eelarve. 47. Milleks on vaja tarkvara elutsükli mudelit? Elutsükli mudel tekkis projektijuhtide abistamiseks projekti haldamisega seotud tegevuste objektiivse pildi saamisel, projekti haldamise otsuste tegemisel, tehniliste projektiotsuste tegemisel, riskide minimiseerimiseks jne. 48. Tarkvara elutsükkel Tarkvara läbib oma loomise käigus kuus generatiivse elutsükli etappi: 1) nõuete formuleerimine ja analüüs 2) projekteerimine 3) kodeerimine ja üksikosade katsetamine 4) katsetamine ja osade ühendamine tervikuks 5) vastuvõtu katsetused 6) kasutamine ja hooldus. 49. Kaskaadmudeli omadused Kaskaadmudel eeldab, et paralleelselt nõuete analüüsiga ja projekteerimisega toimub ka nende etappide tulemuste kontrollimine prototüübil. Iga elutsükli etappi lõpus peab valmima dokument selle töö tulemustest koos hinnangutega ja tarkvara hindamise grupi heakskiiduga.
McClellandi motivatsiooni tõukejõud on: saavutamine, sotsiaalsus, võim ja kompetentsus. Atributsioonid omistamised. Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha. Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias. Emotsionaalse käitumise osad sündmus, sündmuse kodeerimine, hinnang, füsioloogiline reaktsioon, tegutsemisvalmidus, emotsiooni väline avaldumine, regulatsioon. Põhiemotsioonid hirm, üllatus, rõõmus, kuri, vastikus, kurbus Emotsioonide otstarve hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv
ühiskondlike ootustega?). (vt Bolton) Miinused: kahjustab suhteid, hirm kaotada positsioon (vt Bolton) Teabe vahetamine Erinevaid definitsioone: · Informatsiooni, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel · Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon · Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) · Efektiivne kommunikatsioon kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid: Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver'i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood-Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on "ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja)
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.S...
Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda varasemate reaktsioonide ja minevikus toimunud interaktsioonide tulemuste meenutamine 5
Küpsetatud liha,eriti linnuliha Lihatooted; ka kastmed, puljongid Piimatooted 5 Munatooted Kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuumtöötlemiseta, st. keetmata või küpsetamata. Toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua. Toidud , mida peale kuumutamist hoitakse T* üle +10või alla +60 Toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine, vahustamine või mõni muu mehhaaniline töötlus. SÄILIVUSTÄHTAJA KODEERIMINE Säilivustähtaja märkimine aitab tootjatel, realiseerijatel ja tarbijatel olla kindel toidu ohutuses ja kvaliteedis. NB! Mitte keegi peale tootja ei tohi muuta kuupäeva, mis on märgitud tootel. KÕLBULIK KUNI Märgitakse kiirestiriknevatele toiduainetele, mis võivad muutuda ohtlikuks tarbijale ( nt. lihatooted, valmistoidud). NB! Toiduainete müümine peale märget ,,kõlbulik kuni" + kuupäev on seadusega keelatud. PARIM ENNE
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid ....
13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. keele funktsioonid: · vastatstikune sõltuvus ehk interdependents · ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon · sõltumatus ehk kontsellatsioon Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..."
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu ...
naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitus on aluseks aistingute ja tajude tekkele.Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: · Sensorist e retseptorist · Aferentsetest juhteedest · Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest
eelnevalt fikseeritud. Siin on keeruline saada võrreldavaid vastuseid ja tulemusi klassifitseerida, samade sõnadega on võimalik anda erinevaid maailmavaateid edasi. Tulemusi ei saa üldistada suuremale elanikkonnale. Võimalik on intervjueeritava mõjutamine suunavate ja spontaansete küsimustega. Intervjuud võib kasutada: --- aruteluks enne mingi teema käsitlemiseks; isiklike kogemuste jagamiseks; oma seisukohtade esitamiseks. Salvestatud intervjuud kodeeritakse. Kodeerimine tähendab andmete interpreteerimist, mis juba osaliselt on andmete sorteerimine seega analüüs. TÖÖINTERVJUU EELDATAVAD KÜSIMUSED Isiklik informatsioon CV - vanus - abieluseis - üldine tervis - hariduskäik - spetsiaalsed kvalifikatsioonid (nt. toiduhügieen) Kutse- ja töökogemus - Mis tööd teete praegu? - Millega tegelete oma töös? - Milliseid teisi töid on teil olnud? - Mis teile meeldis teie töös kõige enam? - Mis teile üldse ei meeldinud
naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitus on aluseks aistingute ja tajude tekkele.Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: Sensorist e retseptorist Aferentsetest juhteedest Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest
fraasi piiril pikem paus kui süntagmade vahel 4. Ütlus- lausung, lausungirühm, iseloomustab mõtte terviklikkus NB Segmentide piirid muutuvad Kõne vs Keel · Individuaalne *Sotsiaalne · Psühhofüsioloogiline *Psüühiline · Väljendab mõtet *Omab tähendust · Suhtlemisviis *Suhtlemisvahend · Kodeerimine ja dekodeerimine *Kood · Reaalne toiming · Ajas lineaarne *Teaduslik abstraktsioon * Olemas samaaegselt Suuline kõne (kuulamine, kõmelemine) Milleks eristada keeleüksusi ja kõnesegmente: · lugemisel= üleminek keeleüksustelt kõnesegmentidele kõnekeelest kirjakeelde, ei pruugi kokku langeda Raske: a) foneem-silbiks häälikanalüüsil peab laps jagama sõna segmentideks, et teha häälikanalüüs, peab minema üle häälikutasandile
Aistingute tekke ja psühhofüüsika teoreetiline põhjendus Energia Stiimul Retseptor Meeleelund Füüsika Psühhofüsioloogia/ Psühhofüüsika Füüsikaline protsess Füüsikalis- keemiline protsess retseptoris Stiimulenergia levik Stiimulenergia kvaliteedi ja intensiivsuse sensoorne kodeerimine edasikandeks Aferentsed juhteteed Kesknärvisüsteem Aisting Psühhofüsioloogia Psühhofüüsika Neurofüsioloogilised Psühholoogilised protsessid protsessid Stiimuli kvaliteedi ja intensiivsuse Elektrokeemilised subjektiivne kodeerimine närviprotsessid
keda uurija (ekspert) suudab või soovib valimisse kaasata. Mugavusvalim, lumepallimeetod mõõtmisvahendi koostamine (otsimine) ehk meid huvitatavate tunnuste koostamine; Olemasoleva vahendi kasutamine, täiendamine või uue koostamine mõõtmismeetodi valik ehk andmete kogumise meetod; Otsene kontakt (vestlus, paberkandjal küsitlus), telefon, e-kiri, tavapost Andmete kogumine Andmete kogumine, kodeerimine jms, sisestamine, korrigeerimine. 12 Andmete töötlemine Statistiline töötlus, analüüs (interpretatsioon), uuringu väärtustamine, publitseerimine (esitamine). Iga etapp kasutab ja vajab umbes kolmandiku uuringu ressurssidest. Meie tegeleme matemaatika kursuse raames kolmanda etapiga. Andmete analüüs ja töötlemine Kui tõenäosusteoorias eeldasime, et jaotusparameetrid on teada ja ennustasime, mis katsel
Lisaks ka negatiivid ja topelt- negatiivid. Suunavad küsimused, suletud küsimused. Ajaline vahe sündmuse ja küsitlemise vahel. 8. Millised hindajapõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (estimator variables) Stress, relvafookuse efekt, enesekindlus, alkoholi ja narkootiliste ainete mõju. 9. Mis on peamised isikute vale identifiseerimise põhjused? Halb kodeerimine esmasel tunnetamisel/tajumisel. Seda võib põhjustada halb nähtavus (halb valgustus, lühike kestus, kaugus). Täpsus väheneb, kui isikut on halvasti näha, nägemise aeg on lühike ja relva olemasolu. Tähelepanu on samuti oluline, kui seda pole, siis on raske hiljem ära tunda. (hindajapõhine) Vahel ei öelda tunnistajatele otseselt, et äratundmiseks esitamise reas ei pruugi olla teo toimepanijat. Segajad on halvasti valitud
või hävimiseks. Digiregistratuuri üleüldine kasutusse võtmine lühendab loodetavasti ka ravijärjekordi. Tervise infosüsteemi turvalisusele on pööratud väga palju tähelepanu. Olulised punktid sealjuures on : Kasutajate turvaline autentimine: ID-kaart, digi-ID ja mobiil-ID Andmete jälgitavus ja läbipaistvus: on võimalik jälgida, kes ja millal patsiendi andmeid vaatas. Andmete kodeerimine: reaalsed isikuandmed on asendatud süsteemisiseselt kokkulepitud koodiga Andmebaasis olevate andmete krüpteerimine: ketta varguse või andmete ebaseadusliku kopeerimise korral ei ole andmetest võimalik informatsiooni kätte saada Kesksüsteemis pidev seiere: aitab välistada, et meditsiinitöötaja ei vaataks patsiendi andmeid, kes ei ole temaga seotud Kõikide ülalnimetatud turvaameetmete koosmõju ei taga küll absoluutse turbe saavutamist, kuid
28 liikmesriiki (De facto 1951, de jure 1992) b. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) - Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil. Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 164 liiget (2016). Peakorter Genfis. c. Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) - Asutatud 1952 kui Tollikoostöö Nõukogu, praegune nimi alates 1994, liikmed 182 tolliadministratsiooni, peakorter Brüsselis. Kaupade kirjeldamine ja kodeerimine. Tolliprotseduuride lihtsustamine ja harmoniseerimine jne d. Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC WBO) – Asutatud 1919. Töötab välja rahvusvahelise kaubanduse norme ja ühtlustab tavasid (tarnetingimused, tüüplepingud). Üle 7000 ettevõtte rohkem kui 120-s riigis, rahvuslikke organisatsioone 96 (sh Eesti, vt icc- estonia.ee) e. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD) - ÜRO allorgan, mille eesmärgiks on aidata kaasa arengumaade integreerimisele
piirata infot algklassides mõttekas esitada infot nii visuaalselt kui verbaalselt (kuuldavalt) võiks mõelda ka muude meelte kasutamisele õppimisel Eelnevate teadmiste ja konteksti mõju materjali tajumisele · Tajumine on kompleksne ja aktiivne protsess, mis sõltub välisest materjalist (seega ka õpitavast), inimese eelnevast kogemusest ja eelteadmistest, ent ka emotsioonidest ja mõtlemise tasemest. · Tajumine ja info kodeerimine on selektiivne ja interpreteeriv protsess Selektiivne pööratakse tähelepanu osale näitajatele Interpreteeriv pannakse juurde rohkem kui otseselt tajutav · Õppimisel on tähtis, missuguseid kogetavaid tunnuseid tajutakse objektidena ja missuguseid nn üldise foonina, mida peetakse rohkem oluliseks ja mida vähem oluliseks. Sellest jaotusest sõltub õpitava hilisem meeldejätmine ja interpreteerimine.
Foneetika tegeleb kõneloome- ja tuvastusega ja akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ül on luua selline süsteem, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maaima keelte häälikulisi ressursse. (Artikulatoorne foneetika e kõneloome uurimine, akustiline foneetika e kõnesignaali analüüs, auditiivne e tajufoneetika e kõne tuvastamine) Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe. Üldistatult viis etappi: 1. Sõnumi kodeerimine - mõte, mõistestamine (sõnumi tähendusesituse kujutamine vastavalt mõttele)ja keelendamine (tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi) 2. Sõnumi tootmine - neuraalne ja füsioloogiline tegevus (artikulatoorne foneetika). Põhisagedus - tajutava helikõrguse keskseim omadus (mõjutab ka rõhu asetust); Fonatsioon - häälekurdude tegevus; võnked annavad energia, mille abil neelu,
subjektiivne ajamõõde (aju eesosa - ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa). Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. - Amneesia - ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus (puudub protseduuriline mälusüsteem). 22 Mäluprotsessid: 1) salvestamine ehk kodeerimine (процесс или система запоминания) 2) meelespidamine ehk säilitamine 3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить. Objektiivne organiseeritus - õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud. Subjektiivne organiseeritus - ise leiame mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida.
mõõtühik. Tähistatakse B. Kilobait, megabait, gigabait, terabait, petabait(inimmälu hulk), eksabait, zettabait, jottabait. Kõik on eelnevast 210 korda suuremad. St 1 MB = 1024 kB. Sest see on lähim kahe aste tuhandele. Võib teatud kontekstis olla ka 1000 korda suurem, st 1 MB = 1000 kB Arvuti RAM üldiselt 4,8,16,32 GB, mobiil 4 GB. Ülejäänud SSD tüüpi mälu. Tähtede ja sümbolite kodeerimine – Peavad olema tõlgitud kahendsüsteemi arvudeks. Olemas erinevad koodisüsteemid: • ASCII (American Standard Code for Information Interchange) – Iga sümboli kodeerimiseks on 1 bait, tabelis on 28=256 erinevat sümbolit. – Algses versioonis (1963) oli 7 bitti, st 127 sümbolit – Laiendatud tabeli osa võib olla erinev. • EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code)- IBM võttis kasutusele.
Tõesta, et eksisteerivad z, u nii et Vanaisa(z,u) "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A Claude Shannon MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina mitmesuguste komponentide kokkupaneku, s.t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. Neid komponente võib klassifitseerida - näiteks - järgmisel viisil: Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured "valmiskomponendid", näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks Teegid ehk libraries Priorities for software development Three main consumers of time and effort:
· Genoomis asub info ("retsept mitte sai") · Geneetiline info kajastab 20 amiinohappest ehituselemendi kasutust valkude loomiseks · Genoomis on ainult 4 "erinevat tähte" 20 AH kirjeldamiseks miljardite eluvormide loomisel · Uusi "infolauseid" on kombineeritud viimased 3 miljardit aastat DNA · Kahekordne ahel · Adenine= A · Thymine= T · Guanine= G · Cytosine= C · A on paaris T · C on paaris G Pärilikkuse info kodeerimine Transkriptsioon ja translatsioon · Geeni info mahalugemine transkriptsioon (DNA-DNA; DNA- RNA) · Info kvalitatiivne teisenemine (valgu süntees) - translatsioon · 20 amiinohapet · kolmekaupa 4 lämmmastikalust ehk 43 = 64 kombinatsiooni · Koodon = triplet · Molekulaarbiokeemia keksne dogma* - Valgust ei saa kodeerida DNA'd, s.t. Informatsioon ei liigu ,,tagurpidi" DNA'st saab teha DNA'd (DNA replikatsioon), RNA'd
meeskonnaga, suureneb lojaalsus, väheneb kaadrivoolavus ja konfliktid. 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise käigus antakse edasi enda ideesid, arvamusi ja seisukohti. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Efektiivne suhtlemine suurendab töörahulolu. Kahepoolne suhtlemine: - Idee ilmumine - Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm - Edastamine – valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis - Vastuvõtt – kui seda ei toimu, on sõnum kadunud ja suhtlemist ei toimu - Dekodeerimine – teabe muutmine arusaadavaks - Heakskiit – kui vastuvõtja on sõnumist aru saanud, on neil võimalus see heaks kiita või tagasi lükata - Teabe kasutamine – suhtlemise eesmärk, vastuvõtja võib infost loobuda, täita
piiratud. 2) Kommunikatsioon esineb vaid olevikus. Minevik pole oluline ja tulevik on tähtis vaid oleviku jätkumisena. 3) Vorm ja tehnika on teate sisust olulisemad. Need kolm tunnust rõhutavad mudeli konkurentsivõimet, aktuaalsust/põgusust ja objektiivsust/neutraalsust. · 4.mudel retseptsioonimudel (meedia diskursus, kodeerimine ja dekodeerimine) Võib mõista kui käsitlust lähtuvalt paljudest erinevatest vastuvõtjatest, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. See mudel seostub rohkem kultuuriga kui sotsiaalteadusega (algus semiootikast, diskursusest jms). Mudeli põhiomaduseks on tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise käsitlemine vastuvõtjast lähtudes. Meediateated on alati avatud ja mitmetähenduslikud ning neid interpreteeritakse vastavalt
TJ M MM FI ITTJ KV 3.2.1 3.2.2 3.2.3 3.2.4 3.2.5 3.2.6 3.2.7 R E S S U R S I L I S E D A L L S Ü S T E E M I D ( 3.2 ) JOONIS 6.6. JUHTIMISSÜSTEEMI DEKOMPOSITSIOON · JUHTIMISSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE 75 · JUHTIMISÜLESANNETE KODEERIMINE · MAJANDUSNÄITAJATE KODEERIMINE NÄITED 6.7. PÕHIMÕTTELISED JUHTIMISSTRUKTUURID 1) RIVISTRUKTUUR - JOONIS 6.2 EELISED: · LIHTSUS · AINULT ÜKS KÕRGEMALSEISEV ORGAN · JUHT SAAB INFOT AINULT VAHETULT ALLUVALT PUUDUSED: · PUUDUVAD HORISONTAALSIDEMED · JUHT PEAB TEADMA KÕIK · OPERATIIVNE DOMINEERIB STRATEEGILISE ÜLE · EBAKOMPETENTSED OTSUSED 2) FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JOONIS 6.3 EELISED:
lühiajaline mälu. Hiljem ongi paljudes samalaadsetes uurimustes selgunud, et oimusagaral ja vaheajul (eriti talamusel) on eriline roll just hiljutiste sündmuste, üksikepisoodide ja omaduste sidumisel ühtseks tervikuks ning selliste terviklike mälupiltide talletamisel pikaajalisse mällu. 5 Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust
uurijal on piisavalt aega ja ressursse selle teostamiseks • Näide 1: tahan uurida Narva elanike suhtumist kohalikku demokraatiasse? • Näide 2: Tahan uurida Narva volikoguliikmete suhtumist kohalikusse demokraatiasse • Uurimisdisain – BA-töö hindamise olulisim alus Uurimistöö etapid II: andmekogumine Pilootuuring Uurimisinstrumendi ja valimi kohendamine Andmekogumine Uurimistöö etapid III: andmete analüüs Andmete kodeerimine. Andmete redutseerimine ehk (koondamine) Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne.
Ülevaated(reviews) 4.Infotöö, dokumentatsiooni praktika liigitamine,indekseerimine,tõlked jms. 1958 a II Rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents toimus Washingtonis. Konverents oli eelkõige võimalus uute uuringute ja uuendustega erialal avalikkuse ette tuua. Püüti prognoosida teadusliku informatsiooni tulevikku. Ettekannete pealkirjades oli palju tulevikus olulisi märksõnu: kasutajate vajadused; kirjanduse kasutamine; hindamine, efektiivsus; kvantitatiivsed ülevaated; kodeerimine, arvutid; mehaaniline tõlge, keeleteadus; masinotsing; infootsing; jne. Füüsik Robert Fano (MIT) andis konverentsil ülevaate oma unelmate infosüsteemist: ta ei soovinud otsida fraasilise päringu alusel, vaid tahtis süsteemi, millele saaks näidata relevantseid dokumente (lähtudes tema probleemist/vajadusest) ja küsida süsteemilt veel selliseid dokumente. Konverentsil oli ka H.P. Luhni KWIC esitlus. Paljudele oli see esimene võimalus näha arvuti kasutamist infotöös 19
– Tahetakse koguda informatsiooni edasiste uuringute kavandamiseks Olulised, uuringu teemaga otseselt seotud küsimused algusesse Üldised küsimused enne konkreetseid Personaalsed küsimused, ebamugavad küsimused – lõpus Anda võimalus lisada kommentaare, lisada oma arvamus (kui variantides seda pakutud ei olnud) Avatud küsimuste vastuste töötlemisel tuleb kasutada sama lähenemist, nagu poolstruktureeritud intervjuu korral: kodeerimine, kategooriate otsimine. Küsimuste tüübid, mida tuleks vältida: • Ühes küsimuses mitme asja küsimine • Küsimuses juba etteantud vastused Intervjuu – puudused/lahendused • Intervjueeritavad võivad anda sotsiaalselt sobivaid vastuseid (O’Connor, 2006) • Intervjueeritav ei pruugi mäletada õigesti vanu asju • Osa asju võib kõnes (ja ka n. tõlkes) kaduma minna (Yin, 2003) • Selle vastu soovitakse kasutada andmete triangulatsiooni Valiidsus:
Tööde struktuur Ehitusprojekti paremaks mõistmiseks jaotatakse töö manipuleeritavateks osadeks, komponentideks. Teinekord jaotatakse projekt ka allprojektideks, kui projekt koosneb mitmest suurest osast (nt kahe kõrvuti oleva korterelamu ehitus). Komponendid jaotatakse aga eraldi töökogumiteks ja üksiktöödeks. Sellise süstemaatilise jaotuse tulemusena moodustub hierarhiline struktuur, kus igal komponendil on oma spetsiifiline identifitseeriv kood. 4.2.2. Ehituskulude kodeerimine Kodeerimissüsteem peab haarama kogu ettevõtte juhtimissüsteemi, selliselt et igat eelarvestatavat ehitusprojekti oleks võimalik võrrelda eelnevalt eelarvestatud objektidega. Kood on aga lühimeetod kandmaks olulist informatsiooni mingi objekti või elemendi kohta. Iga objekt või element, mis on seotud koodiga on läbi selle seotud ka maksumusega. Koodide funktsioonid: Universaalne nimi, mis identifitseerib elemendi
Veepuudusel, kui suureneb osmootne rõhk, produtseeritakse ADH-d rohkem ning uriini hulk väheneb ja osmootne rõhk normaliseerub. Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni ja vähendab diureesi. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meelelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine, töötlemine ja edastamie kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund on valdavalt anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks
Kiire. Jäik. 2. Teadliku kontrolli režiim – sooritust kontrollib tsentraalne protsessor/tähelepanu süsteem. Veakindlam. Paindlikum. Aeglane. II. Skeemiteooria (Sellen & Norman, 1992): Libastused: *Viga kavatsuses, *Viga skeemis , *viga aktivatsioonis, *Viga Nägemistaju Distaalne stiimul – keskkonnastiimul. Vastuvõtmine – füüsiline energia Transduktsioon – energia muundamine. Proksimaalne stiimul – retseptori stimuleerija Neuraalne töötlus – keskkonnastiimul. Kodeerimine – tähendus Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Tähelepanu (ei ole psüühiline protsess)on valiku protsess antud hetkel tajutavate stiimulite hulgast, mis võimaldab teadvustada ainult osa stiimulitest. Seotud mõisted: Virgus, Kontsentratsioon, Valikulisus, Kontroll. Tähelepanu – filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...
.argireaalsusest Kommunikatsioon kui kajastamise ja tähelepanu protsess sisaldab mitmeid lisatunnuseid: avalikustamine niipalju kui üks võidab, niipalju teine kaotab. Avalikustamise mudeli jaoks eksisteerib kommunikatsioon üksnes olevikus. Avalikustamine on asi iseeneses, lühiajalises perspektiivis neutraalse väärtusega ja sisuliselt ilma tähenduseta. Need jooned rõhutavad -konkurentsivõimet, aktuaalsust, objektiivsust, neutraalsust Meedia diskursus, kodeerimine ja dekodeerimine: retseptsiooni mudel. Kriitiline perspektiiv, .4 vastuvõtja, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. Seotud vastuvõtu analüüsi väljakujunemisega. Tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise .käsitlemine vastuvõtjast lähtudes Dekodeeritud tähendus ei pruugi sageli ühtida kodeeritud tähendusega, dekodeerimine võib võtta .hoopis erineva suuna kui soovitud
*Cultural Studies *ideed LeviStraussilt, Hoggartilt jt *probleem ideoloogia k üsimus *ideoloogia ei tööta nagu sirgjooneline propaganda (loosungid, otsene) *SH loogika selline loogika sobib aint diktatuuri riikidele, vaid kapitalismi riikidele * keeletasandi erinevused, n üansside kaudu toimub propaganda *Halli keskne väide inimesed ei t õlgenda neile antud kultuuritekste ühteviisi, kaob ära ettemääratud aspect *ideoloogia toimumine kommunikatsiooni suhe 2 aspketi: a. kodeerimine b.dekodeerimine *3 faktorit: saatja s õnum vastuv õtja *sõnumi kodeerimine teataval viidil ning eeldus, et see võetakse ka teatud viisil ka vastu *probleem on selles, et vastuvõtjal on omad kaalutlused *3 tõlgenduse viisi: a. dominant reading selle k äigus saadaks kood kätte nii nagu seda mõeldakse 45 b.oppositional reading inimene saab aru, et talle tahetakse mingisugust ideoloogilist sõnumit öelda, aga inimene on valvel, ei usalda seda sõnumit,
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Kas sellisele käitumisele on õigustusi? Mitteteeniduslik käitumine sõltuvusse asetav. Panen kliendi sõltuvusse oma tujust, soovist, rumalusest jms. Agressiivne kehakeel+verbaalne (nt närvilised liigutused). Eirav e emotsioonitu. Alistuv nt alaealisele alkoh. müümine. 45. Millest koosneb suhtlemisahel ja millised võivad olla teenindamist mittevõimaldavad suhtlustakistused? Suhtlemisahel: sõnum sõnumi edastaja sõnumi vastuvõtja sõnumi kodeerimine (sõnumi väljendamine sõnade v kehakeele abil) ja dekodeerimine (sõnumi lahtimõtestamine vastuvõtja poolt) müra, suhtlemistakistused tagasiside, suhtlemise edukus. Suhtlemistakistused nt keelebarjäär (paluda rääkida aeglasemalt telefonis, silmast silma rääkimine); kesskkond (taustahelid, teised in-d). 46. Mida peab teenindaja tegema ja silmas pidama et suhtlusprotsess hästi õnnestuks? Arvestama suhtluspartneri isiksusega + teab suhtlusahela koostisosi ja etappe
Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine Hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks. Äärmuslikkus Hindaja on kas liiga leebe või range. Eelarvamused Hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on. KORDAMISKÜSIMUSED 14 8. mai 2010. a. 11:00 1. Nimetage vähemalt viis suhtlemisprotsessi elementi. Info allikas - koostab sõnumi. Info vastuvõtja - mõtestab sõnumi lahti Kodeerimine ja dekodeerimine - info tõlkimine keele või mõnda muusse märgisüsteemi. Sõnum - idee või mõte, mida dekodeeritakse Kanal - kanalite vahendusel edastatakse sõnumeid Müra - keskkonnas esinevad nähtused, mis takistavad sõnumite liikumist mööda kanaleid. Tagasiside - reageering sõnumile Kompetentsid - neid mõjutavad keeleoskus, isiklik taust ja kultuur. 1. Millest sõltub suhtlemiskanali valik? Sobiva kanali valik sõltub olukorrast:
· Valimiraami identifitseerimine (nimekiri üldkogumi elementidest või liikmetest, kes üldkogumis esinevad) · Valimimeetodi paikapanek (juhuvalim või mittejuhuvalim) · Valimi suuruse paikapanek (kui palju elemente või liikmeid peab valim sisaldama et see oleks esinduslik). 385. Andmetöötlus ja analüüs 386. Andmetöötluse etapid: · Ankeetide ja andmete kontroll (kui palju on ankeete tagastatud ja kas need on korralikult täidetud) · Andmete kodeerimine (nt vastaja 1; küsimus nr 1 ja vastus 3 (nt pole rahul) · Andmetesisestus · Andmete kaalumine (sõltuvalt uuringu küsimusest kaalutakse millised vastajad on kõige tähtsamad oma vastuseid andes meile ja tuuakse nad esile) · Andmeanalüüsi meetodi väljavalimine (ühemõõtmeline statistika (keskväärtus, mood, sagedus jne); mitmemõõteline statistika (regressioon, dispersioon, korrelatsioon jne) 387. Uuringutulemuste esitamine 388. Uuringuaruannete struktuur:
põhimõttel, mõlemad osapooled püüvad rhuldada teise huvisid, avameelne ja aus arutelu, sobi kui on piisavalt aega ja tulemus tähtis. 29. Suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid.192 Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine. Igasuguse suhtlemise puhul on kaks osapoolt: edastaja ja vastuvõtja. Informeerimise protsess: 1. Saatja- enne informeerimist tuleb kaaluda edastatava teabe tähtsust ja eesmärke. 2. info kodeerimine tähendust kandvasse märgikombinatsiooni, sümbolite keeled. Tulemuseks on sõnaline (verbaalne) või mitteverbaalne teade. Valitud vorm oleneb sidekanalist. 3. sidekanaliks võib olla isiklik kohtumine, telefonikõne, kiri või muu document, rühmakogumine jne. Vahetu suhtlemise ouhul on oluline ka mitteverbaalne väljendumine(kehakeel). 4. dekodeerimine saajale arusaadavasse vormi. 5. saaja- ilma temata kommunikatsiooni ei toimu. Hea teade arvestab saaja
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
meenutusvormi puhul rohkem informatsiooni, andsid nad rohkem ekslikku informatsiooni kui lapsed. On mitu põhjust, miks lapsed võivad olla mõjutatavad. Lapsed võivad kodeerida sündmuse kohta vähem informatsiooni kui täiskasvanud, näiteks kui neil on vähem efektiivsed tähelepanustrateegiad. Teine võimalus on see, et lapsed võivad informatsiooni hallata, kuid töömälu piirangute tõttu on nende informatsiooni kodeerimine vähem täielik kui täiskasvanutel. Sellised piirangud võivad tähendada, et lastel on mälus rohkem “lünki”, mida saab täita suunava küsitlemise tulemusel saadud informatsiooniga. segi kui lapsed kodeerivad informatsiooni, võivad nad seda kodeerida ainult nõrgalt, näiteks sellepärast, et neil on vähem skeeme ja vähem olemasolevaid teadmisi, millega nad võivad uut informatsiooni siduda.
Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole. Ülimaitsetundlik on inimene, kes tunneb maitset palju intensiivsemalt kui tavaline inimene. 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitse-tundlikkus
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1.Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja mis funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. Aitab käitumist jälgida, aitab mõista inimesi, aitab ennustada muutusi, aitab jälgida kogu organisatsiooni. Püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Seotd inimest käsitlevate sotsiaalteadustega. 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimub juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadelda organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast ehk allsüsteemist. Inimesed ehk sotsi...
Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele 7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude...
· Palk, hinne, linnaluba, auaste, avalik tähelepanu Emotsioonide omadused. Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: nendega kaasnevad · Muutused inimese füsioloogias · Muutused subjektiivses kogemuses · Käitumise muutused Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus) Emotsionaalse käitumise osad. Sündmus Sündmuse kodeerimine · Alandus, solvang,oht meelelahutus, Hinnang · Vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule Füsioloogiline reaktsioon Tegutsemisvalmidus Emotsiooni väline avaldumine: Näoväljendused, miimika, zestid Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) · Kultuurinormid 35. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus
37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras: · keeduvorstid ja küpsetatud tooted; · suitsutatud tooted (tugevamalt väljendunud soolasuse ja aroomiga); · soojendatud tooted, nagu näiteks pelmeenid, viinerid, sardellid. Erinevate piimatoodete hindamise järjekord: · TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI · JUUSTUD · JÄÄTIS 38. Proovide kodeerimine, kodeerimise eesmärk ja selle olulisus Teiseks võimaluseks on proovid kodeerida juhuslike kolmenumbriliste arvudega, et minimaliseerida juhuslikke kõrvalmõjusid. Proovide koodid on teada vaid sensoorse hindamise korraldajale. Proovide kodeerimisel võib numbrite asemel kasutada ka tähtede kombinatsiooni. Koodid võivad mõjutada hindamise tulemusi: number üks või täht A viitab paremale (loovad mulje parimast) võrreldes järgnevate numbrite või tähtedega.
Iseloomulik on süstemaatilised häälikute moonutused, asendused. Afaasia puhul ebasüstemaatiline häälikute segiajamine, asendamine, ringipaigutamine. Düsartria korral lisaks süljevoolu, hääle ja hingamispuuded, neelamisraskused. Tavaliselt on põhjuseks mingi närvisüsteemi häire, mis takistab kontrolli keele, kurgu, huulte või hingamislihaste töö üle. Düsleksia Arenguliselt ilmnev raskus lugeda soravalt. Häiritud on fonoloogiline töötlus, kodeerimine, infotöötluskiirus, visuaalse sümbolilise info kodeerimine (sh lühimälu protsessid), keeleline töötlus. Eristatakse 3 tüüpi: auditoorne, visuaalne, tähelepanust tingitud. Sageli esineb koos teiste arenguprobleemidega – düsgraafia (õigekirja häire: vahetavad kirjutamisel tähti, peegelkiri), düskalkuulia (arvutamise häire), ADHD. kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
