Kapibaara ja ta käitume (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Kapibaara (Hydrochoerus hydrocharis)

Kapibaara (Hydrochoerus hydrocharis) Kapibaara ehk veesiga on poolveelise eluviisiga näriline. Taksonoomia: Riik- Loomad Animalia Hõimkond- Chordata Klass- Imetajad Mammalia Selts- Närilised Rodentia Sugukond- Merisigalased Caviidae Perekond- Hydrochoerus Liik- Kapibaara Hydrochoerus hydrocharis Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning tänasel päeval on ta mõnedes piirkondades juba väga haruldane. KESKKOND

Bioloogia

24

docx

Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloog

Ökoloogia

2

sxw

Kliimavööndid

pole. Keskmine temp. palju raua- ja vilju kanda ja õitseda. Veekogude on +25 C. Ja aastas alumiiniumoksiide. Sademed kallastel võib märgata mangroovitaimi. Näide: gorilla, tõmmukaiman, sajab 2000 mm. vihmad viivad toitained kapibaara, anakonda, jaaguar, taapir, sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, amasoonase aara. viktooria, kakaopuu, kautsukipuu, hiidbambus.

Bioloogia

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015  Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

46

doc

Erizooloogia lühikonspekt

N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed – N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised – väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. S. PUTUKTOIDULISEDNii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud. Kehalaadilt meenutavad mitmeid näriliste rühmi. Silmapaistvaks tunnuseks on ninast ja ülamokast kujunenud pikk, liikuv, väga tundlik organ – kärss. Peale väheste erandite kõik ööloomad. N. Siil, vesimutt, karihiirlased, mutid. S

Ökoloogia

6

doc

Eesti närilised

.... 5 Kasutatud materjalid: ..........................................................................................................6 2  Sissejuhatus Kes on närilised? Närilised on imetajad. Näriliste hulka kuuluvad rotid, hiired, oravad, koprad, suslikud, merisead, okassead ja hamstrid. Suurim näriline maailmas on kapibaara ehk veesiga. Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir

Bioloogia

134

docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus).  eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist  eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.):  huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed  nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse  järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl

Etoloogia

34

docx

Biogeograafia

Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid") ­ arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist eluvormi. Meenutavad disjunktsiooni, sest nii sarnased välimuselt, kuid evolutsioonilselt pole kunagi koos olnud. Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana maailm), kapibaara (am) ja kääbusjõehobu (aaf), pakat (am) ja vesihirvik(aaf), aguuti (am) ja pisiantiloop (aaf), hallmasaama (am) ja kollaselg-kabrik (aaf). Pärisimetajate ja kukkurloomade sarnasus. Kaktus ja piimalill. Ökogeograafilised seaduspärad. · Biogeograafia ,,seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis (nt kehamassi suurus). · Need seaduspärad on makroökoloogia eelkäijad. · Bergmanni seadus ­ suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus

Geograafia

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)