Must aafrika (7)

Referaat
Must aafrika
Tallinn
2007
Üldine informatsioon:
Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol ) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa.
Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean.
Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid , kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone.
Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoorium hõlmab nii Musta aafrika kui ka Islami tsivilisatsiooni piirkondi (Nt. Nigeeria , Tšaad, Sudaan), mis on tingitud sellest, et riikide vahelised piirid olid paika pandud enamasti eurooplastest kolonisaatorite poolt 19. sajandil, uued tulnukad ei arvestanud rahvastiku etnilist koosseisu ega hoolinud põlisrahvaste huvidest. Selle tulemusena olid mitmete hõimude ja rahvaste esindajad ära lõigatud oma sugulastest ja lähedastest.
Rahvad , hõimud, etnilised grupid ja keeled:
Aafrika on koduks arvukatele hõimudele, etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, mõned on väga rahvarikkad. Musta Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod , bembad, bobod, bušmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid , mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud.
Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Mõningaid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on suahiili (Ida-Aafrika regioon) ja hausa keel (Loode-Aafrika regioon). Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel (inglise, portugali, prantsuse keel).
Standfordi ülikooli keeleteadlase Joseph Greenbergi uurimus jaotab Aafrika kuute (6) keelkonda : Afroaasia (roheline), Nigeri - Kongo mitte bantu (must), Nigeri-Kongo bantu (lilla), Niiluse-Sahara (punane), khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks.
Skeemi järgi võime näha, et Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas on esindatud kõik keelkonnad , kuid Afroaasia keelkonna osatähtsus on väga väike
J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas hinnanguliselt 1500 keelt
. Usundid ja pühad:
Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud koptide kristlik usulahk . 15. sajandil jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast.
Islam , populaarsuselt teine religioon Aafrika mandril, saabus siia 7. sajandil Vahemere rannikult. On levinud põhiliselt Põhja-Aafrikas, Sahara kõrbes olevates riikides, mis jäävad Mustast Aafrikast põhja poole ja järelikult ei mõjuta nad oluliselt usulist tausta Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Aja jooksul on islam levinud edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u. 285 miljonit inimest.
Vaatamata kristluse ja islami levikule on Aafrika tsivilisatsioon siiski loodususunditel põhinev, ta ei vastuta läänestumist nagu islam, kuid ei suuda läänestumisega kaasa minna.
Peaaegu kõik inimelu tähtsündmused ja olulised aspektid on Aafrikas seotud pidustustega - sünd, initsiatsioon , kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine, viljakoristus, jumalate kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad .
Pinnamood:
Must Aafrika on peamiselt tasapinnaline piirkond, ainult selle lõuna- ja idapoolses osas on mäestikud.

• Lõunas – Kapi- ja Draakoni mäed, mis asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil, nende keskmine kõrgus on 2000 kuni 3000 meetrit merepinnast, kõrgeim tipp on Thabana-Ntleinjana mägi (3482 metrit).
  
• Kirdes paikneb Etioopia mägismaa, mis kannab sama nime, mis riikki, kus ta asetseb. Keskmine kõrgus merepinnast on seal samuti 2000 kuni 3000 meetrit ja kõrgeim mägi - Ras Dashen on 4623 meetrit kõrge.
  
• Idas on vulkaanide ahelik , mis kulgeb piki riftivööndi (sügavate maakoore murrangute süsteemi). Seal paiknevad ka aafrika kaks kõrgemat mäge:
  

Kilimanjaro (5895 meetrit) seisab üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan , ta nõlvad on tipuni lauged. Ta asub Tansaania Territooriumil ja tema kõrval on veel mitu silmapaistvat vulkaani: Meru (4567 meetrit) ja Ngorongoro (kraateri diameeter on koguni 22 km, ja vulkaan ise kattab 250 km2.

Kenya (ka: Keenia mägi) on samuti vulkaan, Kenya kõrgeim mägi. Kõrgus 5199 meetrit.
Tasandike vahel võib aeg ajalt kohata vanu mägesid, mis on juba väga kulunud tuule ja vee mõjul.
Kogu ülejäänud Aafrika territoorium on tasapinnaline. Tasandikud kerkivad hiiglaste astmetena - ekvaatori piirkonnas paiknevast kongo madalikust – sisemiste, künklikke platoode juurde (keskmine kõrgus – 750 m üle ookeanipinna), mida kutsutakse ka suurteks Aafrika tasandikeks.
Kõige madalam koht on Etioopia madalik (-116 meetrit merepinnast) kuid see on Aafrika jaoks ka erandlik nähtus. Suuremaid madalikke saab leida ainult suuremate jõgede deltade kohal. Näiteks Nigeri ja Zambezi jõgede suubumiskohad on võrdlemisi madalates piirkondades, kõrgus merepinnast ei ulatu 200. meetrist kõrgemale.
Kliima ja looduslikkud tingimused:
Kõige suurem sademete hulk on ekvatoriaalses vööndis, Guinea lahe kallastel ja Kongo jõgikonnas ning ka Madagaskari saare idarannikul, see moodustab umbes 4000 mm aastas. Nendel alaldel on levinud troopilised vihmametsad , kus valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu peaaegu pole võimalik eristada. Aasta läbi on keskmised temperatuurid kas 25°C või veelgi kõrgemad.
Mida kaugemale ekvaatorist ja ookeani kallastelt, seda vähem on ka sademeid. Lähisekvatoriaalses vöötmes, mis jääb ekvatoriaalsest vöötmest lõuna poole on keskmine sademete hulk juba 1000-2000 mm aastas ning temperatuuri aastane kõikumine on suurem – suvel ~ 20°C ning talvel ~24°C.
Troopilises vöötmes, mis katab peaaegu kogu Aafrika lõunaosa asetsevad kontinendi kõige kuivemad alad Kalahari ja Namiibi kõrbed, mis asetsevad Aafrika lõunaosas. Seal on aastane sademete hulk väiksem kui 100 mm aastas ja aastane temperatuuri amplituud on kohati 30°C (suvel on ~ +30°C ja talvel +5°C).
Enamustes Aafrika rajoonides on temperatuuri kõikumised siiski suhteliselt väikesed ning seetõttu ei jaotata seal aastat külmadeks ja soojadeks aastaajadeks, vaid kuivadeks ja niisketeks. Mandri lõunapoolseimas osas sajab peamiselt talviti ning ülejäänud aastal on väga kuiv ilm. Samas on vihmametsade rajoonides, nagu juba üleval on mainitud , aasta läbi väga palju sademeid. Nende kahe piirkonna vahele jäävad alad on niiskete suvede ja kuivade talvedega. Sõltuvalt tuule suunadest on mitmes kohas kaks kuiva ja kaks niisket aastaaega .
Taimkatte:
1/3 kogu mandri territooriumist moodustavad savannid, need on rohtlad , millest osa on peaaegu ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud.
Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad.
Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht.
Vihmametsad on levinud Kesk-Aafriks (2°S - 7°N), seal valitseb palav ja väga niiske ekvatoriaalne kliima. Nad on maailma looduse väga tähtsaks komponendiks, nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi ja ladestavad seda ning eraldavad tohutul hulgal hapniku. Seega pidurdades kasvuhoone efekti ja ühtlustades veeringet.
Ekvatoriaalsed vihmametsad on liigirikkamad, seal elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest . Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühteaegu õitseda ja vilju kanda. Ekvatoriaalses vihmametsas on alati hämar, kuna vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest.
Levinud on mangroovtaimed, mitmed tsitruselised, kookospuu, kohvipuu, kautsukipuu, vigipuu ja kakaopuu (neist mitmeid kasvatatakse majandulikkel eesmärkidel).
Loomastik on vihmametsades samuti väga liigirikkas ja eluvormiderohke, kusjuures loomade vahel valitseb väga tugev konkurents . Palju on erinevaid imetajaid, putukaid, linde, kalu ja roomajaid, mitmed loomad on väga lärmakad ja värvikirevad.
Mulladeks on samuti nagu savannis ferraliitmullad, mille ülemistest kihtidest igapäevased hoovihmad uhuvad välja toitaineid. Pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib leedehorisont.
Savannide ja vihmametsade vahele jäävad mussoonmetsad, nende rindeline struktuur on litsam ja taimeliike on vähem kui vihmametsades. Seal võib juba kohata heitlehiseid, mis langetavad lehti kuivaperioodil . Kuna mussoonmetsades esineb kuivaperiood , siis ei lagune maapinnale langenud puude ja põõsaste lehed ning muud taimejäänused nii kiiresti kui ekvatoriaalses metsas, mistõttu mullad on huumusrikkamad.
Kõrbed ja poolkõrbed on levinud ainult mandri kõige lõunapoolsematel aladel Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Namiibia riikide territooriumil.
Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Osa taimi koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, juurtesse või viljadesse nn sukulentid. Enamik taimi on lühieataimed. Levinud on erinevad kaktuse liigid, aaloe, mugulnurmikas, kaameliastel. Namiibi kõrbele on iseloomulikud velvitsia ja suuresarveline piimalill.
Nii nagu taimed, on ka kõrbeloomad kohastunud eluks veevaeses keskkonnas. Enamikkule loomadele on iseloomulik öine eluviis, heledavärviline karvastik, väike keha, pikk saba või küür, kuhu ladestuvad rasvad . Väga hästi on kõrbeeluga kohastunud roomajad – maod , varaanid ja kilpkonnad. Teiste loomade seast on levinud karakal, kõrbehiir jm.
Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust j on seetõttu ühtlaselt helehallid ja väheviljakad.
Siseveed:
Järved Kõik suurimad järved – Victoria, Njassa, Taganjika, Rudolf , Albert jm paiknevad Musta Aafrika idaosas ja moodustavad maailma suurima järvekogu.
Aafrika suurim järv on Victoria. See asub kõrguses 1134 meetrit merepinnast. Järve kaldajoone pikkus on 3440 km.

