Balti kett, uurimustöö (2)

Hugo Treffneri Gümnaasium
Riinu Pae
BALTI KETT
Uurimuslik töö
Juhendaja : Tiiu Kreegipuu
Tartu 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Taust 4
1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt 4
1.2. Poliitiline olukord 80ndatel 5
1.2.1. 1987 5
1.2.2. 1988 5
1.2.3. 1989 7
2. Balti kett 7
2.1. Idee 7
2.2. Marsruut 8
2.4. Transport 9
2.5. Juhtimine 9
2.6. Kett 10
2.7. Protestiüritused 10
3. Järelkaja 11
4. Tulemused 11
5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm 11
6. Järelaktsioonid 12
6.1. Uus Balti kett 12
6.2. Südametuksed Baltikumile 12
6.3. Inimketid mujal maailmas 13
7. Mälestised 13
7.1. Mälestusmärgid 13
7.2. Pilt kosmosest 13
7.3. Margid 14
7.4. UNESCO maailma mälu register 14
8. Meenutused 14
8.1. Kommentaarid filmidest „Balti loorberid“ ja „Balti tee“ 14
8.2. Ester Pae meenutus 14
Kokkuvõte 16
Kasutatud kirjandus 17

Sissejuhatus

Balti kett on Eesti ajaloo seisukohalt märkimisväärne ja huvitav sündmus, sest muutis oluliselt Eesti ning suuremas pildis ka maailma ajalugu. See on muljetavaldav vägivallatu protest ja solidaarsusakt, tänu millele hakkas maailm pöörama suuremat tähelepanu Balti riikidele ja Nõukogude Liidu tegevusele. [2, lk 67] Tähelepanu omakorda andis Nõukogude Liidule tõuke Molotovi-Ribbentropi Pakti salaprotokollide olemasolu tunnistamiseks ning nende kehtetuks kuulutamiseks. [1, lk l47] See on oluline osa taasiseseisvumise sündmuste ahelas.
Balti kett on mitmekesise sündmusteahela üks lüli, mille olemust on raske mõista eellugu teadmata. Seepärast on suurt rõhku pööratud ka sellele eelnevatele sündmustele. Uurimuslik töö on sündmuste sisult jaotatud kolmeks osaks: taust, Balti kett ja sellega seotud hilisemad sündmused.
Uurimusliku töö eesmärgiks on anda ülevaade Balti ketist, sellele eelnenud ja sellega seotud hilisematest sündmustest.

1. Taust

1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt

2 Joonis 1. MRP järgi jagatud Ida-Euroopa ja tegelikud muutused. Pilt: Peter Hanula
3. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (edaspidi MRP), tuntud ka Hitleri-Stalini paktina, mis oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (edaspidi NL) vahel. MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Ida-Poola NSV Liidule ning Saksamaale jäid Leedu ning ülejäänud Poola alad. (Joonis 1) 28. septembril sõlmiti lisaks sõpruse- ja piirileping, millega loovutas Saksamaa Leedu alad NSV Liidule.
Vastavalt MRP-s kokkulepitule ründas 1. septembril 1939 Saksamaa Poolat ning sellega algas Teine maailmasõda. [1, lk 73]
28. septembril surus NL Eesti Vabariigile peale vastastikuse abistamise pakti, millega toodi Eestisse 25 000 punaväelast. 5. oktoobril sõlmis NL samasuguse pakti Lätiga ja 10. oktoobril Leeduga. [1, lk 75]
15. juunil 1940 okupeeris N Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. 17. juunil toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. [1, lk 78-79]
Rahva hirmutamiseks ja eestimeelsuse allasurumiseks küüditati, represseeriti ja hukati palju inimesi. 1941. aastal saabunud Saksa vägesid võeti vastu kui vabastajaid. Mõne aja möödudes hakkasid inimesed uuesti kaduma. Samuti tehti Eesti aladele koonduslaagrid. Rahvas oli uuesti hirmuvõimu all. [2, lk 7] 1944. aastal taasokupeeris Punaarmee Eesti. Linnad pommitati maatasa, sadamad, raud- ja maanteed olid purustatud , tööstuse ja põllumajanduse tootlikkus langes drastiliselt. [1, lk 91, 95]
Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega . NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset – sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all. [1, lk 112-115]

