Moldova (2)

Rocca al Mare Kool

Annika Tabri

9B klass
MOLDOVA Referaat
Tallinn 2008

Sissejuhatus

Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi.
Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma. Kui ma siis internetist infot otsima hakkasin, sain šoki, sest ega eestikeelset materjali Moldova kohta põhimõtteliselt polegi. Leppisin tõsiasjaga ja siirdusin siis raamatukokku. Lootsin kindlasti paremat, aga tuleb rahul olla sellega, mis olemas. Minu saagiks jäi siis seekord kaks teatmeteost – „Euroopa” ja „Maailma maad”. Lisaks leidsin veidi aegunud infot ka kodusest „Enekesest”. Kahjuks või õnneks ainult raamatumaterjalidega referaati ikka ei kirjuta küll, sest selle infoga , mis mul õnnestus saada saaks heal juhul kahelehelise koolitöö.
Nüüd hakkasin ka inglisekeelsete internetilehtede poole vaatama ja jäin tulemusega rohkem rahule. Moldovast oli täpselt parajalt infot. Mitte liiga palju, nagu mõnest suurriigist, aga täpselt piisavalt, et raamatut päris tõlkima ei pea. Lõpuks leidsin neli peamist lehekülge, kus oli keskendutud Moldova erinevatele külgedele. Üks loodusele , teine majandusele, kolmas kultuurile ja lisaks wikipedia.com, kus leidub kõike.
Seekord copy- paste referaati kirjutada ei õnnestunud, sest terve info pidi põhjalikult läbi töötama ja tähtsama välja valima . Ebavajalike andmete tõlkimiseks lihtsalt polnud aega ega jõudu. Juba sellega, mis oli kindlasti vajalik, oli mul vahepeal raskusi, sest tihti tuli ette sõnu, mida kuulsin ja nägin esimest korda ning inglise-eesti sõnaraamat oli töö juures tähtsal kohal.
Nüüd aga kui referaat on auga valmis tehtud ja paar rasket nädalavahetust selja taga, võin uhkusega öelda, et protsess tegi mind palju targemaks ning ka vastutustundlikumaks. Rahuliku südamega saan tõdeda, et tean Moldovast nüüd rohkem kui arvatavasti umbes 90% teistest eesti inimestest ning ka minu inglisekeelne sõnavara laienes kindlasti. Arvan, et see kogu ettevõtmine oli siiamaani mingil määral minu raskeim koolitöö. Ühegi varasema referaadi ega retsensiooniga pole mul nii palju tööd olnud. Samas pole ma ka ühegi valmistamise juures nii palju uusi teadmisi saanud, sest tahes tahtmata, kui pead kogu teksti ise kirjutama, jääb ajusoppi kindlasti rohkem infot, kui arvutiekraanil copy ja paste vajutamisega.
Kokkuvõttes võin öelda, et ei olegi protsessis nii pettunud , kui arvasin. Mõnikord kulub veidike raskemat tööd ka ära ja öeldakse, et mis ei tapa , teeb tugevaks . Lihtsalt annaksin Eesti tarkadele inimestele soovituse, et ka SRÜ riigid võivad päris huvitavad olla ja et järgmiste põlvede elu kergemaks teha, võiks ju ka eestikeelset materjali avaldada.
Väiksema ülevaate annab ka minu referaat. Siin on lühidalt räägitud Moldovast väga mitmetest erinevatest aspektidest. Alustades looduse ja kliimaga, lõpetades majanduse kokkuvõttega. Lisaks jääb sinna vahele ka natuke ajalugu ning kokkuvõte Moldova kultuurielust. Lisades on näha ka Moldova sümbolid – lipp ja vapp, ning ka kaart ja muidki riigiga seotud pilte, muusikahuvilistele toon välja ka riigihümni sõnad. Kokkuvõttes on mu referaat kindlasti parajalt sisukas ning väärt lugemist juba selle pärast, et eesti keeles Moldova kohta mujalt korraga nii palju infot leida on väga raske. Nautigem!
Riigihümn
Limba noastră
Pealinn
Chişinău
Pindala
33 843 km²
Riigikeel (ed)
moldova ( rumeenia )
Rahvaarv
3 432 831 (1.01.2007)
Rahvastiku tihedus
100,3 in/km²
Riigikord
demokraatia
President
Vladimir Voronin
Peaminister
Vasile Tarlev
Iseseisvus
27. august 1991
SKT
870$
Riigikeel
Rumeenia
Rahaühik
leu (MDL)
Ajavöönd
maailmaaeg +2
Tippdomeen
.md
Rahaühik
leu
Telefonikood
373
Üldandmed
Halduslikult jaguneb Moldova maakondadeks (judeţ), kaheks territoriaalüksuseks (unitate teritorială) ja üheks keskalluvusega linnaks (municipi).

• Bălţi maakond
  
• Cahuli maakond
  
• Chişinău (keskalluvusega linn)
  
• Chişinău maakond
  
• Edineţi maakond
  
• Gagauusia (autonoomne territoriaalüksus)
  
• Lăpuşna maakond
  
• Orhei maakond
  
• Soroca maakond
  
• Stînga Nistrului ( Transnistria ; territoriaalüksus)
  
• Taraclia maakond
  
• Tighina maakond
  
• Ungheni maakond
  

Loodus

Kliima
Valitseb parajalt mandriline kliima. Moldovas on soe tihti ka kuum suvi ja pehme talv. Mõõdukad sademed teevad Moldova kliima põllumajanduse jaoks eriti soodsaks. Kliimat mõjutavad Atlandi ookeani õhuvoolud läänest ja Vahemerelised edelast ja mandrilised õhuvoolud kirdest. Keskmine temperatuur jaanuaris on -3.5°C ja juulis +21.4°C. Kuum periood kestab umbes 193 päeva ja viimastele aastatel on keskmised temperatuurid tõusnud. Sademeid on aastas umbes 600 – 700 mm, kõige rohkem sajab riigi keskosas Codris, kus asuvad suuremad metsaalad.
Loodusgeograafiline asend
Moldova asub Kagu-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal. Põhiosa jääb Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahele. Riigi läänepiiri kulgebki mööda Pruti jõge, mis ühineb Danubega enne Musta merre voolamist. Loodeosas on põhijõeks Dnestr , mis voolab läbi riigi põhjast lõunasse.
Veestik
Moldova siseveed kuuluvad Musta mere nii öelda kraanikaussi. Moldovas on umbes 3200 jõge, mille kogupikkuseks on üle 16 000 km. Järvi on seal 3532, mis võtavad enda alla 333 ruutkilomeetrit. Suuremad jõed on Danube , Dnestr ja Pruti. Järved on enamasti aga väiksed ja asuvad suures osas Pruti ja Dnestri jõe lähedastel aasadel.
Pinnamood
Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. Riik on KINNI, kuigi see asub Mustale merele väga lähedal. Põhja-Moldova on künkaline, kuigi kõrgused ei ületa 430 meetrit. Moldova kõrgeim tipp on Dealul Bălăneşti. Palju leidub ka erinevaid jõeorgusid.
Mullastik
Mullad on Moldova põhiliseks varaks. Need on väga viljakad ja põllumajanduseks sobilikud . Mullatüüpe on väga palju erinevaid, aga peamiselt leidub kohalikku chemozem’i mulda, mis moodustab pinnkattest 75%.
Taimestik
Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. Moldovas on esindatud 5513 erinevat taimeliiki, millest 1989 on kõrgema liigi taimed ja 3523 alamliiki taimed.Kohalikud metsad on liigirikkaimad taimekooslused (üle 850 liigi), järgnevad stepid (üle 600 liigi) ja aasad (ka üle 600 liigi). Lisaks leidub seal ka soid . Heitlehelistes metsades on põhilisteks puudeks tammed, pöögid, valgepöögid ja jalakad.
Loomastik
Moldova loomastik on väga mitmekülgne ja koosneb viiest erinevast LIIGIST?. Imetajaid on seal registreeritud 70, linde 281, roomajaid 28, kalu 82 ja selgrootuid üle 15000 liigi. Erinevad loomad elavad viies erinevas ELUPAIGAS?. Näiteks koprad , hirved, linnud ja roomajaid asuvad metsades, kuid närilised pigem steppides. Kaladest on tuntud cat- fish , carps, flat -fish jne.
Maavarad
Maapind koosneb erinevatest kivimitest , näiteks graniit , paekivi, savi jne. Veel on limiteeritud kogustes ka süsi petrooleumit ja naturaalset gaasi. Üldiselt on maavarade poolest vaene riik ja enamasti seda imporditakse mujalt riikidest.

