NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine (0)

Keskkool - Ajalugu - Venemaa

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

VIII Vastasseisu lõpp
43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine
Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s

süvenes 70-ndail veelgi
maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks
käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus
majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta - ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus
stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil
defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus”
dissidendid – protest sissetungi vastu Tšehhoslo-sse 1968. a; 1970-ndatel tugevnes nende liikumine järjest, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine, kuulsamad dissidendid saadeti maalt välja, ülejäänud pandi vangi ja muserdati perekondasid psühhoterroriga

Sissetung Afganistani 1979. a:

pingelõdvenduse ajal NSVL mõju Kolmandas Maailmas suurenenud, NSVL juhtidel tekkinud karistamatuse tunne, tekkis soov mõni naabermaa täielikult endale saada
1979. tekkis Afg-s konflikt, kutsuti NSVL appi
NSVL juhtidel mõte Agf-s toimuvat ära kasutada ja täielikult oma kontrolli alla saada
1979. otsustas poliitbüroo Afg-s riigipöörde korraldada ja valitsejaks keegi otse Moskvale alluv
27. dets 1979 tungisid NSVL väed üle piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis, tappis president Amini koos perega
maailm ei kavatsenud NSVL tegevusele läbi sõrmede vaadata
USA ja teiste lääneriikide reageering järsk: Moskva olümpiamänge boikoteeriti, tema tegevust ei mõistnud ka muidu sõbralikud riigid
NSVL sissetung ühendas vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu → sissisõda, mille võitmine NSVL-le üle jõu
sõda kurnas NSVL poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt

Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks:

NSVL alahindas kiriku mõju, katoliku kirikust üks suuremaid probleeme
teade J.P. II-st tekitas vaimustust nii Poolas kui ka mujal Ida- ja Kesk-Eur-s
oli näinud nii natsismi kui diktatuuri, Krakovi piiskopina näidanud end võimeka juhi ja organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud
sai ikestatud rahvaste eeskõneleja
1979 külastas Poolat, kogunes vastu võtma üle mln in, J.P. II kuulutas, et inimestel õigus vabadusele, kutsus üles hirmust üle saama, aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse süstitud hirmu- ja jõuetustunnet
NSVL juhtkond mures, 1981. sooritati paavstile Roomas atendaat, uurimisel jõuti KGB-ni

Solidaarsuse loomine:

1970 Gdanskis rahutused, Poola juhid kasutasid mahasurumiseks sõjaväge → surma sai üle saja in
Gomulka sunnitud partei eesotsast lahkuma, asemele seatud Gierek ei suutnud maad aga kriisist välja tuua, Lääne abiga Poolas majreform, kukkus läbi
tugevnes opositsiooniliikumine, eesmärk alternatiivse ühiskonna ehitamine sotsialistliku süsteemi kõrvale → iseseisvate haridus - ja kultuuriasutuste võrk, loomisel suur roll katoliku kirikul, haritlased moodustasid põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest
1980 aug – alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streik, nõuti palga tõstmist → streigi eesotsas elektrik Lech Walesa, esitas ka pol nõudmisi
streik kogu Poolas, Walesa juhtimisel tehastevaheline streigikomitee, esitati võimudele 21 nõudmist
31. aug 1980 – kardeti üldstreiki, valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstes töötajate palka ja parandades töötingimusi → ametiühingukoondis Solidaarsus
tekitas ka teistes maades põnevust, andis märku, et nõukogude süsteem nõrgeneb

Poliitiline kriis Poolas:

Gdanski kokkulepped aitasid kaasa pol elu aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt
Solidaarsusega ühines pea kogu tööliskond, u 10 mln in, Poola juhtkond kaotamas kontrolli
nõukoguliku süsteemi lagunemine tekitas Kremlis hirmu, kardeti ametiühingute levikut NSVL-i
Poola juhtidelt nõuti “kontrrevolutsiooni” peatamist ja “korra” jaluleseadmist
esialgu polnud kasu, Poola kompartei etteotsa rahva seas populaarne kindral Jaruzelski , kuid Solidaarsuse võidukäik jätkus
NSVL pani Jaruzelski valiku ette, kas surub ametiliikumise ise maha või tulevad Poola NSVL tankid
hiljem selgus, et tegelikult poleks NSVL julgenud Poolat rünnata
13. dets 1981 – Jaruzelski kehtestas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks
vangistati üle 10 000 ametiühinguaktivisti, k.a. Walesa
vägivallale astuti vastu: kommunistliku partei juhtkonnale saadeti tagasi mln parteipiletit, puhkesid stiihilised streigid, sõjavägi aga surus maha
Solidaarsus hävitati näiliselt, läks põranda alla
NSVL võimu autoriteet oli langenud, kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik mujalgi?