1.2. Poliitiline olukord 80ndatel

Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. [2, lk 8] 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatšovi alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. [2, lk 11]

1.2.1. 1987

1987.aastal vallandus ulatuslik protest fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Sellega tunnetas rahvas esmakordselt üle pika aja ühtekuuluvuse jõudu.
L Joonis 2. Meeleavaldus Hirvepargis. Foto: Kristel Ader
oodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mille eesmärgiks oli avalikustada MRP salaprotokollid ja nende tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati 23. augustil Tallinnas Hirvepargis esimene senise režiimi vastane poliitiline massimeeleavaldus. [1, lk 140] (Joonis 2)
Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. [1, lk 141]

1.2.2. 1988

Veebruaris alustas Kultuurinõukogu raadios otsesaateid, mis vaatamata võimude vastuseisule said väga populaarseks. [2, lk 11] Aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Seal pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja ENSV tegevusele. Rahva toetus uuendustele aina kasvas ning rahulolematust hakati üha rohkem, selgemini ja kõvemini väljendama.
Moodustati Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (edaspidi RR). See võitis kiiresti rahva toetuse ning kujunes kõige suuremaks kodanikualgatusega poliitiliseks rahvaliikumiseks. [1, lk 141-142]
Kasvas rahulolematus ENSV juhtkonnaga ning Karl Vaino vabastati Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. [1, lk 142] Uueks sekretäriks sai rahvuslikumalt meelestatud Vaino Väljas.
Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja sinimustvalge lipp . 23. juunil sai see taaskord eestlaste rahvuslipuks. 28. juunil tegi RR Rahvusraamatukogu elektrikaabli pikaleveninud töö ära. See näitas, et RR ainult ei räägi ja luba, vaid teeb ka reaalselt midagi Eesti jaoks ära. [2, lk 15-16]
Ka 1988. aasta 23. augustil kogunes Tallinna Hirveparki mitutuhat inimest. [2, lk 16]
Mais alguse saanud ühislaulmised kasvasid öölaulupidudeks ning septembris toimus Tallinna Lauluväljakul RR-i korraldatud suurejooneline „Eestimaa laul“. (Joonis 3) See oli tähtis rahva meeleavaldus – nõuti esmakordselt iseseisvust ja jõudis ka rahvusvahelisse pressi. [2, lk 13].
P Joonis 3. "Eestimaa laul" Foto: ETA
oliitilised pinged süvenesid ning RR kerkis kogu rahvast ühendavaks jõuks. [2, lk 17] Loodi esimene Eesti poliitiline erakond – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille sihiks oli omariikluse taastamine.
Oktoobri alguses toimus RR I kongress , kus leiti, et liiduleping on ainuõige mõistlik valik suhetes Moskvaga. Tugevnev rahvaliikumine ja rahvuslik eneseteadvus sundis Eesti Kommunistlikku Parteid (edaspidi EKP) oma tegevusi ühiskonna olustikuga kohandama. [1, lk 143]
Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli 16. novembril Ülemnõukogu poolt vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioon. Sellega kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkust ENSV territooriumil. Moskva aga tunnistas suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks. [1, lk 145]
Kokkuvõtted RR tegevusest näitasid, et nende tegevus ja poliitika olid võitnud rahva poolehoiu. Uuringute kohaselt oli nende toetusprotsent 80%. Nii suurt rahva politiseerumist polnud varem kohatud. Ka Lätis-Leedus tekkisid sarnased organisatsoonid. [2, lk 37]

1.2.3. 1989

1989. aasta alguses võeti vastu keeleseadus, mis kuulutas eesti keele taaskord riigikeeleks ning 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Tallinnas Pika Hermanni tornis. [1, lk 146] Kohal oli tuhandeid inimesi – meeleolu ja pilt oli meeliülendav. [2, lk 48]
Rahvuslikud jõud algatasid kodanike komiteede liikumise, mis muutus peagi massiliseks kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. [1, lk 146]
Sidemed Riia ja Vilniusega muutusid üha tihedamaks. [2, lk 51] Mais toimus Tallinnas Rahvarinnete Balti Assamblee. [2, lk 54] Pärast ärevat suve tuli päevakorda ühise suurürituse korraldamine. Sellega taheti kogu maailmale ja Moskvale näidata, et Balti rahvastel on oma vabaduse eest võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta loobuda .

2. Balti kett

2.1. Idee

Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva “tähistamise“ võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased .
Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar . Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. [2, lk 62] Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed „MRP“, hiljem ka „SHP“, kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. [3]
Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. [2, lk 62]
Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval seisukohal – öeldi, et mõte on hea, kuid teostamatu. Eelviimase kõnelejana ütles Heinz Valk: "Jah, tõepoolest teostamatu, kuid selle pärast me selle teoks teemegi." [3] Ja nii sündiski otsus – 23. augustil moodustatakse Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel.
Üksmeelselt nimetati keti töötoimkonna juhiks Andrus Öövel. [2, lk 62]

2.2. Marsruut

Esialgses keti marsruudis, mis läks Tallinnast Vilniusesse mööda Läänemere rannikut (Tallinn-Pärnu- Ikla -Riia-Bauska-Panevežys- Vilnius ), hakati peagi kahtlema. Ei tahetud tuua suurt osa Eesti ja Läti rahvastikust läänes asuvale maanteele. Otsustati, et parem lahendus oleks marsruut läbi Kesk-Eesti ja Kesk-Läti. Riias oldi sama meelt. [2, lk 62]
3 Joonis 4. Balti keti marsruut
. augustil võeti vastu keti korrektiiv. Uus marsruut oli: Tallinn-Kohila- Rapla -Türi-Võhma-Viljandi-Nuia- Masa -Lilli- Valmiera -Cesis-Sigulda-Riia-Bauska-Panevežys-Vilnius. (Joonis 4) Tagantjärele tundub see muudatus parema ja sobivaimana, sest Pärnu-Ikla teel oleks tulnud suuri raskusi. See on mereäärne maantee ja suhteliselt hõreda asustusega piirkond, kuhu mujalt tuleb vähe teid. Uus marsruut võimaldas Balti ketti tulla mõlemalt poolt ning seega haarata hoopis suuremaid masse . Alguspunktiks sai Pika Hermanni jalam ning lõpp-punktiks Gediminase torn. [2, lk 64] Kokku oli marsruut umbes 620 km pikk. [2, lk 66]
2.3. Korraldus
Andrus Öövel moodustas augusti alguses toimkonna , kes koostas kogu trassist üksikasjaliku kirjelduse. Otsustati, et suuremate teede ja tänavate ristumiskohtades, kus liiklus pole suletud, tuleb teha ketis katkestus . Kaardil mõõdeti trassi pikkuseks Tallinnast Läti piirini 211,5 km. Igale inimesele arvestati maksimaalselt 1,5 m ning seega oli vaja ligikaudu 150 000 osavõtjat. Seda võrreldi „Eestimaa laulus“ osalejate arvuga ning leiti, et inimeste puudusest probleemi ei tohiks tekkida. Mida selgemaks sai, et Moskvas ei võeta MRP suhtes lõplikult kindlat seisukohta, seda kindlamalt oli rahvas ketti minemas.
Üleskutseid osavõtuks levitati kõikjal – ajalehtedes, raadios, televisioonis. Edastati pöördumised kõiksugustele keskustele, organisatsoonidele ja ühingutele. Samuti oli suusõnalise reklaami osatähtsus suur. [2, lk 63] Samas oli ka inimesi, kelleni info ei jõudnudki ning said ketist alles hiljem teada.
Peaaegu kogu Eestis oli 23. august kuulutatud töövabaks päevaks ja kaotsiläinud päev lubati ette-taha ära teha. [2, lk 64]

2.4. Transport

Enamik inimesi tuli kaugelt ning kõige suuremaks mureks osutus transport. RR kohalikele organisatsioonidele langes suur koormus – iga piirkond pidi ise plaanid ja kokkulepped tegema enda piirkonna inimeste transportimiseks. [2, lk 64] Üle väina pandi tööle eripraamid, et ka saarerahvas saaks ketist osa võtta. Liinibussid võeti keset päeva rajalt maha, et oodatust suurem hulk inimesi kohale viia. [4]
Bussidele ja autodele soovitati kleepida RR sümboolikat. Sõidukid tuli paigutada võimalikult parempoolsele teepeenrale, haruteedele või eriparklatesse. Keti marsruudil oli kehtestatud kiiruspiirang.
Liikluskorralduse eest hoolitses Riiklik Autoinspektsioon – tänu nende tegevusele lahenesid liiklusummikud keti trassil kiirelt. [2, lk 64] Samas olid suurematest linnadest väljuvatel teedel otsatud ummikud – Riia lähistel oli transport suuresti ainult ühes suunas ning Leedus võeti kasutusele ka teeperved ja vastassuunad. Õnneks siiski suuremaid õnnetusi ei toimunud. Kahjuks ei jõudnudki paljud ummikute tõttu kohale. Kui kell lähenes 7-le, siis mindi ummikus olevatest autodest välja ja tehti oma solidaarsuskett. [4]

2.5. Juhtimine

Iga kilomeetri kohta oli üks rahvarindelane ning iga 20 km järel seisis üks kiirabiauto, millega sai ühendust võtta autoinspektsiooni või miilitsa liikuvatest autodest. [2, lk 64]
Koostööd tehti Eesti Rahvusringhäälinguga. Üritust juhiti raadio teel – osalejail paluti kaasa võtta väikesed raadioaparaadid. Eesti, Läti ja Leedu ühissaade algas kell 17 [2, lk 65]

2.6. Kett

Kett pidi kogu trassil valmis olema kell 18.30. Peomeeleolu oli tunnetatav, üksmeel tajutav. Kõik olid rõõmsad ja elevil. [2, lk 65]
T Joonis 5. Foto: Maaleht
ipphetk algas kell 19 Toompealt. Pika Hermanni tornist kõlas lindilt Heinz Valgu lühike kõne. Peale seda esitas Marju Lauristin Rein Veidmanni üleskutse: "Võtame nüüd käest kinni. Ühendame oma käed vabaduse ja inimlikkuse ketiks. Ühendame oma mõtted ja oma tahte katkematuks ahelaks, mis annab meile jõudu vastu seista valele ja vägivallale, mida ka täna on ähvardavalt palju meie ümber. Maailm vaatab ja näeb, et need kolm väikest ja kaitsetut rahvast, kes 50 aastat tagasi langesid kahe võimu sobingu ohvriks, ei ole alistunud, ei ole unustanud vabadust! Me seisame täna üksteise kõrval Eestimaa teedel nagu ka tilgad , mis seisavad üksteise kõrval Balti meres, mis meid kõiki ühendab. Meie südames on kindel usk, et õiglus võidab. Niiviisi üheskoos üksteise kõrval seistes jõuame sihile! Meie siht on vabadus!“ [4]
Peale kõnet hõikas Lauristin sõna „Vabadus!“ ning see levis mööda ketti kuni Vilniuseni välja. Kõlas kolmekeelne laul “Ärgake, Baltimaad!” mis oli spetsiaalsest selleks ürituseks kirjutatud.
K Joonis 6. Foto: Peeter Langovits
okku osales ketis umbes 2 miljonit inimest, neist kuni 400 000 Eesti alal. MRP ohvrite auks jäeti keti trassile küünlaid. [2, lk 66]

2.7. Protestiüritused

Enne ja pärast ketti korraldas RR rahvarohked protestiüritused Võhmas, Viljandis, Nuias, Raplas ja Türil. Väiksemaid koosolekud toimusid üle Eesti. [2, lk 65]
Eesti-Läti piiril korraldati õhtul kell 9 meeleavaldus. Peeti kõnesid, põletati MRP-sisulisi plakateid. Meeleolu oli ülev ja rahva üksmeel hästi tajutav. [2, lk 66]

3. Järelkaja

Kogu maailma hämmastas omapärane meeleavaldus, Balti riikide ühtsus ja keti suursugusus. Seda kajastati kui tähtsat sündmust või koguni peauudist. Balti ketti olid kajastama tulnud ka paljud välismaa telekanalid – CNN, ABC, BBC, ORT jt. Tänu sellele pöörati Balti riikidele suuremat tähelepanu. Kuigi ülekaalus olid siiski positiivsed materjalid, tuli hiljem ka negatiivset vastukaja – mõned välismaa ajalehed kahtlesid Balti rahvarinnete töös ja tegevuses. [2, lk 67] Rein Taagepera on öelnud: „ Kahtlemata oli see selline asi, mis maailma tähelepanu tõmbas ja pidigi tõmbama – väga heal ajal, sest üldiselt on augustis uudiseid vähe.“ [3]
25. augustil väljendas RR ajalehtedes oma tänu ning kummardas sügavalt rahva ees, kes aitas kaasa keti sündimisele. [2, lk 67]
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee võttis 26. augustil vastu teravatoonilise otsuse „Olukorrast Balti vabariikides”. Balti rahvarindeid süüdistati NL lagundamises, kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. „Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestuks oma eesmärk saavutada, võiksid tagajärjed olla katastroofilised. Nende eluvõimelisus ise võiks sattuda küsimärgi alla”. [5]

4. Tulemused

Nõukogude ähvardused ei mõjunud, vaid süvendasid rahulolematust ühiskonnas. Rahvusvahelise surve mõjul hakkas 1989. a sügisel Moskva suhtumine MRP-sse muutuma . Aasta lõpus tunnistati Moskvas kongressil salaprotokollide olemasolu ning kuulutati need kehtetuks. Samas aga ei tunnistatud MRP sidet Balti riikide okupeerimisega.
NL üleolev suhtumine liiduvabariikidesse jätkus ning seetõttu maeti liidulepingu idee maha ja võeti kurss iseseisvusele, mis 2 aasta pärast ka õnnestus. [1, lk l47] Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal.

5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm

Veidi enne Balti ketti läks Mati Hint esimese Eesti esindajana USA-sse. Ta külastas seal erinevaid linnu, Harvardi ülikooli ja Eesti konsulaati, kus kõneles Baltimaade olukorrast ja Eesti suhetest Moskvaga. 23. augustil pidasid nad koos leedulase Linas Kucinskasega Hartfordis meeleavalduse, millele järgnes lippudega rongkäik. [2, lk 69] Ta andis mitmeid intervjuusid ja sai sellele suurepärast vastukaja. Samuti esines populaarses saates News Hour, kus ta pidas tunniajase teledebati koos Eesti-sõbraliku poliitiku Paul Globe ’ga. [2, lk 70]
Osadel väliseestlastel oli ekslikke artikleid lugedes ja kõnesid kuulates tekkinud RR-st arvamus kui riigireetjast. Mati Hint pidas Eesti majas kõne, kus ta selgitas Eesti tegelikke olusid ning sai suurepärase vastukaja osaliseks . Väliseestlaste edasine kaasaelamine, koostöö ja toetus oli südantsoojendav ja tänuväärne.
Balti keti eesmärgiks oli ju välismaailma veenmine, et kolmel Balti põlisrahval on iseseisvumisplaanidega tõsi taga ja et see peab tingimata lõppema verevalamiseta. Visiidi eesmärgiks oli suurriikide, eriti USA, toetus, et nad oma mõjuga aitaks. [2, lk 71]

6. Järelaktsioonid

6.1. Uus Balti kett

Uus Balti kett, küll aga väiksemas mahus, plaaniti moodustada 8. mail aastal 2007 kell 11.45. Sellega taheti Eestile toetust avaldada seoses aprillirahutustega. Arvati, et Tallinnas toimunu on tõsine õppetund ja hoiatus kõigile kolmele Balti riigile. Oodati, et inimesed võtavad taas kätest kinni Vilniuses, Riias ja Tallinnas ning Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril. Paraku uus katse ebaõnnestus. [6]

