Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #1 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #2 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #3 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #4 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #5 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #6 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #7 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #8 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #9 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #10 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #11 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #12 KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liizbeth Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Karusloomakasvatus

Soovitused: Karusloomakasvatusest huvituv ettevõtja peaks kindlasti nõu pidama konsulendi või vastaval erialal kogemusi omavate inimestega. Hetkel korraldab huviliste koolitust ja annab tootmise alustajatele abi Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi konsulent. Esialgu võiks alustada väiksema loomade arvuga, kogemuste omandamisel ja esimeste positiivsete tulemuste saavutamisel võib üle minna täismahus kasvanduse pidamisele. Ajalugu Iidsetest aegadest alates on ulukeid kütitud nende karusnaha pärast. Karusnahku on hinnatud kõrgelt ja oli aegu, kus põhjamaadel, nii Euraasias kui Ameerikas, olid karusnahad kaupade vahetamisel väärtuse mõõdupuuks. Eesti keeles meenutab seda aega sõna "raha", mis on kujunenud gooti keele sõnast "skraha" ja tähendab tõlkes karusnahka. Karusloomakasvatusega tehti algust Eestis käesoleva sajandi algul, kui toodi sisse esimesed hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. Eestis on karusloomade

Karusloomakasvatus
thumbnail
17
doc

Nimetu

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Anne-Stiina Kaldoja SAARMAS (Lutra lutra) ­ EESTI MAGEVEEKOGUDE ASUKAS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. SAARMA KIRJELDUS...................................................................................................4 1.1. Taksonoomia..............................................................................................................4 1.2. Välimus......................................................................................................................4 1.3. Iseloomustus..............................................................................................................5 2. LEVIK JA ARVUKUS............

Kategoriseerimata
thumbnail
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

Sünteeskiudude valmistamisel lähtutakse sünteetilistest polümeeridest, peamiselt termoplastidest. Nad sisaldavad nagu plastmassidki peale põhipolümeeri ka plastifikaatoreid, pigmente ja stabilisaatoreid Selgitus: Termoplastsed polümeerid on lineaarsete (niiditaoliste) molekulidega. Nad lähevad mõõdukal kuumutamisel kergesti üle voolavasse olekusse (võiks ka öelda, et nad sulavad ­ kuigi see ei ole päris korrektne). Jahtudes omandavad nad jälle esialgse tahke kuju. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeeridele võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna raskelt liikuv, on tema üksikud lülid peaaegu niisama liikuvad kui väikesed molekulid, ainult lülid ei saa üksteise küljest lahti tulla. Sellist molekuli võiks võrrelda lõdva ketiga. Soojusliikumise tõttu hakkavad keti lülid järjest rohkem siia-sinna liikuma ning molekulid hakkavad üksteist tõukama. Aine muutub hõredamaks ja lõpuks voolavaks, kuna

Materjaliõpetus
thumbnail
26
pdf

Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale

Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood ­ mis see on? ....................................................................................................... 5 1

Bioloogia
thumbnail
20
pdf

INIMTEGEVUSE MÕJU TÕMMULENDLASE ARVUKUSELE EESTIS

olnud mõisakeldrid neile sobimatuks muutunud. [4] Seega inimtegevus ohustab mitmeti tõmmulendlaste rahulikku talvitumist. Kuna tõmmulendlane ei suuda leida endale talvel toitu ja peab suvel kogutud rasvavarudega talve üle elama, on talle ääretult oluline korralik talvituspaik. Vastasel juhul võib isend surra ja kui isendite suremus suureneb inimtegevuse tõttu, siis satub liigi püsima jäämine peagi suurde ohtu. 2.2. Muud ohutegurid Inimtegevuse mõju võib kujuneda ohtlikuks ka saaki püüdvatele tõmmulendlastele. Uuringud on näidanud, et nahkhiired kasutavad jahipidamisel sarnaseid lainepikkusi , mida tekitavad tuuleturbiinide labad ning seetõttu võivad nad hukkuda või saada vigastada, kui lendavad vastu labasid. Näiteks 2003. aastal avastati USAs 44 tuuleturbiiniga Mountaineer Wind Energy Center'it jälgides, et seitsme kuu jooksul hukkus 475 nahkhiirt. [7] Eestis pole siiani suuremat probleemi

Loomad
thumbnail
14
docx

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed

pühas jões. Kumbh Mela ajal on selgelt näha hägusa kollaka jõe veepinnal sinikat vine, mille on jätnud sinna reostus. Indias on veel palju teisigi Gangesega seotud religioosseid pühasid ja üritusi. Jõele tehakse ohverdusi ja antakse ohvriande, mis on mähitud lagunematusse plastikusse. Eriti suurtes kogustes tehakse selliseid ohvriande tihedalt asustatud jõekallastel. Nii on jõgi sellistel paikadel eriti saastunud. [1] 3.3. Pühade lehmade mõju Jõge reostavad ka India pühadeks loomadeks peetavad lehmad, kellele ei tohi liiga teha ning keda ei tohi tappa. Pühad lehmad liiguvad linnades vabalt ringi, ilma et keegi neid piiraks või keelaks - nad sumavad jões ja ükskõik kus. Väga palju on omaniketa, sööda ja joogivee puuduses hulkuvaid lehmi, kes alatoitumise all kannatavad. Alatoidetud pühad loomad on vastuvõtlikuks parasiitidele, nende poolt levitavatele ja paljudele muudele haigustele. [7]

Bioloogia
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) ­ lahieelbaas ­ sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) ­ Loomade algtöötlemise osakond ­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­

Tehnoloogia
thumbnail
5
pdf

2 arvestuse material

Inimesel on palju lihtsam tappa looma, kui teist inimest tema ümber. Kui sünnib tugeva vaimse puudega laps, ei surmata teda, kuigi ta ei saa kunagi normaalset elu elada, loomade puhul aga need printsiibid ei kehti. Ka ei saa loomadele anda paljusid õigusi, mis on inimestel. Näiteks valimisõigust ei ole mõtet anda koerale või kassile, kuna nad ei saa nagunii hääletada. Arvan, et kindlasti tuleks lõpetada loomade peal tehtavad katsed ning nende tapmine karusnaha saamise eesmärgil. Süvaökoloogia (edaspidi SÖ) on 1970ndatel alguse saanud keskkonnaliikumine, mis püüab kujundada inimese looduskesksemat mõtteviisi. sö on kirjeldatud ka kui filosoofiat või eluviisi, kui idoloogilist platvormi. SÖ-t iseloomustab inimese sügav vaimne ja vastutustundlik side ümbritseva keskkonnaga. SÖ ei vaatle keskkonda kui eraldiseisvat objektide kogumit vaid kui võrgustikku, mille osad on omavahel tihedalt seotud ning sõltuvad üksteisest

Keskkonna filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun