Mihkli laat (0)

Q: Millal on need toimunud?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Q: Millist tegevust on laadalistele pakutud?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Q: Kuigi ansambel Liepaja" oli sunnitud ?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Q: Kes vahepeal surnd kes on alla käind?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Q: Kes saand tite kes mehel läind?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Q: Kes on rikkass saanu ja kes on pätt?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Q: Kelle lapsed saand kõrgemad koolitust?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Q: Kellel küljeluu näidand on ust?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Q: Miks ei ole teda püüne peal ?

Vastus leiad õppematerjalist: Mihkli laat

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal on need toimunud?
Millist tegevust on laadalistele pakutud?
Kuigi ansambel Liepaja" oli sunnitud ?
Kes vahepeal surnd kes on alla käind?
Kes saand tite kes mehel läind?
Kes on rikkass saanu ja kes on pätt?
Kelle lapsed saand kõrgemad koolitust?
Kellel küljeluu näidand on ust?
Miks ei ole teda püüne peal ?

Koonga Põhikool
Kerli Suija
8. klass
Uurimistöö
MIHKLI LAAT
Aile Ailt
Koonga 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………...………3
MIHKLI LAAT 1989 – 2012 ……………………………………………………….…….…..4

Mihkli laat 1989 – 1999 ….………………………………………………….….…4

Mihkli laat 2000 – 2007 ……………………………………………………….…..5

Mihkli laat 2008 – 2012 ………………………………………………………...…7
KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………………...9
KASUTATUD KIRJANDUS ………………………………………………………………..10
LISAD
Lisa 1 …………………………………………………………………………………12
Lisa 2 …………………………………………………………………………………13
SISSEJUHATUS
Iga inimene peab teadma oma kodukoha traditsioone. Koonga valla traditsiooniks on Mihkli laat, mis on tuntud ka väljaspool Pärnumaad.
Mihkli laat taaselustati 1989. aastal ja on järjepidevalt tegutsenud tänaseni. Laada taaselustamise mõttele tulid Toomas Maarand ja Tiit Kask . Enne seda toimus viimane legendaarne Mihkli laat enam kui 40 aastat tagasi. Ajalooliselt on laat toimunud mihklipäeval, sügisel, ja seal kaubeldi nii loomade kui ka põllusaadustega.
Ma valisin selle teema, sest tahaksin ise Mihkli laatadest rohkem teada saada ning miks on Mihkli laat nii populaarne , et sinna tullakse ka väljastpoolt Koonga valda.
Minu eesmärk on anda väike ülevaade toimunud laatadest: millal on need toimunud?, mida on müüdud ja ostetud?, millist tegevust on laadalistele pakutud ? ja selgitada välja Mihkli laada populaarsuse põhjused.
Mihkli laatade kohta sain teada ajalehtedest Junnumaa kuukiri, Pärnu Postimees ja Maaleht ning internetist. Peale selle küsisin materjali ka Koonga vallasekretärilt, kuid kahjuks tal polnud midagi anda.
MIHKLI LAAT 1989 – 2012
1. Mihkli laat 1989 -1998
Esimene Mihkli laat peale 40 aastat toimus 1989. aastal. See laat oli eriline, sest „esiteks: legendid ja mälestused minevikust aitasid kaasa. Nii mõnigi laadaline võis öelda: kui ma 39ndal koos vanematega laadal käisin, siis … ; teiseks välja tulid kõik neli kihelkonna majandit, pakkudes oma kaupa laadaplatsil ja lüües kaasa oksjonil.“ (Pühatamm 1989)
Oksjoni peakorraldaja oli Heinz Valk. Oksjon oli laada keskpunkt ja tõmbenumber. Korraldustoimkond oli püüdnud maamehe huvidest- vajadustest lähtuda. Kõige vähem oli tarbekaupu.
Toomas Maarandi ja Tiit Kase arvates läks laat hästi. Korraldajad tunnistasid, et oli ka apse ning nüüd on teada mida järgmine kord teisiti teha. (Pühatamm 1989)
1992 aastal peeti neljas Mihkli laat, mis algas laadalati läbilõikamisega. Selle ülesande võtsid enda peale tuntud-teatud naljamehed Urmas Kaio ja Rein Tomingas, tööriistadeks nüri kirves ja töökõlbmatu mootorsaag. Kui mehed olid juba umbes kümme minutit kirvega asjatult latti saaginud, hakkas laadaliste kannatus katkema ja latilõikajate näitlejanärv üles ütlema, sest laadaliste nõudvate ja parastavate häälte sekka kostus latilõikajategi maavillaseid „kuradeid“. Viimaks kui visalt vastu pannud latt Rein Tominga jalahoobist pooleks murdu, hingasid kergendatult nii laadalised kui ka latilõikajad. Laat võis alata! ( Kann 1992)
Laat tegelikult juba sujuski. Karjamaale olid laadakaupmeeste „Moskvitsid“, „Zigulid“ GAZ-id ja ZAZid moodustanud juba varahommikul neli ristkülikut ja kaubad olid lettidele, autokapottidele, kärudesse, furgoonide ukseaukudesse vaatamiseks-valimiseks välja seatud. (Kann 1992)
Pastoraadiesine ja muruplats olid laste päralt. Kohale olid toodud kiiged ja seal toimus ka laste loterii . Huvi õnnemängu vastu ei kahandanud ka „mängud täpsusele, osavusele ja kiirusele“, mis sealsamas algasid.
Kiviaias jalutavaid unistajaid ja tõsimeelseid laadalisi eraldas kiviaed, kus istusid õllejoojate üksmeelne kuigi erinevas joobeastmes meeskond , kelle lähedal seisis üks mees, kes müüs loorehasid. Iga müüdud reha järel seadis ta sammud õlleleti juurde ja iga mööduva tunni järel oli tal järjest rohkem probleeme omal jalul seismisega. (Kann 1992)
1996. aasta juulis sai peetud järjekordne Mihkli laast , mis oli arvult kaheksas. Ilusat päeva ja head tuju ei saanud ka väike vihmahoog rikkuda. Kuigi ansambel „Liepaja“ oli sunnitud ??? lõpetama. Edasine kultuuri- ja spordiprogramm kulges meeleolukalt.
Laada peasponsor oli Pärnu Õlu, laata toetasid ka mõned valla ettevõtted. Laada korraldajad olid Kaja Sassor, Mare Paarasma, Andres Maarand, Toomas Maarand, Marika Erismaa ja Riho Erismaa. (Junnumaa kuukiri 1996)
Loosimine toimus laadalehe numbrite järgi. Välja loositi kohvimasin, seinakell , loteriipiletid, päikeseprillid, õlu, kilekott ja siirup Pärnu Õllelt. (Junnumaa kuukiri 1996)
Kümnes Mihkli laat toimus 18.juulil 1998. aastal. Sel aastal ühtis laadapäev Vabadussõja ausamba taasavamise aastapäevaga Mihkli kalmistul. Sellel aastal esinesid Mihkli laadal Jaan Rõõmussaar, Raimo Aas, Luule Komissarov, noored näitlejad Lihulast: akordionistid, lauljad , tantsijad , sõnameistrid Koonga vallast . Toimusid võistlused, oksjon ja loterii. Ilmus ka spetsiaalne laadaleht. Toimus veel muudki põnevat. Lastele oli organiseeritud mänguväljak. Sellel aastal oli pastoraadi suures saalis Koonga valla suurte ja väikeste poolt valmistatud käsitööesemete näitus . Kaminasaalis oli kohvik . Selle aastased laada toetajad olid OÜ Tarven, AS Mool, AS Lauremal, OÜ Lõpe Farmer ja Oidremaa Mõis. Laada piletite põhjal toimus loosimine. Oli võimalik võita erinevaid auhindu: veekeedukann, kohvipurk ja kann, kruus, hoiupõrsas, töökindad, Mati Nuude kassett, kauss , korv , aiatööriistad, kandik ja siirup, punane ja roheline särk , kilekott, joogikott ja õlu ning võtmehoidja. Õhtul toimus simman , kus esinesid ansambel „Igatahes“ ja „Koonga Ansambel Läbi aegade“. (Junnumaa kuukiri 1998)
2. Mihkli laat 2000 - 2007
2000. aastal toimus Mihkli laat. 15. juulil. Laadal esinesid valla taidlejad, Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov ja rahvatantsurühm „Pastlapaar“. Edasi peeti mitmesuguseid võistlusi. Üks nendest võistlustest oli suhkrukoti kandmine. Sellel aastal oli päevajuht Margus Lepa . Laadasimmanil esinesid Feliks Kark ja suupillide ansambel „Treffunx“.
2002. aastal kuulutati välja konkurss Mihkli laada laul. Konkursile esitati kaks laulu - Monika Kanguri „Mihkli laat“ ja Ants Välimäe „Mihkli laada lugu“. (Laulu sõnad on toodud Lisas 2) Laulude hindajateks olid laadalised ise. Hääletuskasti sisu üle lugedes selgus, et rohkem hääli anti Ants Välimäe laulule . (Pikkmets 2002) Võitja esitas oma laulu ka laadaplatsil. Müügil olid kõik asjad ninnist-nännist loomadeni välja. Loomadest müüdi nii lambaid , seapõrsaid kui ka küülikuid. Ka käsitööd oli müügil väga palju.
2004. aasta juulis toimus Mihkli laat kuueteistkümnendat korda. Koonga valla suurim suveüritus kasvab iga aastaga.
Aastaid on Mihkli laat kippunud minema riidelaadaks, kuid nüüd on juba mitmendat korda loomade ja käsitöö osakaal kasvanud. Müüdi kalkuni - ja kanatibusid, seapõrsaid, jäneseid, lambaid jne. Laadalt ei puudunud ka sepp , kes lasi soovijail endale ise õnnenaela teha.
Laadaliste arvates selle aasta laat õnnestus igati. Sponsoriteks olid Pärnu Õlu, OÜ Härma Ehitus, OÜ Oidremaa Farmid , OÜ Mumm, AS Filmari, OÜ Ehar, Neviprint, Oidremaa Mõis, Lukoil Lihula tankla , Lihula TÜ, Asmor Puit, Hansapanga Lihula kontor , Rahvaliit ning Koonga Vallavalitsus . (URL: http://mihklilaat.onepagefree.com/files/Microsoft%20Word%20-%20Docum.pdf )
2005. aastal toimus seitsmeteistkümnes laat. Kauplejaid ja ostjaid saabus nii oma vallast kui ka piiri tagant. Statistika järgi oli sel aastal jälle rekordarv laadalisi. Parklad jäid juba autodele kitsaks. Oli meelelahutust ja muidu lustimist. Igale ühele midagi.. Traditsiooniks on saanud Lihula puhkpilli esinemine. Laata aitas sujuvaks muuta Elmar Trink . Vahepalana lõbustas ta koos Feliks Kargiga rahvast. Esinesid ka meie oma valla taidlejad. Sel korral tegid kena etteaste Vatla tantsijad. Kirikus astus üles Heli Vahing. Lastega lustisid ja korraldasid võistlusmänge MTÜ Lõpe Noored. Ants Välimäe Eesti Piimandusmuuseumist tutvustas laadalistele võitegu ja soovijad said kohapeal valminud toodangut ka ise proovida. Pinevust pakkusid sel korral MTÜ Lõpe Noored, kes viisid läbi laada rammumehe jõukatsumised. Mitmete katsumuste kokkuvõttes tuli auga võitjaks Marek Pilv. Võisteldi ka õlle joomises ja suhkrukott leidis endale taas omaniku. (Pikkmets 2005)
Simmani eel oli oodata Egon Nuterit ja Andrus Vaarikut, aga Vaarik ei ilmunudki kohale. Ka Anne Veski koos teatas kaks nädalat enne laata korraldajatele, et kahjuks ei saa tulla.
2006. aasta 15. juuli algas üsna jaheda tuulega ja sügiseselt. Siiski täitus laadaplats kella kaheksaks kauplejatega. Silma hakkas varahommikune suitsukala järjekord . Tervitussõnad laadalistele ütles vallavanem Andres Hirvela ja päeva juhatas sisse Peeter Kaljumäe. Puhkpilli helide saatel algas kultuuriline osa, seejärel alustasid meie isetegevuslased. Oma etteaste oli nõus esitama ka vastloodud külakapell Kalli külast. Toredad tantsud olid selgeks õppinud Koonga kooli algklasside õpilased. Osteti, müüdi, kuulati esinejaid. Pastoraadi ees kutsus Riina Kappak lapsi töötuppa meisterdama, voolima , värvima jne. Väikesed laadalised said oma valmistatud kaelakeed ja joonistused kaasa. (Pikkmets 2006)
Autoga laadale tulles pidi autoomanik lunastama parklapileti ja sellega oli võimalus osaleda loosimisel. Sel korral oli mitu firmat pannud üsna mõnusad auhinnad loosirattasse.
Selgitati välja selle aasta suhkrukoti saaja ja kõige kiirem õllejooja nii naiste kui meeste arvestuses. Rammumees 2006 oli vaatamist väärt. MTÜ Lõpe Noored olid võistluse igati hästi ette valmistanud. Võistlustulle astus viis julget. Aladeks olid palgi tõstmine, eri raskusega kivide vinnamine alusele ja traktorikummi veeretamine. Rammumees 2006 tiitli saigi endale Eero Laasner. Õhtul astus publiku ette Aluste rahvamaja näitlejate rühm Vändra vallast. Etteaste sai publiku suure aplausi osaliseks. Üritus jätkus simmaniga. Tantsuks mängisid sel korral Antti Kammiste ja Meelis Punder . Laata toetasid Oidremaa Farmid OÜ, Lõpe Agro OÜ ja Ants Mõlder. (Pikkmets 2006)
2007. aastal sai teoks üheksateistkümnes laat. Rahvast naerutasid Luule Komissarov ja Arvo Raimo. Taas kõlasid puhkpillihelid ja lastele tulid külla Pipi ja Jänks. Koos lastega trallitati ja mängiti mitmesuguseid mänge. Sel päeval oli lastel võimalus ka näputööd teha, eesmärgiks oli vanade asjade taaskasutamine. Samaaegselt laste tegevusega sai kiriku jahedate
seinte vahel kuulata kristliku ansambli “Kacakama” rajurokki. MTÜ Lõpe Noored korraldasid arvult juba kolmandat korda Laada rammumehe võistlused. Sel korral tuli taas võitjaks Marek Pilv. Õhtul astus oma estraadikavaga “Meelelahutaja lindistus” rahva ette Piirsalu rahvamaja näitering. Loho & Ane asemel esinesid Rita Kliiver ja Mati Klamp. Vaheaegadel tungles rahvas lauljate ümber, et koos pilti teha või autogrammi küsida. Pidu kestis varaste hommikutundideni. Toetajad olid Koonga Vallavalitsus, OÜ Oidrema Farm, Härma Ehitus, Foral, OÜ Ehar, AS Puls Brewery, Autoekspert, Lihula TÜ, OÜ Lõpe Agro, Hansapanga Lihula kontor, Mare Miilmets. (Pikkmets 2007)
3.Mihkli laat 2008 – 2012
2008.aastal peeti kahekümnendat korda Mihkli laata tänapäevasel kujul, mida iseloomustab hobuste puudumine ja autode paljusus.
Seekordsel Mihkli laadal oli taas maaelu hõng küljes. Isegi koduõlut ja kodust siidrit müüdi. Ka käsitööd oli: toole, pinke, lillealuseid, sepiseid ja kudumeid. Loomadest võis osta kassipoegi, küülikuid, lambaid ja lindudest kuningparte, paabulinde, kanu ja kukkesid. Mihkli laata korraldasid Toomas Maarand, Riho Erismaa ja Marika Erismaa, Mare Paarasma, Andres Hirvela ja Merike Pikkmets.
2009. aastal toimus laat kahekümne esimest korda. Parkimis - ja laadaplats ei mahtunud enam esialgsetesse piiridesse ja vallutas endale tüki niidetud heinamaastki.
Mihkli laada toimkonna liikme Mare Paarasma arvates oli seekord oma 20 000 igas eas laadalist. Laadalistel jätkus uudistamist uhkelt. Uudist oli neilgi, kes ennast Mihkli laada veteranideks peavad, sest näiteks Saaremaa saunad olid esimest korda sealkandis.
Pealinna kaupmehed osaühingust Merriba meelitasid kõikvõimaliku käsitöö, lilletaimede, lammaste , pardipoegade, vaipade ja seinast seina kauba vahel sebijaid toorjuustude müügiletiga. Esimest korda Mihkli laadal, lootis müügimees Oliver, et köömne- ja ürdijuustule, sõirale ja "patsile" ostjaid jätkub. (Pikkmets 2009)
Vilditud nukkude meistrid olid pilgupüüdjaks ehtinud puuoksa ja lasid kätel lisa valmistades kärmelt käia. Töökatele naistele nagu lohutuseks mängis üks kaabuga ning etnosokkides mees nukupuu kõrval istudes suupillil kurblikku viisi, sest lustakad lood olid otsa saanud.
Lapsed jäid pikalt peatuma jänkude, kiisude, kutsude, pardi -, kana-, hane - ja kalkunitibude ning mustavillaliste maatõugu lammaste juures.
Reklaamitargad müüjad kasutasid nipina võlusõna "öko" ja nii võis laadaline sõita Mihklist koju, kaasas "Aastahitt 2009" - ökotool. See on Eesti toode, mis on valmistatud kasest ja sanglepast, immutatud linaõliga ja kokku köidetud kanepiköiega. Laadahind oli poehinnaga võrreldes lausa soodne, 800 krooni asemel 590 ja mitte kroonigi vähem, kuigi tingijaid jätkus. ( Paluoja 2009)
2010. aasta laat oli arvult kahekümne teine. Mihkli kihelkonnapäev toimus teemal “Mihkli kihelkonna mõisad läbi aegade”. Mihkli kihelkonna mõisatest kõnelesid ajaloohuviline Valdo Praust ja koduloolane, Oidremaa mõisa perenaine Marika Erismaa. Õhtul andis kohalikus kirikus kontserdi C-JAM. ( http://www.parnupostimees.ee/288555/mihkli-kihelkonnapaeval-raagiti-moisatest/ )
2011.aastal, päev enne Mihkli laata, toimus kihelkonnapäev ja sel puhul kogunes Mihkli kirikusse umbes 400 inimest. Kontserdi andsid Gerli Padar ja Rene Soom. Müügil oli vana tehnikat , näiteks, veneaegne Družba saag ja muud põnevat, suur valik kalapüügiriistu, kanu, kukkesid, küülikuid, suitsuliha, relvi , rõivaid, lilli, tomateid. ( http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=30205 )
Suurel laval vestis mahlakat juttu Küla Karla , kes oli päevajuht. Seejärel panid Halinga mehed oma puhkpilliorkestri mürtsuma. Otse lava kõrval asus laada korraldustoimkonna telk .
2012.aastal peeti Mihkli laata kahekümne neljandat korda. Kihelkonnapäev oli pühendatud valla juubelile. Kokku said kõik endised ja praegused vallajuhid. Üleminekuaastatest tegi põneva ülevaate Ülle Andrea. Kihelkonnapäeva lõpetas Margus Vaheri kontsert Mihkli kirikus.
Laadapäeva juht oli Emil Rutiku. Laada avas pasunakoor „Õnn tuli õuele“. Esinesid rahvatantsijad Tõstamaalt. Kirikus esines ansambel „Chillin“. Osteti ja müüdi traditsioonilisi laada kaupu: loomi, lilli, käsitöötooteid, riideid jms. Lapsed said koos Punamütsikesega aega veeta ja suuremad said punuda ajalehest korve. Selle aastase rammumehe tiitli võitis Mikk Kester. Kohal oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna noortekogu. Nad tutvustasid oma erakonda, värbasid noori liikmeteks ja jagasid pliiatseid, joonlaudu jms. Simmanil esinesid ansambel „Kukerpillid“ ja „Kentukid“. Korraldajad olid Mihkli Kihelkonna Kultuuriselts koos Koonga vallavalitsus. Toetajad olid Kohalik Omaalgatuse Programm, LIVIKO , Pärnu Lahe Partnerluskogu, Ühinenud Farmid, Lõpe Argo , Lihula TÜ, Pikkmets Invest OÜ, Valdur Sassor, Liilian ja Aigar Kester, Mihkli kogudus , Varbla Vallavalitsus ning Lõpe Põhikooli õpilased. (Pikkmets 2012)
KOKKUVÕTE
Mihkli laat toimub eranditult juulikuu 3. laupäeval. Päev enne suurt laata peetakse kihelkonnapäeva.
Kui vanasti kaubeldi koduloomade , põllumajandustoodangu ja käsitööga, siis tänapäeval on need asendunud peamiselt riiete, jalatsite, ehete , vanakraami, raamatute, õhupallide, lillede, toidukaupade, aiamööbli, puhastusvahendite jms.
Laat pakub tavapärasele kaubale lisaks kultuuri- ja rahvaspordiprogrammi ning lastele mitmekesist tegevust. Igal aastal esinevad lauljad, tantsijad, pillimehed, näitlejad, laata juhib alati mõni kuulus inimene, toimuvad oksjon ja auhindade loosimine, selgitatakse välja rammumees, lapsed saavad aega veeta õpitubades, ratsutades või batuutidel hüpates ning varem alustas, aga nüüd lõpetab laada simman.
Laada populaarsust aitavad seletada laadaliste endi mõtted:
"Kodune tunne, nagu üks pere, ja igal aastal on siin ilus ilm." (Paluoja 2009, 6)
Koonga vallavanem Andres Hirvela arvates on „Mihkli laat ümberkaudsetele nagu kokku leppimata kohtumispaik. Ehe maaüritus, kus veidi väsinud mees võib puuvilus murul rahulikult pikutada ja mis lõpeb simmaniga.“ (Paluoja 2009, 6)
Linnarahvas tuleb, sest saab siin teistsugust keskkonda nautida, maarahvale aga on see nagu kokkusaamispaik, kus näeb tuttavaid, kuuleb uudiseid, saab kaupa teha ja esinejaid kuulata. (Paluoja 2009, 6)
Kindel on see, et „Koonga vallal pole vaja oma „Nokia“ leiutamisega enam tegelda, see on neil olemas juba paarkümmend aastat. Mihkli laat, mis muud!“ (Paluoja 2009, 6)
Eriliseks muudab Mihkli laada ehtne külalaada õhkkond. Kes korra käinud on, tuleb aina jällegi!
KASUTATUD KIRJANDUS

Aga vaat -vaat-vaat see on Mihkli laat…… // Junnumaa kuukiri. 2002. August.

Junnumaa kuukiri. 2000. Juuli.

Junnumaa kuukiri. 2012. Juuli\august.

Kann, T. , Kroonilaat Mihklis // Pärnu- Ekstra . 1992. 22. juuli.

Kann, T. , Mihkli laat on üks tõsine Eesti maalaat // Pärnu Postimees. 2007. 25.juuli. Meenutades Mihkli laata // Junnumaa kuukiri. 1999. August.

Mihkel, kas lähkri said täis? // Junnumaa kuukiri. 1996. Juuli.

Paluoja, S. Mihkli laat nagu kokkuleppimata kohtumispaik // Pärnu Postimees. 2009. 16. juuli.

Pikkmets, M. // Junnumaa kuukiri. 2002. Juuli.

Pikkmets, M. // Junnumaa kuukiri. 2012. August.

Pikkmets, M. , Mihkli laat // Junnumaa kuukiri. 2001. August

Pikkmets, M. , Mihkli laat 15 // Junnumaa kuukiri. 2003. August.

Pühatamm, M. Mihkli kihelkonna väike „IME“ ehk Mihkli laat vanaviisi… // Pärnu Postimees. 1989. 15. August.

Veel Mihkli laadast // Junnumaa kuukiri. 1998. August.

http://www.puhkaeestis.ee/et/mihkli-laat (20.04. 2013)

http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=30205 (16.04. 2013)

http://www.parnupostimees.ee/288555/mihkli-kihelkonnapaeval-raagiti-moisatest/ (16.04. 2013)

Pikkmets, M. , Mihkli laat 18. URL: http://www.koongavald.ee/junnumaa/72008.pdf (17.04. 2013)

Pikkmets, M. , Mihkli laat. URL: http://www.koongavald.ee/junnumaa/72005.pdf (11.04. 2013)

Meenutame laadapäeva. URL: http://mihklilaat.onepagefree.com/files/Microsoft%20Word%20-%20Docum.pdf (11.04. 2013)

URL: http://www.parnupostimees.ee/288555/mihkli-kihelkonnapaeval-raagiti-moisatest/ (18.04. 2013)
Lisa 1
Mihkli laada laul

kui mina Mihkli laadalt tullin
siis ma päris purjus ollin
laadalt ostsin suure pulli
mis mul kalliks maksma tulli
seitse rubla sularaha
kaks pool naela kärjevaha
laudjast lai ja seljast sirge
kõhu alt oli kaunis kõrge
mul polnd muud kui maksin raha
köitsin härja vankri taha
lasin aga lasin aga laadasõitu
otse härrastega võitu
jõudsin kõima mõisa vahel
kuulen tõbras röögib järel
härra see astus kiirel sammul
valitseja tema kannul
laudas on vist loomad lahti
karjamees ei pea seal vahti
mul polnd muud kui lasin aga minna
mõisa vahel võib mõndagi olla
jõudsin alla raba vahel
juba tõbras loha järel
jõudsin Söörikele välja
mul polnd pulli enam olla
paljad sarved paela sees
hobu see vahutas ees
oh mina vilets oh mina vaene
mis mul kodus ütleb naene

Lisa 2
MIHKLI LAADA LUGU
sõnad ja viis Ants Välimäe
1. Kui on juulikuu lauba number kolm,
    voorib massinaid nii et taevas tolm -
    ühed Koonga poolt, teised Oidremaalt,
    osad Kõima ja Rumba pealt

2. Täna junnlased siin üle Eestimaa
    Ega muul ajal nemad ju kokku ei saa-
    vahest harva ehk siis kui on matus või pulm
    Selle poolest meite elu on julm

Refr : Aga vaat – vaat – vaat see on Mihkli Laat
         Pärnu meestel juba köhimas on õllevaat
         Kargab ninasse kõrbenud liha ving
         Sellest küllusest hõiskab hing

3.  Iga põõsa all, iga kivi peal
     vanad sõbrad ajavad juttu seal ,
    tuttvaid sõelumas ringi on maa ja ilm-
    nõnda palju kui mõedab silm

4.  Kes on kaugel olnud see uudist saab
     kui ta mõne külaeidega juttu aab
    Et kes vahepeal surnd, kes on alla käind?
    Kes saand tite, kes mehel läind?

5.  Kes on rikkass saanu, ja kes on pätt?
     Ja kas õlut veel keedab mõni vanaätt?
     Kelle lapsed saand kõrgemad koolitust?
     Kellel küljeluu näidand on ust?

Refr: Aga vaat – vaat………

6.  Siin üks taat müib kardulakorvisid,
     härra peenemaid väljamaa värvisid,
     teisel vitsadest punutud sohvad reas
     Täna prouadel lokid peas

7.  Mõni mees oma kuuri on tühjaks teind,
    siukest träni põle minu silmad enne näind
    Siin on poolenisti mädanend vana vokk
    Ja ühe jalaga mehele üks sokk

8.  Änam saada pole lambaniidu käärisid
     Türgi sodi juba pähe sulle määrisid
     ühed naised sealt platsi`ga serva pealt
     Kaltsu on lausa mitmelt realt

Refr: Aga vaat – vaat…….

9.  Vaatab rahulikult laadaplatsi kirikusein
     mille taga on käärimas leerivein
    Aga koor laulab saksemaid viisisi
    Tiru-liru-liru-liru-liru-lii

10. Kenad näitsikud laskvad aga lauluhealt
       Papa Maarand seda muheledes vaatab pealt
      Kirikaias jo tõeste iga aasta kord
      liigub selline rahvamurd

Refr: Aga vaat-vaat…………

11. Eemal kadakate vahel mehed suruvad kätt
      Ühel mütsiks on sõlmitud ninarätt
      Täna väge on täis iga  Mihkli mees
      Võõras mees hoidku mokad p…ees

12. Tee peal hobuse`ga pabulad auravad
     Võsas õllesed noorhärrad jõuravad
     Mõni väsinud ja kõigub kui vana paat
     Kohal viimnegi poisike ja taat

Refr: Aga vaat-vaat…………….

13. Õhtul päikesest pea otsas vesivill
      Pargist kostmas on Hiie Maidu lõõtsapill,
      kena lauluga Lootsmanni Kalju heal
      Miks ei ole teda püüne peal ?

14. Sest et püüne pial ilmatu kultuuraprogramm
      Mille teind Käänu Andrese ajuramm
      Rahvariietes kenamad tantsijad
     Ja pilli järel vantsijad

15. Vahepeal astub esile naljamees -
      poolel platsil siis kõrvuni suu on ees
      Ja kui oksjonihaamer lööb üks-kaks-kolm
      on sul karmanis ainult tolm

Refr: Aga vaat-vaat………..

16. Ootab Junnu oma tütreid ja poegasid -
      meele tuletab ta kaugemaid aegasid
      Olgu elupaigaks Pärnu või suur Talliin
      õige kodu on sul ikka siin

Refr: Sest et vaat-vaat…….

15

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 6 allalaadimist