Vihmamets (1)

Tallinn 2008
Sisukord
1. Üldiseloomustus
2. Abiootiliste tegurite iseloomustus
a)Valgus
b) Ultraviolettkiirgus
c) Infrapunane kiirgus
d)Õhuniiskus
e)Hapniku hulk
f) Happelisus
g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide
e)Laia ökoamplituudiga liigi näide
3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted
a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega)
b) Parasitism (näide koos selgitusega)
c) Kisklus (5 näidet koos selgitusega)
d) Konkurents (5 näidet koos selgitusega)
e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega)
4.Energia liikumine ( muundumine ) toitumistasemetel
a)Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid)
b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid)
c)Teised tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid)
d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid)
e)Ökopüramiid(joonis, mille sees liikide näited), mille juures selgitus energia liikumise kohta.
5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta)
a) Toiduahelad ( 3 näidet)
b)Toiduahelate võrgustik(1 näide)
c)Toiduahelate katkemine(näide, mis juhtub)
6.Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus
a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas (populatsiooni lained)
b)Populatsiooni tihedus(millest sõltub)
c)Populatsiooni seisund(kasvav/kahanev/stabiilne)
d)Populatsiooni tervislik seisund
e)Populatsiooni koht toiduahelas , suhted teiste populatsioonidega
7.Ökoloogilised globaalprobleemid , mis mõjuvad vaadeldavat ökosüsteemi
1. Üldiseloomustus
Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad igihalja vööndina ekvaatorilähedase ala Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ning Kaug-Aasias. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega Liigirohkeimad on Malai saarestiku ja Amasoonase vihametsad, järgnevad Kesk-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Laiemas tähenduses kuuluvad vihmametsade hulka ka mõningate sademeterohkete alade igihaljad metsakooslused, mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas.
Ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete
kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20-
26 kraadi piires. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud.
Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30 kraadi.
Troopiline vihmamets on väga liigirikas . Kasvab mitmeid eksootilisi puuvilja liike. Taimestik on erakordselt lopsakas ja mitmekesine . Maapinnal valitseb hämarus ning seal ei kasva peaaegu üldse rohttaimi. Kasvab palju mööda tüvesid ronivaid liaane ja puutüvedele kinnitunud epifüüte. Tänu kiirele aineringlusele on mullakiht väga õhuke ja puudel kasvab palju tugijuuri.
Troopilises vihmametsas on väga palju looma, linnu ja putuka jne. liike. Amasoonia vihmametsas ehk selvas on ühel ruutkilomeetril kerge kokku lugeda sadu linnu- ja tuhandeid putukaliike.
Nii nagu vihmamets ise on mitmekorruseline, on ka kogu muu elu seal organiseerunud korruseliselt. Kirevavärvilisi troopikakalu täis jõgedes varitsevad saaki kaimanid ja maailma pikimad maod anakondad. Maapinnal tegutsevatest suurtest imetajatest väärivad tähelepanu taapirid, kapibaarad ja vööloomad. Neile peavad jahti leopardid , kes tihtipeale armastavad varitseda ka puude madalamatel okstel. Sealt ülespoole algab ahvide ja lindude kuningriik.
Linnud on enamasti erakordselt värvikirevad. Papagoid ja kakaduud äratavad tähelepanu ka oma kriiskavate häälitsustega. Maailma kõige väiksemad linnud koolibrid toituvad enamasti epifüütsete taimede nektarist , mida nad imevad oma pika nokaga, rippudes paigallennul õie ees. Koolibrid ühtlasi ka tolmeldavad õisi.
Troopiliste vihmametsade levik:
Kesk-Ameerika
Amazonase jõgikond
Guinea lahe rannik
Kongo jõgikond
Madagaskari saare idarannik
Hindustani ps. läänerannik
Sri Lanka saar
Indo-Hiina ps. läänerannik
Malaka pool saar
Okeaania
Austraalia põhjarannik
2. Abiootiliste tegurite iseloomustus
a)Valgus
Päikese käes olevatel okstel kasvab mitmeid orhidee liike. Nende juured ei ulatu maapinnani ja seetõttu koguvad nad oma vartesse ning lehtedesse vihmavett.
Tuukanid elavad kõrgel puulatvades, kus on rohkem valgust, soojust ja söödavaid vilju . Vägeva noka poolest tuntud tuukanid elavad ainult Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistes vihmametsades. Nad kasutavad oma nokka peenikeste okste tipus kasvavate viljadeni küünitamiseks ja teiste lindude pesaõõnsuste rüüstamiseks. Arvatavasti aitab eredalt värvunud nokk tuukanitel liigikaaslasi kindlamini ära tunda
Pärast peamise ja madalama rinde puuvõrade läbimist jõuab maapinnani vaid 1 % kiirgusest ja päris maapinnal saavad kasvada vaid valguse suhtes ülimalt vähenõudlikud liigid.
Vihmametsa kooslusel lasti algul ise kujuneda, kuna nii moodustus kõige
looduslähedaseim süsteem. Pinnase areng oli sarnane looduslikes metsas toimuvaga, kuigi algne pinnas oli lokaalse päritoluga ja homogeene . Ripptaimed arenesid ning tungisid üha enam valguse poole ning lõpuks blokeerisidki valguse, mis tõi kaasa vihmametsa koosluste vaesustumise.
b)Ultraviolettkiirgus
Siis kui taevas on selgem ja ei saja on troopilises vihmametsas on UV-kiirgus väga intensiivne pealpool puude lehti kuna see asub ekvaatoril ja kiirgus läheb enamasti puudele, kuna lehtede vahelt läheb kiirgust läbi minimaalselt, siis maapinnalähedal ei ole ultraviolettkiirguse intensiivsus suur.
UV-kiirgust on vaja kõigile elus organismidele, aga kui seda on liiga palju siis muutub see ohtlikuks tekivad vähid ja kuivastumine. Sellepärast ongi vihmametsades erinevad liigid kohastunud end kaitsma suure kiirguse eest. Enamus liike elab vihmametsa alumistes rinnetes just sellepärast, et päikeselt tulevad kiirgused selge taevaga neid ära ei lämmataks. Sellel ajal saavad paljud loomad tegutseda just puude latvades. Enamus loomadest eritavad rasva, et ennast kaitsta UV-kiirguse eest ja teravad küünised ja tugev hüppevõime et ebameeldival hetkel kähku varju alla v kuhugi pessa pugeda.
Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks . Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide , ehk siis värvide kasutamisega. Kui aga on vihmane periood, siis ultraviolettkiired ei hajuvad pilvede vahele ära ja kiirgust ei ole enam nii palju.
c)Infrapunane kiirgus
Päikesekiirgusest soojenenud maapind kiirgab välja oma temperatuurile vastava spektraalse koostisega infrapunakiirgust. Infrapunakiirgus loob mugava kliima. Mugavustunne kasvab kui ümbritseva keskkonna temperatuur ja keha temperatuur on tasakaalus.
Infrapunane kiirgus ehk soojuskiirgus on vihmametsades väike siis kui sajab kuna on pilvine ning seetõttu langeb vähe soojuskiirgust kegade pinnale, aga kui ei ole väga pilvine siis on vihmametsades päikesekäes olles saada liiga palju kiirgust mis ei ole organismidele üldsegi hea.
Mida soojem on keha seda kiiremini hakkavad aineosakesed liikuma, kui on selgem taevas vihmametsas, siis päikeselt tulev infrapunakiirgus soojendab taimede lehti ja see soodustab fotosünteesi protsessi.
Loomadel on kohastumusteks näiteks tihe karvkate , rasu eritus , paks tugev nahk.
Kõrgetel temperatuuridel , kui loomadele ei meeldi päikesekiirguse käes olla, siis nad jooksevad või lähevad kähku varju alla. Ussidel on tugev soomuskiht naha peal mida nad sageli vahetavad.
d)Õhuniiskus
Vihmamets asub madalrõhualal, madalrõhualal õhk tõuseb, üleval jahtub ja siis sadeneb alla. Vihmametsad ongi sellepärast palju sademeid ja palju õhuniiskust.
Vihmametsades on väga suur õhuniiskus pilves limaga ligikaudu 88-92%. Selge ilmaga on õhuniiskus ligikaudu 50%, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaduse. Sellepärast on troopilises vihmametsas nahkjate lehtedega taimed.
Taimede kohastumused on, et neil on läikiv vahakiht mis soodustab veel maha voolata, aga lehtede peale jääv väike kogus vett aurustub kiiresti ja vahakiht takistab ülemäärast aurumist.
Kuna on palju sademeid, orgaaniline aine laguneb kiiresti, seega on muld vihmametsas toitainetevaene ja selleasemel aga palju alumiiniumi ja rauarikas . Paljud taimed on hakanud lihasööja taimedeks just sellepärast, et nad ei saa kõiki vajalikke toitaineid mullast kätte.
e)Hapniku hulk
Vihmametsades on palju taimi seega on hapniku hulk seal ka kõrge. Taimede fotosünteesimisel saadud gaas on hapnik, vihmametsades on palju taimi, mis ulatuvad isegi kõrgemale kui 50 meetrit, seega on vihmametsades palju hapniku
Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht , sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem. Vihmametsas on palju hapniku ja samas ka sajab palju, seetõttu ei saa suuremaid tulekahjusid esineda.
f)Happelisus
Vihmametsas on happelisus mullas (ph=4,5-5,5) väga suur, seal esineb happevihmasid, mis näiteks Lõuna Ameerikas vulkaanide purskel õhku sattunud ühendikega mis hapniku ja teiste gaasidega ühenededes moodustab happe sademe.
Puudel on pikad ja tugevad juured et mullas saada alumistest kihtidest toitaineid kätte.
g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik )
Kitsa ökoamplituudiga liigi ehk stenotoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks viigipuu , sellepärast et vihmametsas on palju puid.
e)Laia ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik)
Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid.
3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted
a)Sümbioos
Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. Vastavalt sellele kuidas organismid koos elavad, eristataskse ekso- ja endosümbioosi.
Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm . Naiteks vihmametsades on selliseks organismideks on sipelgad ja lehetäid omavahel kui nad kohtuvad, siis leiab aset veider rituaal. Lehetäide ründamise asemel toksivad sipelgad neid oma tundlatega ning lehetäid eritavad hoopis meskastekskutsutava magusa vedeliku piisakesi. Lehetäide jaoks on elu poole turvalisem, kui neid kaitsevad sipelgad.
Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad nukkuma, kasvavad parasiidi kehast välja. Vastsed toitusid temast niikaua kuni ta veel elus oli.
b)Parasitism
Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sellest kooselust kasu saavat organismi nimetatakse parasiidiks. Parasiidid on näiteks inimese verd imevad sääsed, kirbud ja täid.
Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub.
c)Kisklus
Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt.
Näiteks:1. kaks isast tiigrit võivad omavahel kakelda just emaslooma pärast.
2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha.
3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni.
4. ninasõõrmetest õhumulle puhudes ümbritseb küürvaal kalaparve õlesskeritavatest mullikestestkoosneva võrguga, seejärel ujub vaal läbi tekkinud mullisamba ülesspoole ja ahmib sisse lõksu jäänud kalu.
5.roninastik kugistab pärani lahti suuga lindu alla.Maod neelavad alati oma saagi alla tervena , mistõttu neil on oma toidu lagundamiseks vaja kanget seedemahla.
d)Konkurents
Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents piirab organismide arengut ja võib viia isegi ühe osapoole hukkumiseni. Konkurents võib toimuda ka ühesuguste toiduallikatesuhtes või ilmneda isasloomade omavahelises võitluses emaslooma vahel.
Näiteks: 1. Iga taim vihmametsas püüab sirguda päikese poole, kui mõni suurem taim hukkub kasutavad teised selle kohe ära ja proovivad iga hinna eest valguse kätte saada.
2. kui hiidsekvoia taim sureb välja ja langeb, siis teised sekvoiad püüdlevad konkureerides võimalikult päikese poole areneda.
3. kui kaks kotkast näevad kuskil maas olevat surnud looma, millel on liha küljes, nad lähevad looma juurde ja konkureerivad omavahel et paremaid palasid saada.