44. Lääs võidab külma sõja
Uus strateegia külma sõja võitmiseks:

Reagani arvates variseb NSVL konkurentsi pealesurumisel kokku, võitlus “kurjuse impeeriumi” vastu
Reagani plaan: 1) USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Eur-s, toetama võitlust kommunismi vastu NSVL-s kui ka kogu maailmas, 2) Läänel tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade – nafta ja gaasi – müügist ja relvakaubandusest 3) NSVL-le sundima uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine
eesmärgiks idabloki lammutamine , vastuseis, ainsana toetas Thatcher

USA toetus nõukogudevastastele liikumistele :

NSVL ja USA peamiseks võitlustandriks Afg, USA abistas modžaheede, saadeti õhutõrjerelvi – Stingeri rakette, kallutas jõude USA poolele, NSVL pidi alustama ettevalmistusi Afg-st lahkumiseks
Kesk- ja Ida-Eur, eriti Poola – Reagan andis korralduse varustada põrandaalust Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga, aitas taas aktiivselt tegevusse astuda
avalik välispol toetus Poolale, Reagan kehtestas Poola suhtes majsanktsioonid, mis nõrgestasid Jaruzelski režiimi, pidi vabastama mitmeid Solidaarsuse tegelasi, sh Walesa → omalaadne kaksikvõim, kus jõud kommunistidel, vaimne autoriteet aga Walesal ja paavstil
hakati rohkem toetama ka vastupanuliikumisi mujal Eur-s ja NSVL-s → andis tõuke suurtele muudatustele, mis mõne a pärast kukutasid kommunistide võimu Eur-s ja rebisid raudse eesriide

Ühendriikide majandussõda NSVL vastu:

Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Eur-sse, viidates vägivallale Poolas keelati USA firmadel ja nende filiaalidel gaasijuhtme jaoks seadmeid müüa → gaasijuhtme projekt õnnestus läbi kukutada
Reagani edu naftahindade allasurumisel – õnnestus veenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma → mõjus laastavalt NSVL-le ja tema marjonettrežiimidele, polnud raha relvi osta ja NSVL-l jäi saamata tulu relvakaubandusest
kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NSVL-i
1980. keskpaigas NSVL pankrotis

Võidurelvastumise uus etapp:

1983 strateegilise kaitsealgatuse kava – eesmärk luua USA-le ja liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks
Tähtede sõja programm tekitas NSVL-s paanika, katsed sammu pidada kukkusid läbi
Reaganile abiks NSVL liidrid ise, kes pingete maandamise asemel neid suurendasid, nt moodsate keskmaarakettide SS-20 paigaldamine Ida-Eur-sse, esim löögi-relvad, mida NSVL oleks kasutanud kolmanda ms alustamiseks
uued NSVL raketid kallutasid tuumarelvade tasakaalu NSVL suunas, pöördusid Lääne-Eur riigid NATO poole palvega NSVL-le samaga vastata
NATO otsus alustada 1983. Eur-sse ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist
NSVL ei pööranud armeele enam tähelepanu, polnud enam võimeline Afg-s sõda pidama

NSVL kaotus külmas sõjas:

olid hinnanud kauboi Reaganit
jõulise vastuse andmist takistas vinduv sisepol kriis – vana ja haige Brežnev võimul vaid vormiliselt, järglaseks Andropov , kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, mõistmata, et käsumaj end ammendanud; Andropov surmahaige, 1984. suri
diktaatorite nõtrus muutis NSVL maailma naerualuseks, rahva seas räägiti gerontograatiast e vanurite võimust
Tšernenko samuti väeti ja haige, suri 1985. a
hakati mõistma, et seistakse silmitsi külma sõja kaotusega – maj pankrotis, autoriteet langenud, relvastus neelas tohutuid ressursse, vaja uuendusi → uus programm, perestroika

45. Perestroika
Mihhail Gorbatšovi tõus NSVL eesotsa:

1985. võimule – ainult 54-a, esindas Hruštšovi ajal pol-sse tulnud põlvkonda
eesmärk käsumaj ja impeeriumi päästmine
uskus kommunistlikesse ideedesse, oli veendunud, et ka paljud teised usuvad → läks kalliks maksma
loodeti NSVL fassaadi natuke muutes ja kaunistades Läänt petta, Reagan aga tugevdas oma taktikat

Muudatuste algus NSVL-s:

maj arengu kiirendamine – sots ühiskonda täisutada selle ümberkujundamise e perestroika abil, asus võitlema alkoholiga (viinamarjaistanduste maharaiumine)
glasnost – avalikustamine , tähistas Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda
Tšernobõli katastroof 1986 – esialgu üritati maha vaikida, kuid avalikustamine ärritas rahvast, Gorbatšov pidi toimunut tunnistama → vähendati tsensuuri, võis rääkima hakata keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest
glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades sisse pol elu liberaliseerimise
avalikustamine tõi ilmsiks esimesed vastuolud riigi juhtkonnas: ulatuslikumad pol reformid , eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastutöötavat parteiaparaati
1988 – presidentaalne valimissüsteem, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi – ja kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse
1989. toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud päris vabad: pol erakonnad keelatud, 1/3 koosseisust määras NLKP, sellele vaatamata pääses liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid
samal ajal segadus – vana käsumaj lagunes , turumaj-le ei suudetud üle minna, rahva rahulolematus kasvas
ka Gorbatšov ise lõi uuenduste ees kartma, hakkas toetama tagurlikke jõude

Suhete reguleerimine Läänega:

muutused: desarmeerimine e relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted, inimõiguste kaitse
katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSVL Eur osasse ja peatati tuumarelvakatsed – eesmärk meelitada USA välja tähtede sõja programmist, Reagan keeldus sel teemal tõsiselt rääkimast
järeleandmistel hoopis Gorbatšov – 1987 kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta
lõpetas rahvusvahelise terrorismi rahastamise ja toetuse, 1988 Genfis leping, et viia 1989. väed Afg-st välja, 1988. suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas
vabastati enamik poliitvange, lubati välja rännata juutidel ja teistel, hõlbustus läbikäimine muu maailmaga
suhted paranesid – 1988. Reagan külastas Moskvat, kus väga hästi vastu võeti, paljude jaoks külma sõja lõpp → Gorbatšov Läänes populaarseks, puhkes “gorbamaania”
kodumaal Gorbatšovi maine aga langes

Rahvuslik vabadusliikumine :

kõige paremini kasutati perestroikat Baltimaades: 1986.-1987. a keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas pol meeleavalduseks
23. aug 1987 nõuti Baltimaades Mol-Ribb salaprotokolli avalikustamist ja tühistamist, Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei söandanud võimud demonstratsioone keelata
järgnes protestiliikumiste kasv, osa kohalikest kommunistidest asus muudatusi toetama
1988. Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti olukorda Baltimaades
1988. a kevad-suvel laulev revolutsioon – toodi välja sinimustvalge lipp, vabadusvõitlust innustav sümbol, juuni algul sajad tuhanded in Tln lauluväljakul, kus lauldi ja nõuti Eesti vabadust → Moskva sunnitud järeleandmistele, ebapopulaarne Karl Vaino vahetati välja Vaino Väljasega
laulev revo levis Lätisse ja Leetu
1988 aprill – Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne , peagi Lätis Rahvarinne ja Leedus Sajudise liikumine
1988. a nov – Eesti NSV Ülemnõukogu teatas, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused pärast nende ENSV Ülemnõukogu kinnitamist, Eesti kuulutas end suveräänseks, mille all mõisteti autonoomiat → Gorbatšov tühistas, kuid see ei suutnud enam autoriteeti taastada
1989. a NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel rahvarinnete kandidaadid partei omadest edukamad, moodustas Moskvas ühtse saadikurühma
laulva revo ideed üle NSVL, Moskva aga üritas organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale toetuvaid interliikumisi, kuid ei pakkunud konkurentsi
23. aug 1989 – Balti kett
Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, asus registreerima 1940. a okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva EV kodanikke ja valmistama ette nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist

46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine
Brežnevi doktriini lõpp:

uus pol pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida-Eur-le
Moskva asus mõjutama kohalikke komparteisid, et asendaksid vanameelsed juhid noorematega, kes pidanuks kom doktriini mainet tõstma
satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustunud
Gorbatšov kutsus Kesk- ja Ida-Eur üles muutustele, mis olid NSVL-ski toimunud
Gorbatšov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus Brežnevi doktriinist, teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida
tugevnes opositsiooniliikumine, erilist huvi äratas Baltimaade laulev revolutsioon, mis näitas NSVL nõrkust → andis märku, et aeg komdiktatuur kukutada

Kommunistliku režiimi langemine Poolas:

Solidaarsus tugevnenud, kommunustliku juhtkonna reformid tulemusteta, diktaator Jaruzelski hakkas Solidaarsusega kontakte otsima , poolakad ei leppinud aga reformidega, vaid tahtsid komsüsteemi lammutada
1988-1989 streikide laine, halvas kogu maj → Jaruzelski sunnitud Walesaga läbirääkimisi pidama → ümarlauakõnelused pol reformide toetamiseks, 1989. lõppesid, tulemus: Jaruzelski president, osalised vabad valimised, 1989. valimistel Solidaarsuse võit, peaministriks Mazowieck → esimene mittekommunist juht Kesk- ja Ida-Eur-s 20. saj II-l poolel
1990. - valitakse presidendiks Walesa

Uuenduste algus Ungaris:

sotsialistliku süsteemi õõnestamine sai samuti alguse looduskaitse ja ajalooga tegelevatest rühmadest
1987. - alustas kommunistide suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi teisitimõtlejate ja opos. Rühmitustega
1988. - tegutses 700 sellist rühmitust, valitsus kuulutas eesmärgiks “poliitilise pluralismi”
1988. juuni ja okt – miilits ajas laiali meeleavaldused, mis nõudsid 1956. a revo ohvrite rehabiliteerimist → ametliku ajalookäsitluse ümberhindamine kujuneski Ung-s peamiseks opositsiooni nõudmiseks + Ung-st Nõukogude vägede väljaviimine
1989. - meeleavaldused nii laiaulatuslikud, et valitsus sunnitud järeleandmisi tegema
1989. - rehabiliteeriti märter Nagy, maeti ümber, osales 300 000 in
1989 – valitsus avas piiri Austriaga, kirjutati alla opositsiooniliste jõududega kokkuleppele, et muudetaks põhiseadust ja kuulutatakse välja vabad valimised
1990. - valimistel võit opositsioonil

Berliini müüri langemine:

esialgu suudeti vastupanu kontrollida
1987.-1988. hoogustus Lääne-Sm-le põgenemine, eriti Austria-Ung piiri avamisel
1989. okt – paljudes Ida-Sm linnades meeleavaldused, kus nõuti opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist → suruti maha, kuid olid sunnitud järeleandmisi tegema, ametist lahkus vana juht, asendati nooremaga, kes ei suutnud aga rahvast ohjeldada
1989. nov – Berliini müüri lammutamine, piirivalve vaatas jõutetult pealt → opositsioon legaliseeriti, kompartei monopol kaotati, ettevalmistused vabadeks valimisteks

Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Eur-s:

Berliini müüri varisemine tähendas veel säilinud komrežiimide lõppu
Tšehhis oli al 1987. a toimunud väiksemaid meeleavaldusi, kuid aeti laiali
müüri langemisega aga meeleavaldused nii suureks, et ei suudetud kontrollida
alustati op-ga läbirääkimisi → 1989 valitsus, mida juhtis op.
1989 lõpp – valiti presidendiks Havel, nn sametrevolutsioon lõppenud
teisiti arenesid sündmused Bulgaarias ja Rumeenias , organiseeritud vastupanuliikumine nõrgem, ei toimunud radikaalseid maj ja pol reforme
Bulgaarias tagandati päev pärast Berliini müüri lammutamist vana juht, võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid jaanuaris 1990 välja demokratiseerimise programmi , teatasid kompartei ümberkorraldamist tavaliseks vasakpoolseks parteiks
1990 – vabad valimised, võit aga “uuenenud” sotsparteil
Rumeenias 1989. vastuhakk Ceausescu režiimile, üritas maha suruda, kuid osa politseist ja sõjaväest ülestõusnute poolele üle → Ceausescu põgenes, võeti kinni ja lasti naisega maha
lagunesid ka VLO ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu

Saksamaa taasühinemine :

Ida-Sm-l võimule Sm Liit eesotsas Kristlik-Demokraatlik Liiduga, taheti ühinemist
maj-, sots- ja valuutaliidu moodustamine 1. juulil 1990, viimaseid kuid kestvas SDV-s hakkas kehtima Saksa mark
teiste Eur riikide arvates polnud Sm-de ühinemine vaid nende asi, huvitus ka NSVL, kelle sõjalised jõud ikka Ida-Sm-l, tahtis, et tuleks neutraalne riik ja ei ühineks NATO-ga, ühinemise suhtes skeptiline ka Sb
Sm-de tahet aga võimatu ignoreerida, 1990 veebr leppisid USA, NSVL, Sb ja Pr kokku, et läbirääkimised toimuvad valemi järgi 2+4 – esmalt Sm-d ise saavad kokkuleppele ja siis kooskõlastatakse see II ms võitjatega
Moskva nõustus Sm-de NATO-sse jäämisega, NSVL väed Sm-lt välja 1994. aug-ks
NSVL leebumisele aitas kaasa ka Helmut Kohli majabi programm ja toetus kodumaale pöörduvate NSVL sõduritele
3. okt 1990 – Sm ühines ametlikult

47. NSVL lagunemine
Gorbatšov püüab NSVL koos hoida:

sotsialismi kokkuvarisemine Ida- ja Kesk-Eur-s andis märku, et sama võib juhtuda ka NSVL-s
1990. a Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimistel võit opositsioonil
11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti kuulutasid üleminekuperioodi
Moskva kuulutas seadusevastasteks → Leedu vastu majblokaad, peaaegu sama suhtumine ka Eestisse ja Lätisse
lääneriikide toetus tagasihoidlik
1990 mai üritasid impeeriumimeelsed Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid löödi tagasi, olukorra stabiliseerudes alustasid Prunskiene valitsus Leedus, Godmanise valitsus Lätis ja Savisaare valitsus Eestis pol ja maj reforme, et muuda liiduvabariigid iseseisvamaks
Baltimaade eeskuju julgustas ka teisi Nõukogude vabariike end suveräänseks kuulutama
NSVL juhtkonnas seisukoht, et tuleb rakendada sõjalist jõudu, 1989. oli seda tehtud Gruusias, 1990. Aserbaidžaanis, 1991. järg Baltimaadel, plaaniti jaanuaris, lootes, et samal ajal toimuv Pärsia lahe sõda tõmbab maailma tähelepanu endale
plaan alustada Lätist, Leedus toimunud sisepol kriis viis aga Vilniusesse: Nõukogude üksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel tegevusse impeeriumimeelsete Rahvusliku Julgeoleku Komitee, kes teatasid, et võtsid võimu üle, 13. jaan 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksus Alfa Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi → hukkus 14 relvitut meeleavaldajat → järgmisena parlamendihoone ründamine, mida kaitses tohutu rahvahulk
Baltiriikides meeleavaldused, kus kinnitati tahet väigvallale vastu astuda
20. jaan 1991 rünnati Riia siseministeeriumi hoonet, hukkus 5 in, kuid miilitsaüksus pidi taanduma
EL ja USA ähvardasid lõpetada majabi andmise NSVL-le
rahuolematused vägivalla suhtes ka Vm-l, Gorbatšovi vastu astus ka Vene Föderatsiooni esimees Jeltisn, kes kirjutas Tln-s alla sõpruslepingutele Vene Föderatsiooni ja Baltiriikide vahel, Gorbatšov kinnitas, et tema ei teadnud rünnakutest midagi
1991. jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga

Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks:

Gorbatšov võttis kasutusele pol surve, korraldati üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses, ¾ vastas jaatavalt → puudus moraalne jõud, kuna kõik iseseisvumismeelsed alad boikoteerisid referendumit
Gorbatšov üritas tagandada Jeltsinit, kuid ebaõnnestus, Jeltsini populaarsus tõusis
1991 juuni – Jeltsin valiti Vm presidendiks, andis korralduse kompartei lõpetamiseks
Gorbatšov üritas NSVL koos hoida uue liidulepinguga → NSVL president ja 9 liiduvabariigi juhid jõudsid kokkuleppele moodustada Suveräänsete Riikide Liidu, lõdvemalt seotud konföderatsioon, Balti riigid ei nõustunud, ähvardati majsanktsioonidega, kuid ei hoolitud
Gorbatšov autoriteedi kaotanud, tuli võimult kõrvaldada

Sõjaväelise riigipööre katse 19.-21. aug 1991:

erakorralise seisukorra väljakuulutamine, taga seisid julgeolekuorganid, kõrgemad sõjaväelased, sõjatööstuskompleksi esindajad ja NLKP juhid
Gorbatšov oli Krimmi puhkama läinud, vandenõulased kasutasid seda aega riigipöörde ettevalmistamiseks, moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas asepresident Gennadi Janajev
18. aug tehti Gorbatšovile ettepaneks sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine, ta keeldus ning ta suleti koduaresti
19. aug RESK teatas, et võimu üle võtnud ja “haigestunud” Gorbatšovi asendab Janajev
kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali, eesmärk lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ja õiendada arved vene demokraatidega
riigipööre halvasti ettevalmistatud, kontrolli alla ei võetud massiteabevahendeid ega sidekanaleid, oldi kindel, et nende korraldusi ei ignoreerita, seda tehti aga Baltimaades, Moldaavias kui ka mitmel pool Vm-l, eesotsas Jeltsiniga, kes kindlustas end pooldajatega Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones, nn valges majas
Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks, teatas, et kogu Vm territooriumil Vene NFSV presidendi võim
ka Baltimaades teatati, et kehtivad RESK-i seadused, aga eirati neid ja valmistuti kaitseks
20. aug 1991 – Eesti taasiseseisvus , päev hiljem Läti, Jeltsin toetas iseseisvumist
impeeriumimeelsete miilitsaüksus (OMON) alustas 21. aug Riias rünnakut ülemnõukogu hoonele, Pihkvast toodud väed üritasid vallutada Tln teletorni
20. aug andis RESK oma üksustele korralduse rünnata öösel valget maja, kaitseks kogunenud 100 000 in, osa üksustest keeldus käsku täitmast, Moskvas kokkupõrked tankide ja kaitsjate vahel, riigipöörajatele selge, et vallutamiseks peab hukkuma palju in, austi otsima läbirääkimisi
21. aug hommikuks jõudude vahekord muutunud, saabusid Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes → võim Jeltsini kätte, kes lasi vandenõulased arreteerida, pöördus tagasi Gorbatšov, kuid ei omanud enam võimu

NSVL ametlik laialisaatmine:

NSVL osad kuulutasid end iseseisvaks, lääneriigid tunnustasid Baltiriike, 6. sept 1991 tunnustas seda ka NSVL
24. aug 1991 iseseisvus Ukr, 27. aug Valgevene ja Moldaavia, järgnesid ka teised
8. dets 1991 – allkirjastasid Vm, Ukr, Valgevene juhid Valgevenes Belovežjes avalduse NSVL laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse ( SRÜ ) loomise kohta
25. dets 1991 – loobus Gorbatšov ametlikult võimust ja andis üle Jeltsinile
SRÜ-ga liitusid kõik endised liiduvabariigid, va Baltimaad
NSVL laialisaatmisega oli ka külm sõda lõppenud

39. Araabia maad ja islamimaailm
Araabia maad:

8000 km pikkune lääne-idasuunaline vöönd Põhja-Aafr-st läbi Lähis-Ida kuni India ookeanini
pärast Türgi suurriigi lagunemist vaesed ja teisejärgulised, olukord muutus naftaga
1950-1960. iseseisvus suurem osa Ar maadest , iseseisvuti vaid võideldes, kergem Sb asumaadel
ühendab araabia keel, islam, mälestus kunagisest ühisest riigist, Kalifaadist, mida taheti tagasi (tõsiseim katse 1958-1961 eksisteerinud Egipt ja Süüria ühisriik), ühisriigist midagi välja ei tulnud, kuid integratsioonipüüdlust eest seisis Araabia Liiga (asut. 1945.)
tihti vaenujalal, küsimus riiklikus korralduses, Ar riigid jagunevad abs monarhiaks ja üheparteilisteks vabariikideks
vabariigid olid NSVL meelsed , kuningriigid aga pooldasid koostööd lääneriikidega
1960. a maj edukad

Araabia maade vastasseis Iisraeliga:

Ar maid ühendas ka vastasseis Iisraeliga
1957. oli küll Iisrael Egiptusele Siinai ps tagastanud, kuid ei muutunud suhtumist juutidesse
1964. - moodustati Palestiina Vabastusorganisatsioon (VPO), mis seadis eesmärgiks Iisraeli “merrepühkimise” ja Palestiina riigi loomise, kasutati ka terrorirünnakuid, maailmas hakati seda ka aga tunnustama palestiina rahva esindajana
1967. - alustasid Egipt, Jordaania, Süüria ettevalmistusi Iisraeli rünnakuks, kuid juudid andsid ennetava löögi, järgnes nn kuuepäevane sõda, Iisraelil ülekaal õhus, tungiti Suessi kanalini, anti hoop Süüriale ja Jordaaniale → Iisrael okupeeris Siinai ps, Jordani jõe läänekalda, nn Gaza sektori ja Golani kõrgendikud; rahu ei sõlmitud, vahele jäi kaevikutest rindejoon
6. okt 1973 – juutide usupühal jom kippur 'il e lepituspäeval alustasid Egipt ja Süüria ootamatult pealetungi, esialgu araablaste edu, siis aga Iisraelil, 24. okt sõjategevus peatati ÜRO nõudel, vaherahu ; sõda oleks araabia maailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud, araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid hinda 4 korda → energiakriis
araabia riigid, eelkõige Egipt sõdadest väsinud, uus president Sadat ei tahtnud enam olla NSVL sõltlane ja alustas demo reforme – likvideeriti üheparteisüsteem, era- ja väliskapital said taas tegevusvabaduse
USA vahendusel hakkasid Egiptus ja Iisrael korrastama suhteid
Camp Davidis läbirääkimistel sõlmiti 1979. rahuleping , Egiptus sai tagasi Siinai ps, teistes araabia riikides võeti rahuleping vastu pahameelega

