuendama. 2017. aastal tähistati reformatsiooni 500. juubelit. 56. Kes oli Martin Luther? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. 57. Kas väide „Enamike kristlike konfessioonide järgi Jumal ja kõik kristlased on pühad“ on tõene või väär? – tõene. 58. Mida tähendab Püha Kolmainsus enamiku kristlaste arvates? Enamik kristlasi usub, et Jumal on üks, kuid tal on kolm isikut ehk hüpostaasi (Isa, Poeg, Püha Vaim). 59. Kes on rooma-katoliku kiriku kõige kõrgem vaimulik? – rooma paavst. 60. Mis on sakrament? Millised on luteri kiriku sakramendid? (ld sakrāmentum ‘armuvahend’) Kristlikes kirikutes püha talitus, mille kaudu vaimulik vahendab
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr
Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk. Algul kristlaste tagakiusamine, kuni 313 kuulutab Constantinus Suur ristiusu lubatus. Esimesel perioodil kristlikust kunstist rääkida ei saa, sest kristlased pidid end peitma. Peale lubatusk kuulutamist hakkasid kristlased ehitama kogudusehooneid ja võtsid eeskujuks Rooma basiilika. Frangi riigis Merovingide ja Karolingide dünastia. Karolingide ajal hakkas arenema kirjandus kunst, kultuur ja haridus. Romaanika Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga.
hõimuühiskonnad) ja nendes religioonides osalemine mõjutas inimesi isegi anonüümsetes mängudes õiglasemalt käituma (kõikenägev Jumal). Väga erinev arusaam õiglusest on kultuurides kus grupi huvid on indiviidi huvidest ülimuslikumad ie peetakse moraalseks ohverdada grupi huvides üks indiviid. Mõtete moraalsus Kas me oleme vastutavad oma mõtete eest? See oleneb religioossest taustast. Juudid ja kristlased erinevad oma pühakirjade poolest. Üldine: ’olen hea inimene’ → ’käitun moraalselt’, rõhk tegudel (juudid – Vana Testament); ’olen hea inimene’ → ’mõtlen moraalselt’, rõhk mõtetel (kristlased – Uus Testament). Religioonide vahel ei olnud erinevust selles, mida nähti ebamoraalsena. Kui inimest saab moraalselt vastutavaks võtta oma mõtete eest on implitsiitne eeldus selles, et inimesed suudavad oma mõtteid
773-774 Frangi kuningas Karl Suur vallutas Langobardide riigi. Chlodowech I (valitses 481-511)Tournai ümbruse frankide kuningas. 482 sai ripuaari frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide kuningas ja FRANGI RIIGI RAJAJA. Võttis vastu roomakatoliku usu (oma katoliiklasest naise õhutusel), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA-roomakatolik-saaliõigus-Akvitaania vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis
Tähtsamad hooned esindavad neoklassitsismi. Siiski äärelinnades levib tüüpiline nõukogudeaegne kortermajatüüp. Küladeski näeb enamast nõukogudeaegseid ridaelamuid ja ka eramaju. Sõltuvalt omanikust on esindatud ka tüüpilised moldova, ukraina ja ka saksa stiili majad, kuid linna infrastruktuur on siiski pärit nõukogude ajast. Tavaliselt on majadel eraaiad ja mõnikord ka viinamarjaistandused, mis on ümbritsetud ornamenteeritud aedadega. Religioon 98% elanikkonnast on õigeusku kristlased. Lisaks on väiksem hulk baptiste, adventiste, uniaate ja teiste uskumuste esindajaid. Ka juudid on peale iseseisvumist Moldovas avanud sünagoogi. Sõdade vahepealsel ajal kuulus Moldova Rumeenia Õigeusu Kirikusse, kui peale Nõukogude Liitu valitseb seal Vene Õigeusu Kirik. Praegu vaieldakse taas selle üle, kas ühineda jällegi Bukaresti Patriarhaadiga. Tähtsat rolli rituaalsetes tegevustes mängivad preestrid. Külades on ka
Portugali ühiskond on esmapilgul kinnine, seda seetõttu, et igasugused suhted portugallastega põhinevad usaldusel. Nende kultuuriruumis on määraval kohal perekond ja tutvused. Portugallase jaoks on usaldus tähtis, sest nad võtavad tõena pigem seda, mida nad inimeses näevad, kui seda, mida nad kuulevad. Kinnise ilme loomisele võib kaasa aidata nende formaalsus ja pidulikkus. Tegelikult on nad sõbralikud ja otsustav on vastikkune austus ja kommete järgimine. 99% portugallastest on kristlased. Immigrante on kogu elanikkonnast vaid 1% ja ka nemad sulanduvad hõlpsasti ühiskonda Haridus ja meditsiiniabi on tasuta, ent suur osa portugallastest eristab eraharidust ja erahaiglaid, mis on küll väga kallid, ent ka väga kvaliteetsed. Eraarstiabi saab koguni 40% elanikkonnast. Portugal tuntuimad ekspordi artiklid on kork, sardiinid ja portvein. Majandus on stabiilne, ent veidi aegunud ja valitsuselt oodatakse suuremaid reforme. 15
allub´). Pärimuse järgi oli Muhamedil tavaks käia Hira mäe koopas mõtisklemas, seal olevat Allah end talle ilmutanud ja käskinud enda sõnumit levitada. Kirja pandi see alles peale Muhamedi surma (ise oli kirjaoskamatu), kui koostati islami püha raamat Koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, vaid tahtis juurutada ainujumala uskumist ka araablaste seas (nagu juutide ja kristlaste seas oli levinud). Tema silmis oli Allah sama jumal, keda austasid juudid ja kristlased. Muhamed püüdis juudi kogukonnaga Araabias hästi läbi saada, kuid probleemid tekkisid siis, kui juudid ei nõustunud teda, kui prohvetit, tunnistama. Peale seda nägi Muhamed kristlasi ja juute, kui valesti jumala sõna mõistnud rahvasteks. Muhamed läks Mediinasse usku levitama, kus teda võeti lahkemalt vastu. Peale suhete teravnemisi juutide ja moslemite vahel, ei palvetatud enam Jeruusalemma poole, vaid Meka. Koraan on ülim tõde
Tiberius valitses aastatel 14 37 p. Kr. Seega kohtusid kaks tulihingelist usumeest aastal 29. Jeesus oli kolmekümneaastasena vanemate kodust küll äsja lahkunud, kuid ta polnud oma kutsumuses veel päriselt veendunud. Tulihingelisest ja kirglikust askeedist4 Johannesest räägiti aga üle terve Palestiina. Olulisim talitus, mis määras Johannese sekti olemuse ja millele Johannes võlgneb oma nime, oli ristimine ehk vette kastmine. ( Juudi poisslapsi lõigatakse siiani ümber; kristlased võtsid üle veega ristimise Ristija Johanneselt.) Ristimistalituse ajaks lahkus Johannes kõrbest ja siirdus Jordani äärde. Rahvas pidas teda prohvetiks ja paljud uskusid, et ta on ülestõusnud Eelija. Teised pidasid Johannest Messiaks endaks, ehkki ta ise endale nii kõrget nimetust kunagi ei omistanud. Preestrid ja kirjatundjad põlgasid teda, aga ta populaarsus avaldas neile mõju ja nad ei söandanud tema vastu sõna võtta.
Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele. Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu. Teost nimetatakse ka proosaEddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis,
Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele. Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu. Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast
Nero Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Väike koletis.........................................................................................................................................4 Seitsmeteistkümneaastaselt keisriks.....................................................................................................4 Claudiuse surm................................................................................................................................4 Agrippina.........................................................................................................................................5 Burrus ............................................................................................................................................6 Seneca.....................................