4.kaks isast shimpansit näevad ilusat emas shimpantsit, siis nad konkureerivad sellega, et kumb isastest suudab emasloomale rohkemmuljet näidata.
5. papakoid näevad mahlakate õitega taime, millel on palju õietolmu ja hakkavad konkureerima kes esimesena ja kõige värskema õietolmu endale saab.
e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega)
Taimtoidulisus ehk herbiviooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised aga söövad erinevat liiki taimi. Herbivoorid võivad toituda ka kindlatest taimeosadest, näiteks lehtedest, puidust, viljast, seemnetest jm. Taimedel on herbivooide vastu kaitseks välja kujunenud mitmesugused okkad.
Näiteks:1 ahvi tõugu gibon sööb baanaani, taimede õisi, lehti.
2 orangutangid toituvad peamiselt viigipuu marjadest.
3 koolibrii sööb orhideede lehti et sealt nektarit hankida.
4 papakoid toituvad õite tolmust, sealt saavad nad oma vajalikud ained.
5 elevant sööb päevas mitu tonni taimeid ja mullab maha isegi väikeseid puid
4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel
a)Tootjad ehk produtsendid
Produtsendid on toiduahela esimeseks lüliks. Rohelisi taimi nimetatakse toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid .
Näiteks orhidee, rotangpalm, samblad , sõnajalad, monstera , vanill, filodendron ja must pipar .
b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid
Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Näiteks ahvid , pärdikud, paviaanid, šimpansid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad, putukad, metssiga, elevant.
c)Teised tarbijad ehk karnivoorid
Loomtoiduline loom ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest.
Näiteks võrkpüüton, anakondad, boad , metssead , pühvlid, Gibonid
d)Tipptarbijad
Tipptarbija on loom kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal, teda ennast ei sööda, tarbib viimasena.
Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad ,
e)Ökopüramiid, mille juures selgitus energia liikumise kohta.
5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta)
Maad ümbritsevat elu sisaldavatkihti nimetataksebiosfääriks. Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks. Bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja öktoobist. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-,seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid .
a)Toiduahelad
1. Banaan —ahv—kotkas
2. jakarandapuu lehed—sisalik— anakonda — leopard
3. orhidee— tuukan —boa madu
b)Toiduahelate võrgustik
jaaguar
viigipuu orhidee
sipelgas
herilane
tuukan
lehetäi
papakoi magahony puu
c)Toiduahelate katkemine
Tduahela katkemine on siis kui näiteks jakarandapuu lehti söövad sisalikud neid omakorda anakondad ja anakondasid leopardid, siis kui üks lüli on vahelt ära surevad teised liigid välja. Seega näiteks kui sisalikke näiteks poleks, siis anakonda ei söö jakarandapuu lehti ja suheb välja ja leopardi toiduväärtus langeb ja nad jäävad nõrgemaks.
.
6.Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus
Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Looduslikud takistused on tihti ühtlasi populatsioonide leviku piirideks. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
Tiiger
Suurus
Tiigrid, kes elavad põhjaregioonide külmas kliimas on suuremad kui soojas kliimavööndis elavad tiigrid. Näiteks täiskasvanud isane amuuri tiiger kaalub umbes 300 kg, aga bengali tiiger u. 100 kg.
Suurem keha on võimeline tootma rohkem soojust, mis on vajalik külmas kliimas ellujäämiseks. Kuna ka teised imetajad (näiteks metssead, hirved ) omavad külmemas kliimas suuremat keha, peavad põhjas elutsevad tiigrid olema suuremad, et püüda saakloomi.
Jahipidamine
Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda .
Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil . Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik.
Üldjuhul ei loobuta väljavalitud saakloomast ilma, et oleks tehtud mõnda järsemat liigutust, hüpet saagi poole, püüdes siiski hiilida võimalikult lähedale. Ei varitsuse ega ka kallalesööstu ajal ei too tiiger kuuldavale ühtegi heli.
Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks.
a)Populatsiooni arvukus ja selle muutus ajas
Tiigrite populatsiooni suurus 1988. a
Tiigri alamliigid
Miinimum
Maksimum
AMUURI TIIGER Panthera tigris altaica
360
406
Hiina
30
35
Põhja-Korea