Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mäed ja nende loomad. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mäestik?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Mäed ja nende loomad #1 Mäed ja nende loomad #2 Mäed ja nende loomad #3 Mäed ja nende loomad #4 Mäed ja nende loomad #5 Mäed ja nende loomad #6 Mäed ja nende loomad #7 Mäed ja nende loomad #8 Mäed ja nende loomad #9 Mäed ja nende loomad #10 Mäed ja nende loomad #11 Mäed ja nende loomad #12 Mäed ja nende loomad #13 Mäed ja nende loomad #14 Mäed ja nende loomad #15 Mäed ja nende loomad #16 Mäed ja nende loomad #17 Mäed ja nende loomad #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siiritalts Õppematerjali autor
Juttu on maailma suurimatest mägedest ja mäestikest ning nende loomadest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Lumeleopard

Kuid viimased geeniuuringud on selles kahtlusi tekitanud, sest nende järgi ei erine lumeleopard teistest pantritest piisavalt. Lumeleopardi lähim sugulane on tiiger. Irbist püütakse rahvusvahelisest kaitsest hoolimata tema kauni karusnaha tõttu. Lumeleopardid on hävimisohus olev liik. Hinnanguliselt elab oma looduslikus elukeskkonnas ainult 5000 isendit. Lumeleopardi nahka iseloomustavadkahvatumustad tähnid heledal kreemjal või hallikal põhjal. Lumeleopardidele on nende naha pärast varasematel aegadel laialdaselt jahti peetud. Kogu maailma loomaaiad osalevad selle leopardi koordineeritud kasvatamise/aretamise programmis. Irbised on pantritest kõige vähem agressiivsed. Pole teada, et ükski irbis kunagi oleks inimest rünnanud. Nad lasevad inimesel kergesti oma murtud saagi ära võtta ja on juhtunud, et kui inimene irbist ründab, siis too ei kaitsegi ennast. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel

Loodus
thumbnail
15
docx

NEPAAL

siiski muutmata. Informatsioon politsei, armee ja maoistide vaheliste lahingute kohta on väga ühekülgne, sest informatsioon on riigi kontrolli all. Vaid vähesed meediakanalid, nagu näiteks ajakiri Himal, kirjutavad kriitiliselt ja informatiivselt mõlema poole kohta. Sageli räägitakse maoistide julmusest. On tõsi, et maoistidel pole halastust (korrumpeerunuiks peetavate) politseinike vastu; politseinikud aga ei tseremoonitse maoistidega ning nende ohvriks võivad langevad ka tsiviilisikud, keda lihtsalt kahtlustatakse sümpaatias maoistide vastu või nende toetamises. 2002. aasta lõpus oli Nepali 75 maakonnast 55 maoistide võimu all. Lääne ajakirjanikud on neist vähe reportaaze teinud. Arvatakse, et kaks kolmandikku konfliktis hukkunutest on tapetud sõjaväelaste ja politseinike poolt. Konfliktis on hukkunud üle 9000 inimese; mõned allikad nimetavad hukkunute arvuks 13 000. Alates 19. augustist 2004 on

Geograafia
thumbnail
9
doc

Nepal

POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2008.a. kaotati monarhia ja Nepali

Geograafia
thumbnail
13
doc

Lõuna-Ameerika kaslaseid

Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1 Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvast, tagajäsemetel neli ja nad on kõik varustatud kõverate sissetõmmatavate küünistega saagi kinnihoidmiseks. Tavaliselt on küünised sissetõmmatud, mis aitab hoida neid teravatena, kuid vajadusel (näiteks ronimisel) kargavad nad esile umbes samal põhjusel kui küünispeaga nuga. Hääletu liikumise hõlbustamiseks on talla all olevad paljad päkad ümbritsetud karvadest. (Loomad, 2001)

Ökoloogia
thumbnail
7
docx

Kaslased (referaat)

Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu.

Geograafia
thumbnail
11
docx

Hiina vaatamisväärsused koos mahuka teksti ja piltidega

1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja

Geograafia
thumbnail
18
doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

Austaalia on minu jaoks eksootiline maa. Uurimistöö eesmärk on tundma õppida Austraalia loomastikku ehk faunat ja noppida huvitavaid fakte selle kohta. Materjali uurimistööks olen saanud ainult eesti- ja ingliskeelsetest raamatutest, teatmeteostest ning internetist. Huvitavat ja mahukat ainestikku on palju. Ma ei ole Austraalias käinud ega Austraalia loomi ise näinud, aga raamatuid uurides olen targemaks saanud. Uurimistöös toetun loodusteadlaste poolt uuritud loomade süstematiseerimisele, detailsele välimuse kirjeldusele ja loomade huvitavatele elukommetele. Käesolevas uurimistöös teen ma subjektiivse valiku huvitavamateast loomadest ja kirjeldan nende välimust ja elukombeid lühidalt. Kaheksanda klassi õpilase uurimistöö maht ei saa olla väga mahukas, seega toon välja ainult Austraalia loomastikule iseloomulikumaid, üldtuntumaid ja ainult põnevamaid fakte. Uurimitöö jaotan peatükkideks: iseloomulikumad Austraalia imetajad, kirevad linnud,

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun