Moodne Kunst (0)

Jüri Gümnaasium
MOODNE KUNST
Õpimapp
Koostaja : E….
Klass: 11R
Jüri 2013

1.Moodne kunst

Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud . Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga , tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism . Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure.
17 saj arhitektuur . Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase. Esimene metallist ja klaasist hoone valmis 1851. Aastal Londonis kristall palee. Eest vedaja oli sellel Prints Albert . Põles mingis tulekahjus ära 1931ndal aastal. Teine kuulus metall valmis samuti maailma näituse jaoks 1889 aastal. Kõrgus on 320m, 3 platvormi. Ehitamiseks kasutati 15 000 metall detaili. Euroopat edestasid kiiresti arenevad 19saj lõpus ameerika ühendriigid, siis valmisid esimesed pilvelõhkujad. Funktsionalistlik suund ja mitte funktsionalistlik suund. Frank Lloyd Wright
Kunstnike kohta täpsemalt:

• Ernst Barlach.Alustas keeramikuna, tegeles ka graafikaga. Skulptorina valmistas monumente Põhja-Saksamaa linnadesse. On kujutanud esimese maailmasõja koledusi. Lõpetas oma elu enesetapuga, kuna pandi keeld peale tema tööle ja ta tööde esitamisele, hitleri võimule tulekuga.
  
• Henry Moore. Valmistanud mitmeid monumentaal skulptuure, tema järjest enam hakkas vormi lihtsustama ja tema töödele iseloomulik tunnus on läbiv auk. Figuure kujutas pool lamavas asendis.
  
• Constantin Brancusi. Oli rahvuselt rumeenlane, kujutas sama töid/pilte erinevas materjalides puidus, kivis paberil jne.
  
• Frank Lloyd Wright . Ameerika arhitekt kes oli ise õppija. Projekteeris ühe pere elamuid, mis olid hästi liigendatud, et igasse ruumi valgus paistaks. Sobitas kokku kivi, betooni ja klaasi. Võttis kasutusele ka nurgaaknad.
  

2.Ekspressionism

Erinevalt fovistidele ei taotlenud ekspressionistid ilu vaid rõhutasid sisu. 1905 asutasid noored kunstnikud Drestenis kingsepa töökojas kommuuni , et demonstreerida põlgust ja protesti enesega rahul olevat kodanluse ja tema kultuuri vastu. Rühmituse nimi- Die Brucke ehk sild . Rühmitus korraldas näitusi, mida saatsid skandaalid ja andsid välja aastaraamatuid ehk almanahhe. Rühmituse tuntuim liige Ernst Ludwig Kirchner . Saksamaal tegutses ka teine rühmitus Ber Blaue Reiter- sinine ratsanik. Tegutsesid Munchenis. Loomingus kajastusid ka I MS koledused . Värvid olid räiged ja porised. Ekspressionismile tegi lõpu 1933 Hitler , kes kuulutas ekspressionismi mandunud kunstiks ja tuli hävitada.
Ernst Ludwig Kirchner
Aastal 1901 alustas Kirchner arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas 1905. aastal diplomiga.
Aastatel 1903– 1904  õppis ta Münchenis joonistamist ja maalimist, samas jätkas ka arhitektuuriõpinguid sealse tehnikakõrgkooli juures.
Aastal 1915 kutsuti Kirchner sõjaväeteenistusse, kus ta kaua vastu ei pidanud. Järgnevad kaks aastat taastus ta sanatooriumites. 1917. aastal emigreerus ta Šveitsi, kus asus elama Frauenkirchi Davose lähedal.
Aastast  1931  oli ta Preisi Kunstide Akadeemia liige, kuid kui ta 1937. aasta paiku avaliku põlu alla pandi ja tema looming Saksa muuseumidest eemaldati, nõudis akadeemia tema tagasiastumist.Ernst Ludwig Kirchner lõpetas oma elu enesetapuga.
Tema maalid:

• „Marcella" ( 1910 )
  
• "Autoportree modelliga" (1910)
  
• "Berliini tänavastseen" (1913/1914)
  
• "Autoportree sõdurina" (1915)
  

