Vanasõnu (0)

1 Hindamata

Lõik failist

14

Andu115

(61)KARU..........................................3
(53)HUNT............................................5.
(7) MADU .............................................7.
(16)SIGA............................................8.
(165)LAPS..........................................9.

Hellitad last, siis kasvatad karu

Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad
Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust

Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom

Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi

Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru

Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene

Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei saa jagu

Hunt lähäb minema, karu tuleb asemele

Hunt sööb, karu kaitseb

0Olgu hunt ehk karu, igalühel oma aru

Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on

Ei karu karule liiga tee

Karu elab vanast rasvast

Karu ep ole ligidal ial nii kuri, kui teda eemalt kisendatakse

Karu imeb ikka talvel käppä

Karu kardab kõige enam oma kellukesi

Karu kasukas ei karda külma

Karu käppad ja põdra mokkad, savermu saba ja lattika naba üeldasse kõige magusamad lihatoidud õlema

Karu läheb mihklipäeval pessa, küünlapäeval käänab teise külje, maarjapäeval tuleb enne päeva välja

Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad — poska marjad , sinimarjad — sita marjad"

Karust saab mängimees, hundist ei saa iial

Karu tapjal olgu säng, põdra tapjal kirst valmis

Karu teeb kaheksa mehe arve

Karu õpetatakse ikki noorelt murdma

Karu üelnud: "Mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm"

Karu üteld, et kui tema metsas magab , siis meesterahvas mängigu

lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minnas

aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran

Karu ütelüs: "Pihlamarja hüvä marja, palokmarja paska marja"

Kes karu sööma, see karu tegema; kes kana sööma, see kana

Tegema

Kui karu otsib vara pesa, tuleb vara külm

Parem ikk karu küüs kui jänekse jalg

Ära ikka sina sõida karuga , hüppa enne hundi selga

Ära müü enne karu nahka ku karu käes40 3316

Karune mees, sile

Kellel hiä karune m-, sellel hiä õnn1 3318Mida karusem koer, seda parem õnn

Kui karusekuu tuleb kuivaga sisse, siis lähäb vihmaga vällä; tuleb vihmaga sisse, lähäb kuivaga vällä

2 3321Karusepäeval põllu kündmine on niisama hea kui põllule koorm sõnnikut

Karusepäevast läheb metsapõesas pimedaks

Kui karusepäev kuiv on, siis annab Jumal hea sügise

Karusepääval murtaks ka rukki juur katki

Karusepääval peab korra ümber põllu aama, siis peab äke põllal olema

Karusepäävast läheb koll põesasse

Kassi suurune om, karu suurutses tettas

Kirbust tetäs karu ja hiirest härg

Kirp koera perses, maasikas karu perses

Koeral karusem õnn kut ta ise

Küünär karust, peotäüs pal'last, nõnda pead vihta köütme

Iga maasikas põle karu perses

Nälg sunnib karu käppa imema

Oma karu, oma kaer

Reede ristmine veab redelile, karuse kastmine kaelaköide

Siil ajab karu pesast välja

" Silk -leib mehe toit, pihl -pohl minu toit," nii olevat öelnud karu

Mine sutt pakku, karu kate pojaga iin

Tänamata karu lükatakse auku tagasi

Ära usu hundi juttu, hundil on need hullud jutud, karul kõned kavalad

Vaga lammas, karu tembud

Kui vana karu läheb pesast välja, siis pojad jäävadki sinna käppa imema

Vana karu ei õpi tantsima

Vana karu — kaval aru

Siis alles tehakse aed ümber, ku hunt haned ära sõi

Haug on kala hunt

Ega hunt enne karjast kao, kui ta viimse talle ära viinud on

Hunt hunti ei murra

Hunti toidavad ta jalad

Hunti tunnukse tema kasukast

Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene

Hunt jääb hundiks, kui sa teda ka vagaks lambaks nimetad

Hunt karjas, koer harjas

Huntki kaugelt ilus, aga juurest on kiskja

Hunt olla vanast üelnud: "Hobuse jalg põle muud kui takukoonal, hobuse hambad on tulised tangid , härja sarved tulised orad"

Hunt oma poole, koer oma poole

Hunt on loodud murdjase

Hunt seeni karja käüp, kui oma naha müüp

Hunt suur hoolõmiis, vanamiis — peremiis

Hunt sööb eluaja oma naha peale

Hunt sööb ja salgab

Hunt sööb, karu kaitseb

Hunt süöb selle ämma ära, keda minia kiidab

Hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks palumist

Hunt, tursk ja Tagamõisa mees — nee on põrgus kõige ees

Hunt viib ikki vaga tallekse

Hunt viib karjast ikka kõige parema lamba

Hunt võtab ikka loetud lamba

Hunt üeldakse vaeselapse leivakannikas olema

Hunt üle aja minnes on suurem kui hobune

Hunt ütelnu vanaste: "Ma kardan põlvekõrgust poisikest enam kui mõrsjatüdrukut"

Hunt ütleb: "Kassi kannab kaksi kuuda, koera kannab kolmi kuuda, mina neitsi neli kuuda"

Kaua hunt magab surnd lamma kõrvas

Kes huntide hulkas on, peab nendega uluma

Kes hunti kardab, see metsa ärgu mingu

Kes sest võib hoolida, kui hunt ühe lamba ära viib

Ku hunt om auku lännu, sis that iki tõist ka sinna meelite

Kun ei ole hundi pesä, sääl ei ole ka hunti

Kus hunti kõneldakse, sääl hunt on

Kust hunt saab, sealt hunt sööb

Kus hunt talvel pesa teeb

Mine hunti appi, saad hammustada

Olgu hunt ehk karu, igalühel oma aru

Pane hunt lambakarjaseks

Sööda hunti, hunt vaatab ikka metsa poole

Ära hunti koera perse jäta

Ära tee hunti härja suuruseks

Ärä hunti vieral karjamaal tuhuda — tuleb oma karjamaale

Ära enne hurjuta, kui hunti kuskil ei ole

Inimene vaatab, kus otsem, hunt, kus varjem

Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on

Joodikul ja hooral olevad siga au tundmise söönud ja hunt sea söönud

Ära kiida hunti aja taha

Ära kiida hunti karjakoeraks ega ulakut hääks lapseks

Koer vaatab metsa poole, hunt koeu poole

Ära sööda siis koera kui hunt karjas on

Kohut ja võlga — neid pelga ku hullu hunti

Kaadub regi katsumadu

Madu om kuri konna nuhklema

Madu poetab naha, aga ei poeta paha

Naised ütlevad, et rohkem pole miest vaja kui siis, kui näeb madu-ussi ja kui müristab

Seisavas vees on madu

Tõnisepäeva peetakse tõbede pärast, madisepäeva madude pärast

Uis sööb, muld mäendab, sööb madu, ei mäletse, imeb tõuku, ei ilutse

Ei aiasiga tea, mis õuesiale tarvis on

Lase aiasiga õue, lahjaks jääb varsti

Vanast ütelnu üts vana emmissiga peremehele, kes tedä tapma hakanu, et "Las mu seitse aastat sigineda, sis ärge enämp väist tuppe pistä"

Esmaspäevase töö sööb siga ära

Hiidlase nali, saarlase vili, Viljandi vigurid ja Pärnu sigarid — kel on loeteldud omadused, see on tubli mees

Igamees oma seltsiga

Ihnusnui ja nuumsiga on pääle surma kasulikud

Ise läks vissiga linna

Jaan jakuga, Jakob pätsiga

Joodikul ja hooral olevad siga au tundmise söönud ja hunt sea söönud

Kapsamaarjapäeval on kurg kuhjapesas, haug ojasuus ja siga läheb pälve peale

Kanadega magama, sigadega üles

Kiil olõ-õi kässiga kokko kõnõlnu

Pääle mihklepäävä es tohi mitte enäm karja julgeste metsa laske , siis ol'li palovasigal metsä õigus

Paha siga, parem õnn

Palju siga lagastavad lakke vedelaks

Aasta ja laps, see naise taks

Armas ema, armsad lapsed

Mida armsam laps, seda kibedam vits

Aus laps nutab ahju peal, värdias värava taga

See on eit, kes leiba teeb ja lapsel laksu p-se lööb

Essin lapsed ei saa nii palju pessa

Ema korjab lapse tagand, isa pillab laiali

Emal üks söömavahe, lapsel kümme söömavahet

Emä helli lapsele, laps vali vanemalle

Emä lastele ladusa, lapsed emäle ladusamad

Enneaegsed lapsed ei jää palju elama

Esimine laps — peremees tuli, tõine poig — sulane sai, kolmas poig — karjapoiss omast kääst, sis viel majapaljastajaid viis, ei jää muud ku seinäpalgid