• Victoria järves on rohkesti saari . Välja voolab Victoria Niilus , mis on Niiluse üks algharu. Enne Niiluseks muutumist kannab see jõgi veel nimesid Alberti Niilus ning Valge Niilus. Järve suubub Kagera jõgi
  

Victoria valgla pindala on 184 000 km².
Järve veetaset reguleeritakse 1954. aastal ehitatud tammiga. See ja sissetoodud võõrliigid on järve ökosüsteemile väga halvasti mõjunud. Paljud kunagi Victoria järves elanud endeemsed liigid on välja surnud. Suurimaid probleeme sissetoodud liikidest Victoria järve ökosüsteemile on tekitanud harilik vesihüatsint (Eichhornia crassipes)), mis on arvatavasti maailma kõige raskemini tõrjutav vees kasvav umbrohi . Sissetoodud Niiluse ahven (Lates niloticus) on põhjustanud sadade kalaliikide väljasuremise.

• Valgla riigid - Kenya, Tanzania, Uganda
  
• Valgla pindala - 84 000 km².
  
• Järve pindala - 68 800 km²
  
• Keskmine sügavus - 40 m
  
• Suurim sügavus – 84 m
  
• Ruumala - 2750 km³
  

Suuruselt teine on Tanganjika järv.
Järve pikkus põhjast lõunasse on 670 km. Tanganjika järv on maailmas sügavuselt teisel kohal Baikali järel. Kuna järv on väga vana elab seal palju endeemseid liike. Järves elavast 214 kalaliigist 176 on endeemsed. Välja voolab Lukuga jõgi, mis on Kongo jõe lisajõgi. Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka olles tekkinud murrangu alale . Sellest tuleneb ka järve suur sügavus. Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa.

• Valgla riigid – Kongo DV, Burundi, Tansaania, Zambia.
  
• Valgla pindala - 263 000 km
  
• Järve pindala - 32 000 km²
  
• Keskmine sügavus - 556 meetrit
  
• Suurim sügavus - 1471 meetrit
  
• Kõrgus merepinnast - 773 meetrit
  
• Kaldajoone pikkus - 1900 km
  
• Ruumala - 17 600 km³
  

Kolmas suurematest järvedest on Njassa (Wayao keeles njassa – ”järv”) ehk Malawi järv.
Välja voolab Shire jõgi. Njassa järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka, olles tekkinud murrangu alale. Sellest tuleneb ka järve suur sügavus. Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Njassa järvest samuti uue tekkiva ookeani osa.

• Valgla riigid – Tansaania, Malawi, Mosambiik
  
• Valgla pindala 6593 km²
  
• Kõrgus merepinnast 500 m
  
• Keskmine sügavus - 556 meetrit
  
• Kaldajoone pikkus 245 km
  

Jõed
Kongo on jõgi Aafrika keskosas Kongo nõos. Ta on 4380 kilomeetrit pikk.See algab Katanga platoolt Lualabana. Ülemjooksul voolab läände, seejärel valdavalt põhja suunas. Rahuliku vooluga lõigud vahelduvad kärestikega ja kohati kuristikega. Kisangani lähedal langeb Lualaba Boyoma kosest, laskub nüüd juba Kongo nime kandes Kongo nõkku ja pöördub läände. Kongo nõos voolab Kongo jõgi kaares läände ja edelasse madalate kallaste vahel, sängis on palju saari. Seejärel org aheneb kõrgete kaljuste kallaste vahel kuni Malebo tiigini. Malebo tiigit väljunult voolab Kongo alla Livingstone ’i koskedest kuni Matadini. Matadis jõuab Kongo rannikumadalikule ja voolab rahulikult kuni suubub Atlandi ookeani.
Benue - Algab Adamaoua mägismaalt. Ülemjooksul voolab mägijõena põhja. Seejärel laskub laia orgu, kus voolab rahulikult läände. Suubub vasakult Nigerisse. Pikkus 1400 km. Suurim lisajõgi on Kébi.
Niger - Lääne-Aafrika suurim jõgi. Jõe pikkus on 4138 km. See voolab läbi Guinea, Mali , Nigeri, Benini ja Nigeeria. Suubub Guinea lahte moodustades delta . Jõe järgi on saanud nime sellised riigid nagu Niger ja Nigeeria. Jõe ääres asuvad Bamako, Tombouctou, Niamey, Lokoja ja Onitsha linn. Suurim lisajõgi on Benue.
Oranje (afrikaani, inglise Orange, sotho Senqu, koosa iGqili) on jõgi Aafrika lõunaosas. Algab Draakonimägedest. Ülemjooksul voolab lõunasse. Keskjooksul voolab loogeldes valdavalt läände. Augrabiese joast langenud, voolab sügavas kuristikus. Suubub Atlandi ookeani. Pikkus 1860 km.
Shire - (inglise, alamjooksul portugalikeelsena Chire) Lähtub Njassa järvest. Voolab lõunasse. Ülemjooksul on tasandikujõgi. Keskjooksul moodustab kärestikke, alamjooksul laskub tasandikule. Suubub vasakult Zambezisse.
Majandus:
Mustal Aafrikal on väga väike perspektiiv majanduslikuks arenguks, sest on poliitiliselt killustatud. Rahvusvaheline kostöö, mis oleks oluline siinsete probleemid lahendamisel ei edene, sest:

Mitmed riigid on all pool vaesuse piiri, mis mitte ainult ei soodusta ühistööd, mille alusel võiks toimuda majanduslik areng, vaid kutsuvad esile lokaalseid konflikte ressurside, eriti vee pärast.

Tööstuse, sotsiaal- ja poliitilise arengu aeglane käik ei võimalda suuremale osale elanikkonnast teadvustamise kuidas ja miks on vaja riikide vahelised jõud ühendada.

Mandri mõned osad asuvad vaesusepiirkondades, kus levivad tõsised haigused, mis oluliselt vähendavad elanikkonna arvu.
Mustale Aafrikale on iseloomulik oluliste maavarade suhteline nappus: Nafta suured varud on ainult Nigeerias, kivisütt ja maagaasi leidub LAV’s. Need kaks riiki ongi regiooni rikkamad . Maavaradest leidub palju majanduslikkult vähetähtsaid (luksuskaubad, mõnukultuurid) ja tihti on Aafrika nende peamine allikas maailmas, tähtsal kohal on siin teemanditööstus.
Rahvastiku probleemid:
Demograafiline siire Mustas Aafrikas on alles algusjärgus, sündimus veel väga kõrge ja suremuse languseks ruumi küllalt. Nõnda on loomulik iive väga kõrge, rahvaarv kasvab ülikiiresti. Ainult viimase aja katastroofid on hakanud suremust tõstma ja selle arvelt ka iivet langetama (AIDS’i epideemia , põuad, näljahädad).
Must Aafrika on massilise kirjaoskamatuse regioon. Hariduse areng ei jõua rahvaarvu kasvule järele. Valdav osa inimestest elatub põllumajandusest. Rahvusvahelised ränded on enamasti põgenikuvoolud – põgenetakse nälja, sõja ja hõimutülide eest.
Vaatmata sellele, et infoajastu linnade võrk puudub, rahavastiku ümberasumine linnadesse on juba alanud.
Kiiresti kasvava rahvastiku tõttu kasutatakse põllumaad, karjamaid, metsi ja veevarasid järjest rohkem; paljudes piirkondades on koormus neile loodusvaradele jõudnud juba äärmise piirini. Kui hea ilmaga veel tullakse siiski toime, siis põua-aastatel sureb kari nälga ja inimesi päästab näljasurmast ainult jõukamatelt riikidelt saadav toiduabi.
{htlasi kiireneb ülekoormatud loodusvarade h; ving : mullad erodeeruvad või kivistuvad, karjamaad kõrbestuvad, metsad lasstatakse, põhjavesi ammendub ja jõgede vooluhulk kahaneb. Saheli piirkonnas on selline katastroofiolukord kohati muutunud juba pidevaks ja rahvas põgeneb sealt aladele , kus olukord on veel talutav.
Metsade laastamine ja võsastike ülesharimine, samuti suurem rahvastiku liikuvus on avanud levikutee haigustekkitajatele ja parasiitidele, , kellega varem puutusid kokku ainult mõne kauge küla elanikud või isegi ainult metsloomad .
Kohalikud haigused on muutunud epideemiateks, millest mõned (AIDS, Ebola viirus ) on jõudnud mujalegi maailma, teised laastavad esialgu veel ainult Aafrikat. Et neid haigusi varem peaaegu ei tuntud ei osata neid ravida ega levikut piirata.
Musta Aafrika tüüpilised riigid:
Etioopia – iseseisvus 1941. aastal (üks vanimaid riike Aafrikas). Pealinn Adis Abeba, Rahvaarv 67 673 031 inimest, riigi pindala 1 127 127 km². Riigikeel – amhara. {le poole riigi territooriumist hõlmavad mäestikud ja mäeahelikud. Riigi Edela osas sajab palju, idas ja põhjas suhteliselt vähe. Etioopias on juba 3 tuhat aastat tagasi tekkinud kõrgelarenenud tsivilastioon. Elanikud on ammusest ajast kasutanud erilisi põlluharimisriistu, kuhu rakendati loomi. Ligikaudu pool elanikkonnas on kristlased , teiste seas on kõige rohkem levinud islam. Olulisi maavarasid Etioopias ei leidu. Kasvatavatest põllumajanduskultuuridest on kõige märkimisväärsem kohviuba . Loomade seas on enimkasvatatavad veised ja lambad, mõned rahvad kasvatavad ka erilist tõugu hobusi.
Angola - – iseseisvus 11. novembril 1975. aastal. Pealinn – Luanda, rahvaarv 10 978 552 inimest, riigi pindala - 1 246 700 km². Riigikeel – portugali. Angola asetseb lähisekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades, sell umbes 1500 km läänekallast uhub Atlandi ookean. Sisemaal on levinud tasased kõrgendikud (~1000 m merepinnast), kus on tihti peale palav ja niiske ning ookeani kallastel on vastupidi kuivem ja külmem tänu Bengali hoovusele. Angola on võrreldes enamuse Aafrika riikidest suhteliselt rikkas ressursside poolest. Välja veetakse peamiselt toornaftat, teemante, kvartsi , rauamaaki, kohvi, suhkrut ja tubakat .
Olulisem Rahvusvaheline organisatsioon on Aafrika Liit
See koosneb 53. Aafrika riigist koosnev organisatsioon, mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni järeltulijana. Liidu eesmärgiks on tagada Aafrikas demokraatia, inimõigused ja jätkusuutlik majandus.
Integratsiooni tulemuste seas näeb Liit muuhulgas ühtset valuutat, ühtseid kaitsejõudusid ja riiklikke institutsioone.
Aafrika Liit hõlmab kõiki Aafrika riike, välja arvatud Mauritaania, kelle liikmelisus on peatatud, ja Maroko, kes lahkus Aafrika Ühtsuse Organisatsioonist 1984. aastal.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.africa-union.org/
  
• Maailmageograafia . 10. klassi õpik
  
• Entsüklopeedia „Riigid, rahvad, tsivilisatsioonid ”