Varakristlus (0)

KESKAEG
Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika . Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses.
Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused , eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid , hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud koore hakati kasutama 4. sajandil, kui kristlus sai Rooma riigi ametlikuks usuks. Idakirik jäi alates 395. aasta lõhenemisest konservatiivseks, Lääne-Euroopa alade kultuur arenes dünaamilisemalt. Kogu keskaja muusikakultuuri vaatlemegi lähtuvalt