vaatemängud, teatrietendused ja lõbustused. Samas ei toonud aga lõbustustele pühendumine siiski ka loodetud rahuldust. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk abielutuse väärtust. Piiblis ei ülistata tsölibaati. Väidetakse, et mitte kristlus ei toonud kaasa askeesi, vaid juba antiikajal vastureaktsioonina lõbujanulisele elule väljakujunenud askees sulas ühte kristlusega ja hakkas koos sellega levima. Vara kristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väi deti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Ta kaebas, et pole midagi muud maailmas, mis mehe meele kõrgustest niimoodi alla tooks kui naise
moodustab tema nn omailma, tema kohaliku teadmise jms. Ta pole iseseisev ja erandlik (mingis kunagises kontekstis), vaid näeb ennast olemasolnud kogukonna osana. Tulemas aga on - tajutavalt - uued ajad. Nii joonistuvadki kogu Kiviräha loos välja vähemalt neli erinevat traditsiooni. Esiteks inimahvid, teiseks, ussisõnadega rääkijad ja praktilised targad (meie argitargad), kolmandaks haldjate ja vaimude kummardajad ja neljandaks kristlased ja külainimesed (kelle hulka ideeliselt kuuluvad tegelikult ka rüütlid jms). 1) Ajalisel skaalal vaadeldes justkui tundub, et kuigi inimahvid on kõige vanemad, on nad siiski oma vanuse tõttu pisut napakad ja endast ära. Miks? Nad kasutavad küll ussidelt õpitud tarkusi (sest ussisõnad kui sellised toimivad kogu teose vältel lingua francana loomariigis), kuid ilmutavad sealjuures obsessiooni tegeleda hoopis kõige tuimemate olenditega (nt täid).
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
arstipraktikad suleti, kauplustele ,,Jude" sildid, juudi kirjanduse põletamine. 1935 Nürnbergi seadused juudi rahvusest isikutelt võeti kodanikuõigused ning õigus abielluda aarjalastega. 1938-11-9/10 Kristallöö: sünagoogid ja poed rüüstati, 30 000 saadeti koondulaagritesse. 1942 lõplik lahendus. (13)Suur diasporaa (kreeka k `laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. PÜHAKIRI Juutide religiooni, kultuuri ja ajaloo alus Tanah, mida kristlased tunnevad Vana Testamendina, on kirjutatud heebrea, osaliselt ka aramea keeles, kujunes pühakirjana välja 1. aastatuhande jooksul 2. sajandiks eKr ja kinnitati kaanoniks u 100. a pKr. Vana Testamendi raamatud on (1) Toora (Seadus) ehk kreeka k Pentateuh ehk 5 Moosese raamatut, müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest jne (2) Prohvetite raamatud ehk Neviim, (3) Ketuviim ehk Kirjad (ajalooraamatud, õpetussõnad, psalmid). Tooras on 613 juhist 248 käsku ja 365 keeldu
Kõige vanemaks evangeeliumiks on Markuse evangeelium, mis on dateeritud u 65-75 pKr. Sellele järgnevad Matteuse ja Luuka, u 80 aastatel. Sünoptilised, pärinevad ühest allikast. Matteuse ja Luuka autorid on kasutanud Markuse evangeeliumit enda omade kirjapanemiseks. Johannese evangeelium on pärit aastatest 80-110. Viimane raamatu on Johannese ilmutusraamat, u 150. aastast. Enne 350. aastat ei saa rääkida mingisugusest kaanonist. Ortodokssed ja apokrüüfsed tekstid. Esimesed kristlased ei piirdunud vaid pühakirjaga, ilmutus hõlmas ka muid kirjutusi ning ka liturgiate kirjeldusi, piiskoppide kogude otsuseid jms. Aga mis sai otsustavaks? Miks osad on ortodokssed ja mis mitte? Esimeste kristlaste kogunemistel loetud tekstide hulka kuulus ka tekste, mis tänapäeval pühakirja ei kuulu, osasid mainitakse ka tänapäeval, nt Didache – 12 apostli õpetus (jumalateeenistlusliku korra õpetus, u 1.-2. saj). Selle kõrval on viitamisi ka kanoonilistele kirjutistele, kuid neile ei
ÜLDISELOOMUSTUS Kõrgkeskaeg: *XIXIII sajand *Euroopa kiire areng *Arenesid põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenesid kaubandus ning käsitöö. *LääneEuroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. * Tugev kuningavõim asendas pol.killustatuse. *Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. *Läänemere lõunaning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. *Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. *Linnade taasteke. *Ilmalike valitsejate ja paavstide vaheline konkurents. *Algab tsentraliseeritud riikide kujunemine. Hiliskeskaeg: *XIVXV sajand *Senine kiire areng mõneks ajaks piirdus. *XIV saj keskpaigas tabas Euroopat suur katkuepideemia, nn must surm. *Linnaelu ja rahamajanduse areng jätkus. *Feodaalkord mõnes kohas hakkas murenema. 19.Talupojad ja mõisamajandus Kõrajal arenesid põllumajandus ja kaubandus
vastuhaku julmalt maha. "Toimus metsik indiaanlaste tapmine," jätkas kroonik, "ja terved piirkonnad jäid inimtühjaks. Nii tehti sellepärast, et indiaanlased olid kogunud kõik oma jõud nende julmade ja metsikute inimeste väljatõrjumiseks oma maalt. Nad nägid, et ilma vähimagi põhjuseta, ilma mingi väljakutseta nende poolt jäetakse nad ilma kodust, maast, vabadusest, naistest ja lastest, hävitatakse neid päevast-päeva julmalt ja ebainimlikult. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kolumbuse julmusest lugedes tunned imestust. Kõrge intellekt ja põlgus inimelu vastu elasid temas koos. Mõistus eraldas ta teistest, põlgus aga ühendas nendega.
poolt lahutas täielik mittemõistmise müür: kumbki neist esindas täiesti erinevat mõttemaailma ja ajaloolist traditsiooni. Taaveti sekt ei olnud midagi ebatavalist Ameerika Ühendriikides, kus on sadu erinevaid, mõnesaja liikmega usurühmitusi, paljud neist elavad teatud geograafilises isolatsioonis. Niisamuti on miljonitel ameeriklastel, sarnaselt Taaveti sekti liimetele, apokalüptilisi ootusi, ja paljud usuvad sellesse, et maailma lõpu eel peavad kristlased haarama relvad, ja seda mitte ülekantud, vaid sõna otseses tähenduses, et hakata vastu Babüloni anti- Kristusele. See ei oleks üldse üllatanud puritaane 17. sajandi Massachusettsis, mormoone 19. sajandi Utah's perfektsioniste viktoriaanlikus Ameerikas, või siis ellujäämisrühmi Ozarki mägilaagrites ja mitmetes kindlustes, mis on tänapäeval kerkinud Ameerika kõnnumaadele. Uus oli aga see, et nüüd tundusid sellised ideed arulagedate ja ohtlikena ning et peeti
vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga determinismi kahe esimese teesiga, kuid väidab, et siiski on mõttekas rääkida vabadusest. Eksistentsialistid usuvad, et on võimatu anda ühtseid moraaliprintsiipe. Piirolukordades need ei aita. Kuid kui õpime elama totaalselt vabana, absurdis, siis avanevad samas tohutud võimalused eneseteostuseks. Descartes: mõistus on lõplik, Jumala vägevus lõpmatu
· Rooma arhitektuur millest ehitasid, templid Panteon(esimene kuppelehitis), termid, foorum · Rooma maalikunst maalid olid seintel(loodus, portreed) · rooma skulptuur VARAKRISTLIK KUNST Esimese sajandi lõpul hakas levima krstlus. See on lähisidas alguse saanud usuline liikumine. Levis kiiresti üle rooma riigi territooriumi. Algul sattus konflikti rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased end varjama. Hakati ehitama suuri katakombe Rooma linna alla. Sinna maeti ka oma surnuid. Need olid ühtlasi kristlaste salajased kogunemisekohad. Sealt pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiline kaunistusobjekt oli lagi. Püüti luua kerguse ja avaruse muljet. Lae pind jaotati kontuuridega ringideks ,poolringideks, nelinurkadeks. Kujutati sageli lendlevaid figuure, stseene, mis kujutati surma ja võeti kasutusele motiivid, mis said sümboolse tähenduse
1352 hakkas epideemia raugema. Arvati, et keegi ei saa kedagi kaitsta. Lahkuti linnast, jäeti haiged lähedased maha, asuti omaette elama. Arstid segaduses, lasid aadrit, käskisid äädikat juua. Veneetsias peitsid arstid ennast. Pidu katku ajal. Arvati, et linnad ülerahvastatud, puudus kanalisatsioon. Inglismaal: kui linnavalitsus sai teada katkust majas, lasi aknad-uksed kinni lüüa ja maja süüdati (inimesed sees). Suure katku ajal suri Viinis 960 inimest 1 päevaga. Kristlased nägid katkus Jumala karistust. Kirik: nuheldi end 33päeva, 3x päevas. Katku eest süüdistati juute, kiusati neid, pandi põlema. Katku laipu maeti öösel või pandi põlema. Linnas käisid öösel ringi erilises rüüs ametnikud (pikk keep ja linnunoka kujuga mask), kes koristasid laipu. Linnad olid pidevalt psühholoogilise pinge all laibad + laibapõletus hais, hirm. Kalmistud täis kaevati kraavid. Tagajärg: 75 mil. Inimest suri. Euroopas vähenes rahvastik 1/3 võrra.
See viimane. Selles teoses ei olnud lootust paremale homsele, õigemini öeldes polnud selles üldse lootust. Me teadsime juba esimesi lehekülgi lugedes, et Leemet oli viimane ning et temaga lõppes metsainimeste tsivilisatsioon ja algas uus elujärk. Aga mille igand ja mille viimane Leemet on? Loos joonistuvad välja vähemalt neli erinevat traditsiooni. Esiteks inimahvid, teisteks ussisõnadega rääkijad, kolmandaks haldjate ja vaimude kummardajad ja neljandaks kristlased ja külainimesed Ajalisel skaalal vaadeldes justkui tundub, et kuigi inimahvid on kõige vanemad on nad siiski oma vanuse tõttu pisut napakad ja endast ära. Nad kasutavad küll ussidelt õpitud tarkusi, kuid ilmutavad sealjuures obsessiooni tegeleda hoopis kõige tuimemate olenditega nagu näiteks täid. Keelt oskavad nad küll kõige paremini, aga samas hoiduvad tihedast läbikäimisest ussidega. Evolutsiooniliselt on
1. Varakristlus: a) enne Milaano edikti; b) pärast. · Arhitektuur al 4. sajandist o Katakombid Lähis-Idas, Itaalias (Rooma linna all) ja mujal Tuffi uuristatud · Seina- ja laemaalid o Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid. Kristliku sümboolika algus · Kristus kala · Lambatallega mees hea karjane · Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants: · Hellenistlikud tendentsid tõrjuvad välja ladina keele, tihe läbikäimine idamaadega,
Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks. Dominiiklaste põhivahendiks muutus jutlus. Dominiiklastel tekkis tihe side skolasitikaga ning ülikoolidega. Dominiiklastest said ka põhilised inkivisiitorid ning rajati ka linnadesse kloostreid. Juudid, ketserid Varakeskaja inimesel oli juutidega vähe pistmist, kuna juudid olid enamasti kaupmehed, mida taunisid kristlased. Kõrgkeskajal olukord muutus: linnade ja kaubanduse arenemisega tekkis konkurents juutidega, seeläbi suurenesid ka vastuolud. Liigkasuvõtmises jäid juudid lombardlastele alla, seetõttu pidid nad tegelema väikeäridega,mis tõi kaasa lihtrahva kurnamise. Hakkas tekkima vastuseis juutidele igal tasandil. 12. saj-l tekkisid juutide tagakiusamise lained, enamasti seoses Ristisõdadega. Juutide tagakiusamisega haakus ka ketserite tagakiusamine. Ketserite liikumisi oli
Stoiline rahu!! Ratsakuju hävitati usulistel põhjustel (milline??). Nero kannatas suurushullustuse all. Kolossid on hävinenud. Nero koloss oli 40 m kõrge. Roomlased ei kandnud üldjuhul habet. Varakristlik kunst 1-5 saj (476 pKr). Kristlasi kiusati kaua taga. Kolmainsus. Kristlastel oli vaid üks jumal. Neile ei tehtud Roomas mingeid järelandmisi. Niisiis muutus kristlus salausundiks. Kirikuid juhtisid piiskopid. Jeesus Kristuse kannatusmärk oli rist. Kristlased lubasid igavest elu. Rist usk Ankur lootus Roos armastus Piibel oli köidetud raamat. Laiba lahkamine oli keelatud!! Ümarskulptuur keelustati 4. saj ajal. Keelati ka akt (va Aadam ja Eeva). 313 pKr Constantinus Milano edikt Katakombides oli enamus kunstist. Katakombid olid Rooma all umbes 900 km pikad. Esiaja kunst Esiaeg polnud riike ega linnu, algab kahel jalal kõndijate tekkega ~7 milj aastat tagasi, 200 000 aastat tagasi tekkisid esimesed inimesed Teooriad usu tekkest:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