Ajalugu

Enamus praegusest Moldovast oli 14.sajandil Moldaavia osa, 16.sajandil vallutas selle piirkonna Türgi Otoman . 1791. aastal haaras osa Moldova alast enda alla Venemaa ja 1812 .aastal ka ülejäänu, kui Türgi andis ära Bessaraabia provintsi, mis jäi Pruti ja Dnestri jõgede vahele. Väike osa jäi ka türklaste kätte, kuid 1918. aastal anti ka see Rumeenia kätte, siiski Venemaa sellega rahul ei olnud.
1924. aastal sai Moldova autonoomseks Nõukogude Liidu vabariigiks ja 1939. aastal peale Molotovi ja Rippetropi pakti oli Rumeenia sunnitud Bessaraabia alad Nõukogude Liidule loovutama. Teise maailmasõja ajal liitus Moldova naaberriik Rumeenia Saksamaa vägedega ning neil õnnestus ka korraks Moldova Nõukogu Liidust eemaldada, kuid 1944. aastal kehtestas Venemaa taas kommunistide võimu ja Moldaavia SSR jätkus.
Järgnevatel aastatel jätkasid Nõukogude Liit ja Rumeenia pidevat võitlust Bessaraabia alade üle, kuni 1991. aastal, peale Nõukogude süsteemi lagunemist saavutas Moldova lõpuks iseseisvuse ja Moldaaviast sai Moldova.
Pärast Moldova iseseisvumist 1991. aastal pidasid paljud võimalikuks selle taasühinemist Rumeeniaga, sest rumeenlased moodustavad suurema osa selle maa rahvastikust. Kuid Moldova slaavi elanikkond ei leppinud taasühinemise mõttegs ning tõstis mässu ja kuulutas välja oma, Dnepri-äärse ehk Transnistria vabariigi. Ka lõunaosas elavad gagauusid kuulutasid välja iseseisvuse. Säärases olukorras loobus Moldova valitsus Rumeeniaga ühinemise kavatsustes ning püüab mässualad oma riigiga taas ühendada. Gagauuside piirkond ongi uuesti liitunud Moldovaga.
1998. aastal tabas Moldovat ka Venemaa finantskriis , sest 60% kaubavahetusest käis just selle riigiga. See oli raske löök tervele riigile ja eriti 600 000 moldovlasele, kes laostusid täielikult. Praegu loetakse Moldovat Euroopa üheks vaesemaks riigiks, kuid paar aastat tagasi uuesti valitud president Voronin üritab asja parandada, seda kahjuks või õnneks siiski vaid Venemaa kaudu.