6.2. Südametuksed Baltikumile

2 Joonis 7. Foto: Aldo Luud
3. augustil 2009 tähistati 20 aasta möödumist Balti ketist Balti rahvaste ühisjooksuga „Südametuksed Baltikumile“. (Joonis 7) Teatejooksu eesmärgiks oli inimesi taas lähendada sellele ühtsusele, mida tunti Balti ketis seistes. Seal osales kokku üle 62 000 inimese. Eestis osales koos raja ääres olevate kaasaelajatega üle 7000 inimese. Leedus oli osalejate koguarv koos kaasaelajatega 5000 piires. Lätis oli üle 17 000 jooksja , kohal oli aga koguni üle 50 000 inimese. [7]

6.3. Inimketid mujal maailmas

Balti kett andis mudeli, mida korratakse mitmel pool maailmas veel tänapäevalgi.
28. veebruaril.2004 moodustati Taiwanis 500 km pikkune inimkettkett. Sellest võttis osa umbes 1,2 miljonit inimest. Mälestati 28.02.1947 sündmusi ja protesteeriti Hiina tegevuse vastu. [8]
2008. aasta septembris protesteeriti Gruusias Venemaa tegevuse vastu. Seal osales umbes miljon inimest. [9]
Indias toimus 2010. aaasta veebruaris inimkett , millest võttis osa umbes 5 miljonit inimest. Nõuti Telangana aladele eraldi riigi loomist. [10]

7. Mälestised

7 Joonis 8. Mälestusmärk Lillis. Foto: Mulgi kultuur
.1. Mälestusmärgid

Lilli-Ungurini piiripunktis avati mälestusmärk Balti keti 20. aastapäevaks. Ausammas kujutab metallist väljalõigatud elusuuruses seitset inimfiguuri, kes seisavad käest kinni. (Joonis 8) Nii võib igaüks asuda figuuri kohale ja tunda ennast seismas Balti ketis. Mälestusmärgi autor on Läti metallikunstnik Andris Dunkurs. [11]
Lisaks asuvad mälestusmärgid Käru külas (Joonis 9) ja Türi lähedal. Leedus on Balti keti mälestuseks palju riste püstitatud. [3]

7 Joonis 9. Mälestusmärk Kärus. Foto: EPL
.2. Pilt kosmosest

Balti ketti oli näha ka kosmosest - USA satelliit lendas õhtul üle Euraasia ning tabas pildile 2 säravat valgustatud triipu – üks neist oli Hiina müür, teine aga Balti kett. Valguseks olid teele jäetud küünlad, autode tuled ja muud valgusobjektid. [2, lk 66]

7.3. Margid

1 Joonis 10. Foto: Eesti Post
999. aastal anti koos Läti ja Leedu Postiga välja margid Balti ketist. (Joonis 10) Eesti margi kunstnikuks oli Vello Lillemets, Lätis Arta Ozola Jaunaraja ja Leedus V. Skabeikene. [12]

7.4. UNESCO maailma mälu register

Balti keti dokumendipärand kanti UNESCO maailma mälu registrisse. Maailma mälu register on rahvusvahelise tähtsusega dokumendipärandi nimekiri, mis koondab unikaalseid dokumente teoste või sündmuste kohta, mis on mõjutanud maailma. [13]

8. Meenutused

8.1. Kommentaarid filmidest „Balti loorberid“ ja „Balti tee“

„Teate, see läks nii hinge. Kogu see olemine seal. Mina käisin kõik need rahvakogunemised, mis olid tol ajal, enamvähem kaasas. Ja see oli punkt kohe kõigele sellele.“
„Mul oli au veel Leedumaal sellest ketist osa võtta. Issand , kui liigutav see oli.“
„Tõesti, ma peaks ütlema, et terve see maa ja inimesed olid väljas.“
Kalle Jents : „See oli see koht, kus iga inimene tundis, et mina saan nüüd midagi ära teha.“[3]
"Miks te siin olete? - Et see, mida kõik tahavad, täide läheks."
"Poliitiliselt on see minu meelest vajalik - ajalugu tuleb ümber hinnata, õiglus jalule seada." [4]

8.2. Ester Pae meenutus

„Olin siis 17-aastane. Tol ajal olid eestimeelsus ja inimeste rahvuslik eneseteadvus kasvanud ja ühtekuuluvustunne pakitses hinges . Kuna elasin maal, siis muudest üritustest sain osa vaid teleri vahendusel. Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule.
Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus , samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse , autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda „õiget momenti“. Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne. Ketist võttis osa väga palju noori inimesi, kel oli ehk kõige rohkem lootusi-ootusi vabale Eestile. Enne lahkumist jätsime küünlad. Kokku olime seal kohapeal ehk tund-poolteist. Kodus vaatasime seda telekast. See oli väga suur ja oluline sündmus.“

Kokkuvõte

23. augustil 1949 sõlmisid Saksamaa ja NL mittekallaletungi lepingu, mille salaprotokollide alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Vastavalt paktile okupeeris NL Baltikumi ning algas mitukümmend aastat kestnud hirmuvalitsus.
1980ndateks oli Baltikumi põlisrahvaste mõõt täis saanud. 1985. aastal tuli võimule Mihhail Gorbatšov, kelle reformipoliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. Rahvusliikumised ja eestimeelsus aktiviseerus ning populariseerus. Nõuti suuremaid õigusi ja sõltumatumat valitsemist, kuid Moskva ei arvestanud sellega. See põhjustas üha suuremat rahulolematust ning ühiskond hakkas politiseeruma. Toimusid mitmed massimeeleavaldused ja loodi mitmeid liite. Üheks tähtsamaks neist oli Rahvarinne.
23. augustil 1989 üllatasid kolm rahvast kogu maailma, kui enam kui 2 miljonit inimest Lätis, Leedus ja Eestis üksteisele käed ulatasid. Moodustati 620 km pikkune kett algusega Toompea lossist Tallinnas, läbi Riia ja üle Daugava, kuni Gediminase tornini Vilniuses. Ühiselt nõuti Molotov -Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avalikustamist ning Balti riikide iseseisvuse taastamist.
See on muljetavaldav vägivallatu protest, tänu millele hakkas maailm pöörama suuremat tähelepanu Balti riikidele ja Nõukogude Liidu tegevusele. See omakorda ajendas Moskvat Molotov-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide ja nende tulemuste kehtetuks kuulutama. Sellel on suur tähtsus Eesti taasiseseisvumise sündmustes, kuna tõmbas oma erakordsuse ja järeleandmatu vabadussooviga lisaks Moskvale ka välismaailma tähelepanu.
Balti keti tähtsust näitavad ka mitmed mälestised ja sündmused, mis selle auks ja meenutuseks on tehtud. Samuti näitab selle olulisust kandmine UNESCO maailma mälu registrisse.

Kasutatud kirjandus

Pajur A., Tannberg T. (2006) Eesti ajalugu. Õpik gümnaasiumile, II osa. Avita

Koik L. (2004) Balti kett. Eesti Entsüklopeediakirjastus

Talvik M., Lepp T (2009) Balti loorberid. Videomeedia

Simm P. (2009) Balti tee. Maurum

Rahvarinne. Kronoloogia: 1989.aasta august [ http://www.rahvarinne.ee/rr/37/ ]

BNS. Vilniuses kavandatakse uut Balti ketti. Tartu Postimees 05.05.2007

Balti ühtsuse teatejooksule elas Eestis kaasa üle 7000 inimese. 25.08.2008 [ http://baltikett20.ee/meediale/pressiteated/ ]

CNN. Human chain protest spans Taiwan . 28.02.2004 [ http://edition.cnn.com/2004/WORLD/asiapcf/02/28/taiwan.protest.reut/ ]

Embassy of the United States. Human Chain around Tbilisi. 01.09.2008 [ http://georgia.usembassy.gov/ev-09012008.html ]

Rediff news. ' Longest human chain' formed for Telangana. 03.02.2010 [ http://news.rediff.com/slide-show/2010/feb/03/slide-show-1-andhra-crisis-longest-human-chain-formed-for-telangana.ht m]

BNS. Lilli saab Balti keti mälestusmärgi. Postimees 20.08.2009

Eesti Post. 10 aastat "Balti ketti" [ http://www.post.ee/index.php?tpl=0&prod_id=185

Balti keti dokumendipärand kanti UNESCO maailma mälu registrisse [ http://www.balticway.net/index.php?page=naujienos&hl=et ]