Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud (0)

KMH PROTSESSI SAMMUD: 
1.   Sõelumine  - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? 
Kõik  arenguprojektid  ei  vaja  KMH-d?  Paljudel  projektidel  puuduvad  olulised   keskkonnamõjud ; 
Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 
2.  Piiritlemine  -  Läbivaatuse  tähtaeg:  Mida  on  vaja  uurida;  Mõjutatud  ala  piirid;  Võtmemõjud; 
Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine,  Tööplaan  ja 
ajakava . 
3.  Eelhindamine  -  Taustinformatsioon,   tausta   olukord;  Keskkonna   käesolev   seisund; 
Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; 
Keskkonna indikaatorite  suundumused  –trendid; Keskkonna  standardid . 
4.  Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0”  alternatiiv - null-tegevus, ei 
tegevusele,  projektile,  ehitusele;   Alternatiiv   võib  olla  suurus,  ulatus,  asukoht,   tehnoloogia   jne; 
Enamsti  antakse  valida  3  kuni  10  erineva  alternatiiivi  vahel  erineva  tehnilise,  planeeringu 
lahendusega, et saada parim tulemus. 
5.  Mõjude   ennustamine ,  hinnang  -  Keskkonnamõjude  ja  nende  allikate  ennustamine;  Mõju 
ennustamisel:  olemus,  suurus,  tõenäosus  (risk),  kestus,  ulatus  jne.  Mõju  hinnang:  kuidas 
ennustada võimalikku mõju  veele , õhule, pinnasele, ökosüsteemidele jne. 
6.   Leevendavad   meetmed  -  Vältida,  vähendada  projekti  negatiivseid   mõjusid ;  Luua  abinõude 
kava,  et  vältida,  vähendada  mõjusid;  Minimaliseerida-suuruse  vähendamine,  Re-
planeerimine ;  Projekti  asukoha  muutus;  Restauratsioon;   Kompenseerimine   ,  Reostuse 
kontrolli süsteemid. 
7.   Läbivaatus   ehk  Dokumentatsiooni  ettevalmistus  ja  ülevaatamine-analüüs  (EIS)  -  Info 
elanikkonnale,  keda  projekt  mõjutab;  Info  otsustajatele.  EIS  peab  olema:  objektiivne, 
kättesaadav, teaduslikult põhjendatud. Kvaliteedi kontroll. 
8.  Otsustamine 
9.   Seire , projekti mõjude seire ehk järelvaatamine/kontroll - Projekti jääkmõjude seire;  Audit ; 
Planeeritud leevendavate meetmete kontroll; Iga nihke-muutuse võimalikud põhjused 
LEEVENDAMINE: 
Mõjude leevendamine ja kompenseerimine on sihikindel  pakutud  tegevuse soovimatu mõju 
vähendamiseks mõeldud otsuste või tegevuse  elluviimine  mõjustatud keskkonnas. NB: tähtis on 
abinõude  juurutamine , et vähendada esitatud projekti negatiivseid toimeid keskkonnale. 
Leevendamine on  keskkonnasõbralik kavandamine ehk parandamine, reostuse  vältimine , tegevuse 
asendamine. Parim valik on mõju vältimine. Negatiivsed mõjud keskkonnale tehakse kindlaks KMH 
protsessis, negatiivsed mõjud võivad olla kõrvaldatavad leevendavate abinõude  rakenduse  läbi. 
Mõjud, mis jäävad peale leevendusabinõusid, on jääkmõjud. 
Üldpõhimõte: Leevendamine vähendab soovimatut mõju;  Mõju vähendamine piirates tegevuse 
suurust; Mõju parandamine parandades kahjustatud keskkonda või taastades teatud komponente; 
Mõju vähendamine pikema aja jooksul tehes hooldustöid tegevuse toimumise ajal; Mõju 
kompenseerimine  pakkudes  lisa või asendust tegevusest mõjustatud keskkonnale; NB! Parem mõju 
vältida täielikult, kui seda leevendada ja kompenseerida 
Eesmärk: Leida esitatud projekti tegevusele paremaid teid; Tõsta keskkonna-alast ja sotsiaalset 
tulu; Vältida, minimaliseerida või parandada ebasoodsaid mõjusid; Tagada, et jääkmõjud oleks 
minimaliseeritud ning vastuvõetavalt tasandil   
Elemendid:  
1.  Vältida kogu ettevõtmise ja ka üksikute elementide ebasoodsa mõju tulemusi, välditavad 
Levinum 
piirkonnad tundlikud keskkonnad; Reostuse ennetamine – puhtam tootmine, “toru-otsa” 
eelistus 
tehnoloogia;  
 
2.  Mõju minimaliseerimine, projekti elementide ümbertegemine, taotluse asukoha 
ümberpaigutamine  
 
3.  Keskkonna situatsiooni parandamine,  taasmetsastamine; Vähendada, alandada mõju 
Harv, 
(settepüüdurid, tiigid, puhvertsoonide rajamine, teede ehituse ajal teede pritsimine tolmu 
ebasoovitatav 
vähendamiseks, lindude pesitsusperioodi alguses ehitustööde, metsatööde peatamine jne.); 
Kompenseerimine (Ressursi või keskkonna osa taastamine endisesse seisundisse; Väärtuse kaotanud 
maa asendamine (nt tehismärgala); Raha väljamakse (maa eest), heade abinõude eest (nt CO2 
emissioonid)) 
Leevendavad abinõud pole limiteeritud.  Alati, projekti rakendamisel, kui ilmnevad uued 
mõjud, tuleb esitada ka uued  asjakohased  leevendavad abinõud. 
Printsiibid : Eelistatud on vältida ja ennetada abinõusid; Arvestada realistlikke ja teostatavaid 
alternatiive (peavad olema sobivad ja kulutõhusad ehk tehniliselt vastuvõetavad, majanduslikult 
vastuvõetavad ning keskkonnale vastuvõetavad) 
Leevendamise  valikud :  Keskkonnale paremate alternatiivide arendamine; Teha muutused 
planeerimisel ja projekteerimises; Mõjude seire ja juhtimise  organiseerimine ; Jääkmõjude 
kompenseerimine. 
Ennetavad, Kompenseerivad, Korrigeerivad, Tehnoloogilised (reostust vähendavad) abinõud.  
 
Keskkonna juhtimise plaan peab sisaldama  Mõjude ülevaadet, Soovitatud leevendavaid 
meetmeid, Vastavust standarditele, Ressursside ja vahendite, vastutusi, Nõutud tegevuste ajakava, 
rakenduste ajagraafikut 
Mõjude juhtimise eesmärk: Tagada, et leevendavad meetmed on rakendatud ;Leevendavate 
abinõude tõhususe seire; Kohene tegevus ettearvamatute mõjude ilmnemisel; Mõjude juhtimise 
kava ettevalmistamine; Vältida, vähendada ja parandada ebasoodsat mõju; Võtta arvesse taotluse 
keskkonna- ja sotsiaalalased kulud 
 
SÕELUMINE 
 
Arendajate projektidel võivad olla biofüüsilised (keskkonna) kui ka sotsiaalsed ja majanduslikud 
mõjud; Vahetu mõju, kaudne jne. 
Keskkonna toime on iga mõõdetav muutus, mida see projekt võib põhjustada keskkonnale. 
Protsess, mille käigus otsustatakse, kas KMH on nõutud või mitte; • Sõelumise otsus tuleb 
protokollida ja avalikustada; • Sõelumise küsimustikus on küsimused projektist ja selle keskkonnast, 
mida kasutades tuleb lõpuks vastata küsimusele ”Kas sel projektil võib tõenäoliselt olla oluline toime 
keskkonnale?” 
Täielik KMH on nõutud (tuntud mõjud), kui olulised keskkonnamõjud, kui seadus nõuab (EL 
direktiivis ja Eesti KMH seaduses). Eelnev hinnang on nõutud (võib olla mõjusid), avalikkuse 
nõudmisel;  finants -organisatsioonide, pankade (investorid, laenajad) nõudmisel 
Kaks printsipiaalset lähenemist sõelumisele: 1. Lävikriteeriumide kasutamine ϖ Juhtum-
haaval sõelumine vastavalt kriteeriumidele KMH seaduse alusel 2. KHM on kohustuslik nimekirjes 
olevatele projektidele (positiivne nimekiri) 
Lävikriteeriumid: • Objekti suurus ; • Asukoht (tundlik ala, kaitsealune maa, puhkeala jm.) • 
Emissioonid- väljundid (jäätmed, õhk, vesi, pinnas) • Kulutõhusus, maksumus; •  Keskkonnamõju  
(pöördumatu) •Rahvusvahelised kokkulepped • Rahvuslikud standardid • Väärtuslik põllumaa, 
asukoht vähendamine, infrastruktuur • Maksumus-väikese projekti-väikese maksumusega mõju võib 
olla suur • Leevendavate meetmete  rakendus  võimalused • Suure maksumusega projekti mõjud 
võivad olla väikesed,  Projektid , mis ületavad finantslävekriteeriumid, võivad olla ilma olulise 
keskkonnamõjuta 
Mõju kriteeriumid • Olulised, kergesti tuntavad mõjud; • Olulised mõjud; • Tundlik ala; 
•Looduskaitse alad,  Natura  2000 alad , Elupaikade alad, Linnukaitse alad 
Projekti  parameetrid  (lisa kriteeriumid) – suurus,  kumulatsioon  koos teiste projektidega, 
loodusvarade kasutus,  jäätmekäitlus , saaste, õnnetuste risk; – Ala tundlikkus saab tõenäoliselt 
mõjutatud; –  Maakasutus ,  loodusvarad , Natura 2000 alad, ületatud keskkonna standardid… – 
Võimalik mõju: ulatus, piiriületusliku mõju olemus, tõenäosus, tähtsus, kestvus, sagedus, pööratavus 
Olulised toimed: • Looduskeskkonna  taluvus - ja taastumisvõime; • Keskkonna-tundlikkus, näit. 
sood , rannikualad; • Keskkonna standardid ja eesmärgid; • Kaitsealad; • Maastike  spetsiaalsed  
pärandväärtused; • Loodusvarade küllus ja kvaliteet 
 