“Marcella“

3.Kubism

Kubistid tõid maalikunsti kollaaži. Kubism on üks omapärasemaid kunstivoole, mille mõjud kestsid kohakuti 1960-ndateni. Eestis 1920-ndatel aastatel. Kubismi eeskujuks oli Euroopasse toodud neegri skulptuurid ja Paul Cezanne tööd. Kubism taandab kõik esemed lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks. Selle järgi sai ka nime ''kuubi kunst '' ehk kubism. Maailm, mille kubistid lõid oma maalidel on rahutult nurklik ja tahuline. Selle stiili loojaks P. Picasso . ja G. Braaque. Nende põhimõteteks oli, et kunstnik ei pea maalima olemasolevat tegelikkust vaid looma uue tegelikkuse, mis allub kunsti reeglitele. Kubistid püüdsid jäädvustada ühel maalil üht ja sama eset erinevatest külgedest. Värvidest eelistati kahvatult pruune ja halle toone, millele kohati lisati rohekast või tuhmi sinist . Kubismi tekke aasta 1907., kui Picasso maalis '' Avignoni neiud''.
Pablo Picasso
Pablo sündis José Ruiz y Blasco ja María Picasso y Lópezi perre esimese lapsena. Tema täisnimi oli Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso.
Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi  Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid asetBarcelonas. Sellal toetas teda  Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta elama Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid.
Peale Esimest maailmasõda muutus Picasso radikaalseks patsifistiks. Suurkunstnik ei võtnud osa Esimest maailmasõjast,  Hispaania kodusõjast ega isegi Teisest maailmasõjast ainuüksi patsifistlikel printsiipidel. Peale Esimest maailmasõda austas ta kõrgelt kommunistlikku elulaadi, olles ise äge  kommunist . Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on "Guernica", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust.
Peale Teist maailmasõda astus Pablo Prantsuse Kommunistlikku Parteisse. Kuigi partei  kritiseerimine  Stalini juhikultuse ümber jahendas kunstniku suhtumist kommunismi, sellest hoolimata ei hüljanud ta oma nägemusiideoloogiast kui ühest riigikorrast. 1962 sai ta lojaalse kommunismipooldajana ka Lenini rahupreemia.
skulptuur „naise pea“
maal „woman with flower“

4.Futurism

Futurism tekkis Itaalias 1909, millal anti välja esimene manifest, kus propageeriti tehnika arengut, kiiret elutempot ja usku tulevikku. Nimetus tuleb itaalia keelsest sõnast ’’ futuro ’’, mis tähendab tulevikku. Manifeste levitati rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. Maalidel püüti jäädvustada liikumist mingis ajavahemikus nagu filmis üksteisele järgnevaid kaadreid. Futurism on kubismi kaasnähtus Itaalias. 1911 toimus esimene futuristide ja kubistide esimene ühisnäitus. Futuristid üritasid jäädvustada linnamüra. Futuristid maalisid ka abstraktseid töid. Futurism lõppes 1915. Futurismile lähedane suund tekkis Venemaal ja seda nimetati lutšismiks, mis tulenev venekeelsest sõnast ’’lutš’’.
Giacomo Balla
Giacomo Balla sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta
tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist
kolis Balla Rooma , kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja
illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898 . aastal oli Veneetsias tema
esimene näitus ning järgnevatel aastatel käis see näitus mööda erinevait linnu, nagu
näiteks Berliin , München ja Rotterdam. Giacomo Ballat mõjutas suuresti Marinetti, nii et
Balla hakkas ka futuristlike teoseid looma. Ta võttis oma eesmärgiks kujutada valguse
levimist , liikumist ja kiirust. 1910. aastal hakkas Balla disainima mööblit ning riideid .
Esimese maailmasõja ajal oli Balla ateljee kogunemiskohaks noortele kunstnikele, kuid
maailmasõja lõppedes lõppesid ka kogunemised. Kuulsaimad tööd on „Lamp ja kuu” ja
„ Koera ja keti dünaamika”.
“Koera ja keti dünaamika“
Gino Severini
(7. aprill 1883-26 veebruar 1966)
Severini sündis vases peres Itaalias. Tema isa oli kohtunik ja ema õmbleja. Ta õppis kuni 15
eluaastani Cortona Tehnika Koolis, kuni ta eksami tulemuste varastamise eest koolist välja visati.
Mõnda aega töötas ta oma isa juures. 1899. Aastal kolis ta koos emaga Rooma. Seal laevanduses
sekretärina töödates, näitas ta esimest korda huvi maalikunsti vastu. Patrooni abiga asus ta kunsti
õppima. Ta lõpetas õpingud kahe aasta pärast, kui patron lõpetas tema toetamise.
Aastal 1990 kohtus ta kunstnik Umberto Boccioniga ja Giacomo Ballaga. Nendelt sai Gino
inspiratsiooni. Kogu karjääri jooksul avaldas peale oma maalide veel olulisi esseesid ning
raamatuid. Tema töödest said omakorda inspiratsiooni Georges Braque , Juan Gris , Amedeo
Modigliani ja Pablo Picasso
Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion.
Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi
väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja
tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja
eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat , dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene
maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid
uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega.
Severini hülgas futurism ning leidis enda jaoks neo-klassitsismi. See on traditsioone elustav
suund. Samuti on teda veel huvitanud kubist ning divisionism.
Tema tähtsamateks teosteks on:
1) Harlekin- Familie -1922-1923
2) Commedia dell 'Arte -1958
3) Armored Train in Action-1915
4) Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf- 1912
5) Sea Dancer -1914
“Sea Dancer“

5.Dadaism

Tekkis 1916 Šveitsi linnas Zürihis. Nime tekkeks on 3 versiooni. Esiteks rühmituseks 1 juhtfiguure vastas pidevalt da-da. Teiseks, et suvalisest raamatust suvaline leht lahti ja sealt. Kolmas, et dada tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobust. Dadaistid ei olnud ainult kunstnikud, vaid kirjanikud. Dadaistid pidasid kõige suuremaks kunstnikuks juhust. 1 tuntuim dadaist on Marcel Duchamp . Teine mees , keda dadaistidega seostatakse , on juudi päritelu vene kunstnik Marc Chagall. Sündis Valgevenes.
Marc Chagall 
Marc Chagall sündis 7. juulil 1887. aastal Vitebskis. Marc Chagall oli vene-prantsuse
maalikunstnik ja graafik . Kunstihariduse omandas Chagall Peterburi Kunsti Akadeemias.
1910-1914 viibis kunstnik esmakordselt Pariisis. Pariisi sai talle väga kalliks Mesipuu rajoon,
kus ta ka elas ja kus tulid ta parimad mõtted. 1914 naasis Venemaale. 25. juulil 1915 abiellus
Marc Bellaga. 1918 sai Chagall teate, et on valitud Vitebski piirkonna kunstikomissariks.
Venemaal rajas ta kunstikooli ja kunsti muuseumi. 1923. aastal naasesid Marc ja Bella
Prantsusmaale. Sellel perioodil polnud ta maalikunst nii muljetavaldav nagu oli enne sõda. Ta
elas Orleans ’i avenüü ateljees. Kuuldes uue sõja puhkemisest põgenes Marc oma perega
1941. aastal Ameerikasse. Ameerikas tegeles Chagall lavadekoratsioonidega. Chagalli
abikaasta Bella suri Ameerika perioodil 1944. aastal. Kolm aastat peale seda naases Chagall
Prantsusmaale, kus ta ka uuesti abiellus. Ta teine naine oli Valentine Brodsky. Marc Chagall
suri 28. mail 1985. aastal Saint-Paul-de-Vence’is.
“Bouquet of Flowers“
“ Circus“
Marcel Duchamp
Marcel Duchamp (sünninimega Henri-Robert-Marcel Duchamp; 28. juuli 1887 Blainville-Crevon – 2. oktoober 1968 Neuilly-sur- Seine ) oli prantsuse-ameerika kunstnik.
Duchamp sündis Ülem-Normandias kultuurihuvilises peres. Tema emaisa Emile Nicolle oli maalikunstnik ja graveerija ning kodu oli tema töid täis. Pere 7 lapsest suri üks noorelt, aga neli said kunstnikuks: lisaks Marcelile veelmaalikunstnik  Jacques Villon (1875–1963),  skulptor  Raymond Duchamp-Villon (1876–1918) ja maalikunstnik Suzanne Duchamp-Crotti (1889–1963).
Marcel lahkus kodust 10-aastaselt ja õppis oma vanemate vendade eeskujul järgmised 7 aastat Rouenis  Corneille ' lütseumis. Ta polnud väljapaistev õpilane, välja arvatud matemaatikas ja joonistamises.
Tema varased tööd on postimpressionistlikus, kubistlikus ja fovistlikus stiilis. Koolis õppis ta ka klassikalist joonistamist ja katsetas selleski stiilis. Tema kõige mõjukam õpetaja oli siiski tema vanem vend Jacques.
Duchampilt pärineb mõiste " ready -made", mis tähendab, et tehases valmistatud asjad oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst. Duchampi 1917 loodud tööd "Purskkaev" loetakse sageli esimesekspostmodernistlikuks kunstitööks.
Ta kasutas pseudonüümi Rrose Sélavy. See nimi tekkis 1921, kui Man Ray tegi hulga fotosid , millel Duchamp kandis naiserõivaid.
Duchamp oskas hästi malet mängida. 1925 kogus ta Prantsusmaa meistrivõistlustel males pooled punktid (+3 -3 =2) ja teenis sellega meistersportlase tiitli. Ta jätkas võistlusspordis kuni 1933. aastani, mil taipas , et päris tippu ta males ei jõua, ning hiljem tegeles malega vähem, eelistades kirimalet ja tegutsedes maleajakirjanikuna. Maletajana eelistas ta hüpermodernseid avanguid, näiteks nimzoindia kaitset.
Juunis 1927 abiellus ta autotöösturi tütre Lydie Sarazin-Lavassoriga. Jaanuaris 1928 abielu lahutati, sest Duchampi sõnul ei suutnud ta rohkem kanda abieluga kaasnevaid kohustusi ja piiranguid. 1954 abiellus ta Alexina Sattleriga ja see abielu jäi püsima kuni Duchampi surmani. Duchamp sai 1955 USA kodanikuks.
“purskkaev“

6.Sürrealism

Sürrealism on moodsa kunsti šokeerivaim suund. Tegelikult leidub sürrealistlike sugemeid juba 15. Sajandi kunstis. Sürrealistid seadsid oma eesmärgiks esile manada inimese alateadvuses peituvaid ürgseid pimedaid jõude, tundeid ja instinkte, mida inimene ise endale tunnistada ei taha. Sürrealistid otsisid rahvaga koostööd. Sürrealismi saab jagada kaheks: looduslähedane- seda iseloomustab unenäoliste elementide kasutamine ja tõetruu kasutamine ja väga täpne teostus . Salvador Dali- sürrealismide isa. Hullude või laste joonistustele sarnased tööd. Esindajad J. Miro ja Y. Tanguy .
Salvador Dalí
11. mai 1904. oli Hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres, Prantsusmaa Figueresi linnas.
Dalí kunstitalent avaldus varases eas. Esimest korda õppis Dalí joonistamist 10-aastaselt. Debüütnäituse korraldas ta 14-aastaselt.
1919. aastal, 15-aastasena, asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust nagu Goya, El Greco , Michelangelo jt. Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti , Voltaire 'i ja Nietzsche teoseid.
Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel.
Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal kohtus ta luuletaja Federico García Lorca ja filmilavastaja Luis Buñueliga. 1926. aastal visati ta aga akadeemiast välja, kuna väidetavalt keeldus ta eksamitel osalemast. Samal aastal oli tema esimene reis Pariisi, külaskäik Picasso juurde.
1920-ndate lõpus pöördub ta sürrealismi juurde. 1931. aastal valmivad esimesed sürrealistlikud esemed.
1933 on tema esimene näitus New Yorgis ja 1934 esimene reis USAA-sse.
Dali naine Gala oli mehest 10 aastat vanem ja pärit Venemaalt. 1958 toimub Gala ja Dali kiriklik laulatus . Gala sureb 1982. aastal.
1939. aastal põgeneb Dali mobilisatsiooni eest Prantsusmaale Bordeaux 'sse. 1940. põgeneb koos Galaga Teise maailmasõja eest USA-sse
1942. avaldab ta autobiograafia "Salvador Dali salajane elu".
Pärast Teist maailmasõda elas ta New Yorgis. Aastal 1948 naasis Euroopasse, kus tema kunstimotiivides hakkas domineerima religioossus .
Kuulsamad maalid:
The Persistance of Memory, Salvador Dali (1931)
Ascension of Christ , Salvador Dali (1958)
Birth of a New World, Salvador Dali (1942)
René Magritte
René François Ghislain Magritte (21. november 1898 – 15. august 1967) oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte´i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes.
Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte’i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed , kuid ebaloogilises seoses. Magritte’i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud , munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega.
Teoseid: „Pildi reetlikkus“ (1928), „ Hoolimatu magaja“ (1927), „Punane modell “ (1934), „Ravija“ (1937).
“The son of man“

7.Abstrakstsionism

On kõige keerulisem moodsa kunsti vool. Tekkis enamvähem üheaegselt Venemaal ja Saksamaal. Venelane Vassili Kandinsky maalis 1910 esimese abstraktse maali, mida peetakse abstraktsionismi algusaastaks. Abstraktne kunst ei püüagi midagi kujutada. Kunsti loomiseks kasutatakse maalikunsti väljendusvahendeid. Eelkõige siis värvi, pindu, jooni, punkte. Need väljendusvahendid pidid väljendama kunstnike tundeid, meeleolusid ja seisukohti. Laiemalt levis 30ndatel aastatel. Teine suurem laine oli peale 2. Maailmasõda New Yorkis . Hilisemal ajal arenes abstraktsionism edasi kolmes suunas:

paneb rõhku selgete geomeetriliste kujundite kasutamisele ja kaalutletud kompositsioonile (siit arenes 1960 op-kunst).

Iseloomustavad kaunid värvid, fantaasia ja luuleline meeleolu.

Kunstnikud loobusid igasugusest teadlikust teose ülesehitusest. Nende töid iseloomustavad ebamäärased värvilaigud, jõulised pintslilöögid ja paksud/krobelised värvipinnad.
Kunstnikud, kellest kirjutama peab: Vassili Kandinski (kohustuslik), Kazimir Malevitš , Paul Klee ja Piet Mondrian (valikulised).
Vassili Kandinsky (1866-1944)
Oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal. Aastatel 1886 –1892 õppis ta  Moskva Ülikoolis õigusteadust, 1896. aastal siirdus Münchenisse, kus õppis Anton Ažbe kunstikoolis, hiljem ka F. von Stucki käe all. Aastal 1901 võttis ta osa kunstirühmituste  Phalanx  ja Der Blaue Reite rasutamises.1900ndate alguses kihlus ja abiellus ta Gabriele Münteriga, nad lahutasid 1914. Aastal 1910 maalis ta esimese abstraktsionistliku kunstiteose. Aastatel 1918–1921 oli ta  Bauhausi  professor. Aastal 1933 siirdus ta Prantsusmaale.Tema loomingus on palju kasutatud geomeetrilisi kujundeid.
Op- kunst
Arenes välja abstraktsionismi esimesest suunast . Op- kunst kasutab ära erinevate geomeetriliste kujundite ja värvikontrastide mõju inimese silmale ja loob optilisi petteid.
Victor Vasarely
Victor Vasarely sündis 1906. aastal Lõuna-Ungaris Pécsi linnas. Lapsepõlve veetis ta aga Piestanys (praegune Slovakkia ) ja Budapestis. Pärast keskkooli lõpetamist kavatses ta õppida arstiteadust, kuid kunsti vastu oli huvi suurem. Ta õppis ateljeekoolis, kus tutvus oma tulevase abikaasaga. 1930. aastal reisisid nad Pariisi ja jäidki sinna, hiljem kolisid Arcueili. Juba 1933. aastal ilmusid kunstniku töödesse mustvalged kontrastid ning tiigri- ja sebramustrid. Vasarely oli tugev teoreetik – ta tundis ilmselt hästi pilditaju psühholoogiat, seda, kuidas liikumatu pilt ja muster võib hakata inimese silmades liikuma. Samuti püüdis ta geomeetriliste kujundite abil luua kahemõõtmelisel pinnal ruumilisuse illusiooni.  
Victor Vasarely tähtsus kasvas mõõtmatult, kui 1960. aastate keskel tekkis opkunsti liikumine. Ta lasi oma kujundeid isegi vaipadesse kududa ja üldse püüdis viia opkunsti avalikku ruumi. Vasarely suri 1997. aastal Pariisis. Ametlikel andmetel on tema sünniaastaks 1908, nagu on kirjas ka Eesti Entsüklopeedias. Seega peaks sel aastal tähistama tema sajandat sünniaastapäeva. Nüüd on aga selgunud , et ta tegelik sünniaasta on hoopis 1906 – ta olevat ennast kaks aastat nooremaks valetanud.

8.Pop-kunst

Tekkis 1950. Aastatel , läbimurre oli 1964 Veneetsia Piennal. Sünnimaaks on USA. Tekkepõhjuseks on abstraktsionismi süüdistamine peenutsemises. Vastukaaluks pakuti igapäevaste tarbeesemete ja linliku elulaadi kujutamine. Ameerika popi motiivideks on suurlinna miljöö, massikultuuri nähud, neoonreklaam, koomiksid, pop- iidolid . Taheti kunsti teha populaarseks laiadele rahvahulkadele. Tihti puudub piir maali ja skulptuuri vahel. Tööd tehti kas väga lohakalt või tohutult fotograafilise täpsusega. Kasutati siiditrükke. Tihti kasutatakse ka kollaaži.
Andy Warhol (1928- 1987)
 oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija . Tema vanemad olid russiini päritolu immigrandid. Perekond oli väga usklik .
Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963. aasta teos "Kaheksa Elvist" ja see müüdi 2008. aasta sügisel. Warhol on üks seitsmest kunstnikust, kelle teose eest on makstud vähemalt 100 miljonit dollarit.[1]
Claes Oldenburg (1929)
Ennekõike tuntud oma avaliku kunsti installatsioonide poolest. Tüüpiliselt väga suured replikad igapäevastest asjadest. Teise variandina olid tema tööd pehmetest igapäeva-asjadest.
Ta sündis Rootsi diplomaadi perre. 1936 kolis pere USA-sse, algul New Yorki , hiljem Chicagosse, kus ta lõpetas ladina kooli. Ta õppis Yale'i Ülikoolis aastatel 1946–1950. Pärast seda naasis ta Chicagosse, kus ta õppis Kunstiinstituudis direktor Paul Wieghardti käe all kuni 1954. aastani.
Samal ajal oma kunstniku poole arendamisega töötas ta ka Chicago uudistebüroos. Ta avas oma isikliku stuudio ja 1953 sai ta naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse. Tema esimene teadaolev müügitehing toimus Chicagos 57. tänaval Art Fairis, kus ta müüs viis eset koguhinnaga 25 dollarit. 1956 kolis ta tagasi New Yorki. Seal kohtas ta kunstnikke nagu Jim Dine , Red Grooms ja Allan Kaprow. Nende käest sai ta teatraalseid alternatiivseid ja abstraktseid ekspressionismi mõjutusi, mis said mõjutavaks tema loomingus.
Tema loomingus on olnud kõige meeldejäävamad ehk kolossaalsed skulptuurid. Hoolimata tööde suurusest on neil suhtluslik omadus. Üks sellise interaktiivsuse näidetest oleks n-ö "pehme" huulepulk . See kuju kukuks kokku kui sellesse ei pumbataks pidevalt õhku juurde. 1974. aastal see disainiti ümber alumiiniumi, algselt Caterpillar ratastel olnud kuju pandi vertikaalselt tankiroomikutele. Originaalselt oli kuju installeeritud Beincke Plazale Yales, aga hiljem viidi Morse Kolledži kohtuaeda.
Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles naeruvääristamist ja neid naeruvääristati ja salati maha, enne kui neid hakati võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. 1960. aastatel osales ta mitmes popkunsti liikumises ja tegeles niinimetatud happening -kunstiga, mis oli tolle aegne  performance  kunsti üks tegevaimaid voolusid. Ta andis iseenda loomuinguline nimeks "Ray Gun Theatre ". Tema esimene abikaasa (1960–1970) Pat Muschinski, kes aitas tal õmmelda tema paljusid "pehmeid" skulptuure, oli pidev esineja tema performance kunstis. Tema jultunud tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt niši oma kunstielus ja siis alles sai selle najal kuulsaks , mis kestab tänase päevani. Lates 1976. aastast teeb ta koostööd Hollandi/Ameerika popkunstnikuga Coosje van Bruggeniga. Nad abiellusid 1977.

9.Naivism

Naivismi loojad on inimesed, kellel pole reeglina kunsti haridust, nad on enamasti kunsti harrastajad, kes on alustanud maalimist pensioni põlvest. Mõnikord on naivismi nim ka primitivismiks. Need kunstnikud kujutav oma maalidel mälestusi lapsepõlvest, või eksootilistest paikadest. Puudub perspektiiv ja figuuride anatoomia kujutamine on vigane . Värvid on kaunid ja puhtad, ei segata värve ja maalitakse väga detailselt.
Paul Kondas (31. märts 1900 Uue-Põltsamaa vald, Pauastvere – 7. august 1985 Viljandi) oli eesti maalikunstnik, naivist.
Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 1921–1923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas  Valgas  õpetajate kursustel pedagoogikutse ning alates 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana.
Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust. Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali.
Paul Kondas elas Viljandis Hiire ja Oru tänava nurga peal asuvas suures kivimajas teisel korrusel. See maja hävis 1943. või 1944. aastal. Ta töötas Viljandis Valuoja koolis. Oskas mängida viiulit. Andis eratunde oma kodus, kus käisid peale tunde õpilased õppimas lisaks koolikursusele veel lisateadmisi joonistamisest ja viiulist . Olevat olnud lahke, pakkus teed ja võileiba. Peale 50. aastat asus elama Tartu tänavale, Koidu tänava nurgast vasakut kätt teise majja, kus ta elas surmani. Armastas fotografeerida. Välimuselt oli keskmise kasvuga, tumedapäine, hiljem hallipäine. Elas üksi
„Suplevad naised“
„Maasikasööjad“
Niko Pirosmani
Niko Pirosmani õige, sünnipärane nimi on Nikolaz Aslanis dze Phirosmanašvili. Ta sündis 1862 . aastal Kahheetias Mirzaani külas tavalises talupojaperes. Kui Niko oli kaheksa-aastane, suri tema isa, seejärel ka ema ja vanem vend. Niko pidi kannatama puudust ja elama rasket elu, kuid see ei murdnud tema vaimu. Püüd ilu poole püsis tema lapsehinges ka hoolimata sellest, et tal jäigi kooliharidus saamata. Ta ütles, et „minu pintsel maalib iseenesest" - loomeiha oli Pirosmani jaoks loomulik. Ta hakkas maalimist õppima rändkunstnikelt, kes maalisid söögi- ja joogikohtade silte. Mõne aja pärast õnnestus tal avada dekoratiivkunstitöökoda, kuid mitmesugustel põhjustel ei toonud see kuigi palju sisse. Pealegi huvitas kunstnikku vaid maalikunst. Ta töötas ööd ja päevad läbi, luues naiiv-primitivistlikus maneeris trahterite, söögimajade, lõbustusasutuste silte, pilte linnaelanike elust, samuti maastikupilte, natüürmorte, pilte loomadest. Kõhule ja rahateenimisele Niko palju ei mõelnud. Thbilisi linnas, kus ta veetis suurema osa oma elust, öeldi Phirosmanašvili kohta, et ta hõljub pilvedes. Ta ise kinnitas, et ta näeb pühakuid... Ei ole teada, kas tema liigutusi suunasidki pühakud, kuid ilmalikus elus Pirosmanil edu ei olnud - ta suri 1918. aastal nälga ja puudusesse. Kõrtsisiltide maalimisest saadav tulu kadus, kui kehtestati kuiv seadus. Kuid Niko pildid hakkasid tunnustust võitma veidi enne tema surma, kui kunstnike seas hakkasid levima kuuldused Pirosmani talendist. Võib-olla sündis Niko Pirosmani looming tõepoolest kahe maailma piiril; vaimu maailm oli talle juba eluajal omasem.
Pirosmani lõi oma siira, naiiv- poeetilise maailmanägemisega ülevas ja pidulikus vaimus teoseid, mille tegelaskujud on seesmiselt dramaatilised, kuid väliselt rahulikud ja romantilised ; neil ei puudu konkreetsed elulised tunnused. Phirosmanašvili plastilised ja väljapeetud vormiga teoste iseärasuseks on selgepiiriline ja staatiline, tihti mitmeplaaniline kompositsioon (tegevus toimub justkui mitmes ajas korraga), range ja vaoshoitud koloriit , mida ilmestavad üksiku väikesed eredad värvilaigud. Kunstniku kodukohas - Tsitheltskaro rajooni Mirzaani külas - on asutatud tema majamuuseum .
„Näitleja Marguerite“