Kultuur

Rahvastik
Moldovlased ja rumeenlased põlvnevad ühest ja samast etnilisest tüvest. Lõunaosas elavad gagauusid ja Dnestri vasakkaldal elav vene-moldova- ukraina segarahvastik kuulutasid 1990 mõlemad oma asualal omaette vabariigi. Linnarahvastik moodustab rahvast 49% ja maarahvastik 51%. Riigis on 65% moldovlasi, 14% venelasi , 13% venelasi, 4% gagauuse ja 4% muudest rahvustest pärit inimesi.
Kirjandus
Kõige tähtsam varasem kirjandusteos on ballaad Miorita. ???kirjandus ja folkloor olid ühiskonna tähtsaks osaks 19.sajandini See ja klassikaline moldova 19.sajandi kirjandus on väga raskesti eristatavad rumeenia kirjandusest. Rumeenia kuulsaim kirjanik Mihai Eminescu sündis Moldova lääne osas ja on kohalike seas väga austatud, kuna nimi hoiab rahvuspärandit kõrgel. Lisaks on veel mitmeid tuntud moldova kirjanikke nagu Aleksei Meteevici, kes on „Limba noastra” luuletuse autor, näitekirjanik Vassili Alecsandri, novelist Ion Creanga ja kuulus ajaloolane Alexandru Hajdeu. Praeguse aja tuntuimad kirjamehed on Ion Druta, Nicolae Dabija, Leonida Lari , Dumitru Matcovschi ja Grigorie Vieru.
Keskkonnakaitse
Põhja-Moldova kannatab ikka veel Tšernobõlist 1986. aastal lähtunud radioaktiivse saaste tõttu. Tõsist muret teeb tubakaistandustes ka pestitsiidide liigkasutamine.
Ajakirjandus
Ajakirjandus erastati 1993. aastal. Paljud uued trükised esindavad valdavalt huvirühmi.
Arhitektuur
Chisinau kesklinn on ehitatud 19.sajandil venelaste poolt. Tähtsamad hooned esindavad neoklassitsismi . Siiski äärelinnades levib tüüpiline nõukogudeaegne kortermajatüüp. Küladeski näeb enamast nõukogudeaegseid ridaelamuid ja ka eramaju. Sõltuvalt omanikust on esindatud ka tüüpilised moldova, ukraina ja ka saksa stiili majad, kuid linna infrastruktuur on siiski pärit nõukogude ajast. Tavaliselt on majadel eraaiad ja mõnikord ka viinamarjaistandused, mis on ümbritsetud ornamenteeritud aedadega.
Religioon
98% elanikkonnast on õigeusku kristlased . Lisaks on väiksem hulk baptiste , adventiste, uniaate ja teiste uskumuste esindajaid. Ka juudid on peale iseseisvumist Moldovas avanud sünagoogi. Sõdade vahepealsel ajal kuulus Moldova Rumeenia Õigeusu Kirikusse, kui peale Nõukogude Liitu valitseb seal Vene Õigeusu Kirik . Praegu vaieldakse taas selle üle, kas ühineda jällegi Bukaresti Patriarhaadiga. Tähtsat rolli rituaalsetes tegevustes mängivad preestrid . Külades on ka naissoost ravitsejad , kes kasutavad kristlikke sümboleid ja ravivad sellega haigeid.
Õigeusu kalender dikteerib kõiki reegleid ja pühi läbi aasta, nagu jõulud, lihavõtted ja mitmed pühakute päevad. Osad reeglid sisaldavad pidusööki, osad viitavad lihasöömise vältimisele ning rituaalid võivad tihti sisaldad pesemist ning vannitamist. Ristimine , pulmad ja matused on tähtsaimad elutsükli sündmused ning need tuleb läbi viia kirikus. Ka küünlad on vältimatud – neid kasutatakse erinevates rituaalides, inimesed ostavad neid kirikusse sisenedes ja süütavad need pühakute ees palvetades.
Matustel riietatakse surnud parimasse riietusse. Ideaalis kestavad matused kolm päeva. Selle käigus pakutakse erilist nisu- ja suhkrurooga. Kalmistutel käiakse tihti, seal valatakse hauale veini ja ka eelmainitud coliva ohverdatakse surnule.
Kunst
Peale maalitud kloostrite ümber Suceava, 16.sajandi ikoonid on vanimad näited moldova graafilisest kunstist. 20.sajandi alguse tuntuimad kunstitegelased olid skulptor Alexandru Plamadeala ja arhitekt A.Sciusev, kes andsid suure panuse Bessaraabia kultuuripärandisse. 19. ja 20. sajandi moldova kirjanikud kujutasid peamiselt maastikke ja maapiirkonna teemasid ning veidi ka tavalist nõukogudeaegset elu. Nüüd on aga toimunud suured muutused ning esile on tõusnud nimed nagu Valeriu Jaibnski, Iuri Matei, Andrei Negur ja Gennadi Teciuc, kes tõestavad, et moldova kunstil on veel palju potensiaali.
Muusika
Peamiselt valitseb Moldovas folkloor ja klassikaline muusika , aga ka läänemuusika, eriti jazz on laialdaselt levinud. Nõukogude süsteem aitas kaasa erinevate muusika stiilide populariseerimisele. Väljaspool Moldovat on tuntud ooperilaulja Maria Biesu, folklooransambel LauTarii, folkloortantsuansambel Joc ja tantsuansambel Codreanca. Folkloori ja klassikalise muusika kontserdid on seal odavad ja seetõttu leidub seal nii noori, kui ka vanu inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest. Rokk -kontserdid seevastu kallid ja seda saavad lubada vaid rikkamad , neil kontsertidel käivad peamiselt noored.

Poliitika

Moldova kuulutas end 1991 mitmeparteiliseks demokraatiaks, kuid algselt oli võimul üleminekuvalitsus, mille oli 1990 nimetanud viiamane Ülemnõukogu. 1993.aasta valmimised võitis ADP. Uus põhiseadus jõustus 1994. aastal. Esimene iseseisvumisjärgne küsimus oli liitumine naabermaa Rumeeniaga. 1994. aasta rahvaküsitlus lükkas siiski ühtse riigi loomise kava tagasi. Lahkulöönud Denstri-äärne Vabariik taotleb täielikku iseseisvust ning selle juhid on Moldova koosseisus pakutava autonoomse territooriumi staatuse tagasi lükanud. Veelgi enam, ka 150 00-line gaguusi vähemik loodab ikka veel iseseisvaks saada.
Enamiku parlamendist moodustab Demokraatlik Agraarpartei, sellele järgnevad Sotsialistlik Partei ja Ühendusliikumine, Talupoegade ja Intellektuaalide Partei ja Demokraatlik Raharinde Liit.
Välispoliitika
Arendatakse sidemeid Musta mere majanduspiirkonna riikidega. Suhted Rumeeniaga on kuhtunud kui taasühinemine pole enam päevakorras. Sidemed Venemaaga on nüüd ülimalt tähtsad. Majandusliku surve tõttu ühines Moldova 1993. aastal SRÜ-ga. Moldovas on veel endiselt ka Vene väeosad.
Transnistria konflikt
Asi sai alguse sellest, kui Moldovast sai iseseisev riik ja üheks arengu edendamiseks oleks olnud Rumeeniaga liitumine. Kuid Transistria piirkonnas, Dnestri jõe vasakul kaldal elavad ukraina- venelased tõstisid selle vastu mässu ja tulemuseks oli kokkupõrge, milles kaotas elu 1500 inimest. Pärast seda kuulutas Transnistria ennast eraldi riigiks ning suur poliitiline konflikt oligi alanud.
Intsident mõjutab ja takistab Moldova arengut palju ja riigi tulevik sõltub ülejärgmise aasta parlamendi- ja presidendivalimistest, Büroo juhi hinnangul jätkub Euroopa Liidu ja Moldova vaheline dialoog, kui parlamendis tekib demokraatlik koalitsioon. Kui aga võimu juurde pääsevad kommunistid , suureneb ebastabiilsus .
Venemaa algatatud konflikti eesmärgiks on Moldova nõrgendamine ja Transnistria lõplik lahkulöömine emamaast. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud otsuse, et Transnistria probleemi on esile kutsunud Venemaa, kes hoolimata lubadusest keeldub oma sõjaväe väljatoomisest. Samal ajal raskendab Transnistria probleemi lahendamist ka korruptsioon , reformide aeglus ja inimõiguste rikkumine Moldovas. Transnistria elanikele pole Moldova praegu ahvatlev partner .

Majandus

Head küljed
Põllumajandus, eriti vein, tubakas ja puuvill, ning toiduainetööstus. Mõningast edu on saavutatud väljaveo suurendamisel ja välisvaluuta teenimisel.
Nõrgad küljed
Sõltub suuresti Venemaa toormest ja kütusest. Põhiosa elektrit veetakse sisse. Eraldatud majandusgeograafiline asend ja arendamata liiklusteed. Nõukogude-aegse riigi juhitud ebatõhusa majanduse pärand ja majanduse erastamisjärgne ahenemine.
Põllumajandus
Moldova lähedus Mustale merele annab riigile pehme ja päikselise kliima, mis soodustab põllumajanduslikku tegevust. Lisaks levivad Moldovas väga viljakad mullad. Peamiselt kasvatatakse nisu, maisi, tubakat , suhkrupeeti ja sojaube . Ka liha- ja piimakarjakasvatus ning meetootmine on tõusuteel. Moldova tuntuim eksportkaup on vein, mis tuleb riigi lõuna- ja keskosa paljudest viinamarjaistandustest. Lisaks toodetakse erinevaid likööre ja vahuveini . Kindlasti teatakse Moldovat ka päikselilleseemnete, metsapähklite, õunte ja teiste puuviljade poolest. Kuna riik asub põllumajanduslikult ideaalses kohas, tuleb ka 40% SKTst hankivast majandusest. Enamus eksporti läheb endistele Nõukogude Liidu riikidele – Ukrainasse, Venemaale ja Valgevenesse.
Tööstus
Tööstus moodustab Moldova SKTst 38 %. Enamasti toodetakse elektrimootoreid ja muud varustust, nagu pumbad . Lisaks valmistatakse põllumajandusettevõtetele traktoreid ja autovaruosi. Eksisteerib ka väike keemiatööstus, mis põhineb plastiku, erinevate sünteetiliste kiudude ja värvi tootmisel ja ehitustööstus, kus valmistatakse tsementi ja erinevaid ehituskonstruktsioone.
Raskelt mõjus Moldova tööstusele Nõukogude Liidu lagunemine , kuna enamasti toetuti Venemaalt tulevale energiale ja odavale kütusele. Peale iseseisvumist olid aga need varud otsa saamas. Sellele järgnes kõrge inflatsioon ja erinevate kaupade hinnad tõusid lakke, vahel isegi kahekordistusid aasta jooksul.
Kogu toodangust 22% on tarbijakaubad, 50% läks tekstiilitööstusesse ja toiduainetööstus võttis enda alla 40%. Riidetööstus haaras 29% kogutoodangust.
Veondus
Moldoval on plaanis ehitada sadamarajatised 900 meetri pikkusele Doonau lõigule, mis moodustab tema rahvusvahelised veed. Moldovas on 12 330 km maanteed ja 1150 km raudteed .
Tööjõud
Moldova tööjõujaotus viitab endiselt kommunistlikule süsteemile. 70% rahvastikust töötab riigisektoris, 19% kollektiivsetes farmides ja ainult 11% erasektoris. Töötuse õiget määra pole Moldova avaldanud, aga eksperdid hindavad seda umbes 10-15% suuruseks.
Turism
Moldovas käib vähe turiste. Küll aga võimaldab suhteliselt hea infrastruktuur edaspidi turismi suurendada. Peamised huviväärsused on viinamarjaistandused ja maa-alused võlvitud niinimetatud veinitänavad.
Energiatööstus
Riigis on peale iseseisvumist olnud alati energiasaamisega probleeme. Moldoval endal on kaks väikest hüdroelektrijaama Dnestri jõe kallastel ja mõned elektrijaamad veel Baltis, Ribnitas ja Chisinaus, lisaks kasutatakse puitu ja ehitatakse kivisüsil põhinevat jaama Cuciurganis. Kuid need täidavad vaid 1% kogu riigi vajadusest.
Raskemaks teeb asjaolu see, et peamised energiasaamisjuhtmed Venemaal ja Ukrainast läbivad Transnistria vabariigi ja tänu konfliktidele sulgeb vahel riigi valitsus need ning elektrikatkestused iseseisvumise algusaegadel olid tavalised .
Kuigi Moldoval on raske eksporditakse väike osa toodetud energiast ka Rumeeniasse ning Bulgaariasse, kuid ekspordi suurus on viimasel ajal vähenenud. Enamus Moldovas asuvatest elektriliinidest vajavad parandamist või asendamist.
Moldova on 90% ulatuses sõltuvuses Venemaalt tulevast gaasist, naftast ja kivisüsist ning võlgneb suurriigile suuri summasid.
Pangandus
1991. aastal läbi Moldova pangandus suured muutused. Sama aasta juunis asutati Moldova Rahvuspank, mis võttis malli Rumeenia Pangast ning toetub parlamendi tööle. Pank koostas ka laenu maksimummäärad ja rahareservi ning vastutab ning kontrollib kogu riigis töös olevate pankade tegevust. Siiski oli algusaegadel pangal raske, sest puudus kvalifitseeritud tööjõud ja kogemused. 1995 aastaks oli Moldovas lisaks riigi pangale veel 26 laenuasutust, nende seas neli välismaiste juurtega.
1994. aastaks kaotati ka kõik hinnakontrollid ja riik hakkas üha enam vabakaubanduse poole liikuma. 1995. aastaks vähenes ka inflatsioon 5% ni, erinevalt varasematest aastatest , kui see oli 1992. aastal isegi 1500%.
Moldova sai endale päris enda rahaühiku 1993. aasta novembris, kui asendati vene rublad ja moldova kupongid.
Heaolu
Kapitalismi tulekust on kõige rohkem kasu lõiganud endised kommunistliku partei ametnikud. Võltsitud Türigi Napoleoni konjak ja Marlboro sigaretid on väga nõutavad. Ühiskonna vaeseima osa moodustavad gagauusid (õigeusklikud türklased). Tuhande alaniku kohata on 48 autot ja 122 telefoni, televiisorid on vähestel ja arvutid vaid eliidil.
Tervishoid
Seadmete ja arstide väljaõppe poolest on keskne tervishoiusüsteem naaberriikidega võrreldes kehv . Kuigi on levinud ka moodne meditsiin , on ravi kättesaadavus halb.
Kuritegevus
Moldova ei avalada oma vangide arvu, aga kuritegevust on suhteliselt vähe. Moldova ootab veel oma põhiseadust täiendavat õiguskorraldust. Kuigi kurutegevust palju ei ole, on riigi lõuna-ja lääneossa ilmunud relvastatud jõugud ning vägivalda on ka kahes separatistlikus vabariigis.

Kokkuvõte

Moldova on tüüpiline endine Nõukogude Liidu riik. Kunagised edukalt Rumeenia alla kuulunud maaalad hõivati osaliselt venelaste poolt juba 19.sajandil. Karm kommunistlik kord on jätnud jälje nii Moldova inimestele kui ka majandusele. Selle tõttu loetakse Moldovat praegu Euroopa vaeseimaks riigiks.
Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa kaguosas, naaberriikideks on idas Ukraina ja läänes Valgevene. Kuigi Musta mere lähedus on peaaegu käega katsutav, ei jooske Moldova riigipiir siiski mööda merevett. Piirid asuvad enamjaolt mööda pikki jõgesid - Dnepr ja Pruti.
Pinnamood on Moldovas küll mägine, aga kõrgeim tipp ei ületa 430 meetrit. Valdavalt levib stepitaimestik ja 7% maaalast veidi ka metsataimi. Suuremad metsaalad jäävad riigi keskosasse. Suuri järvi Moldovas ei ole, kui see eest on riik mitme pika jõe ristumiskohaks. Levib ka väga huumusrikas ja viljakas mustmuld , mis on enamjaolt ka põllustatud.
Ilmastik on Moldovas põllumajandusele ideaalne. Pehmed talved ja soojad suved teevad riigist eduka veinitootja, kuid samas toetub kogu riigi majandus igasugusele põllumajandusele. Kahjuks pole aga see tegevusvaldkond veel ennast täielikult ära tasunud ning Moldova vaevleb siiani majanduslikes raskustes. Kindlasti on näha arengut ka teistes majandusvaldkondades, nagu tööstus, veondus ja pangandus. Kuid omadest kogemustest Eesti riigis saan öelda, et täielik taastumine võtab aega.
Moldovas teeb asja raskemaks ka see, et enamjaolt otsitakse Euroopa riikide seast partnerit just Venemaalt, mitte lääne pool asuvatest maadest . Peale NSV liidu lagunemist küll sooviti Rumeeniaga liituda, kuid unistused summutas ukraina-venelaste mäss Transistria piirkonnas, mis lõpuks kuulutati mingil määral ka eraldi riigiks.
Nii nagu igal riigil on ka Moldoval oma enda kultuur. Palju on see mõjutusi saanud Rumeeniast, mille võimu alla riik varasema ajaloo vältel kõige rohkem olnud. Rumeenia üks tuntumaid kirjanikke on sündinud Moldovas. Riigis on populaarsel kohal klassikaline ja folk muusika, kuna need on vaatajale taskukohased, rock-kontserditel käivad peamiselt rikkad ja noored. Muidugi on Moldovas ka omad tuntud kunstnikud , kuid ükski pole neist mujal maailmas suurt tuntust kogunud . Vahepealne kultuurielu põuaperiood NSV liidu ajal on nüüd lõppenud ja uued tuuled puhuvad ka Moldova kunstielus.
Niimoodi elab ja saab hakkama üks väikeriik Kagu-Euroopas.

Kasutatud kirjandus

• http://en.wikipedia.org/wiki/Moldova
  
• http://www.infoplease.com/ipa/A0107787.html
  
• http://www.cim.moldova.md/raport2004/en/md/about_md.ht m
  
• http://www.everyculture.com/Ma-Ni/Moldova.html
  
• Teatmeteos „Maailma maad”
  
• Teatmeteos, „Euroopa”
  
• Teatmeteos „ Eneke ”
  

Lisad

Moldova kaart
Moldova lipp Moldova vapp

Moldova hümn
Moldova president

Moldova leu
Moldova mündid
23
Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B