KMH ARUANNE:  Keskkonnamõjude hinnangu aruanne ehk Environmental Impact  Assessment  
report  ehk Environmental Assessment report EA report ehk Environmental Effects  Statement  - EES) 
ehk Keskkonnaraport ehk Environmental Impact Statement – EIS ehk Keskkonnamemorandum, 
keskkonnateatis ehk Environmental Statement – ES. 
•   Taotleja , kes planeerib ja projekteerib; 
•   Vastutav  asutus, kes otsustab; 
•   Avalikkus , kes  asjast  aru saab. 
KMH Aruande kvaliteet: 
o  Terviklik – võimalik teha teadlikku-informeeritud otsuse? 
o  Kohane – arvestatud õiget ja piisavat  informatsiooni? 
o  Arusaadav, kergesti mõistetav - otsustajale? 
o   Usaldusväärne  –  arvestab  kehtestatud kvaliteedi ja professionaalseid standarte? 
o  Õigustatav –  riskid  ja mõjud on määratletud otseselt taotluse ebakindluste ja küsitavustega? 
o  Teostatav  - loob kindla baasi valikutele ja tingimuste määramisele?  
Edukas KMH aruanne on:  
  Teostatav –  dokument, mida taotleja saab rakendada keskkonnasõbralikuks planeerimiseks 
ja projekteerimiseks;  
  Otsusesse-puutuv – dokument, mis organiseerib ja esitab vajaliku informatsiooni projekti 
volituseks (otsustajatele esituseks) ja, rakendatavana, tegevusloaks ja  litsentsiks; 
  Kasutaja-sõbralik – dokument, mis edastab tehnilised teemad igale osapoolele selgel ja 
mõistetaval viisil.  
KMH aruanne vajalik:  
•  Taotlejale – taotluse rakendamiseks keskkonnale ja  kogukonnale  vastutustundlikul viisil;  
•   Vastutavale   asutusele (tegevusloa  andjale ) – teha põhjendatud otsus taotluse osas, k.a. 
heakskiidule lisatud  ajagraafik  ja kehtestatud tingimused; 
•  Üldsusele – aru saada taotlusest ja selle võimalikest mõjudest inimestele ja keskkonnale 
Hea KMH aruanne on:  
•  Selge ja loogiline ülesehitus, foonitingimuste, prognoositava mõju (iseloom, ulatus, suurus), 
leevendusmeetmete, vältimatu jääkmõju kirjeldus 
•  Aruanne on  loetav  terviktekstina, lisad, viited  
•  On lühike, ülevaatlik, objektiivne,  erapooletu  
•  Esitab kavandatava tegevuse detailse kirjelduse 
•  Kasutab palju  diagramme , jooniseid,  fotosid  ja muud   toetavat  materjale 
•  Kasutab terminoloogiat süsteemselt, ka  terminite  seletus 
•  Seletab lahti keerulised probleemid 
•  Uurimismeetodite selge kirjeldus 
•  Sisaldab alternatiivsete võimaluste selget võrdlust 
•  Esitab negatiivsete keskkonnamõju leevendusmeetmed ja seireprogrammi 
•  Esitab mittetehnilist kokkuvõtet, kus ei kasutata tehnilist zargooni 
Täiteva KMH aruanne peab sisaldama:  
•   Taotlus  ja kaasuvad tegevused  
•  KHM osapoolte nimed; 
•  Üldsuse konsulteerimise tulemused; 
•  kaalutud alternatiivsed võimalused; 
•  peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude kirjeldus  
•  peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise meetmed; 
•  peamised probleemid ja kahtlused, mida menetlusosalised tõstatasid avalikustamise 
käigus 
 
KMH LÄBIVAATUS: Määrab, kas KMH aruandes on keskkonnaprobleemidele adekvaatsed 
hinnangud  ja piisavalt vastavat ja kvaliteetset informatsiooni otsustajatele. 
Keskkonnaraport (KR) on  formaalne  dokument, mis sisaldab infot  arendaja  kohta ja  infot 
sõelumise, piiritlemise, eelhindamise, alternatiivide jne. kohta. Tavaline nõue hõlmab ka mitte-
tehnilist kokkuvõtet laiemale publikule ja arusaadav ka poliitikule. Sisaldab: Lühikokkuvõte; Taotluse 
kirjeldus; Tausttingimuste hinnang; Arenguhinnang, kui kavandatavat tegevust ei tule; 
Arengutingimuste hinnang; Leevendavad ettepanekud 
KR ettevalmistamine/ülevaade: Kui on kokku pandud, esitatakse keskkonnaraport 
vastutavale asutusele (loa andjale) koos taotlusega; Keskkonnaraportit on sageli laialt kritiseeritud  
(nii ametlikult kui ka mitteametlikult);  Arvustused, kriitika võimaldavad loa andjal otsustada, kas 
KMH on küllaldane, täpne ja erapooletu    
Ülevaate protsessi eesmärk on hinnata, kas KMH aruande info on piisav otsustusprotsessiks 
Võtmeülesanded on : - Hinnata KMH aruande kvaliteeti - Arvestada avalikkuse kommentaare -
hinnata, kas infot on piisavalt - Hinnata kasutatud terminite õigsust ja täpsust 
KMH OTSUSTAMINE: 1. Kinnitamata – taotluse  muudatus  – taotluse taas-esitamine 2. heaks kiit – 
seire – audit ja hindamine 
Otsustus : Poliitiline valik erinevate alternatiivide vahel; Kaaludes  kulusid  ja tulusid, plusse ja 
miinuseid; läbirääkimised ; Alternatiivide sõelumine; Tasakaalustades majanduslikke, sotsiaalseid ja 
keskkonnategureid;  
Otsustajad Peavad Aru Saama: KMH eesmärkidest ja kontseptsioonist; KMH 
seadusandlusest, protseduurist ja juhistest;  KMH praktika tõhususest;  KMH informatsiooni 
limiteeritusest ; Kuidas KMH protsess ja praktika toimub rahvusvaheliselt ; Üldsuse kaasamise 
teemadest.  
KMH otsustus protsessi tulemused: Taotlus saab heakskiidu; Taotlus kiidetakse heaks tingimustega; 
Taotlus vajab edasist täiendavat  uuringut ; Taotlus tuleb tagasi läbivaatusele suunata;  Taotlus tagasi 
lükata. 
 
 
KMH PIIRITLEMINE: • Varases  staadiumis  – alustatakse kui sõelumine on tehtud; • Avatud, 
interaktiivne  protsess – hõlmab ka avalikkust; • Paneb paika KMH aluse, määrates: - KMH uuringu 
piirid; - otsustuseks vajalik informatsioon; - võtmeprobleemid ja olulised mõjud, mida peab 
arvestama. 
KMH PROGRAMM: •Pärast KMH algatamise otsust • KMH on dokument, milles kirjeldatakse 
kavandatavat tegevust, määratakse kaasneva võimaliku keskkonnamõju hindamise sisu, ulatus ja 
kirjeldatakse KMH läbiviimise metoodikat, tegevust – ja ajakava • KMH programmi koostab ekspert 
koos arendajaga.  
Programm koostamisel: • KMH programmi eelnõu koostamine • KMH programmi eelnõu avalik 
väljapanek • KMH programmi eelnõu avalik arutelu • KMH täiendamine • KMH programmi 
heakskiitmine/mitteheakskiitmine 
KMH PROGRAMMIS PEAB OLEMA: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava 
tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja 
selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave 
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning 
mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel  kasutatava  hindamismetoodika 
kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju 
hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning  eksperdi  nimi 
või eksperdirühma koosseis 
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses peavad 
olema 1) otsustaja  nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava 
tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju 
hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava 
tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste  liitmise  kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta 
Otsustaja korraldab vähemalt 14-päevase kestusega keskkonnamõju hindamise programmi 
avaliku väljapaneku. Seejärel korraldab arendaja programmi tutvustamiseks avaliku arutelu. 
KMH programmi arutelu • Tutvustada ja põhjendada kavandatava  tegevusega  kaasneva KMH 
menetluse käiku, peamisi negatiivseid mõjusid, nende hindamise ja analüüsimise metoodikaid, 
võimalikke alternatiive, mõjuala ulatust • Üldsuse informeerimine, huvirühmad, keda vaja veel 
kaasata • Ühise arusaama kujundamine • Otsustaja , arendaja, ekspert 
Programmi tulemus • Esitatud projekti 
kirjeldus; • Projekti taust ja selle kirjeldus; • 
Uurimisala ja/või mõjualad; • Seadusandluse, 
regulatsioonide kaalutlused; • Uuritavad mõjud; 
• Mõjude ohjamine; • Uuritavad võimalikud 
alternatiivid; • Piiride süsteem; • Olemasolevate 
andmete kvaliteet; • Leevendavad meetmed; • 
Avalikkuse osalemise kava; • Ekspertide 
meeskonna liikmed; • Tööplaan, ajakava 
Piiritlemine 1. KMH piirideks on teemad ja mõjud, mida ta käsitleb; 2. Piiritlemine on otsustamise 
protsess, milliseid projekti võimalikke alternatiive ja mõjusid tuleks käsitleda KMH-s; 3. KMH peab 
keskenduma ainult olulistele teemadele ja mõjudele. 
1. Piiritlemine viiakse läbi arutlustes/vaidlustes arendaja, the pädeva valitsusasutuse, vastava 
teenistuse ja, ideaalsel juhul ka avalikkuse vahel 
2.  Tulus  piiritlemine annab võimaluse piiratud ressurssidega parimale tulemusele, s.t. uuritakse ainult 
kõige olulisemaid mõjusid. 
Peab olema avalik; Peab olema teostatud projekti planeerimise varases staadiumis. 
• Identifitseerib tähtsad teemad, mida tuleb uurida edaspidi, alternatiivid ja avalikkuse kaasamise 
vormid; •  Taustinfo  ja muu teave kogumiseks on kindlad nõudmised; • Lähteülesanne. 
Piiritlemise juhendprintsiibid • Piiritlemine on protsess mitte üksiksündmus/tegevus; • Igale 
taotlusele kavandada oma piiritlemisprotsess; • Alustada kohe kui kogunenud info seda lubab; • 
Määratleda võimalikult täpselt avalikkuse osa otsustusprotsessis; •  Lähenemine  piiritlemisele peab 
olema süstemaatiline,  läbiviimine  paindlik; • Tulemused dokumenteerida KMH ettevalmistamise 
juhisteks; • Vajadusel  täiendada  ja rakendada uut infot ja  teemasid . 
Kes peaksid  osalema  piiritlemisel? • Arendaja; • Pädev haldusorgan - otsustaja; • KMH administratiivorgan; 
• Teised vastutavad ametkonnad; • KMH  eksperdid ; • Võtmehuvigrupid – kelle õigusi või kohustusi taotluse 
rakendamine võib puudutada; • Avalikkus. 
Alternatiivide kaalutlemine • Alternatiivide nõue • Varustuse/sisendi alternatiivid • Tegevuse 
alternatiivid • Asukoha alternatiivid • Protsessi alternatiivid • Plaanimise alternatiivid 
MÕJUDE ANALÜÜS: 
Oluline mõju (Eesti KMH seadus) • keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada 
tegevuskoha keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu 
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 
Nõutud info: •Taustkeskkonna tingimused, käesolev situatsioon; • Käesolevad ja arvatavad 
trendid; • Kavandatava tegevuse toimed, mis on juba teostatud ; • Teiste tegevuste toimed, mis on 
juba teostatud; • Taustkeskkonna olukord nõuab ka varieeruvustrendide kirjeldamist 
Mõju olemus: •olemus (positiivne, negatiivne, otsene, kaudne,  kumulatiivne ); • Suurus või ägedus 
(kõrge, mõõdukas, madal); • Ulatus/asukoht (hõivatud pind/ruum,  paigutus ) – kohalik, regionaalne, 
piiriülene, globaalne; • ajastus (ehituse ajal, töös olemise ajal,lammutamise ajal jne) – kohene, hiljem 
avalduv • tüüp (biofüüsikaline, sotsiaalne, tervishoiualane, majanduslik) • parandatav/pöördumatu; 
• võimalikkus (tõenäosus, eeldatava mõju  ebakindlus  või  kindlus ); • olulisus (tähtis/tähtsuseta, 
lokaalne , regionaalne, globaalne); • kestvus (ajutine/pidev, lühiajaline/ pikaajaline) 
Kaudne mõju •  Kaudsed  ja sekundaarsed mõjud on tavaliselt vähem selged, ilmnevad hiljem või 
avalduvad kaugemal mõju allikast. (Nt:  Saasteainete bio-akumulatsioon ja bio-magnifikatsioon toiduahelas 
põllumajanduslike pestitsiidide  kasutamisel ;   stress  ja häired ühiskonnas seoses liiklustiheduse kasvuga;  teedeehitusega 
kaasnev  müra ;  Kuivendusega seotud põhjavee taseme langus; Muutused taimkattes peale maakuivendust) 
Kumuleeruvad/kujuvad efektid •  Progresseeruv  keskkonna degradatsioon kasvab aja jooksul 
kõigi tegevuste koosmõjul alal või regioonis, kus iga üksiktoime isolatsioonis poleks oluline. • Sellised 
mõjud võivad kasvada liiklustiheduse kasvuga, põllumajanduses kasutatavate saagikust tõstvate ja 
intensiivsema tootmise kemikaalide koostoimed, jne. • Kavandatava projekti keskkonnatoimed, tuleb 
ka arvestada nende toimete koosmõju teiste toimetega, nii varasematest, käesolevatest kui ka 
tuleviku tegevustest/projektidest. •Nähtus, kui mitu koostoimivat tegurit on suurema mõjuga kui 
need tegurid eraldi toimivana •  kombineeritud  toime on suurem erinevate ainete toime - kogutoime 
on suurem kui üksiktoimete summa 
Mõju suurus • Enamasti on väljendatud terminitega nagu põhiline, mõõdukas või madal. Aine 
kontsentratsioon keskkonnas, põhjaveetaseme langus, liikide vähenemine. Mida suurem on muutus 
,seda olulisem on mõju. • pöördumatu /  taastumine . 
Mõju kestus ja kestvus • Lühiajaline-ehitusajaga piirduv müra • Korduv-sadama süvendustööd 
• Kestev-kuivendusega veetaseme langus  NB:  Kestvad  ja pöördumatud mõjud on olulisemad kui 
lühiajalised ja pööratavad mõjud 
Mõju tähtsus • Väärtushinnang • Läviväärtus, kehtestatud õigusaktiga • Teaduspõhine • Üldsuse 
surve, suhtumine 
Mõju ajastus • Ehituse ajal, • Tegevuse ajal, • lammutamisel ; • Mõned mõjud võivad ilmneda 
kohe, teised hiljem, ka aastate pärast; • Teatavad mõjud ilmnevad ainult neid põhjustava tegevuse 
ajal, mõni teine võib aga kesta pärast mõjuallika kadumist. 
Mõju prognoos • Atmosfääriõhu kvaliteet • Müra • Visuaalne mõju • Mõju pinnaveele • Mõju 
põhjaveele • Ökoloogiline mõju • Mõju kultuurilisele keskkonnale • Sotsiaal-majanduslikudmõjud 
Olulisuse kriteeriumid • Keskkonna kadu või halvenemine; •  Loodusvara  kadu, 
ebatraditsionaalne maakasutus; • Mittevastavus keskkonna standarditele, eesmärkidele ja 
juhenditele, sihtidele; • Riskide tõenäosus ja vastuvõetavus.   / ökoloogia / • Liikide mitmekesisuse 
vähenemine; • Liikide elupaikade kadumine; • Ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide kadumine; 
• Ökoloogilise täielikkuse, sitkuse või tervise kahjustamine; • Toiduahela katkestamine; • Liikide 
populatsiooni vähenemine, looduse mitmekesisuse vähenemine; • Muutused suhtes “kiskja-saak”  
/sotsiaalmõjud/ • Ohud inimeste tervisele ja turvalisusele, näiteks püsivate ja/või toksiliste 
kemikaalide toime; • Kaubanduslikult väärtusliku või lokaalselt tähtsa liigi või ressursi vähenemine, 
näiteks kala, mets, põllumaa; • Kultuuri, rekreatiivse või esteetilise väärtusega ala või keskkonna 
osade kadumine; • Elanikkonna ümberpaigutamine, näiteks tammide ja veehoidlate rajamine; • 
Surve teenustele, transpordile, infrastruktuurile. 
Olulisuse kategooriad – Mõju puudumine – tundmatu mõju – Oluline mõju –  leevendav  mõju – 
Olematu mõju 
Mõju  karakteristikud  (suurus)* Mõju tähtsus (väärtus)= Mõju olulisus 
Mõju identifitseerimine • Kontrollnimekiri; •  Maatriksid ; • võrgustikud; • Geograafiline 
informatsiooni süsteem (GIS), modelleerimine. • Ekspert-arvamus; • Professionaalne ekspertiis. 
Meetod  
Plussid 
Miinused 
Kontroll-nimekiri  
Lihtsalt mõistetav, lihtne 
Ei erista otsest ja kaudset mõju, 
liigitada ja kaaluda 
puudub otsene side tegevuse ja 
mõju vahel 
Maatriksid  
Hea meetod KMH tulemuste 
Raske eristada otsest ja kaudset 
tutvustuseks, side tegevuselt 
mõju 
mõjule 
GIS  
Hea katsetusteks 
Sageli keerukas ja kallis 
 
Delphi meetod • Suhteliselt väärt meetod, mis otsib konsensust hindajate seas nendes 
küsimustes, mille hinnang/otsus on suhteline • Ekspert-hinnang • Meetod lubab ekspertidel käsitleda 
keerulisi probleeme ja ülesandeid süstemaatiliselt 
 
 
 
 
 
 
 
 
+  Alternatiivide paaritivõrdluse kriteeriumud C3 ja C4  
 
PROJEKTI RAKENDUS JA SEIRE: • leida kinnistust, et projekti heakskiidu lisa tingimused on 
rahuldavalt rakendatud; • kontrollida, et mõjud on eeldatud või lubatud piirides; • astuda  samme  
ootamatute mõjude või ettenägematute muutuste  juhtimiseks ; • tagada, et keskkonna tulud oleksid 
maksimaalsed läbi  hea keskkonnajuhtimise tava; •  õppida kogemustest, et parandada KMH 
protsessi ja praktikat. 
Keskkonnaseire on vahend ökosüsteemide seisundi/tervise  paranemise  või halvenemise 
tabamiseks. Seire viiakse läbi, et hinnata keskkonna  seisundit  ja kaitsta võimalike inimtegevuse 
kahjustuste eest 
Audit:  Rakendamise  audit – kontrollida, et KMH rakendamisel jälgitakse projekti heakskiidu 
tingimusi; Mõju audit – määratleda ja võrrelda projekti tegeliku mõju ning KHM eeldatavate mõjude 
täpsust; Vastavuse audit – kontrollida projekti mõjude vastavavust keskkonna standardite ja 
normatiivnõuetega; Tõhususe / tegevuskava audit – kontrollida leevendavate meetmete täidetavust 
ja KMH praktika  kooskõlalisust. 
Projekti  järgne  analüüs:  Projekti-järgne  analüüs  viiakse  läbi  tavaliselt  peale  ehitusetappi  ja 
enne  opereerimise   etappi .  Projekti-järgne  analüüs  tähendab  keskendumist  projekti  spetsiifilisele 
KMH  kogemustele,  näiteks  seoses  tammide,  kiirteede,  jäätmehoidlate  või  energiajaamade 
ehitamisega.  Selles kontekstis, projekti-järgne analüüs võib  sisaldada  tõhususe ja tulemuste ülevaate 
aspekte , kasutades mõju ja leevenduste andmeid, mis on saadud järelvalvel, seirel ja auditil 
Keskkonna normid on  referents  (taust) numbrid  või  loodusressursi kasutusmäärad toote ühiku 
kohta, mis on kehtestatud keskkonna kvaliteedile, jäätmete kogumahule või jäätmete kogusele toote 
ühiku kohta. 
Keskkonna  standarid  on  reegleid,  juhendeid  ja  arvulisi  väärtusi  sätestavad   dokumendid , 
kehtestatud valitsuse või KOV-ide poolt, mis reguleerivad tegevusi või nende tulemusi, millel on või 
tõenäoliselt tekib keskkonna seisundit muutev mõju 
Keskkonnaseire  on  planeeritud  süstemaatiline  keskkonna  andmete  kogumine   spetsiifiliste  
keskkonna eesmärkide ja  vajaduste  täitmiseks ! 
Keskkonnaseire  on  planeeritud  süstemaatiline  keskkonna  andmete  kogumine,  mis   rahuldab          
teatud eesmärke ja keskkonna vajadusi. 
Seire  eesmärgid:  Tagada  projekti  otsuses  ja  heakskiidus  kinnitatud  tingimused;  Veenduda,  ei 
mõjud olid prognoositud; Kinnitada, et leevendavad abinõud töötavad nagu eeldatud; Astuda samme 
ettearvamatute  kahjude  juhtimisel. 
Seire  võtme-komponendid:  Kehtestada  lähtetingimused;  Projekti  ehitusetapi  mõjude 
mõõtmine;  Kontrollida vastavust seatud tingimustele ja vastuväetavatele piirangutele;  Luua seosed 
keskkonnajuhtimise kavadega. 
Keskkonnaseire  protsess  ja  teostuse  hindamine:  Eesmärk  näidata  valitsusorganitele  ja 
kogukonnale, et tegevus ( opereerimine )  vastab keskkonna kvaliteedi eesmärkidele, mis on määratud 
KMH protsessis ja  saavutamaks häid keskkonnaseisundi tulemusi 
Seire  tulud:  Seire  kava  ja  läbiviimine  kindlustab  arenguprojektidele  sätestatud   keskkonnakaitse  
meetmete  õige   funktsioneerimise ;  Seire  võimaldab  varakult   avastada   võimalikke  olulisi  toimeid, 
trende jne.; Läbi oletatava kulu-tõhususe, seire soodustab majandusliku ja keskkonna arengu kasude 
optimeerimist.       
Seire kava ja läbiviimine kindlustab arenguprojektidele sätestatud keskkonnakaitse meetmete 
õige  funktsioneerimise;  Seire  võimaldab  varakult  avastada  võimalikke  olulisi  toimeid,  trende  jne.; 
Läbi  oletatava  kulu-tõhususe,  seire  soodustab  majandusliku  ja  keskkonna  arengu  kasude 
optimeerimist.       
Seire  kava  ülesanded:  Lähtetingimuste   dokumenteerimine ;  Mõjude  prognooside  täpsuse 
ülevaade;  Tegevuse  ja  leevendavate  meetmete  ülevaade;  Seiretulemuste  vastavus  kooskõlastatud 
tingimustega;  Trendide  mõjude  määramine;  Keskkonnakaitse  meetmete  ja  juhtimisregulatsioonide 
tõhususe hinnang. 
Seire  keskkonnatulemuste  ja  vastavuse  eesmärk:  Tunda  ära  keskkonna  muutused 
lähtetingimustest;  Mõõta  ebasoodsaid  mõjusid  ja  võrrelda  neid  prognoositud  mõju  ulatusega; 
Hinnata  ja  täiustada  leevendavaid  meetmeid;  Tabada  lühiajalisi  ja  pikaajalisi  trende,  et  hinnata 
kehtivate   standardite  kaitstust;  Täiustada,  parandada  keskkonnajuhtimise  js  hindamise  praktikat  ja 
protsesse. 
 
AVALIKKUSE KAASAMINE   
Eesmärgid:  •   Huvigruppide   informeerimine  (taotlus  ja  selle  võimalikud  mõjud);  •  Arvestada 
üldsuse panust otsuse tegemisel; • Mõjutada projekti planeerimisprotsessi; • Suurendab avalikkuse 
usaldust;  •  Täiendab  projekti  läbipaistvust;  •  Väldib,  vähendab  konflikte;  •  Kuulda  huvigruppide 
muresid ,  vaateid,  hinnanguid;  •  Lihtsustada  alternatiivide,  leevendavate  meetmete  läbivaatlust  ja 
arutelu • Konsensuslik otsustamine 
Võtmeprintsiibid: •  Kõikehaarav  - hõlmab kõiki huvigruppe; • Avatud ja läbipaistev – iga etapp ja 
tegevus  on  arusaadav;  •  Oluline  –  keskendub  vaid  olulistele  teemadele;  •  Erapooletu  –  viiakse  läbi 
erapooletult   ja  ilma  eelarvamuseta  kõigi  huvigruppide  ja  osapoolte  suhtes;  •   Vastutustundlik   – 
vastavalt huvigruppide nõuetele ja panusele; • Usaldusväärne – kasvatab avalikkuse usaldust 
Publiku   kaasamise  eesmärgid:  •Teavitada  huvigruppe  taotlusest  ja  selle  võimalikest 
mõjudest;  •  Saada  teada  kohalike  elanike,  kogukonna   arvamusi ,  vaateid  ja  muresid;  •  Arvestada 
avalikkuse infot ja vaateid KMH ja otsustuse protsessis – suurendades otsustusprotsessi läbipaistvust 
ja  vastutust;  •  Vähendada  konflikte  ///  •  Hankida  kohalikke  teadmisi,  mis  võivad  olla  kasulikud 
otsustusel; • Aidata kaasa alternatiivide ja leevendavate meetmete kavade  läbivaatusel ; • Tagada, et 
mõni  oluline  mõju  ei  jääks   tähelepanuta   ja  projekti  kasulikkus  oleks  maksimaalne;  •  Vähendada 
võimalikke konflikte vaieldavate teemade varajase määratlemise läbi; • Kanda hoolt võimaluse eest 
üldsusel  mõjutada  projekti  planeerimist  positiivsel  viisil;  •  Otsustuse   läbipaistvuse   ja  vastutust 
tõstmine;  •  Suurendada  KMH  usaldusväärsust  avalikkuse   silmis   •  Kodanike  ühiskondliku  aktiivsuse 
suurendamine 
Üldsuse  kaasamise  kasu/  otsustajale  •  Annab  informatsiooni  kodanike  eelistustest  • 
Võimaldab  selgitada  arendusprojektide  olemust,  otsuste  tegemise  probleeme  ja  tagamaid  •  Aitab 
leida uusi loovaid lahendusi • Suurendab usaldust ja vähendab võõrandumist 
Üldsuse  kaasamise  kasu/  ekspertidele  •  Suurendab  töö   efektiivsust ,  vältides   ajakulu  
asjatutele vaidlustele • Võimaldab leida uusi lahendusi • Väldib ootamatuid kulutusi 
Üldsuse kaasamise kasu/üldsusele • Aitab mõista kavandatavat tegevust • Annab võimaluse 
mõjutada tehtavaid otsuseid 
Avalikkuse  kaasamise  meetodid  •  Koosolekud,  seminarid;  •  Reklaamlehed,  lendlehed;  • 
Infobülletäänid; • Artiklid kohalikes ja riiklikes ajalehtedes,  televisioon , raadio; • Asukoha külastused 
; • Töörühmad; • Ajurünnakud, dispuudid; • Tagasiside on oluline (kommentaarid jne).