Esimine laps pidi poig õlema, sis õli mies täitsamies

Hallid juuksed eide ehe, töö tütarlapse ehe

Head lapsed saavad oma külase mehele

Hea ema kasvatab alati head lapsed

Hea isa kasvatab paha lapse, aga paha isa kasvatab hea lapse

Hea laps hästi, paha laps pilla -palla

Hea laps kasvab hirmuta, paha mitte pekseteski

Hea laps kasvab vitsata

Hea laps, kes hästi tansib, parem laps, kes paegal seisab

Hea laps mõistab isegi, paha laps ei mõista paludeski

Hea laps mõistab sõrme näitust, paha lapsele ei aita peksminegi

Hea laps oksendab, paha laps pasandab8 934Hea laps on vanama abi

Heal lapsel andakse võidleiba, nutjal ei natukestki

Heal lapsel himu aeoti

Heal lapsel mitu nime

Hääl lapsel päts pähitses, pahal lapsel paha pääl

Hää laps pannakse hälli, kuri laps pannakse kurru

Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd

Hunt üeldakse vaeselapse leivakannikas olema

Eks see inimese elo ole lühike ja sitane ku lapse särk

Inimene on kaks korda laps

Inimene on surmani koolilaps

Kuida isa üteleb, nõnda laps õpib

Kui isa ahju peal haigutab, külmetavad lapsed leelõukal

Kui isa sureb , siis on lapsed poolvaesed, kui ema, siis täisvaesed

Joobnu jutt ehk lapse laul

Annab Jumal lapse, annab ka lapse leiva

Jumala hoiab omad lapsed

Jumala ilma ja lapse perset ei või uskuda

Jumal valvab vaeselapse õnne

Kui Jumal annab lapse, siis annab sitverki rukkid rohkem

Kui Jumal tahte meest nuhelda, siis annab ta üksiku tütre naiseks , ja kui ta ette nuhelda tahab, siis annab veel üheaenukse lapse

Küllap Jumal ka abi annab, kui on lapsed loodud elama

Ennem võta järg maast kui laps leest

Siis lähed kaevule kaant tegema, kui laps juba uppunud on

Katkeja kangas , karjus laps ja joodik mees — nende eest peab paluma, et nende küüsi äi satu

Katkejast kangast ja nutusest lapsest saab lahti, aga joodikust mehest saa mette

Kasejuust ja tetreleib on lapse rohi

Kes kaupmehe lapsele komvekki pakub

Kevadel ei kerki kakk ega kasva laps

Ära kiida hunti karjakoeraks ega ulakut hääks lapseks

Kodus laps kuulsam, ahju pääl ausam

Koerale vorsti või lapsele kanni

Kuri laps on vanema vits

Kusi kuivab, pask paraneb , lapsest saab laps jälle

Kärmäs käü käskmätä', laisk ei lähä' lapsatõngi

Ühe kääga võis ainult lapsega naine leibä murda

Ega küsija lapsele ei anta

Lage soo — lagund regi, joobnud naene — nutja laps

Kes laisa lapsed toidab , kui virkasi pole

Laisa naese töö jääb tegemata, aga lapsega naese töö ei jää tegemata

Laisk laps parsil, hea laps loeb raamatut

Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed

Lapsele anna hirmu ja armu

Ega lapse pärast adra ajale jäe

Ega lapse suu ei valeta

Ega väike laps kohe ei joose

Ennem ikka laps kui vasikas

Enne pane lapsele tikuga tuld suhu kui tilk viina

0Iga lapse tarvis on leib loodud

Iga laps tuleb oma õnnega

Igal lapsel oma õnn

Jõuaks lapsed kasvata , et saaks kätt pitkemaks ja jalga löhemaks

Kelle laps, selle nimi

Kes laps vanemat lööb, selle käsi ei mädane hauas ära

Kesse lapse pilli järele tantsib

Kui lapsele sõrm antakse, siis tahab ta tervet kätt

Kui laps majas, peab üheksa silma ühe asemel olema

Kui laps saab, mis ta nutab, ei ta siis enam nuta

Kui laps uppunud, siis ei aita teda enam vee eest hoida

Kui oma lapsed üles kasvatad, siis on ema võlg tasutud

Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi lastutoojaid

Kus lapse häda, seal vanema süda

Kus lapsi, seal leiba

Kus lapsi, seal vanu

Lapse ase, koera aseLapsed ja narrid räägivad tõtt

Lapsed künnavad isa-ema põldu

Lapsed lapsida tegevad vanemile vastuksista

Lapsed on abielu palk

Lapsed on kahejalgsed nõiad

Lapsed on linnud : saavad suled selga, ongi läinud

Lapsed on vaese varandus

Lapsed on vanemate usu vili

Lapsega naiste ega varsaga hoostega ei peeta kohta

Lapse häda ja koera häda oleva üks ja seesama

Laps ei tohi leevale häbi teha, leib teeb teenekord lapsele häbi

Lapse jalad — kuera jalad

Lapse kohus om pea mõistet

Lapse külm ja koera nälg on üks

Lapsele nuga või karjatsele raha

Lapsel kala nina all; kes lapsele kala annab

Lapsel lapse aru

Lapsel on keisri õigus

Lapsel on koera soe juures

Lapsel on uni magusam kui sai

Lapsel saba koormaks

Lapsel valutab sõrmeots, emal süda

Lapse mängiasi on puupulk ja sitajulk

Lapse nahk ja koera nahk

Laps hea heinaajal, kallis kaeraleiku ajal, põrguline pulma ajal

Laps ikki nägusam, ku tasku ööl

Lapsi on, ruublid ei ole

Laps ja koer ei väsi iialgi

Laps ja loll tahavad kiita ja kass tahab silitada

Laps juokseb alt vihma

Laps kannab seni pokutat, kuni ema elab

Laps, kel sõna suus , jalg all

Laps kätkis, leib kappis

Laps laast vanema küljest

Laps labane, tuss toimine

Laps langeb vana soo poole

Laps narmus, koer karvus

Laps noorem, jalg kergem

Laps nutab, kui pestakse, pärast magab magusamast

Laps nägusam, kui nina tatine

Laps on abielu side

Laps on enam kui laast

Laps on perekonna peegel

Laps on vanainimese ahv

Laps rumal, ilm kaval

Laps räägib siis, kui kana kuseb

Laps sureb see aeg ära, kui vanainimene joob

Laps — tüdrukul häbi, naisel au

Laps ütelnd vanasti: "Kui mina hammid tiin , siis pian ma vihelda suama, või kas põletage kirvevars ahjus ää, kui muud ei ole"

Millal lapse perssest enne päev paistab

Mis laps välja räägib, seda on ta vanemate juures kodus kuulud

Mis laps väljas kuuleb, seda ta kodu kõneleb

Mis teeb laps nuaga

Palju lapsi, laiad silmad

Mida rohkem lapsi, seda rohkem isameiepalvid

Sõni ikki laps, kui teine laps käe

Ära enne lapsekingi ära viska , kui jalg mehesaabast kanda jõuab

Lapsõtegemine mte põlõ kun'ts, aga lapsõ kasvatamine ond kun'ts

Mis leiba laps nutab, seda ta saab

Lesepõli vaene, vaeselapse elu hale

Kes ottab lese kolme lapsega, ottab neli varast majasse

Iga linnul oma lend, iga lapsel oma töö

Lind armastab oma pesakest ja laps oma kodukest

Lind äratab oma poega lauluga, vaenelaps äratadaks piitsaga

Linnud metses laulavad , lapsed ilusa isa õue pääl

Mis on loll laps, sest ei saa midagi meest, aga mis oskab vallatust teha, see pärast ka viitsib tööd teha

Leigatud laps hoiab nua eest

Mees nägusam, kui piip suus; naine nägusam, kui laps süles

Mees põrgu, naene kurat, lapsed vaesed vaeva all

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Andu115 Õppematerjali autor

Üle 150 vanasõna.

karu hunt madu siga laps vanasõnad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

Väljend karuteene ~ osutas karuteene tuleb loomamuinasjutust, kus teenriks palgatud karu tapab suure kiviga magava peremehe laubale lennanud kärbse ja ühtlasi peremehe enda. Pisut panin, palju sain! oli tarvitusel humoristliku kommentaarina, kui piim või supp üle kees, ja on algselt rumala tüdruku repliik samasisulisest naljandist. Nii nagu repliike juttudest, on irdunud ja iseseisvateks ütlusteks saanud ka värsse või värsipaare rahvalauludest. Vanasõnu on eriti rohkesti tekkinud just mõrsjaõpetuslauludest, millel oli nendega ühine didaktiline funktsioon. Tuntuimad regilauludest pärit ütlused on: Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki; Ilu ei panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas). Tähtis ütluste allikas paljudele rahvastele on olnud ka Piibel. Mõned piibliramatud (nt. Õpetussõnad ja nn

Kultuur

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog

120

pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel

pdf

Eesti vana usk konspekt

EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi): -haavatavus(kõige vä

Eesti vana usk

docx

Lapse kohanemine lasteaiaga

Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav

Eelkoolipedagoogika

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud

Kirjandus

odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu

Kirjandus

Rohkem sarnaseid