Islamirevolutsioon Iraanis :

maailma suurimaid naftatootjaid, naftavarude avastamine pani aluse tööstuse arengule, millega kaasnes läänelike väärtuste sissetung, islami usujuhid tõrjuti positsioonidelt ja pol hakkasid määrama majhuvid
1960. aastail alustas šahh Pahlavi nn valget revolutsiooni e ulatuslikku läänestamist – naistele meestega võrdsed õigused, maareform , arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteemi, uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse maal, tuh talupojad linna, moodustades baasi uuendusi taunivale islamiliikumisele – mahasurumiseks kasutas šahh armeed ja salapolitseid, vägivald tekitas pahameelt liberaalsetes valdkondades
1970. aastatel kasvas rahuloematus üldiseks vastuhakuks, juhtis Pariisi põgenenud usujuht ajatolla Homeini
šahh loobus võimust ja lahkus riigist
1979. Homeini naasis ja Iraan kuulutati islamivabariigiks
tuhanded šahhi pooldajad arreteeriti ja hukati
eesmärk peatada läänestumine ja taastada saj-d kestnud korraldus
kehtestati väliselt demo põhiseadus , tegelik võim Homeinil, valitses riiki islami seaduse e šariaadi alusel
rahvas avastas, et riigis totalitaarne diktatuur, nõuti täielikku loobumist läänelikest kommetest, keelustati alkohol , kokakoola ja lääne muusika
välispol muutus agressiivseks, põhivaenlaseks senine liitlane USA
1980. astuti sõtta Iraagiga, mille diktaatorile Husseinile USA abi osutas, sõda kestis 8 a

Islami fundamentalism:

islamirevo võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami e islami fundamentalismi positsioone araabia maades
äärmine konservatiivsus , 7-8 saj kujunenud šariaadi järgimine ja sõjakas sallimatus läänemaailma vastu, paratamatu reaktsioon läänelikele väärtushinnangutele (demokraatia, naiste vabadus, perekonnasidemete nõrgenemine, usuvabadus ja ateism ), mis 20. saj koos tehnikasaavutustega üha sügavamale islami ühiskonda imbusid
Lääne ideed pole teinud inimest õnnelikuks, levib narkomaania , alkoholism, kuritegevus ja vägivald, Lääne enda traditsioonilised väärtused põrmu varisemas
Lääne mõjudele tuleb vastu seista, võttes üle vaid neutraalseid tehnilisi saavutusi (nt liiklsuvahendid)
“püha sõja” pidamine kõigi uskmatute vastu
vaenlased ka Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 35 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HR.Sass Õppematerjali autor

VIII Vastasseisu lõpp
43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s
süvenes 70-ndail veelgi
maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks
käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus
majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus
stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil
defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus”
dissidendid – protest sissetungi vastu Tšehhoslo-sse 1968. a; 1970-ndatel tugevnes nende liikumine järjest, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine, kuulsamad dissidendid saadeti maalt välja, ülejäänud pandi vangi ja muserdati perekondasid psühhoterroriga

Sissetung Afganistani 1979. a:
pingelõdvenduse ajal NSVL mõju Kolmandas Maailmas suurenenud, NSVL juhtidel tekkinud karistamatuse tunne, tekkis soov mõni naabermaa täielikult endale saada
1979. tekkis Afg-s konflikt, kutsuti NSVL appi
NSVL juhtidel mõte Agf-s toimuvat ära kasutada ja täielikult oma kontrolli alla saada
1979. otsustas poliitbüroo Afg-s riigipöörde korraldada ja valitsejaks keegi otse Moskvale alluv
27. dets 1979 tungisid NSVL väed üle piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis, tappis president Amini koos perega
maailm ei kavatsenud NSVL tegevusele läbi sõrmede vaadata
USA ja teiste lääneriikide reageering järsk: Moskva olümpiamänge boikoteeriti, tema tegevust ei mõistnud ka muidu sõbralikud riigid
NSVL sissetung ühendas vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu → sissisõda, mille võitmine NSVL-le üle jõu
sõda kurnas NSVL poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt

Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks:
NSVL alahindas kiriku mõju, katoliku kirikust üks suuremaid probleeme
teade J.P. II-st tekitas vaimustust nii Poolas kui ka mujal Ida- ja Kesk-Eur-s
oli näinud nii natsismi kui diktatuuri, Krakovi piiskopina näidanud end võimeka juhi ja organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud
sai ikestatud rahvaste eeskõneleja
1979 külastas Poolat, kogunes vastu võtma üle mln in, J.P. II kuulutas, et inimestel õigus vabadusele, kutsus üles hirmust üle saama, aitas hajutada kommunistliku vägivalla abil rahvasse süstitud hirmu- ja jõuetustunnet
NSVL juhtkond mures, 1981. sooritati paavstile Roomas atendaat, uurimisel jõuti KGB-ni

mõjuvõimu nõrgenemine sissetung afganistani 1979 Johannes Paulus II suhete reguleerimine läänega

Sarnased õppematerjalid

doc

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus".

Ajalugu

docx

Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok

Ajalugu

doc

LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA

§44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA I Uus strateegia külma sõja võitmiseks · USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule suruda peale tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Ta seadis oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumiga" · UUS STRATEEGIA 1) toetada võitlust kommunismi vastu kõikjal maailmas 2) suruda NSV Liit majanduslikult nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta, gaas, relvad) 3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna · Seati sihiks NSV Liidu põhimõtteline muutmine ehk idabloki lammutamine. Taotlused tekitasid vastuseisu lisaks idablokile ka Euroopas. II Usa toetus nõukogudevastastele liikumistele · USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega, mis

Ajalugu

docx

AJALUGU (Ärkamisaeg, NSVL, tegelased jms)

NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brez ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic) Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik, juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus. Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta. NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja. SAH akad, füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel SOLZ kirj, diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla. Valiti 1978 Rooma paavst. Võttis endale paavstina nime. Vab idee lev. Atentaat (KGB). Ida-eur päritolu, võitles kom. vastu. WAL elektrik, S juht, taasises poola 1. pres, nobeli preemia laureaat.

Ajalugu

doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

saksa rahva süü ja et seetõttu tuleb sooritatud kuritegusid ka kollektiivselt kahetseda ja hukka mõista. SLV majanduslik edu saavutati sõjaliste kulutuste puudumise, saksa töökuse ja Ameerika finantsabi koostoimel. Sakslased ei murdunud häbi all, vaid leppisid kogunisti ära Prantsusmaaga ja naaberriigid alustasid koostööd majanduse vallas, mille tulemusena pmst arenes välja Euroopa Liit. Adenauer: aktiivne antifasist, lisaks ei sallinud kommuniste; tema juhtimisel sai Saksamaast NATO liige ja selle raames lõi Saksamaa endale 1960ndatel ka uue sõjaväe; ei tunnustanud Saksa DV-d, pidas seda ajutiselt okupeeritud idasooniks(oli vene võimu all); juhtis Saksamaad kaua ja oli väga populaarne traditsiooniliste kodanlike väärtuste kehastaja; läks erru 1966. Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Walter Ulbrichtiga. Partei nimi oli Saksamaa Sotsialistlik Ühispartei

Ajalugu

pptx

Komuunismi langus

NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja

Ajalugu

odt

Ajaloo laiendatud kava 42-45

4. Kultuuriline mitmekesisus 4.1 Sõjakas feminism. Erich Segali "Armastuse lugu" (1970). George Lucase "Tähtede sõda"(1977). 4.2 George Pompidou kultuurikeskus Pariisis - tehnikavaimustus, kui paariline Lucase filmile. Pluralistlikku ajastu saabumise kuulutamine. 4.3 Maailmakuulsa lavastaja Peter Brooki tegevus peegeldas iseloomulikku tendentsi kultuurilist globaliseerumist. Eksootiliste elementide populaarsus Somaalia modell Iman. § 43. NSV LIIDU JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE 1. Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1.1 70ndad majanduse ekstensiivne arendamine, täiendavad töökohad, loodusvarade kasutuselevütu laiendamine. 1.2 70ndate alguseks NK majandussüsteem ammendunud päästjaks vaid Läänt tabanud araabia maade naftaembargo, mis sundis avastama NSVLi tohutuid naftamaardlaid. Sellest saadud tulu eest osteti tarbekaupu, toiduaineid. Sõjatööstuse elavnemine, Läänest maas. Maj

Ajalugu

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

● Liidrit ümbritsev isikukultus. KULTUUR: ● Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt. Itaalia Teised autoritoorsed riigid kirik ja sõjavägi. 1919 ● Fascio di Combattimento (Võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei. Fašistide põhiideed: ● Kõige tähtsa on rahvus kui tervik ● Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele “Ja ülejäänud rahvas kepib tema ümber” Unistati Rooma impeeriumi taastamisest. Benito Mussolini (1883-1945) ITAALIA PÄRAST 1MS: 1. Itaalia oli kandnud 1MS raskeid kaotusi. 2. Oldi pettunud Pariisi rahukonverentsis. 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine. Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku 1922 Fašistidemarss Rooma Mussolini määratakse peaministriks. Fašistlik riigikorraldus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid