Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele (0)

Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus  väljakutse : BIM ja selle 
 
mõju  ehitusmaksumuse  hindamisele 
 
7.1.  Sissejuhatus 
 
Ehitusmaksumuse   eelarvestamine   on  ehitusprojekti  üks  olulisemaid  ja  kriitilisemaid  faase.  Täpsete  ja 
usaldusväärsete   eelarvete   koostamine  otsuste  vastu  võtmisteks  on  eelarvestajate  jaoks  üks 
väljakutsuvamaid  töid.  Eelarve  ei  ole  mitte  vaid  hinnapakkumuse   koostamiseks   vaid  ka  mitmeks 
projektijuhtimise   funktsiooniks.  Olenemata   eelarvestamise   täpsusest,  on  see  jäänud  üheks 
ajamahukaimaks  protsessiks.  Üks  kõige  aeganõudvam  ja  vähem  efektiivsem  töö  eelarvestamises  on 
õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on 
tegu  väga  pika  ja  lihtsalt  vigu  tekitava  protsessiga,  mida  eelarvestajad  sooritavad  kas  käsitsi  või 
kasutavad osaliseks  abistamiseks  mõnda  tarkvara . Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, 
kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude arvutamisel. 
 
Viimase aja projekteerimistarkvara on  toonud  endaga kaasa uusi avastamisväärt võimalusi arhitektidele, 
inseneridele  ja  tööstus  valdkondadele.  Arvuti  genereeritud  mudelid  on  avanud  uued  võimalused 
tootmises  ja  ehitiste  haldamises,  et  paremini   planeerida ,  disainida,   konstrueerida   ja  hallata   hooneid  
ning  rajatisi.  Tarkvaras  loodud  mudelid  aitavad  arhitektidel,  inseneridel  ja  konstruktoritel  paremini  nii 
visualiseerida  toodetavat,  kontrollida  ehitatavat  simuleeritud  keskkonnas  kui  ka  juba  eos   elimineerida  
kõikvõimalikud  disainist , konstruktsioonist kui ka kasutusest tingitud probleemid. Samuti aitavad sellised 
mudelid eelarvestajatel tõhusamalt ja kiiremalt arvutada mahte vähendades olulisel määral tühja tööd. 
 
Eelarvestaja   jaoks  võtab  ühe  detailse   pakkumuse   koostamine  väga  palju  aega.  See  on  eelarvestajate 
jaoks  tõsine  väljakutse,  kuna  selliseid  pakkumusi  tuleb  üldjuhul  koostada  väga  tihti  väga   lühikese   aja 
jooksul. Arvutite ja tarkvara areng on võimaldanud juba täna võrreldes eelmise sajandiga olulisel määral 
muuta  eelarvestajate  tööd  efektiivsemaks  ja  läbi  selle  suurel  hulgal  aega  kokku  hoida.  See  on  olnud 
võimalik  tänu  organiseeritud ja  kiirelt  ligipääsetavatele  andmebaasidele  ning  kiirele  tarkvara  arengule. 
Sellegi poolest on protsess oma  olemuselt  ebatäpne, aeganõudev ja kohmakas. Siinkohal tulevadki abiks 
erinevad visualiseerimistarkvarad, mis võimaldavad mahte üheselt, arusaadavalt ja neid muutmata kujul 
esiteks visualiseerida ning samas ka kanda otse, vahepealse tõlgenduseta eelarvesse. 
 
7.2.  BIM-i mõiste  
 
Tihtilugu peetakse lihtsat 3D mudelit või lihtsat CAD süsteemis tehtud 3D joonist BIM-iks. See on aga vale, 
 
kuna need elemendid ega hooned ja nende osad ei sisalda endas informatsiooni, mis on aga BIM-i 
 
eelduseks . Nimelt BIM ehk  building  information modeling  on protsess, mis hõlmab hoone digitaalse ja 
haldus mudeli kujundamist koos selle füüsiliste ja funktsionaalsete karakteristikutega. 
Selle tulemusena tekkinud jagatud teadmistega mudelid võimaldavad võtta vastu paremaid otsuseid 
alates hoone varajastest konseptuaalsest  staadiumist  kuni projekteerimise ja konstrueerimiseni, 
sammuti  haldamise ja lammutamise  ehk terve ehitise  elutsükli jooksul. 
 
 
7.3.  BIM-i ajalugu ja BIM Eestis  
 
Kuni 20. sajandi teise pooleni oli tavaline, et projekteeritud hoonetest tehti käsitsi ruumilisi visandeid kui 
ka   papist   makette  ideede  paremaks  visualiseerimiseks.  BIM-i   kontseptuaalsed   alused  ulatuvad  tagasi 
arvutite algusaega. 1962. aastal esitles Douglas C. Englebart oma visiooni tuleviku arhitektist oma töös 
 
1 
„Augmenting  Human  Intellect“.  Engelbert  pakkus välja objektipõhise  disaini,  parameetrilise elemendid 
ja  seotud   andmebaasid ,  unistused,  mis  täitusid  alles  aastaid  hiljem.  1963.  aastal  esitleti  esimest  CAD 
tarkvara koos graafilise liidesega „Sketchpad“, mille  arendas  välja Ivan Sutherland MIT  Lincoln  Labs-ist. 
Graafiline    liides   oli  aga  tollal  täiesti  mõeldamatu  seni,  kuni  1983.  aastal  tõi   Apple   turule  esimese 
graafilise liidesega operatsioonisüsteemiga tavatarbijatele mõeldud arvuti „Apple Lisa Computer“. Kuigi 
BIM  ideoloogia  sai  alguse  Ameerika  Ühendriikidest,  siis  defineeriti  BIM,  nagu  me  teame  seda 
tänapäeval, ära kahe Ungarist pärit programmeerijast geeniuste poolt – Leonid Raiz ja Gabor Bojar, kes 
olid hiljem ka kaas-asutajateks ja asutajateks sellistele tänapäeval laialt kasutusel olevatele tarkvaradele 
nagu   Revit   ja   ArchiCAD .  1984.  aastal  nägi  ilmavalgust  Graphisofti  tarkvara  ArchiCAD,  mis  oli  esimene 
tarkvara virtuaalse hoone  kontseptsiooni  ehk BIM tegemiseks. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 10.1. 1984.a. ArchiCAD-i tarkvara ekraanitõmmis 
 
Aasta  pärast  elektroonilise  joonistuslaua  ilmumist,  december  1982,  tuli  turule  2D  CAD  Autodesk 
AutoCAD . Metamorfoloogiliselt võib öelda, et 1982 võeti Ungaris arhitekti mudel ja tõsteti see  arvutisse , 
mille  tulemusena  tekkis  CAD/BIM  ArchiCAD,  samal  ajal  kui  U.S.-s  võeti  joonistuslaud  ja  tõsteti  see 
arvutisse, mille tulemusena tekkis 2D/CAD AutoCAD. Kuigi ArchiCAD-i virtuaalse hoone mudel oli täielik 
revolutsioon   ei  tahtnud  seda  keegi  kasutada.  Lihtsam  oli  2D  joonte  ja  ringidega  koostada  hoone 
virtuaalne  mudel. Graphisoft-i  reklaam  1980-ndate  lõpust  näitab kui palju nad tegelikult oma ajast ees 
olid – „Simulate the buildings, not the  drawing  boards“. Kuigi selleks kulus pea 30 aastat, on BIM taas 
alustanud  revolutsiooni  projekteerimise  kontseptsoonis  ja  meetodites.  Olenemata  sellest,  kuulevad 
tänapäeval mitmed sõnast BIM esimest korda. 
 
BIM ajalugu Eestis 
 
  2005 hakkavad Eesti projekteerimisettevõtted üha rohkem BIM-i panustama  

  2007. september – esimene avalik loeng  Kari  Ristolainen, Senate Properties 

  2008-2009 – Riigi Kinnisvara AS (RKAS) loob BIM projekteerimise juhendi 

  2009  –  IT  klaster  ärgitab  ehitusvaldkonda  ellu  kutsuma   klastri   initsiatiivi  ( TRAH ), 
parameetrilised tootekataloogid 

  2010 kaitstakse TTÜ-s esimene oluline BIM-i käsitlev lõputöö teemal „How are 3D and BIM  Changing  
the Design, Fabrication and  Construction  of Complex  Steel  Structures?" ( Tanel Friedenthal) 

  2010  esimene  BIM  projekteerimise   hange   Narva  Politsei  ja  Piirivalveameti 
ühishoone projekteerimistöödele (korraldaja RKAS) 

  2011 loodi MTÜ Eesti BIM kompetentsikeskus, tegemistest  kirjutatakse  www.cadfoorum.ee 

  2011 valmis Ragn Sells  jäätmekütuse jaam (teostas  Maru  ehitus) 
 
2 
  2011 3D mudel Tallinna vanalinnast, mis on hetkel geomeetriline mudel 

  2011   teostati   esimene   riigihange   ehitustöödele,  kus   ehitusprojekt   oli  koostatud  BIM  mudelina, 
selleks oli Narva Politsei ja Piirivalveameti ühishoone  ehitustööd (teostas Fund Ehitus OÜ) 