Clarissa Pinkola Estes ,,Naised, kes jooksevad huntidega" Ürgnaise kohta 30 lehte kirjeldust: kokkuvõtvalt on ürgnaine · Nad väsivad päeva lõpuks rahuldust toovast tööst ja edasipüüdlustest, aga mitte kinniolekust kitsas mõttevõrgus, töölõigus või pealesunnitud suhtluses. · Sõna ürgne ei tähenda mõistuse kontrolli puudumist, see tähendab hoopis loomuliku elu elamist. · Seda võib nimetada ka vaistlikuks loomuseks. · Ta on iseseisev, arvestav, julge, energiline, elujõuline, leidlik, ustav, aga samas ka paigal püsimatu. 1)La loba on vana naine, kelle tegelik töö on kontide kogumine, eriti meeldivad talle hundikondid. Kui ta on ühe olendi jaoks kondid kokku saanud, siis lausub ta loitsud ja muudab ta elavaks Neli rabi- Ingel näitas rabidele taevas olevat pühitsetud Hesekieli ratast. Pärast seda kaotas üks neist mõistuse. Teine oli küüniline ja väitis, et kõik oli olnud vaid unenägu. Kolmas seletas m
saada aga leidis, et prostituudi amet on palju tulutoovam. See lugu räägibki põhiliselt tolle aja Eesti prostituutidest. Jaan Udras. Ta leidis võõrastemaja seinalt ühe värsirea ja temas tekkis igatsus tütarlapse vastu kellest see rääkis. Ta arvas, et leidis selle tüdruku, kutsus ta endale ööseks külla. Neiu naeratas ja noogutas kutse peale kuid siiski ei tulnud. Selgus, et naine meest ei mõistnud kuna naised seal saarel koolis ei käinud. Lugu räägib palju tolle-aegsest haridusest. Andres Kasteorb. ,,Erika" Lugu kolmest tüdrukust, kes elasid suures vaesuses. Erika otsustas sellele lõpu teha, ta võrgutas ühe abielus ärimehe, kes nii-öelda aitas talle jalad alla. Mees ostis talle maja kus kohtuda ja tegi talle pangaarve. Hiljem andis Erika järgmise õe ärimehele üle ja hoidis ise eemale, lõpuks oli kõige noorema kord. Nad
Karin läks närvi ja lubas lahutada ja oma tahtmise saamiseks kasvõi Indreku tappa. Karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek kirjutas talle tseki ja rääkis talle armastusest, rahast ja verest. Karin jättis tseki laua peale. Äia kaudu sai Karin raha ja ämm kurtis, et nad on pankrotis. XIV- Indrek hakkas kõvasti kirjutama, et maha rahuneda, isegi öösiti. Tema juurde tuli Kalvi. Kalvi mainis esimesel vestlusel, et on kahju nendest meestest, kes ei tea kus naised käivad. Indrek tegi näo nagu ta ei saaks aru. Kalvi sai vihaseks, et Indrek tegi tema jutu naljaks ja lõpuks ütles, et Karinit nähti suudlemas advokaadiga, mille peale Indrek talle virutas. Kalvi otsis lepitust ja Indrek mõistis, et teise õnnetused teevad talle heameelt kuna ta enda naine surivoodil. Nad leppisid ära. Indrek tundis end halvasti nagu oleks ta naise leidnud abielu petmas.
Kirstuvõtme mis tavaliselt aida küljes seisis võttis ta ka ära, sest kartis vargaid- muidu oli see koguaeg seal seisnud. Kunagi ei olnud Vargamäel vargaid kardetud, sellepärast olid ka kõik uksed lahti. XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju
Kirstuvõtme mis tavaliselt aida küljes seisis võttis ta ka ära, sest kartis vargaid- muidu oli see koguaeg seal seisnud. Kunagi ei olnud Vargamäel vargaid kardetud, sellepärast olid ka kõik uksed lahti. XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED W.Shakespeare „Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on põlised Armastus võidab kõik. tragöödia Julia“ vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine võimatu; nad tahaksid Ohverdused abielluda, aga ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia armastuse ja võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist koosolemise nimel. varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära Pikkade suguvõsade kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. vaheliste tülide tõttu Ta l?
" Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev. Spekuleerin, et Tuglas pani enda arusaamatuse naiste suhtes Kusta tegelaskujusse, väljendades sellega frustratsiooni ning mõistmatust, mida naised tema jaoks tekitasid. Siin on tegemist ilmselge oletuse ning minu isikliku arvamusega, millel tõepõhi puudub, kuid võib siiski üks tõlgendamise variantidest olla. Põhjalikult lugedes saab iga lugeja aru, millele Tuglas enda mõtetega viitab. Juba tol ajal hinnati naistes "puhtust" ning tehti maha "lõdva püksikummiga naisi." See on ajast-aega olnud üleüldine arusaam, et meestele ei meeldi naised, kes käituvad nagu mehed ise. Kui mees magab külas mitme naisega, siis ei tee sellest
nendesugustest sinna maad kuulama. Kui ta teada sai millest laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lullule kõva hoobi. Mari leidis ühel hommikul kirstukapist lauluraamatu vahelt paberile millel oli see sama laul peal. XXIII Tüli laulu pärast- Mari pani laulu kirstu põhja kangarullide alla ega rääkinud sellest enam midagi. Peremees pani tähele et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult peale hobuse-kohut saanud.Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga
Kõik kommentaarid