Tallinna Ülikool
Loodus- ja terviseteaduste Instituut
Organisatsioonikäitumise õppekava
Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma,
Hanna Havam,
Irina Zujeva
INTERVJUU UURIMISMEETODINA
Uurimisplaan Õppejõud:
Kadi Liik, MSc Tallinn
2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2
SISUKORD
SISSEJUHATUS .......................................................................
Error ! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................
Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS .........................................................
Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid ...........................................................
Error! Bookmark not defined. Meetodi kirjeldus ...................................................................
Error! Bookmark not defined. Valimi kirjeldus .....................................................................
Error! Bookmark not defined. Uurimuse protseduuri kirjeldus .............................................
Error! Bookmark not defined. Uurimuse tugevad ja nõrgad küljed. Enesekriitiline reflektsioon
Error! Bookmark not defined. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................
Error! Bookmark not defined. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 3
SISSEJUHATUS
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida ettevõtte X mentorlusprogrammi läbinud mentorite ja
menteede hinnanguid koostööle läbi kahe erineva suuna - mentorlusporgrammi juhi poolt
kokku pandud paarid ning ise kujunenud paarid.
Töö teoreetilises osas antakse ülevaade mentorlusest üldiselt ning põhjalikumalt
selgitatakse
ametliku ja
mitteametliku mentorlussuhte olemust.
Lähtudes uurimuse eesmärgist on töö empiirilises osas püstitatud kaks hüpoteesi ning
kirjeldatud uurimuse läbiviimise protseduuri. Lisaks kirjeldatakse meetodit, milleks oli
eesmärgistatud strukrureeritud intervjuu mentorlusprogrammis osalenud töötajatega.
Tuginedes töö teoreetilisele osale ning empiirika tulemuste analüüsile, saame teha
järeldused seoses programmi läbinud töötajate hinnangutega omavahelisele koostööle.
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 4
TEOREETILINE ÜLEVAADE
Järjest rohkem ettevõtteid mõistavad, kui oluline on mentorluse
temaatika organisatsioonile ning näevad selles kasu töötajate arendamisele ja pühendumisele (Bynum
2015). Organisatsiooni vaatenurgast on
mentorlus strateegiline arendustegevus, mille
kaudu on võimalik kujundada töökultuuri ning kiirendada algaja töötaja sotsialiseerumist ja
tema
isiklikku ja ametialast arengut (Poulsen 2013).
Hamilton ja Hamilton (2002)
uurisid mentorluse olemust ning selle
vajalikkust töökohas ja
ühiskonnas laiemalt. Nad vaatasid nii ajalugu kui ka ühiskondade arengut laste ja noorte
eluks ja tööks ettevalmistamise võtmes. Selgus, et tänapäevased mentorluspõhimõtted
tulenevad eel-industriaalsete ühiskondade laste kasvatusmeetoditest: vanemad
täiskasvanud õpetavad noori eluks ja ühiskonna toimimiseks vajalike tegevuste kaudu
panustama ühiskonda. Reaalsete tööülesannete täitmine õpipoisina
mentori kõrval loob
keskkonna, mis võimaldab omandada tööturul ja ühiskonnas üldiselt vajalikke
kompetentse. (Hamilton, Hamilton 2002)
Mentorlussuhe koosneb mentorist, kes on omal alal kõrgelt spetsialiseerunud ning jagab
enda teadmisi vähem kogenud isikuga (
mentee ), kellel on huvi konkreetses valdkonnas
kogemusi omandada. (Bynum, 2015) Parim mentorlussuhe sarnaneb pigem suhtele, mis on
vanema ja "täiskasvanud lapse" vahel, kui ülemuse ja alluva vahel (Chopra ja Saint
2017 ).
Mentorlusel on sarnaseid jooni sõprusega, nagu näiteks inimesest hoolimine, kuid see ei
ole kahe inimese vaheline sõprus. Kõige paremini saab öelda, et tegemist on
professionaalse tiimiga, kuna mentorlusel on sihid, mille poole püüeldakse koos. (Usova ja
Anderson 2016 )
Mentorlussuhet iseloomustab vastastikune
austus , usaldus, jagatud väärtused ja hea
kommunikatsioon. Ettevaatlik peaks olema menteede valikuga ning hoiduma
kandidaatidest, kelle ootus on, et
mentor ainsana sellesse õpiprotsessi panustab või
isikutest, kes nõuavad, et asjad kulgeksid nende tahtmise järgi. Head menteed iseloomustab
uudishimulikkus, organiseeritus, efektiivsus,
kohusetundlikkus ja pühendumus. (Chopra ja
Saint 2017)
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 5
Mentorlus ei garanteeri ametikõrgendust või mingi muu töö võimalust. Enamasti ollakse
keskendunud hetke olukorrale ja sellele, et mentee saaks arendada oskusi ja omandada
vajalikke teadmisi, et tulla paremini toime oma praeguses ametis. Selleks, et see
mentorlussuhe toimiks peab mentee saama vabalt küsida küsimusi ja arutada küsimuste üle
millest arusaamisega tal on probleeme. (Usova ja Anderson 2016)
Mentorlus jaguneb ametlikuks ja mitteametlikuks.
Ametlikud mentorlussuhted saavad
alguse organisatsiooni programmist, mille raames mentorile määratakse mentee ja
organisatsioon hõlbustab ja toetab nende omavahelist suhet etteantud aja jooksul.
Mitteametlikud mentorlussuhted tekivad spontaanselt ning ilma organisatsiooni
poolse sekkumiseta, enamasti vastastikuse tuvastamise, inimestevahelise
mugavuse ja sümpaatia
alusel. Ametlikud mentorlussuhted on algatatud ja kontrollitud kolmanda
osapoole poolt
(nt
organisatsiooni
poolt),
samas
kui
mitteametlikud
mentorlussuhted
on
iseorganiseerunud. (Menges 2016)
Ametlike mentorlusprogrammide kohta tehtud uuringud on näidanud, et need ei ole nii
efektiivsed kui mitteametlikud programmid. Põhjuseks on asjaolu, et ametlikus
mentorlusprogrammis puudub
osalejate vahel loomulik atraktiivsus (
Blake -
Beard , O'
Neill ja McGowan, 2007 tsit. Mengus 2016 järgi).
Eby, McManus, Simon ja
Russell (2000) uurisid organisatsioonide ametlikus
mentorlusprogrammis
esinevaid suhteprobleeme ja
leidsid , et ebasobivused isikupäras,
väärtustes ja tööstiilis olid enim levinud mentorluse probleemid nii menteedele kui ka
mentoritele. Sellised probleemid vähendavad mentorluse kasu; menteed kogevad rohkem
stressi, suureneb töölt ja mentorlusprogrammist lahkumise kavatsus, väheneb tööga
rahulolu tunne, esineb rohkem depressiivseid meeleolusid. (Eby, McManus, Simon ja
Russell 2000)
Et selliseid probleeme ametlikes mentorlussuhetes vältida, on oluline kasutada
mitteametlike juhendamissuhete eeliseid ning sobitada mentorid ja menteed omavahel
viisil,
et
nende
loomulik
atraktiivsus
oleks
sarnane.
Seega
on
ametlike
juhendamisprogrammide juhtidel oluline leida osalejate kokkusobitamiseks efektiivsed
kriteeriumid. (Mengus 2016)
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 6
Mentorite ja menteede
sobivus olulisust rõhutas ka Poulsen (2013). Sobivuse eesmärk on
luua mõlema poole jaoks võimalikult soodne keskkond õppimiseks. Arvesse tuleb võtta
mitmeid kriteeriume: osalejate isiklikud
profiilid , mida nad tahavad õppida, kuidas nad
soovivad areneda, nende
olemasolevad kogemused, haridustase,
elukutse , küpsus
(valmidus),
osalejate
asukoht
ja
transpordivõimalused
(näost-näkku
füüsilised
kohtumised), nende vastastikused suhted (eriti kui nad on tööl samas organisatsioonis).
Mentor ja mentee suhtlevad lihtsamini, kui neil on sarnane üldine arusaam sellest, mis on
õige ja mis on vale ning millised on olulised väärtused (karjäär, perekond, lapsed, võim,
staatus jms). On oluline, et mentorid ja menteed ei oleks omavahel organisatsioonis
ametlikult (hierarhiliselt) seotud. (Poulsen 2013)
Menges (2016) leidis oma uurimuses, et mentorite ja menteede isiksuse omadused on
olulised ja väärtuslikud
programmis osalejate kokkusobitamiseks. Täpsemalt on oluline
sobitada omavahel kokku mentorid ja menteed, kes mõlemad on avatud
kogemustele ja on
kohusetundlikud.
Selliselt suureneb menteedele pakutav psühholoogiline ja karjäärialane
toetus. Praktikas tähendab see, et programmi juhid peaksid
esmalt osalejatel paluma täita
isiksuse testid ja seejärel omavahel kokku viima mentorid ja menteed, kes on avatud
kogemustele ja on kohusetundlikud. Samuti on oluline mentorite ja menteede kohtumise
sagedus. Mida sagedamini mentori ja mentee omavahel kohtuvad, seda rohkem lõikab
mentee programmist kasu ja isikutevahelised erinevused on kergemini ületatavad. (Menges
2016) Kuna äri- ja akadeemilised projektid on oma
olemuselt mitmeid valdkondi hõlmavad
ning juhid on pideva ja järjest kasvava ajalise surve all, siis soovitavad Chopra ja Saint
(2017) jagada mentoritel ühe mentee õpetamise kohustust. Kaasmentorite olemasolu annab
menteele kindlustunde selle osas, kui peamise mentoriga ei peaks õppeprotsess sujuma, siis
on tal keegi, kellega alustatud teed jätkata (Chopra, Saint 2017).
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 7
EMPIIRILINE UURIMUS
Eesmärk ja hüpoteesid Uurimuse eesmärgiks on selgitada välja, millise mentorlussuhte, kas ametliku või
mitteametliku, juures hindavad mentor ja mentee omavahelist koostööst sujuvamaks.
Uurimuse tulemusel antakse organisatsioonile X soovitused, kuidas ja millistel alustel
kujundada edaspidi mentorluspaare.
Hüpotees 1: Mitteametlikes mentorlussuhetes olevad osapooled hindavad omavahelist
koostööd efektiivsemaks.
Menges (2016) leidis oma uurimuses, et menteed saavad kõige suuremat karjäärituge
nendelt mentoritelt, kelle nad ise on välja valinud. See avastus tõestab kui oluline on saada
menteedelt sisendit neile mentorite leidmisel.
Hüpotees 2: Mitteametlikes mentorlussuhetes
olevates mentorluspaarides esineb vähem
isikutevahelisi erimeelsusi.
Eby, McManus, Simon ja Russell (2000) uurisid organisatsioonide ametlikus
mentorlusprogrammis esinevaid suhteprobleeme ja leidsid, et ebasobivused isikupäras,
väärtustes ja tööstiilis olid enim levinud mentorluse probleemid nii menteedele kui ka
mentoritele. Sellised probleemid vähendavad mentorluse kasu.
Hüpoteesides on muutujateks: hinnang koostööle ja isikutevahelised erimeelsused (sõltuv
muutuja ) ning mentorluspaaride kujunemine (sõltumatu muutuja).
Uurimisküsimus:
Millise koostöö vormi, kas ametliku või mitteametliku mentorlussuhte puhul on koostöö
tõhusam ja erimeelsusi vähem?
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 8
Meetodi kirjeldus Lähtudes sellest, et uurimuse eesmärgiks on hinnata mentorlusprogrammis osalejate
vahetuid kogemusi, emotsioone ja hinnanguid omavahelise koostöö ja isikutevaheliste
erimeelsuste osas, siis kasutame uurimismeetodina kvalitatiivset meetodit. Kvalitatiivse
meetodi eesmärgiks on saada
terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka
kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid
seiku (Laherand 2008).
Kuna uurime väikest arvu inimesi, meie eesmärgiks on saada nende vahetuid kogemusi,
siis kogume andmestikku struktureeritud individuaalintervjuude abil. Struktureeritud
intervjuu annab võimaluse jälgida intervjueeritava käitumist ja küsimustele reageerimist
ning hiljem ka neid analüüsida.
