Lambakarjus ja aeg (0)

ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud . Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod , mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid \e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist . motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood , ajasid juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma kiila tolmu jalgadelt piihkida. Kauged sinavad maed silmapiiril nende meeli ei koih1ud. Veel vahem igatses keegi magesid, mis silmapiiri taga.
Lambakarjus oli hoopis teistsugune. Kevadel, kui ussid hakkasid rooma - ma ja putukad lendama, kui inimesed unistasid katusel magamisest, kui kiinkad loid haljendama ja teerajad illes magedesseei olnud enam porist libedad, asus lambakarjus lojustega teele.Kevad saabustaies ilus ja valas karjuse siidame rohelist roomu tais . Ta naeris, huikas ja vilistas, laksutas koos oobikutega ja krooksus koos konnadega.Óhtul ajasta loojuva paike §e - kumas juttu kivide vahel sosistavaojaga.Loodus sai igal kevadel uueks fa roli oma alguse juurde tagasi. Karjus laks iiles, eemale kiilast, ja jattis selle elanikud nende igapae- vaste tegemiste juurde. Ta siida oli roomus - maed olid teda oodanud. Maed, mis ei lobisenud tiihja, kuid vastasid alati, kui neilt midagi kiisida. Maed olid igivanad, vanemad kui iikski inimene, vanemad, kui iikski inimeste mote vDi sona , mille iile nad uhkust tundsid. Maed olid vanemad kui uhkuski, kuid ometl olid nad uhkemad koigest. Ja kuna maed olid nii vanad, siis teadsid nad palju tarkusi. Toesti - nad olid palju nainud. Kuid ometi olid maed ka noored. Ja seda teadis iiksnes lambakarjus, seesama,kes kevadtuulte ohutusellammastega iiles liiks. Aga seeoli tema saladus . Karjus kuulas magesid, tal oli selleks aegaja maed astusid ajast valja - nad kiiiinitasid oma harjad taevastesse ning naitasid oma seintel maailma peegeldust. Seeoli nende tanu ja vastutulek surelikule, kellel oli
. nende jaoks aega. Teine auhind 2005. aasta novellivoistlusel.
[ 1843 AIVARJORGENSON
Karjus oppis magedelt - neid kuulates oppis ta nendega raakima, neile oma saladusi avaldades oppis ta lugema magede saladusi. Maed hoidsid alles koik, mida nad olid oma pika elu jooksul nainud ja kuulnud , kusimata sellest, kas miski oli aset leidnud tuhat aastat tagasi voi alles eile. Magede pilk ulatus selgelt vaatama ule aegade. Karjus oppis magesid kuulama mitte korvadega, vaid sudamega - kuulama tahelepanelikult magede iga Bona , laskmata m66da uhtki nende sosinat, laskmata uhelgi omaenese mottel summutada magede laulu koige ohulisematki nooti, uhtki silpi, uhtki tahte. Ta pani tahele koike korraga - ta oppiskuulamamagedeuusi ja vanu laule ja koike uhes silmapilgus -, ta omandasvilumuse tajuda iga heli ainsamas hetkes . Ta moistis, et kui keegi tahab neid laule oma aruga taibata, siis teeb ta tiihja t66d. Ta teadis, mida voib tunda~ kui pole enam aega, kui iga heli laulab teisega kaasa uhes hetkes, kusimata, millal tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais - kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku laulu rutmides. Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest umbritsetud aasal , voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa- ilmast . Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused, lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus elu turuplatsidele ning tanavatele ning sai osaks sagivast rahvamurrust, sulas linna igasseelanikku, linnaelaniku igassemottesse ning unistusse ja kinkis neile enda omi. Ta nagi linnade tekkimist, seda, kuidas pandi pusti esimenepost ja t.oodi kohale esimenekivi, kuidas rajati esimene viinamagi ja kuidas sotkuti torres esimene saak. Ta nagi sundimas lap si, ta nagi maailma vastsundinu esimese pilguga ning rauga kustuva silmavalgu- sega,ta nagi inimeste elusid vaheldumas sundide ja surmade r,ingkaigus ja tundis esimest tukset arkava olendi ihus . Ta tegi linna kohale tahistaeva ning sai uheks iga sundiva tahe sarahtusega,kustuva paikese iga viimase kiirega. Ta nagi virguvaid jumalaid ja maailmaks laialilaotuvaid hlidusid ning tundis, kuidas nende kehast sunnivad mered ja maed. Ta oli uks koigi seast ja koik oli uhtlasi temas. Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga. Kari kosus tema kae all, toved ja metselajad hoidsid eemale ning onnistus puhkas karjuse tegude peal. Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest, uhketest paleedest ja neis valitsevatest vagevatest kuningatest - ja koik lAMBAKARJUS JA AEG
imestasid karjuse teadmisi. Kinnisilmi raakis see oma jutte ja keegi ei osanud arvata, et k6ike, millest ta raakis, oli ta t6epoolest oma silmaga nainud, k6ike oma ihuga tundnud . Keegi ei taibanud, et k6ik need kauged maad ja salaparased linnad oma vagevate kuningatega olid karjus ise - et ta oli terve maailm ning lisaks sellele oli veellugematuid maailmu tema sees varjul . Kularahvas ei saanud seda kuidagi moista. Inimeste paevad olid tais t6id ja toimetusi. "Hommik on keskpaevast varskem ja vaekam," utlesid nad ja tousid aegsastiasemelt, et minna pollule voi viinamaele umbrohtu kitkuma, vorseid vaaristama, ojast vett kandma. T66d tegidnad kiirus- tades - aeglane t66 on laisk t66, aeglasepollumehe kuly jaab suvele jalgu ning tema loikus upub sugisvihmadesse, tema vili hallitab rougus ja ta pere peab nalja peletamiseks volgu tegema. Aeglase perenaise kasikivile kasvab sammal ja ta ei saa seda enam kiiresti kaima, tema jahu 16peb astjastja tema lapsed on naljas. Aeglase tiidruku varten veereb loiult, see ei anna peent heiet, tiidruku sark ei saa kerge ja ohuline, tema noore jhu notkus jaab jameda kanga varju ega sutti noore mehe pilk tema nage- misest. Kasi, miska ta veimevakka taidab, ei nae kihlasormust ja kortsub vanatiidrukupolves. Aeglase inimese kasi ei kaj hasti ja ta on kularahva- pilgata - ja kes siis tahab pilke alla sattuda?! Ei - virk kasi ja kiire samm - need olid joudeolekust rohkem vaart. "Aeg, t6us ja moon ei Datakellegi jarele," utles kularahvas ja seeparastDli inimeste elu t66kas, nii poisikesel kuj taismehel, nii mehel kuj naisel. Varakevadest esimeste halladeni ei andnud selja sirutamiseks mahti pold ega viinamagi. Aga ka vaarikas tasu ei pogenenud t66ka eest.Tema leib tuli kulI vaevaga, aga tulemata ta ei jaanud. T66ka salved olid vilja tais, tema veiniaamid ei kuivanud iial 16hki. T66ka aidakorvale kerkis peagi teine ning seegi oli vilja tais - ikka selleks, et pere ei peaks nalga nagema, et homne paev jataks varju tanase. Rahulikum Dli kulaelanike taIv - siis mangiti tubades lustimange, raagiti lugusid ja moistatati moistatusi. Aastad laksid, suvele jargnestalv, sugupolvele sugupolv ja ikka uhtemoodi Dli see - suvi hingas inimeste elumahlad pollusse, talvel hingas inimene sisseja pollusaak andis rammu tema ihule tagasi. Ikka Dli see uhtemoodi - k6ik mangud , koik lood ja moistatused kordusid aastast aastasse .Inimesed tulid parast paevaseid talitusi tubadesse videvikku pidama , raakima muinasjutte ja moistatama moistatusi. Ja sedagi ei teinud nad mitte ainult meelelahutuseks , vaid t66de paremaks sujumiseks. "Pidage pimedat, hoidke hamarat, siis kasvavad pikad piimalehmad, head harjavasikad," utlesid uhed ning uskusid sellesse."Moistatage ja ajagevanaaegseidjutte, siis ei kao lusikad ara," kinnitasid teised ja pidasid esivanemate tarkusest kinni. Juttude raakimise ja moistatuste moistatamisega p66rasid inimesed hamara- maailma kaalukeele enda kasuks ning kahandasid hirmude koormat. Ikka Dli koigel mate ja eesmark, et homne oleks Farem tanasest. Kularahvaskuulas meeleldi lambakarjusejutte kaugetestmaadestja AIVARJURGENSON
sa1aparastest1innadest,kuid need olid a1atiuued 100d,nende vagi ei saa- nud olla suur ning seeparastkó1basid nad vaid mee1elahutuseks.Karjust seeei pahandanud, tema jutustas, mida teadis. Tema jaoks ei olnud suve ja ta1vevahe1dumisel sel1isttahtsust nagu ki.ilarahva1e - ta e1assuvesja talves korraga, need olid koos i.ihes igavikulises ja karjusele kaega- katsutavas hetkepi1dis. Enamgi vee1- ka kóik kunagi nahtud kevaded ja suved , kóik aastad, mi1lesseta oma ja1aja1gioli jatnud - i. ikski neist ei olnud lahkunud olematusse, vaid pi. isis kestva1t ta pihkudes. Minevik ei vajunud pimedusse ja nii ei saanud pimeduses 011aka tu1evik - karjuse hing 1endasva1gunoo1ena1abiaegadeja tómbas 100rid a1gusteja 1óppude vahe1t.Kui ta se11eoli ara óppinud, said ta11enahtavaks nimetud pi1gud, mis 1abi sajandite ja aastatuhandete, 1abi elude ja surmade otsisid igat - sedestaiuslikkust, et se1legai.iheks saada, kuid ei jóudnud kunagi sihi1e. Otsisid mehest ja naisest, otsisid taevast ja pórmust, puust ja kivist, kóigest kaduvast, kuid ei 1eidnud seda mitte. Karjus nagi otsijate heit1ikke pi1ke, pisaraist margi nagusid - hirm apardumise eessundis neid end pingutama, mee1eheitegavóit1ema, moo- datormav aeg kohutas neid ning ajas kiire1e jooksu1e,kuid janu ei vahe- nenud ja nende rutt ahmastas pilgu, kuni tu1i aeg ka1muki.inka a11ako1ida ja mu11akssaada. Nad kartsid tóe1ist hingei.ilendust, sest see tegi nei1e kumma1ist valu, mida nad ei osanud 1eevendada.Seevalu 1ammutasnen- de kainet ja kind1at maai1ma,raputas nende teadvuse sambaid. Nad kart - sid imesid; lmed vóisid juhtuda muinasjuttudes, neist vóis isegi unistada, aga kaugemale nad ei 1ainud. Eks oli ka nende1hetki, mil nad tajusid aja murdumist, kóige kunagi kogetu i.ihekssaamist,kuid seekestis vaid hetke. Nad markasid seda mee1i su1atavat si1mapi1ku, kuid see oli kórva1t- vaataja pi1k. Vaatamata oma ainukordsuse1e 1aks see hetk kaotsi, ja kui inimene ka kogu oma i.i1ejaanude1useda otsis, ei 1eidnud ta seda enam. Nagude, haa1te ja 1óhnade virvarr aastate sajus hagustas inimeste pi1gud ja muutis nende vaimu 1i.ihinagelikuksja mee1edpimedaks. Karjus nagi, et inimesed markasid i.iksnesvankriratta veeremist ning potikedra poorlemist ja oskasid kaega haarata se11estsi.indivat hi.ivet. Nad olid óppinud oma si.idameid róómustama vórsuva ja pead 100va nisuga, ki.ipseteviinamarjade mesise 1óhnaga.Kui nende paevad olid tais igapae- vaseid aske1dusi,ei kiusanud nende hinge aja rusuv paine, haabumise ja kadumise ha11óud. Nii tegid nad ajast enda1etooriista tema enesevastu, arugi saamata, et tege1iku1t olid nad tema orjad . Kinnisi1mi pógenesid nad aja eest, arvates ise, et nad teda targasti kasutavad. Ajaratast hoog - sa1tringi ajades 1isasidinimesed oma aastate1ekoormat, teenides kavalat ja kóikvóimsat isandat. Aeg ei nóudnud inimeste1tpa1ju - i.iksnesendaga teed kaima kutsus ta neid ning e1asnende sammude rutust.
Kord, uhel sombusel sugispaeval, kui karjus keetis oma onnis parasjagu tee tarvis vett, tuli Vooras. Karjus ei olnud tem a tulekut marganud ja nuud Vooraslihtsalt seisissealtema ees,luitunud holmad voo vahel ja lAM8AKARJUS JA AEG
laup paikesest must. Voora pihkudes olid kogu maailma aastad, kuud, ood ja paevad. "Hea karjus, anna vasinud randurile juua, sest ma olen kaugelt tulnud ja veetilkagi pole mu huuled tundnud juba palju paevi. Anna mulle juua." "Juua pead sa saama, hea teekaija." Ja karjus ulatas Voorale kruusi aurava teega . Ta ei tundnud seda meest. Kui too oli joonud, kusis lamba- karjus: "Mu isand , sa oled vist kaugemalt mehi, su nagu pole siitkandi inimese oma." "Jah, ma tulen kaugelt, kuid see kant pole mulle tundmatu," utles Vooras ning istus lave korvale pingile. "Ma olen see, kellele kuulub koik siin vananevas maailmas, nii ka siinne kant. Nae, rohukors vorsub ja sirutub ahnelt paikese poole ning on tais elu. Aga tuleb palav suvi ja juba ta narbub ning kaob sinna, kust ta kevadel tuli. Jargmisel aastal ei maleta teda keegi. Voi ehitatakse maja - algul on ta tugev, savi pusib kindlalt seinasja ei tee tuul ega vihm talle midagi. Aga laheb mooda moni aeg ja maja laguneb ara. Voi sunnib laps - ta opib kondima ja hakkab avali silmi maailma avastama , aga juba ta vasib sellest, ehitab enda umber tinase muuri ja ehib seda kogu oma elu - varsti on ta vana att ning sureb , . et teda unustataks. Aga isegi taevalaotuses ei ale midagi, mis mind ei tunneks. Ei saa paike ohtul paistma jaada ega taevatahed samasseseisu sugisel nagu suvel. Pole midagi selles maailmas, mis mulle ei kuuletuks. Ma lukkan liikvele koik rattad ja teen neile rajad , ma annan inimestele nende rahutuse ja naitan, kuidas selle eest pageda. Asjad siin ilmas liiguvad minu naidatud teed mooda ja tana, kuna sa mulle juua andsid, tahan ma sulle head teha." "Hea isand, sinu lahkus on suur, kuid minu soovid pisukesed," utles lambakarjus. " Haljas rohi lojustele ning lonks vett kuivanud kurgule on koik, mida ma vajan." Vooras aga ei jatnud: "Ma kutsun sind endaga kaasa. Kai minuga teed ja ma naitan sulle, kuidas sa void saada rikkaks ja lugupeetud meheks, kelle sonal on kaalu kulas ja kelte kojas votavad leiba linna voimukandjad. Tule mu teekaaslaseksja ma opetan sulle kogumise kunsti, ma juhatan sind linna, kus kojad on joukad, kus koik aidad on vilja tais ja kus rauga paevad mooduvad muretult. See on linn, mille elanikud oskavad aega kalliks pidada, nad on joukad ja nende kohud ei riidle nendega. Uhtki vaest seal pole ning kerjust ei nae kuskil. Sellesselinna tahan ma sind
juhatada ." Lambakarjus heitis Voora poDle uuriva pilgu ja silitas motlikult oma sugavmusta habet. Siin Dli keegi, kelle jutt oli magus ja lubadused suured. Uudishimu arkas karjuse sudames. Oma meelerannakutel Dli ta kulas- tanúd paljusid linnu, kuid sellist, mille tanavatel poleks uhtki kerjust ja mille aidad oleks koik vilja tais, polnud ta nainud. Ta oli tuttav lugematute inimeste elusaatustega, Dli kohanud oma nagemustes palju rahulolevaid mehi ja naisi, kuid nende rahulolu Dli alati riailine. Tarvitses neil jaada AIVARJORGENSON
ilma maisest varast ja nad istusid tuhas ning niisutasid teetolmu oma pisaratega. Ta ei olnud kohanud kedagi, kelle paevade korjamise t66 annaks teadmise maailma aravoitmisest. "Su jutt on ilus ja linn, millest sa raagid, erineb koikidest, millest ma kuulnud olen. Aga iitle, hea isand, kuj kaugel on su tootatud linn?" "See linn on kaugel, tee sinna laheb labi paljude orgude ja iile paljude merede , kuid sa ei pea muretsema - minu seltsis m66dub teekond ruttu. Kui sa kaid minuga ja teed, mida sulle utlen, ei pea sa muret tundma." "Ja mis on see,mida sa tahad , et ma teeksin?" "Oh, teekonnal tuleb ette nii mondagi. Aga kuj sa minci hasti kuulad , ei juhtu sulle mingit onnetust. KulI on mul moned tujud, millega sa pead arvestáma." "Tujud?" "Jah. Naiteks tuleb sul monikord minci koormana seljas kanda. Voj tuleb mul tahtmine sind nagu saaklooma taga ajada - siis pead sa minu eest pogenema. Vahel istun ma su sudamel. Vahel on mu samm kiire, siis jalle aeglane, sellega pead sa arvestama. Ja viimaks - sa pead leppima sellega,et ma ei lase sind hetkekski silmist. Hommikuti me arkame vara ja ohtul heidame hilja magama. Meie puhkehetked on liihikesed - sa ju moistad, et seda on vaja, kuj me tahame ruttu parale jouda." Vaevumargatav naeruviirg jooksis ule lambakarjuse nao. Jarsku oli ta taibanud, kellega on tal tegu. Seeoli Aeg, inimeste isand, seesama,kes pani inimesi nende pisukeste ja suuremate soovide ning tahtmiste varal end orjama. Karjus otsust~s Aja vagevust proovida. "Hea Vooras, su jutt on meeldiv mu korvadele ja linn, millest sa koneled, oleks hea eluase nii sulle kuj mulle. Ma tulen sinuga kaasa." "Lahme siis." Karjus jattis teejoomise pooleli, sidus v66 v66le ning laks Vooraga ule magede. Esimese paeva sammusid nad korvuti ning vahetasid harva mone sona.Vooras kaskis karjusel hoida pilk kindlalt teerajal, mis magede nolvadel ussina kaugusse lookles ning homsesse suundus..:Nad laksid vaikides, nende jalad vajusid pahkluudeni tolmusesseliiva. Ohk oli raske. Karjus keskendus rajale, kuid tema vaim laotas oma tiivad laiali. Vaimus nagi ta lisaks sellele rajale ka koiki teisi maailma radu , nii neid, mida kaiakse iga paev, kuj ka neid, mis olid sajandite eest rohtu kasvanud. Ta nagi radasid ja neil kondivaid inimesi, tundis onnevarinat koos nendega, keda tee tegi vabaks, aga ta tundis ka raskuse koormat koos nendega, keda tee rusus. Ta tajus lahkujate valu, paralejoudjate roomu, hulkurite juubeldust alatisest teelolekust. Koik kunagi elanud teekaijad said korraga osaks lambakarjusest- seda oli ta oppinud magedelt. Mehed peatusid alles siis, kuj pimedus kattis maed ja edasi minna enam ei nainud. Vaikides votsid nad leiba, otsisid kivi pea alla, tombasid kuueholmad ule silmade ning uinusid magama. 06 oli pikk ja unenagusid tais. Kuid juba puhte ajal ajasVooras end jalule. Kui ta enda umber vaatas , LAMBAKARJUS JA AEG
ei uskunud ta oma silmi: nad olid samaskohas, kust olid eelmisel piieval reisi alustanud. Kahtlustades piidles ta lambakarjust. See magas rahuli- kult, niigu kuuesiilu sees. Vooras ajas ta iiles, nad raputasid unepuru kuuelt, sidusid sandaalid jalga, votsid saua kiitte ja asusid teele. Vooras oli terve piieva tujutu, jagas karjusele jiirske korraldusi, lasi tal kOTcimaha jiiiida ning endale sada sammu tagapool jiirgneda, kOTcijiille kiisutas karjuse kondima kaugel enda ees.Keskpiieval kiiskis ta karjusel end seljas kanda. Karjus talus koike kannatlikult ning leebe ilme tema niio!t ei kadunud ka koige kumavamatel hetkedel. Ta oli teel, kuid samas ka iira , endiselt kangastusid tem a silme ees lugematud maailma teed, radade algused ja lopud. Endiselt elas ta liibi koikide maailma teekiiijate motteid ja tundeid. Seeranci kulges ruumis, kuid karjuse vaim viis ta riindama ka ajas - ta kondis koos inimestega, kes olid elanud sadu aastaid tagasi. Miilestuski neist oli maa pealt kustunud, ammu tallasid nad taevaseid radu. Karjuse teekaaslasteksolid kaupmehed ja vagabundid, pillimehed ja kiisitoosellid, riiiitlid ja kuningate kiiskjalad, maadeavastajad ja mui- dugi miigikarjused. Ta kiiis nendega hommikuviirskuses ja keskpiievases leitsakus, sajus ja piiikeseloosas. Ta oli oma rajal, aga samas rajalt iira. Kui . Vooras teda konetas ja talle korraldusi jagas, tiiitis karjus neid teenistus- valmilt, kuid tema vaim kiiis oma radu. Ta muutus ise riinnuks, igaveseks ja katkematuks riinnuks, mille algus ja lopp on iihesainsas kordumatus sammus, iihesainsas jiiljes. Óhtul, kui piiike oma punase silma uduste miigede taha peitis, mehed peatusid. Nad olid joudnud samassekohta, kuhu eelmiselgi ohtul. Sona- tult heitsid nad tiihtede alla pikali ning sonatult andsid end une voimusse. Kolmanda piieva hommikul olid nad jiille teekonna alguses. Vooras vaatas lambakarjust kahtlustavalt - ta siidamesse kerkis aimdus, et mingil viisil on seelihtne mees, kes talle sonakuulelikult jiirgnes, teda iile trtlmbanud. Kuidagi oli karjus temalt tema viie votnud - aeg ei liiinud enam edasi ja oli keskelt murdunud nagu oksaraag. Sestapei niiinud nad teetolmus ka oma eilseid jiilgi. Seeoli raske piiev: Vooras lausa lendas mooda rada, vaevalt puudu- tasid tema kerged tallad teed, vaevalt jiitsid nad teetolmu jiilgi. Karjus aga piisis Voora kannul, ei jiiiinud sammugi temast maha, sama kerge oli tema samm, sama nobe tema astumine. Kuid ohtuks olid nad ikka samas kohas kus eelmistelgi piievadel. Nende riided olid tolmust ja higist rasked, jalad paistes. Sonatult andsid mehed end une voimusesse, ja kui nad hommikul leidsid end taas tee algusest, ei suutnud Vooras viha ja nordimust varjata. 00, milline pettumus! 00, milline vaev! "Niiiid liihevad meie teed lahku," iitles Vooras lambakarjusele, pigis- tades sooniste sormedega oma kuueholma. /ILiihed srna paremale, .~iis liihen mina vasakule, liihed srna vasakule, siis liihen mina paremale. Uhe tee peale me kiiima ei mahu./I /IHea isand, aga kuidas jiiiib siis rahulolevate linnaga?/I kiisis karjus AIVAR JURGENSON
tillatust varjamata. "Kas sa s5id ara oma s5nad , miska sa minci sinna juhatada "Karjuslubasid?" ei pea minu tile naerma - sa naed ju ise, et me oleme kolm paeva teel olnud, tana on neljas hommik ja me oleme samas kohas, kust me oma fandu alustasime. Meie tee ei ale endale jarge kasvatanud. Sest vaata - lugematuid inimesi olen ma oma elu jooksul rahulolevate linna viinud ning lugematuid juhin ma sinna ka edaspidi, ent see on esimene kord, mil teekond keeldus kasvamastja iga hommik jai eilsekshommikuks. Iga kOTcion kaidud tee kaijate jalge all pikkust kogunud , aga seekord mitte. Mine niiiid koju. Ma tulen aasta parast tagasi, siis on tee uus ja me proovime uuesti. Aga praegu - mine koju!" Nii lausus V55ras, v5ttis kepi katte ning laks tagasi vaatamata alla
orgu. Karjus seisis veel m5ne hetke justkui aru pidades, siis hakkas temagi astuma . Kaugele tal minna ei tulnud, sest ktila oli siinsamas lahedal. Ta laks koju, seal5hkus koldest veel kuumust. Ta leidis, et tee polnud kruusis veel jahtunud, ta istus ja j5i selle rahulikult 15puni. Ta oli ara olrtud vaid
hetke. Elu laks edasi. Talv mè>è>dus, saabuskevad,ja kui maektiljed hakkasid noore~t rohust haljendama, ajas karjus loomad magedesse - nii nagu alati. Onnistatud olid tema tè>è>d ja paevad, tihtki looma ei saanud temalt metselajad ega haigused, kaTi sigis ja kasvas joudsalt. Siigisel ajas karjus loomad kiilla tagasi ning elas vaikselt oma onnis. Siis iihel paeval oligi Vooras jalle seal. Karjus laks talle vastu, mehed vahetasid kombekohase tervituse "Aastaning laksid onni. on mè>è>das. - Saju maletad,ma lubasin tagasitulla ja ntitid olen ma siin. Aeg on teele asuda." llma pikemata kiirustas V55ras karjust endaga kaasa tulema . Karjusel aga polnud kiiret. Rahulikult tegi ta koldesse role , pani paja tiles ning hakkas teed keetma . Kui tee valmis, pani ta kruusid lauale ning v5ttis "Heaistet. isand, aasta on mè>è>dunud ja minu isu rahulolevate linna naha pole enam nii suur." "Kas sa ei tule?" kiisis V55ras. "Ei." Karjus heitis Voorale t5sise pilgu ning jatkas: ,;K5iki maailma linnu on minu silm nainud, kuid sinu rahulolevate linna nende seaspole. Su jutt on ilus ja ma tean, et lugematud inimesed on sinuga teed kainud. Ma tean, et mu ktilas pole peremeest, kes sinuga ei randaks, kellega sa praegugi teel ei oleks. Kogu oma elu kaivad nad sinuga kaasas,kuigi nad ktilast valja ei lahe. Kas pole tosi?" "Ma pakun sulle head kaupa," titles V55ras, kui oli aru saanud, et karjus temaga kaasa tulla ei taha. "Head kaupa, iitled sa? Ehk maletad, kui ltihikeseks jai meie teekond pplmisel korral? Mida head on sul mulle pakkuda?" LAMBAKARJUS JA AEG
Saabuskevad ja karjus l1iksj1ille loomadega m1igedesse.Siis tuli suvi, selle j1irel sugis ning karjus tuli j1ille kulla tagasi. Ta kuulas kula uudiseid, sai teada, kes oli vahepeal sundinud, kes sumud, kes oli endale uue aida ehitanud ning vilja t1iis kuhjanud. Aga ta ei r1i1ikinud neile Ajast ega ,sel~est,kuidas ta temast vóitu sai. Nii moodusid aastad. Igal kevadel viis ta karja m1igedesseja igal sugisel tuli karjaga taas kulla. Tema hoole all kari kasvas ja ta ise ei vananenud uldse. Igal sugisel k1iis Aeg teda kulas kiusamas, kuid alati pidi ta pettunult lahkuma . Sest karjus ei tahtnud temaga kaasa minna. Ja nU vahetusid sugupólved ja ajad, aga karjus viis kevadel ikka karja m1igedesseja tói sugisel taas alla ning vananemist ta ei tundnud. Ainult seda oli ta t1ihele pannud , et Ajale olid kortsud n1ikku
tulnud.
~