8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti ...
Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, kangitõstmine, köievedu, käesurumine ja ka muud kombed, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tavaliselt maitsti tule ääres pühadetoite ning joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertide ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodu juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika pill. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed orkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti
Studeeris pariisis, Berliinis, MÜnchen is ja Viinis. Tutvus Mallarme, Verlaine, Rodin ja Hofmannsthaliga. Alates 1900 tegi kannapöörde, tümbus tagasi Shveitsi mägedesse ja tema umber on George-ring. Elab kasinalt. Meestevaheline sõprus eliidiga. Männerfreundschaft. Temast sai n-ö guru. Noored sõbrad, loeti luuletusi ja kirjutati. George elu oli nagu kunstiteos, ta instseneeris end ise. Lõi endast sümboli. Tema elu oligi sümbol. Tema umber kogunes imetlejate ja austajate parv. Üks kommunikatsiooni vahend oligi luuletuste kirjutamine. Goerge Kreisist tuli ikka meetrite kaupa teoseid. Tuntud luuletajaid sealt välja ei kasvanud, kuigi ükski nendest jüngritest kuulsaks ei saanud. George vari oli liiga tugev. 1892 hakkasid kogunema sarnaselt mõtlevad luuletajad George umber. Kuidas selline kultus võis tekkida? Ta instseneeris oma elu kui kunstiteost. Nägu väga jõuline ja domineeriv. Luulekeele uuendamise kohta
Selles raamatus oli kirjas 5 käsku: 1. Allah on ainujumal. 2. 5x päevas peab näoga Meka poole palvetama. 3. 1 kuu aastas peab paastuma. 4. 1x elus peab käima Mekas palvetamas. 5. 25% varast annetama vaestele. 3 Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks
ringlusesse laskmist, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või mõne teise konverteeritava valuutaga. Kuni 19. saj lõpuni oli valdavaks rahasüsteemiks kullastandardi süsteem, mis tähendas seda, et ringluses olid konverteeritavad pangatähed – neid võis vahetada kulla vastu vastavalt kehtestatud kursile. I maailmasõja käigus hakkab kullasüsteem lagunema. Riikidevaheline usaldus kaob – ei tehta rahvuslikku valuutavahetust. Kullavarud hakkasid kokku kukkuma ja kuld kogunes ärimeeste taskusse. Reservi enam ei olnud. Majanduskriis 30.ndatel aastatel. Usaldus riikide vahel kadus, majandused läksid kaosesse. II maailmasõda. Föderaalreserv lõpetas 68.ndal aastal kullastandardi, kuna vahetas kulla vastu raha. Valuutakomitee süsteem – omane arengu- ja väikeriikidele. Usaldust on rahale raske tagada. Kogu ringlusesse suunatav raha peab olema tagatud väärismetalli või tugeva valuutareserviga.
(Paluoja 2009) 2010. aasta laat oli arvult kahekümne teine. Mihkli kihelkonnapäev toimus teemal "Mihkli kihelkonna mõisad läbi aegade". Mihkli kihelkonna mõisatest kõnelesid ajaloohuviline Valdo Praust ja koduloolane, Oidremaa mõisa perenaine Marika Erismaa. Õhtul andis kohalikus kirikus kontserdi C- JAM. (http://www.parnupostimees.ee/288555/mihkli-kihelkonnapaeval-raagiti-moisatest/) 2011.aastal, päev enne Mihkli laata, toimus kihelkonnapäev ja sel puhul kogunes Mihkli kirikusse umbes 400 inimest. Kontserdi andsid Gerli Padar ja Rene Soom. Müügil oli vana tehnikat, näiteks, veneaegne Druzba saag ja muud põnevat, suur valik kalapüügiriistu, kanu, kukkesid, küülikuid, suitsuliha, relvi, rõivaid, lilli, tomateid. ( http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=30205) Suurel laval vestis mahlakat juttu Küla Karla, kes oli päevajuht. Seejärel panid Halinga mehed oma puhkpilliorkestri mürtsuma. Otse lava kõrval asus laada korraldustoimkonna telk. 2012
seoses feodaalkorraga kujunes aadliseisus rajati linnuseid (alates 10. saj Frangi riigis) kaitsefunktsioon kõik koguti sinna kokku esindusfunktsioon kõrgemaks ja võimsamaks Feodaalne killustatus feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema kuningad jagasid sisuliselt riigi laiali suufeodaalid olid kohati väga jõukad kuningal sisuline võim vaid enda maaaladel ehk domeenides feodaalid suisa sõdisid omavahel kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel sellepärast puhkes ka 100-aastane sõda, et väga suur osa Prantsuse aladest oli läinud Inglismaa feodaalidele Kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel
Kuna Argo ja Üllar ei teadnud, et ka Ain ja Meelis olid Tallinnasse toodud, oli nende üllatus ja pettumus suur, kui nad kohtusid.12 Tallinnas 18.00 bussile istunud poisid mõistsid, et miitingu ajaks nad Võrru ei jõua. Kuna eelnevalt oli jagatud töökorraldused ka selleks puhuks, kui miiting peab läbi viidama ilma Ainita, siis jäi poistel vaid üle loota, et miiting nendeta siiski toimub.13 Vaatamata sellele, et peakorraldajaid kohal polnud, kogunes Võru kalmistu ette kell 18.30 u 3500 inimest. Neil oli vastas 400 miilitsa- ja rahvamaleva ja KGB töötajat. Väidetavalt oli 14 Punaarmee Võru garnisonis kõrgendatud lahinguvalmidus. Kalmistule oli kamandatud ka kooliõpetajaid, kelle eesmärgiks oli ilmselt õpilasi koju tagasi hirmutada15. Hoolimata igasugustest hoiatustest, murdis rahvas kalmistut piiravast ahelikust läbi. Selle
Põhjasõda algas 1700. aasta veebruaris, kui Poola kuninga väed piirasid sisse Riia, sama aasta sügisel alustasid Vene väed Peeter I juhtimisel Narva piiramist ja pommitamist. Narva lahing Venelastele ootamatult osutus Karl XII tubliks väejuhiks. Ta sundis Taanit Rootsiga rahu sõlmima ja viis seejärel oma väed vaenlaste vastu. Oktoobris 1700 saabus Karl XII oma laevastiku ja maaväega Pärnusse, läks Tallinna kaudu Rakverre, kus Rootsi vägi kogunes ning liikus edasi Narva alla. Karl XII 10500 meest olid vastamisi 30 000-lise Vene väega. Päev enne lahingut lahkus Peeter I oma sõjameeste juurest ja läks tagasi Venemaale. 19.novembril 1700 kell kaks päeval andis Karl XII oma vägedele rünnakukäsu. Rünnakut saatis lumetorm, mis puhus rootslaste seljatagant, venelastele aga vastu. Pealetung algas nii suure hooga, et juba veerand tunni jooksul tungisid rootslased venelaste laagrisse. Karl XII võitles vapralt oma armee esiridades, ta
14. Vaimulik kirjandus 15. Teater ja kirjandus keskajal Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. 11
imekaunite, heledajuusteliste taevaste järelvaatajate Valkyris-te poolt sinna kus oli väljateenitud koht.Valhallase tahtsid kõik viikingid, ja kõik nad pidasid endeid headeks sõdalasteks. Isegi päike ja mõned nädalapäevad on saanud nime Põhjala Jumalate järgi.(3) Valhalla kuulus Odinile (Allan , 2004, lk 45) Valhalla oli mitme torniga surnute koda, kus elas Odini kummituslik sangarite vägi, kes kogunes võitluseks Ragnaroki ajal- jumalate ettemääratud hukupäeval. (Cotterell, 2001, lk 176) 1.2 Asgard Asgard oli jumalik elukoht aasidele, kes moodustasid jumalate sugupuu noorema ja tugevama haru. Asgardi sees asusid loendamatud säravad ja kiiskavad kojad kõigile jumalatele. Asgardi ühendas Midgariga jumalate taevane rada ehk Bifrõstik, imeline vikerkaarevärviline sild. Midgard oli maa kõigile teistele kes polnud jumalad ja hiiud. (Cotterell, 2001, lk 180-181) 1.3 Heimdall
ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada kõik relvad. Viimane korraldus oli mõeldud eeskätt Kaitseliidu desarmeerimiseks. Eesti Vabariigi üürike iseseivusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Esimene nõukogude aasta. Juunipööre. Tallinnasse saabunud NSV Liidu eriesindaja Andrei Zdanov astus kontakti siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. 21. juunil kogunes Tallinna Vabaduse väljakule mitu tuhat inimest vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja Nõukogude baaside ehitajaid. Nõuti J. Uluotsa valitsuse tagasiastumist ja uue kabineti moodustamist. Uus valitsus. 21. juuni õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahemoolsed tegelased ja opositsioonilised haritlased. Peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus, haridusministriks Johannes Semper,
Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Uueks sekretäriks sai rahvuslikumalt meelestatud Vaino Väljas. Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja sinimustvalge lipp. 23. juunil sai see taaskord eestlaste rahvuslipuks. 28. juunil tegi RR Rahvusraamatukogu elektrikaabli pikaleveninud töö ära. See näitas, et RR ainult ei räägi ja luba, vaid teeb ka reaalselt midagi Eesti jaoks ära. Ka 1988. aasta 23. augustil kogunes Tallinna Hirveparki mitutuhat inimest. Mais alguse saanud ühislaulmised kasvasid öölaulupidudeks ning septembris toimus Tallinna Lauluväljakul RR-i korraldatud suurejooneline ,,Eestimaa laul". (Joonis 3) See oli tähtis rahva meeleavaldus nõuti esmakordselt iseseisvust ja jõudis ka rahvusvahelisse pressi. Poliitilised pinged süvenesid ning RR kerkis kogu rahvast ühendavaks jõuks. Loodi esimene Eesti
Elu areng Maal: Eluvormid Eelised Prokarüoodid ( 3 miljardit aastat tagasi) Esmased heterotraafid said energia orgaanilistest ühenditest; fotosüntees ja aeroobne hingamine Eukarüoodid (2 miljardit aastat tagasi) tuum Tekkisid organellid, kujunes rakusisene tekkis lähteraku membraani ,,neelamisel". tööjaotus; pärilikkusaine kogunes Suur rakk neelas väikse. Mitokondrid, kromosoomidesse; arenesid välja raku plastiidid tekkisid endosümbioosi teel jagunemisviisid; tekkis suguline paljunemine, suureneb geneetiline muutlikus (uued võimalused evolutsioonis). Hulkraksus (1 miljard aastat tagasi) Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. kujunemine kloonialiste vormide kaudu
rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust. Budistide jaoks on alati olulisim õpetus, see näitab asjade tõelist olemus. Buddha rändav kerjusmunk, kes otsis lõplikku tõde, mis vabastaks inimese täielikult kannatustest. Ta elas karmi elu, oma vähese toidu hankis ta kerjates. Sügava meditatsiooni käigus rändas ta oma sisemaailma ning leidis sealt otsitava tõe asjade tegelik olemus. See tõde muutis ta vabaks. Tema ümber kogunes salk jüngreid, kellega ta koos rändas läbi Põhja- India, õpetades kõiki kes vaid kuulata soovisid. Kuigi ta suri, ei tähendanud surm tema jaoks enam midagi , ta oli vabanenud kõigest ebameeldivast, ebatäiuslikkusest ja kibestumisest. Ta õpetas, et asjade tegeliku olemuse mõistmine tähendab nendega seotud ebameeldivuse, ebatäiuslikkuse ja kibestumise kadumist. Teda ei huvitanud Jumala-küsimus. Kannatuste
2. Indoneesia jaoks tähendas diktaatorlik reziim pahempoolse terrorireziimi kehtestamist, Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist. Nii nagu Hiinaski, kaasnes kõige sellega sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes. Indoneesia lahkus ÜRO-st 1964, põhjuseks viha iseseisva Malaisia vastu. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju Indoneesiale oli laastav. Kogunes suuuuuuuuuuur välisvõlg, majandus feilis, riigisüsteem korrumpeerus. Indoneesia kahjuks olid seal ka kodusõjad ja riigipöördekatsed. 3. Mao Zedongi algatatud "suure hüppe" eesmärk oli Hiina ülikiire arengu saavutamine nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st.mitte järgida Moskva poliitikat ja suuniseid). 1965.a. algatas Mao Zedong nn
sõjalaevastik. See omakorda suurendas lihtrahva sõnaõigust valitsemisasjades ning tõi enesega kaasa demokraatliku valitsemisviisi kehtestamise 5.sajandi algul eKr. Demokraatliku valitsemisviisi hiilgeajaks Ateenas oli 5.saj kp eKr, kui riigi tähtsamate ametnike hulka kuulus aastakümneid ülikust riigimees Perikles. Aristokraatial polnud valitsemisel mitte mingisuguseid eesõiguseid. Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud (näiteks 10 strateegi- Ateena tähtsaimad ametnikud, väejuhid) , bulee (riiki rahvakoosolekute vaheajal juhtiv 500 liikmline nõukogu) ja kohtunikud. Riigiametnikud said samuti väikest palka, mis võimaldas riigiametisse kandideerida ka neil, kellel selleks muidu aega ja rahalisi vahendeid polnud.
sõjalaevastik. See omakorda suurendas lihtrahva sõnaõigust valitsemisasjades ning tõi enesega kaasa demokraatliku valitsemisviisi kehtestamise 5.sajandi algul eKr. Demokraatliku valitsemisviisi hiilgeajaks Ateenas oli 5.saj kp eKr, kui riigi tähtsamate ametnike hulka kuulus aastakümneid ülikust riigimees Perikles. Aristokraatial polnud valitsemisel mitte mingisuguseid eesõiguseid. Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud (näiteks 10 strateegi- Ateena tähtsaimad ametnikud, väejuhid) , bulee (riiki rahvakoosolekute vaheajal juhtiv 500 liikmline nõukogu) ja kohtunikud. Riigiametnikud said samuti väikest palka, mis võimaldas riigiametisse kandideerida ka neil, kellel selleks muidu aega ja rahalisi vahendeid polnud.
tuge või küsida abi väljastpoolt. Vastasel juhul võib lapsel olla vaimseid häireid kogu elu. Kergemal juhul on probleeme inimeste usaldamisega, kuid rasketel juhtudel võivad näiteks leinavat last piinata suitsiidimõtted isegi täiskasvanu eas. Referaati koostades tutvusin kuue raamatuga ning sain korraliku ülevaate lahutus- ja leinaprotsessidest. Töös kasutasin siiski vaid nelja teost, sest materjali kogunes tõesti palju. Usun, et sellest on kasu minu tulevases töös lasteaiaõpetajana, sest tänapäeval leidub kindlasti igas rühmas vähemalt üks üksikvanema laps. Kasutatud kirjandus Vaher, A. (2008). Tagasivaade tulevikku. Tallinna Laste Tugikeskus Hansson, J. Oscarsson, C. (2006). Õnnelikud lapsed. Tallinn: Kirjastus Varrak Hiiemäe, E. Kivisaar, K. (2011). Mõista ja toeta oma last. Kirjastus: Agitaator Dyregrov, A. (1989) Tõlkinud Laur, H. (1996). Lapse lein
Nad kohtasid huvitavaid kunstnikke, esmakordselt mainiti Rene Magritte'i (üks minu lemmikutest). Paul ja Gala läksid ühel päeval teiste kunstnikega välja ning plaanisid ühe noore Hispaania kunstniku ateljeed külastada. See ateljee kuulus Salvador Dali'le. Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht.
peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki kõrgajal oli linnas 25 000 hääleõiguslikku kodanikku. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu kümme territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget. Õigust mõistis 501-liikmeline vandekohus, mille hulgast valiti liisuga konkreetseid küsimusi arutavad kohtunikud. Võimet polise asjadega ehk poliitikaga kaasa mõelda peeti normaalse kodaniku tunnuseks.
Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: NSVL alahindas kiriku mõju, katoliku kirikust üks suuremaid probleeme teade J.P. II-st tekitas vaimustust nii Poolas kui ka mujal Ida- ja Kesk-Eur-s oli näinud nii natsismi kui diktatuuri, Krakovi piiskopina näidanud end võimeka juhi ja organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud sai ikestatud rahvaste eeskõneleja 1979 külastas Poolat, kogunes vastu võtma üle mln in, J.P. II kuulutas, et inimestel õigus vabadusele, kutsus üles hirmust üle saama, aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse süstitud hirmu- ja jõuetustunnet NSVL juhtkond mures, 1981. sooritati paavstile Roomas atendaat, uurimisel jõuti KGB-ni Solidaarsuse loomine: 1970 Gdanskis rahutused, Poola juhid kasutasid mahasurumiseks sõjaväge → surma sai üle saja in
ja karja väljalaskmist. · Jüriööl oli kombeks, teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muud kära, seetõttu alguses suudeti tabada mõisnikke ootamatult, põletati mõisaid pea kogu Harjumaal · Tähelepanuväärne saavutus oli Padise kloostri vallutamine, mis põletati ja 28 munka tapeti. · Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa võõrvõimust vabastatud, ülestõusnud koondusid ja valisid 4 kuningat. · 10000 meest kogunes Tallinna alla, paluti abi Turu foogtilt, kes lubas tulla abiväega. · Ülestõus puhkes ka Läänemaal, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: · Ordumeister Burchard von Dreileben oli parajasti oma vägedega Pihkvas, katkestas aga koheselt oma sõjakäigu, sest Harju vasallid palusid temalt kui ainukeselt arvestatavalt sõjalise jõu omajalt abi
Pythagorase ja Platoni eeskujul kirjutas ta matemaatilisest korrast muusikas, võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga". Juba kristlasena arutles ta aga rohkem muusika jumaliku päritolu ja selle tähenduse üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ning kristlikus kasvatuses. Rooma, kus esimeseks piiskopiks oli apostel Peetrus, oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Kuigi impeeriumi pealinnas takistati kristlaste tegevust esimestel sajanditel enim, kogunes neid sinna siiski kõige arvukamalt. Pärast kristluse legaliseerimist 313. aastal hakati laiemalt tunnustama rooma piiskoppide (paavstide) autoriteeti kirikupeana. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I-st ehk Gregorius Suurest (540-604, paavstiks valiti 590), kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Legendijärgi tegelnud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja
ekspeditsioon kõige rängem. 9. mail 1502 läks Kolumbus nelja laevaga ookeanile. Tema kajutis lauasahtlis oli kuninga instruktsioon. See piiras Kolumbuse kui admirali õigusi ja keelas tal Haiitil maale minna. 29. juunil, pärast rahulikku ja õnnestunud purjetamist jõudsid laevad Lääne- Indiasse. Soovides meestele puhkust anda ja ühte karavelli parandada, jäi admiral Haiiti pealinna lähedal ankrusse. Saatus aga on kapriisne. Tema tahtel kogunes just samal ajal reidile kullalastiga Hispaaniasse minev eskaader. Eskaadri laevadel pöördusid kodumaale tagasi Kolumbuse rikastunud vaenlased. 1 Oli tuuline ja selge päev. Taevas polnud ainsatki pilvesagarat. Kolumbuse terav silm aga märkas kõrguses kiiresti kihutavaid läbipaistvaid pilvekesi. "Orkaan on tulemas," ütles Kolumbus. Ta saatis paadi eskaadri juurde kapteneid hoiatama. Paat aeti mõnituste saatel tagasi. Eskaader hiivas ankrud.
1. Chambordi loss · Itaalia palazzo põhiplaan · Katus gootipärane, tornikesed, kõrged korstnajalad · Tagumine tiib lõpuni ehitamata 2. Bloise´i loss · Kolmetiivaline · Keerdtrepiga kuninga töökoht 3. Chenonceaux´ loss · Üle jõe ehitatud loss, just kui sillana 4. Fontainebleau loss · Kuulus oma sisekaunistuste poolest ornamentika, figuurid, seinamaalid · Kogunes koolkond - maneristid · Manerism Louvre´i loss Pariisis · Renessanss-stiilis 2 tiiba, muu barokk, klassitsism · Põhiplaan Vana-Louvre: palazzo, uus: galeriiosa · Hetkel siis kunstimuuseum · Ruudukujuline siseõu · Läänetiivas poolkorrus atikakorrus · Paviljonid, poolsambad ja pilastrid Pierre Lescot · Kavandas Louvre´i lossi läänetiiva hoovipoolset fasaadi
Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. [1, lk 142] Uueks sekretäriks sai rahvuslikumalt meelestatud Vaino Väljas. Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja sinimustvalge lipp. 23. juunil sai see taaskord eestlaste rahvuslipuks. 28. juunil tegi RR Rahvusraamatukogu elektrikaabli pikaleveninud töö ära. See näitas, et RR ainult ei räägi ja luba, vaid teeb ka reaalselt midagi Eesti jaoks ära. [2, lk 15-16] Ka 1988. aasta 23. augustil kogunes Tallinna Hirveparki mitutuhat inimest. [2, lk 16] Mais alguse saanud ühislaulmised kasvasid öölaulupidudeks ning septembris toimus Tallinna Lauluväljakul RR-i korraldatud suurejooneline ,,Eestimaa laul". (Joonis 3) See oli tähtis rahva meeleavaldus nõuti esmakordselt iseseisvust ja jõudis ka rahvusvahelisse pressi. [2, lk 13]. Poliitilised pinged süvenesid ning RR kerkis kogu rahvast ühendavaks jõuks
Katse: loodi ,,atmosfäär", mis pidi sarnanema Maa varajase atmosfääriva: vesi, H2, CH4, ammoniaak. Veeaus juhiti läbi kambri, kuhu oli juhiti elektrilaenguid, ja kondenseerunud veelt võeti proove. Leiti 20 aminohapet, pruiin- ja pürimidiinaluseid ja P lisamisel ka ATPd. Stromatoliidid. Vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäevastele elavate bakterita ja tsüanobakterite moodustatud kihtidele. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Arvatakse, et hapnik kogunes atmosfääri siis, kui tüanobakterid sünteesisid fotosünteesi käigus ohtralt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadestus, takistades nii hapniku akumuleerumist atmosfääri. Ürgrakk. Membraaniga ümbritsetud piisake, mis on tekkinud abiootiliselt toodetud polümeersete molekulide ahregatsiooni teel. Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel. Arvatakse et eukarüootse raku membraanid (tuumamambraan, tsütoplasmavõrgustik
elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud
· Jüriööl oli kombeks, teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muud kära, seetõttu alguses suudeti tabada mõisnikke ootamatult, põletati mõisaid pea kogu Harjumaal · Tähelepanuväärne saavutus oli Padise kloostri vallutamine, mis põletati ja 28 munka tapeti. · Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa võõrvõimust vabastatud, ülestõusnud koondusid ja valisid 4 kuningat. · 10000 meest kogunes Tallinna alla, paluti abi Turu foogtilt, kes lubas tulla abiväega. · Ülestõus puhkes ka Läänemaal, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: · Ordumeister Burchard von Dreileben oli parajasti oma vägedega Pihkvas, katkestas aga koheselt oma sõjakäigu, sest Harju vasallid palusid temalt kui ainukeselt arvestatavalt sõjalise jõu omajalt abi
orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant. Koosolekult vahepeal korraldasid riigis 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. 3.4 Eluolu ja perekond Tavaliselt paiknes linn kaljule rajatud handluse ehk akropoli ümber
Viljasaak oli aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega rahutused. ° Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru. Kõik reformid tühistati. Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu.
· Baltisaksa aadlikust väepealik, kes oma karjääri vältel oli vaheldumisi Rootsi, Venemaa, Taani, Poola jne teenistustes, nt - Taani õukonna teenistuja, Saaremaa asehaldur ja Saaremaa läänistuse valdaja · Cesise vojevood, talle läänistati Karksi, Tarvastu ja Ruhja staarostkonnad Omavalitsuskorraldus · I Poolas eksisteeris aadliparlament seim (üleriiklik esinduskogu) · II Liivimaa aadliomavalitsuse piirkondlik esinduskogu: üldine maapäev - kogunes Cesises (Võnnus/Wendenis) ja juhtis maamarssal - iga presidentkonna(staarostkonna aadel kogunes kuninga käsul ja nende valitud esindajad moodustasid Liivimaa üldise maapäeva - maapäeval oli esindatud ka 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Cesis - maapäev jagunes rahvuste kaupa Poola, Leedu ja Liivimaa (saksa) kuuriasse: iga kuuria saatis 2 esindajat üleriiklikku seimi Sotsiaalne jaotus Poola Liivimaal · 1
pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit
Ta oli uks koigi seast ja koik oli uhtlasi temas. Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga. Kari kosus tema kae all, toved ja metselajad hoidsid eemale ning onnistus puhkas karjuse tegude peal. Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest, uhketest paleedest ja neis valitsevatest vagevatest kuningatest - ja koik lAMBAKARJUS JA AEG imestasid karjuse teadmisi. Kinnisilmi raakis see oma jutte ja keegi ei osanud arvata, et k6ike, millest ta raakis, oli ta t6epoolest oma silmaga nainud, k6ike oma ihuga tundnud. Keegi ei taibanud, et k6ik need kauged
Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult kahte ossa, Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks, kus Ida-Rooma meenutab meile Constantini järeltulijaid, kelle pealinnaks oli Bütsantsis või siis teise nimega Konstaninoopolis. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli paljudest keskaja riikidest terves maailmas üks kõige arenenumaid just majanduse, kultuuri ja eluolu poolest. Meie ajaarvamise järgi, esimestel sajanditel kogunes Rooma orjandusliku Rooma impeeriumi majandus ja kultuur ikka idaprovintsidesse, kuid need jõukad alad kannatasid hoopis vähem orjandusliku tootmisviisi allakäigu all kui lääneprovintsid ja Itaalia. 330. aastal kuulutas keiser Constantinus endiste kreeklaste asulinna Bysantioni uueks pealinnaks ning andis sellele uue nime Konstantinoopol ehk Konstantini linn. Paljude aastate ja tuhandete miilide kaugusel on Bütsantsi tsivilisatsioon esindanud üksmeelsust. Näiteks:
psühhoterapeutilist sanatooriumina. Nyman rääkis, et eriti on laienenu haiguste transportimine seoses suure ehitustöödega Paldiskis. Auto tegi tavalise viie sõidu asemel kuni 30 sõitu päevas, suur osa neist väljaspool Tallinna, mistõttu ajati juurde sanitaarautosid, kuna senise kaks ei suutnud enam vajadusi rahuldada. Siis tegigi Nyman ettepaneku liituda NSVL-i Punase Risti tegevusega./eesti punane rist 90 Päev enne saksa-nõugogude sõja puhkemist kogunes Punase Risti ajutine juhatus oma viimasele koosolekule, mille ainus päevakorrapunkt oli ENSV rahvakonissaride nõugogu määruse nr 184, 17 juunist 1941 ettelugemise ja vastaalt tegutsemine. Võeti teatavaks määrus, mis ilmus ENSV Teatajas 1941 nr 62,988 Määruse jõustumise tõttu lahkus ENSV punase risti ajutine juhatus. 10
Bennaaliaasta oli aasta, mil vanemad üliõpilased kasvatasid noori. Sellega kaasnes sageli ka nende paljaks röövimine, vaimne ja füüsiline mõnitamine. Vanemaid üliõpilasi nimetati absoluutideks. Igal bennaalil oli oma absoluut ja ta pidi absoluuti teenima. Bennaaliaasta kestis tavaliselt ühe või kaks semestrit. Bennaali tunnuseks olid vanad ja katkised riided. Depositsioon ehk sarvede maha võtmine. Selle käigus tehti bennaalist igati vastuvõetav üliõpilane. Tavaliselt kogunes depositsiooni vaatama kogu ühiselamupere. Bennaali nägu värviti tahmaga mustaks, pähe pandi talle sarved ja näkku kihvad. Peale seda hakati bennali pesema nii seest kui väljast. Teda küüriti veega ja pesemise käigus lõigati ära sarved ja kihvad. Bennalil ajati ära habe ja lõigati ära küüned. Kui bennaal oli puhas pandi ta keelele soola ja anti rüübata veini. Peale seda lubati tal suudelda deposiitorite käelaba. Kõige lõpuks
üksus jõudis kohale alles tund-poolteist peale häire andmist. (M.Jürjo, 2008 13-14) 19.augustil 1991 toimus riigipöörde katse Moskvas, see tõi kaasa ka vene dessantväelaste ilmumise Tallinnasse. Järjekordselt reageeris Kaitseliit kõige kiiremini. Otsustati võtta valve alla Toompea loss, teletorn, tele- ja raadiomaja. Valve oli jaotatud nii, et Kaitseliit valvas hoonet väljast ja siseruume valvas Kodukaitse(Kaitseliiduga sarnane organisatsioon, hiljem liitus Kaitseliiduga). Kokku kogunes umbes 500-700 meest, üle Eesti, põhiliselt Tartust, Tallinnas ja Raplast. Mehi juhtisid Kaitseliidu tolleaegne ülem Manivald Kasepõld, Tallinna maleva staabiülem Leo Kunnas ja Margus Rebane. Varustatus oli ebaühtlane, peamiselt kanti tsiviilriideid, mõned mehed kandsid ka laigulist Nõukogude välivormi. Üksteist tunti ära Kaitseliidu käiselintide järgi, mida kanti vasaku käe peal. (I.Assad ,,Kaitse Kodu!" nr 5/2006) Tallinna maleva kaitseliitlased 1991
mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17
kauba kliendi lattu. · Eesmärk: nõudluse tekitamine · Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. · Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa · Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) 6. Logistika sisseost , 3PL
otsuseid. Kuna Eesti Leegion kuulus Relva-SSi koosseisu ja oli allutatud välismaalastest koosneva üksusena selle juhtimisele, siis sai leegion eestlaste üksustest ainukesena eeskujuliku relvastuse, mis ei erinenud Saksa eliitvägede omast. Sellise relvastusega oleks olnud võimalik oma kodumaa piiridel kaitselahinguid pidada. Kõik lootsid, et suutes hoida Punaarmeed sõja lõpuni väljaspool Eesti piire, oleks lääneriikide abil võimalik taastada Eesti Vabariik. Meid kogunes Eesti Leegioni lipu alla üle 15 000 mehe. Need olid mehed, kes valisid kahest halvast võimalusest parema võitluse kodumaal ja kodumaa piiridel. Koos sakslastega oli ainuke võimalus võidelda eeskujuliku relvastusega Punaarmee vastu. Väljaõpe 17 Leegioni ülemaks määrati augustis 1942 kindralmajor Franz Augsberger, kes oli rahvuselt austerlane. Leegioni
vaim läks sisse. Loodusteadused ütlevad aga, et äike lööb, sest elektrilaeng on, inimene haigestub, sest on nt bakterid). Toimub teaduses läbimurdeid. Samuti valgustusaja tagajärjel võimendub inimeste usk progressi. Inimene ei elatu ainult armuandidest, mis loodus annab, vaid loodus tuleb alistada, sellelt võtta kõik. Ühiskond Ühiskonnas hakkab ilma tegema eraldi seisva inimgrupina kodanlus (manufaktuuride omanikud, kaupmehed, pankurid, käsitöölised jne.). Inimesed kel kogunes materiaalseid vahendeid, kogusid jõukust. Algab aadelkonna allakäik. Kodanluse esilekerkimine toob kaasa majanduse kasvu. Liberalism majanduses- vabakaubandus, konkurents. Toob kaasa üksikisikute õiguste põhjendamise eelkõige riigi ja kaaskodanike suhtes. Kõik inimesed on sünni poolest võrdsed, mitte küll võrdsete eelduste ja võimetega, aga õigustelt võrdsed. (USA iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse dek.).
Esialgu paljundasid käsikirjalisi raamatuid kirjaoskajad orjad, hiljem muutus see aga munkade tööks. Raamatuid illustreeriti värviliste miniatuuridega ja palju rõhku pandi köitele. Teistele valitsejatele saadetud kirjad olid tihti kirjutatud kulla või hõbedaga, värvilisele pärgamendile ja pandud silindrisse, mis oli veel omakorda kaunistatud. Tavalisele lugejale oli kujundatud odavam ja tavalisem raamat. Konstantinoopolis oli eraldi rmaatukaupmeeste kvartal, kuhu kogunes õhtuti raamatulugejaid, et loetut arutada ja vaielda teaduslikel teemadel. Kohal oli ka kliente otsivaid juriste, kes enda oskuste tõestamiseks pidasid näitlikke kohtukõnesid. Suuremad raamatukogud kuulusid kirikule, kloostritele või koolidele, aga ka mõndadel jõukamatel bütsantslastel olid oma raamatukogud. Üks suuremaid raamatukogusid oli Konstantinoopoli keiserlik raamatukogu, kahjuks on see ja paljud teised raamatukogud aja jookusl hävinud
ära kasutada. Ülestõus valmistati ette hoolikalt ja põhjalikult, hoides seda salajas sakslaste eest. Jüripäev 23.aprillil oli rahvakalendri tuntumaid tähtpäevi. Jüriööl oli kombeks teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muul viisil kära, et hoida loomi õnnetuste eest. Seega ei osanud sakslased sel ööl 1343a. süüdatud märgutuledes ohtu näha. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud võõrat tapeti. Vallutati ka hästikindlustatud Padise klooster. Seejärel kogunes umbes 10 000-pealine vägi Tallinna alla. Sarnaselt toimiti ka Läänemaal rüüstati mõisad ja kirikud ja koonduti Haapsalu alla. Endi seast valiti 4 kuningat ning läkitati saadikud abipalvega Rootsi ja Pihkva venelastele. Sakslased aga pöörasid pilgud Liivi ordu suunas. Et aega võita ja viivitada orduvägede sõjalist sekkumist, läksid valitud neli juhti Paidesse läbirääkimistele. Eestlaste esindus tapeti. 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal
- Esimene tõsine poliitiline rünnak toimus liberaalide poolt, kes tegutsesid semstvoasutuste ja linnavolikogude võitlusväljadel - Semstvosaadikute kongressil nõuti riigikorda muutva Asutava Kogu kokkukutsumist ja poliitilisi vabadusi - Tsaarivalitsus pidi tegema esimesi järeleandmisi ning lubas kõigile paremat elu, kuigi lubamised ei takistanud revolutsiooni toimumist - 9. jaanuaril (Verine pühapäev) puhkes Putilovi tehases tööliste streik ning rahvas kogunes Talvepalee ette, kus taheti üle anda tööliste palvekiri. Võimukandjad kaotasid enesevalitsuse ja saatsid armee inimeste pihta tuld andma, et neile õppetund anda. Hukkus üle tuhande ning haavata sai umbes 5000 inimest. Rahvas kaotas usu tsaari - Streigid muutusid tavaliseks nähtuseks. Ka Eestis streigiti ja nõuti töölistele paremaid tingimusi (Asutava Kogu kokkukutsumist, 8-tunnilist tööpäeva, poliitilisi õigusi)
Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid asetBarcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta elama Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud
kauba kliendi lattu. • Eesmärk: nõudluse tekitamine • Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. • Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks “kohustus” müüa • Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) 6. Logistika sisseost , 3PL
sportliku tähenduse. Ka mitmed kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele oma tarkust jagama ja nii muutusid mõned gümnaasionid spordiplatside kõrval ka tähtsateks hariduskeskusteks. Aja jooksul kerkisid paljude kohalike võistluste seas esile mõned üle-kreekalise tähtsusega spordipidustused, mille seas tähtsaimad olid kahtlemata olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid barbaritele oli olümpiamängudele pääs keelatud. Seetõttu tähistas makedoonlaste lubamine mängudele ühtlsi ka nende arvamist helleenide hulka. Ka naistel oli olümpiapidustustel osalemine keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Juba varakult välja kujunenud võistlusprogramm sisaldas erineva pikkusega jooksualasid, maadlust, rusikavõitlust,
sportliku tähenduse. Ka mitmed kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele oma tarkust jagama ja nii muutusid mõned gümnaasionid spordiplatside kõrval ka tähtsateks hariduskeskusteks. Aja jooksul kerkisid paljude kohalike võistluste seas esile mõned üle-kreekalise tähtsusega spordipidustused, mille seas tähtsaimad olid kahtlemata olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid barbaritele oli olümpiamängudele pääs keelatud. Seetõttu tähistas makedoonlaste lubamine mängudele ühtlsi ka nende arvamist helleenide hulka. Ka naistel oli olümpiapidustustel osalemine keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Juba varakult välja kujunenud võistlusprogramm sisaldas erineva pikkusega jooksualasid, maadlust, rusikavõitlust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