Struktureeritud intervjuu küsimused sõnastame lähtuvalt hüpoteesidest ja toetudes
teoreetilistele lähtekohtadele. Efektiivset koostööd ja isikutevahelisi erimeelsusi uurime
järgmistes kategooriates, mis ühtlasi on ka intervjuu küsimuste teemadeks:
1) omavaheline suhtlus ja selle avatus (
Eller , Lev ja Feurer 2014) (Milline oli teie
omavaheline suhtlus? Kui tihti see toimus? Kas ja millist tagasisidet Sa said?);
2) vastastikune kättesaadavus (
Ibid .) (Mil määral oli
paariline kättesaadav, kirjelda?);
3) vastastikune inspireerimine ja toetus (
hooliv ja personaalne suhe) (
Ibid.) (Millist
tuge Sa vajasid, kas ja kuidas Sa seda said?);
4) austus ja usaldus (
Ibid.) (Milline oli teie omavaheline austus- ja usaldussuhe?);
5) eesmärgid ja väljakutsed (
Ibid.) (Millised eesmärgid ja ootused olid Sul
mentorlusprogrammi osas? Millised eesmärgid te omavahel kokku leppisite? Kas
paariline esitas Sulle väljakutseid? Kui jah, siis millised?)
6) teadmiste vahetamine (
Ibid.) (Missuguseid teadmisi ja oskusi Sa said ning
missuguseid andsid ise?);
7)
iseseisvus ja koostöö (
Ibid.) (Kui palju Sul oli otsustusvabadust? Milliseid otsuseid
tegid?).
Intervjuud transkribeeritakse,
kodeeritakse ja nende analüüsimiseks kasutame suunatud
sisuanalüüsi. Sarnase tähendusega tekstiosad koondame vastavate kategooriate alla.
Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimiste
põhimõistetest või muutujatest. Kui tuleb ette eelnevalt määratud kategooriatega
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 9
mittesobivat materjali, siis kasutatakse uusi koode. (Laherand 2008) Esmaste
kategooriatena kasutame oma muutujaid (koostöö efektiivsus ja isikutevahelised
erimeelsused) ning alamkategooriad tulevad intervjuu küsimuste
teemadest .
Reliaablus tagatakse sellega, et kasutatakse standardset struktureeritud intervjuu
küsimustikku kogu valimis. Iga
vastaja puhul kasutatakse samu küsimusi samas
järjekorras. Intervjuud viiakse läbi sama intervjueerija poolt, et tagada ühesugune
lähenemine. Kogu intervjuu salvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Intervjuu käigus
teeb intervjueerija märkmeid, tagamaks selle, et salvestatakse ka vastajate
emotsioonid .
Valiidsus tagatakse sellega, et ette on valmistatud teooria analüüsil põhinev intervjuu
küsimustik, mis uurib uurimisküsimustes ning hüpoteesides kajastatud konstrukte. Näiteks
sisemise valiidsuse tagamiseks on intervjuule lisaks standardsetele küsimustele lisatud
avatud küsimused, mis võimaldavad respondentidel kajastada enda hinnanguid
mentorluspaari koostööle. Hiljem vastused kodeeritakse.
Valimi kirjeldus Valimi moodustavad X organisatsioon mentorlusprogrammis osalenud 20 paari, kokku 40
inimest. Intervjueeritakse kõiki programmis osalejaid individuaalselt - 20 menteed ja 20
mentorit. Antud ettevõtte siseselt kasutame kõikset valimit (tõenäosuslik
valim ), kuhu
kuuluvad kõik üldkogumi liikmed.
Mentorlusprogrammi kestvus oli aasta, kus mentoriks olid kogenud spetsialistid, kes
aitasid läbi programmi menteedel ehk alles alustavatel töötajatel tööle paremini sisse elada
ning kohaneda. Mentorluspaaridest pooled olid kokku
viidud programmi juhi otsuse läbi
ning pooled olid tekkinud spontaanselt - menteed valisid endale ise mentorid. Läbi
programmi osutati tuge seoses keerukamate otsuste langetamisega ning töökorraldusliku
poolega üldiselt. Samuti oli võimalus võtta osa erinevatest koolitustest ning seminaridest.
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 10
Uurimuse protseduuri kirjeldus Intervjuud viiakse läbi 2018. aasta septembris 2-3 nädala jooksul. Esimesed kokkulepped
ettevõtte personalijuhiga on sõlmitud.
1. Ettevalmistus - Esimene samm on hüpoteeside ja uurimisküsimuste püstitamine. Seejärel
sobiva valimi moodustamine ja küsimustiku koostamine ning selle läbi
arutamine eksperdiga. Intervjuus on kokku 15 küsimust ning intervjuu
pikkuseks on planeeritud 60
minutit tagamaks vastajale piisav aeg omas
tempos vastamiseks.
Enne
intervjuude toimumist edastatakse intervjueeritavatele kutse, milles tutvustatakse
uurimuse eesmärki ning selgitatakse, kuidas tagatakse täielik
konfidentsiaalsus ja
privaatsus . Kutses pakutakse osalejatele võimalust peale töö valmimist tutvuda uurimise
tulemustega.
2. Prooviintervjuu - Augustis viiakse läbi pilootintervjuu kahe mentorlusprogrammi
paariga, ehk nelja inimesega. Pilootintervjuu annab võimaluse saada olulist tagasisidet ja
täiendavat infot küsimuste parendamiseks. Prooviintervjuu järgselt vaadatakse küsimustik
üle ja sõltuvalt tagasisidest tehakse parendused.
3. Intervjuude läbiviimine - Intervjueeritavatega viiakse individuaalselt läbi mittesuunatud
poolstruktureeritud intervjuu, kus esitatakse standardsed küsimused kõigile vastajatele
samas järjekorras. Iga intervjuu küsimustiku lõpus küsitakse vastajatelt 2 standardset
avatud küsimust, millele vastamisel vastajat ei mõjutata, suunata ega kiirustata. Eesmärk
on koguda võimalikult autentseid hinnangute kirjeldusi.
4. Transkribeerimine - Andmete transkribeerimine on
oktoobris 2018. Intervjuude
transkribeerimine on võimalikult täpne, silmas pidades uuringu eesmärki. Kuna meil on
plaan analüüsida mitte ainult verbaalselt väljendatut, vaid ka mitteverbaalselt väljendatut,
siis märgitakse transkriptsioonis ära intervjueeritava
pikemad mõttepausid, naermised,
venitused jms. Lisaks märgitakse intervjuu käigus küsimuste lehele konkreetse küsimuse
juurde intervjueeritava võimalikud vahetud reaktsioonid.
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 11
5. Intervjuude analüüsimine - Transkriptsioonid jaotatakse osadeks. Kuna osalejatele on
lubatud tagada andmete konfidentsiaalsus, siis järgmiseks sammuks on osalejate
kodeerimine . Seejärel on uurimisandmete korrastamine ja kategooriate loomine. Vastavalt
loodud kategooriatele hakatakse andmeid
tarkvara abil analüüsima.
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 12
Uurimuse tugevad ja nõrgad küljed. Enesekriitiline reflektsioon Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, millise mentorlussuhte, kas ametliku või
mitteametliku, juures hindavad mentor ja mentee omavahelist koostööst sujuvamaks.
Uurimuse eesmärk on selge ja saavutatav. Lähtudes eesmärgist otsustasime andmeid
koguda struktureeritud individuaalintervjuu abil, mis annab uurijale võimaluse esitada
küsimusi ning vajadusel neid täpsustada. Uuritav saab põhjalikult kirjeldada oma kogemusi
aidates uurijal neid paremini mõista. Intervjuu on
sobivaim viis uurimaks tundlikke
teemasid mis ei ole kättesaadavad ei vaatluse ega küsimustikega. Seda võib pidada
uurimuse
tugevaks küljeks, kuna valitud meetodiga on eesmärk saavutatav.
Hea intervjuu eeldab, et intervjueerija formuleerib küsimused selgelt, ühemõtteliselt,
säilitab neutraalse hoiaku ja kuulab tähelepanelikult intervjueeritava vastuseid. Ei saa
vältida intervjueerija mõju intervjueeritavale, sest intervjuu eeldab tähelepanu pööramist
tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele. Seda võib pidada
uurimuse nõrgaks küljeks. Intervjuus on peamine, et uurijad näeksid maailma
uuritavate vaatenurgast, kuna mõistete arusaam võib erineda enda kogemustest või tõlgendustest ning
see võib mõjutada oluliselt ka uurimuse reflektiivset
tasandit . (Poulsen 2013)
Intervjuus on tähtis ka intervjueerija-intervjueeritava suhe, kuna intervjueeritav peab saama
olla kindel, et tema isiklikud mõtted ja tõlgendused satuvad usaldusväärse inimese
valdusesse. (Virkus, 2016)
Andmete analüüsiks kasutatav sisuanalüüs loob uurijale võimaluse valikulise
tõendusmaterjali kogumiseks, mis toimub sageli mitteteadlikult, uurijale meelepäraste
hüpoteeside kinnitamiseks, ning kunagi ei saa olla kindel, et seda pole juhtunud. Ehk
uurimuse tulemuste tõlgendamise puhul pööratakse tähelepanu näiteks sellele, mida on
võimalik teada ja kuidas võimalik seda teadmist uurida. Laiemalt võttes võivad
tõlgendused või tähendused erineda põhitõest. Põhitõe teadasaamiseks on intervjueerijal
mängida aktiivne roll, sest tema kuulamis-, jälgimis- ja tõlgendamisoskused mõjutavad
uurimisprotsessi ja tulemusi. Samuti peab intervjueerija olema enda mõjutustest
teadlik.(
Ibid)
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 13
Uurimuse puuduseks on ka asjaolu, et efektiivse mentorlussuhte mõõdikud pärinevad ühe
kvalitatiivse uuringu tulemustest. Kui aluseks võtta mitmeid asjakohaseid
allikaid (nende
olemasolu korral), võib selguda, et mõõdikuid on vähem/rohkem ja need on käesolevas
uurimustöös toodust erinevad.
Käesolevas töös on kaks hüpoteesi(mitteametlikes mentorlussuhetes olevad osapooled
hindavad omavahelist koostööd efektiivsemaks; mitteametlikes mentorlussuhetes olevates
mentorluspaarides esineb vähem isikutevahelisi erimeelsusi), mõlemad on seotud uurimuse
eesmärgiga,. Uurimuse tugevaks küljeks võib pidada ka asjaolu, et hüpoteesid toetuvad
teoreetilistele alustele. Näiteks töö empiirilises osas on hüpoteeside kõrval toodud ka
tuginemine teooriale. Hüpoteeside sõnastus on täpne ja puudub kahetimõistetavus, seega
uurimuse hüpoteese saab kontrollida valitud meetodi ja valimiga.
Käesoleva töö valim on pigem väike, tegemaks suuremamahulisi üldistusi (kokku 40
inimest), kuid piisavalt suur, et jõuda järeldusteni organisatsioonis X. Valimi suurus
võimaldab läbi viia struktureeritud intervjuu, mis annab võimaluse jälgida intervjueeritava
käitumist ja küsimustele reageerimist ning hiljem ka neid analüüsida. Valimi koostamisel
lähtuti läbimõeldud ja selgelt määratletud põhimõtetest. See on käesoleva uuringu tugev
külg.
Kirja pandud uurimuse
protseduur on loogiline ja arusaadav, mis on käesoleva töö
tugevuseks. Intervjuude analüüsimisel tagatakse lubatud andmete konfidentsiaalsus, kus
osalejaid kodeeritakse. Seejärel korrastatakse uurimisandmeid ja
luuakse kategooriad.
Vastavalt loodud kategooriatele hakatakse andmeid tarkvara abil analüüsima. Uuringu
läbiviimise periood võib osutuda plaanitust ajamahukamaks, kuna intervjuude läbiviimise
aeg (2-3 nädala jooksul) võib kesta kauem. Selletõttu võib plaanitav uurimuse
ajakava nihkuda.
Käesoleva töö
teoreetilise aluse kirjutamiseks oli kasutatud asjakohast kirjandust, kuid
teoreetilise osa koostamisel võis esineda ka
uurijate isiklikku mõju: isiklik varasem
kogemus mentorlusega ja/või praktika, olukorra oma tõlgendus jne. Uurijate vaatenurk ja
mõistete arusaam võis omakorda mõjutada kogu töö suunda – eesmärki ja hüpoteese.
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 14
Käesoleva töö
uurimuse osa muud võimalikud
tugevad küljed võrreldes teiste
andmekogumismeetoditega:
o andmekogumise paindlikkus (vastavalt olukorrale/vastajale);
o uuritavaga ollakse vahetus keelelises interaktsioonis;
o võimalus varieerida käsitlevate teemade järjekord;
o vastuste tõlgenduste täpsustamise võimalusi on rohkem;
o kiirus (kohene, vahetu vastus küsimustele);
o tavaliselt uuritavad nõustuvad uurimuses osalema ja ei ole
karta , et vastanute arv ei
ole piisav;
o intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada ka siis, kui soovitakse andmeid
täiendada.(
Ibid)
Käesoleva töö
uurimuse osa muud võimalikud
nõrgad küljed võrreldes teiste
andmekogumismeetoditega:
o intervjuu võtab palju aega;
o eeldab hoolikat kavandamist ning intervjuu läbiviimise õppimist, mis võtab aega;
o intervjuu läbiviimine on kallis (intervjueeritavate aeg, sõidukulud jms);
o intervjuu transkribeerimine ja analüüs võtab palju aega (1 tunnine intervjuu võib
võtta 8-10 tundi transkribeerimist + analüüs);
o intervjuu võib vajada põhjalikku keeleoskust;
o intervjueeritaval võib tekkida
kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid või
luua endast muljet (erudeeritud, hea kodanik jms);
o kultuuride vahelised erinevused/töökogemus jne raskendavad intervjueerimist
(peab tõlgendama vastuseid).(
Ibid)
Intervjuuandmestiku tõlgendamisel tuleb arvestada konteksti ja olukorda. Siit kasvab välja
probleem, et intervjueerimisolukorras võivad uuritavad rääkida muud, kui mõnes teises
olukorras. Seda saab tulemuste tõlgendamisel arvesse võtta: tulemuste üldistamisega ei
tasu liialdada. (
Ibid)
Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 15
KASUTATUD KIRJANDUS
*Blake-Beard, S. D., O’Neill, R. M., & McGowan, E. (2007).
Blind dates ? The
importance of matching in successful
formal mentoring relationships. In B. R. Ragins & K. E. Kram
(Eds.),
The handbook of mentoring at work . Thousand Oaks, CA: Sage.
Bynum, Y. P. (2015). The
power of informal mentoring.
Education, 136 (1), 69-73.
Chopra, V., & Saint, S. (2017). 6 Things Every Mentor Should Do.
Harvard Business
Review Digital Articles, 6, 2-7.
Eby, L. T., McManus, S. E., Simon, S. A., & Russell, J. E. A. (2000). The protégé’s
perspective regarding negative mentoring experiences: The
development of a tax- onomy.
Journal of Vocational Behavior, 57, 1-21.
Eller, L.S., Lev, E.L. & Feurer, A. (2014). Key
components of an effective mentoring
relationship: A
qualitative study .
Nurse education today , 34, 815–820.
Hamilton, M. A., & Hamilton, S. F. (2002) Why mentoring in the workplace works.
New
Directions For Youth Development, 93, 59-89.
Laherand, M.L. (2008).
Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk.
*Mead, M. ([1982] 2001).
Coming of age in Samoa . Kordustrükk, New
York :
Harperperennial Library.
Menges, C. (2016). Toward Improving the Effectiveness of Formal Mentoring Programs:
Matching by Personality
Matters .
Group & Organization Management, 41(1), 98–129.
Poulsen, K., M. (2013). Mentoring programmes:
learning opportunities for mentees, for
mentors, for organisations and for society.
Industrial and Commercial Training, 45 (5),
255-263.
Usova, T., Anderson, S. (2016). Mentorship:
Making it Work.
PNLA Quarter- ly, 81(1), 26-31.
Virkus, S. (2016). Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi
elektrooniline õppematerjal.
http://www.tlu.ee/~sirvir/Intervjuu_vaatlus_ja_sisuanals/intervjuu_eelised_ja_puudused.ht ml (14.04.2018).
Kõik kommentaarid