Eesti kärplased (0)

Tartu Mart Reiniku gümnaasium

EESTI KÄRPLASED

Referaat bioloogiast
Maria Kaare, 7. klass
Juhendaja õp. Lauri Mällo

Tartu, 2008
Sisukord
Sissejuhatus lk 3
Kärp lk 4
Nirk lk 5
Mink ja naarits lk 6
Tuhkur lk 8
Metsnugis ja kivinugis lk 9
Saarmas lk11
Mäger lk13
Ahm lk14
Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17
Sissejuhatus

Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid. Ta hõlmab 65 – 70 liiki, mis jagunevad 24 – 29 perekonna ja 5 alamsugukonna vahel (Loomade elu 1987).

Enamik kärplasi on väikesed või väga väikesed, vähesed aga keskmise suurusega loomad. Nende tüvepikkus on 15 kuni 120 –150 cm, mass 100 g kuni 40 kg. Kere on neil pikk, peenike ja väga paindlik, harva jässakas, massiivne .

Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad . Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987).
Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks.
Eestis elab kärplastest 10 liiki:
Kärp ( Mustela erminea)
Nirk (Mustela nivalis)
Mink (Mustela vison)
Naarits (Mustela lutreola)
Tuhkur (Mustela putorius)
Metsnugis ( Martes martes)
Kivinugis (Martes foina)
Saarmas (Lutra lutra)
Mäger (Meles meles)
Ahm ( Gulo gulo)
Kirjeldan loetletud loomi kirjanduse ja internetist leitud materjalide abil.

Kärp (Mustela erminea)

Kärp on üldjoontes sarnane nirgiga, kuid suurem ja hästi ära tuntav oma musta sabaotsa järgi. Tüvepikkus on 16 – 38 cm, sabapikkus on 6 –12 cm, mass kuni 760 g. Nagu nirk muutu ka kärp talvel valgeks, ent sabaots jääb mustaks (vt foto lk 4). (Loomade elu, 1987).

Kärp talvel (foto Remo Savisaar )

Kärbi elupaik sõltub peamiselt pisinäriliste rohkusest. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, endisi raiestikke, jõelamme, põlde jms. Seal püüab ta kõikvõimalike närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab ka linnupesi. Ajal kui närilisi on vähe sööb konni , kalu jms. Toidurohkel ajal teeb aga toidu ülejääkidest varusid. Kärp püüab saakloomi mitte üksnes maapinnalt, vaid ka suuremate näriliste urgudes. Sageli asub pärast elama nende urgudes. (Loomade elu, 1987). Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240…390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini . Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3…9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine . Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal . Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani, jäädes keskmiselt siiski viie aasta kanti (Eesti selgroogsed ). Karva vahetab kärp kaks korda aastas, karvavahetus langeb suuresti kokku lumikatte tuleku ja minekuga (Loomade elu, 1987).

Nirk (Mustela nivalis)

Nirk on väikseim kiskjaline. Tal on peenike, vilajas ning erakordselt paindlik keha ja lühike ühevärviline saba. Suvel on nirk seljapoolt helepruun, alt valge või kollakas . Talvel muutub ta üleni lumivalgeks, nagu pildil (vt foto lk 5) näha on. Tüvepikkus on 13 – 28 cm, sabapikkus kuni 9 cm, mass 40 – 100g .

Nirk (foto Ingmar Muusikus)
Nirk elutseb seal, kus leidub rohkesti hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikes, raiestikel, metsaservades, asulate äärealadel, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes juhul, kui seal pole tema konkurenti kärpi. Nirk kütib pisinärilasi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi nende urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem, kui jaksab ära süüa (Loomade elu, 1987).
Kindlat jooksuaega nirgil ei ole, kuna tiineid emasloomi on leitud kõigil aastaaegadel. Tiinus kestab umbes viis nädalat. Peale seda sünnitab emasloom 3…7 (harva kuni 12) poega . Tavaliselt poegivad nirgid mitu korda suve jooksul. Pojad on kuu aega pimedad . Imetatakse neid poolteist kuud. 3…4 kuu vanuselt saavad pojad iseseisvaks. Nirgid elavad 4…6, erandlikult kuni 8 aasta vanuseks (Eesti selgroogsed).

Mink (Mustela vison) ja naarits (Mustela lutreola)

Nad mõlemad on tihedalt seotud veekogudega ja head ujujad, sukelduvad osavalt ning on amfibiontseks (st kahepaikseks) eluks veel mitmeti kohastunud . Välimuselt meenutavad kolonokki (elab Aasias) ja tuhkruid, ent on neist masajamad, lapikuma peaga, väiksemate kõrvadega, märksa tihetama karvastikuga ja väga paksu aluskarvaga. Naaritsa karvastik on punakam kui mingil. Naaritsal on valge laik mõlemal mokal, mingil aga ainult alumisel (Loomade elu, 1987). Valgete laikude paiknemist on näha ka lisatud piltidelt (vt fotod lk 7).

Naarits on mingist väiksem ja nõrgem. Naaritsa tüvepikkus on 32 – 43 cm, sabapikkus 12 – 19 cm ja mass 550 – 800 g. Mingi tüvepikkus ületab sageli 45 cm, sabapikkus on 15 – 25 cm, mass kuni 1,5 kg. Need liigid erinevad ka hammastiku ja kolju poolest.
Naarits. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis . Pojad sünnivad pärast ca 73 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad . Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored naaritsad sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad sigimisest osa võtma. Maksimaalne eluiga küündib neil 10 aastani. (Eesti selgroogsed) (Loomade elu, 1987).
Naarits on kaitsealune liik.
Nii mink kui naarits eelistavad elamiseks risustatud ja uhutud kallastega veekogusid, kus juurte vahel, õõnsustes jm. leidub rohkesti varjepaiku ja on palju süüa. Nad söövad mügrisid, ondatraid, muid pisinärilisi, vähke, kalu jm. Talvel hoiduvad jääkatteta kohtade ligidusse või varjuvad jää ja lume alla, ilmudes harva pinnale. Mink vahetab aasta jooksul regulaarselt elupaika. (Loomade elu, 1987)
Mõlemad liigid paarituvad varakevadel. Naaritsal on jooksuaeg kuu aega hiljem kui mingil.

Mink (kutsutakse ka ameerika naaritsaks). Mink asustati Euroopasse kui hinnaline karusloom umbes 70 – 80 aastat tagasi. Neid hakati kasvatama karusloomakasvandustes, aga lasti ka loodusesse. Seal, kus mink toodi naaritsa asustusalale, tõrjus ta naaritsa välja, sest kasutas samu elupaiku. Jooksuaeg on mingil märtsis-aprillis. Pojad sünnivad peale 40…90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad. (Eesti selgroogsed)

Mink (foto Ott Mahhen)
Naarits
Tuhkur (Mustela putorius)
Naaritsale lähedane liik on tuhkur, keda rahvapäraselt nimetatakse ka tõhuks. Tuhkrule on iseloomulk hele nägu tumeda maskiga (vt foto lk 9). Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun , kuid kohati võib paista ka kollast aluskarva. Nende kere on nõtke ja lihaseline. Tuhkru kehapikkus on 31 – 42 cm, sabapikkus on neil 10 –15 cm ja mass 400 – 1250 g. Tuhkrul on teravad hambad mis on natuke sissepoole kaardu. Ta on hea nägemise ja kuulmisega aga veel parema haistmisega . Pesitseb väiksemates metsades, veekogude kalda-aladel, põlluservadel ja ka inimasulais. On üksikeluviisiga loom. Tuhkur tegutseb hämaras ja pimedas . On võimeline hästi ujuma ja sukelduma. Kui võimalik, elab ta teise looma valmistatud urus või mõnes lihtsas varjes, näiteks hoone põranda all või pööningul.  Vajadusel kraabib ise uru. (Tuhkur).
Tuhkur
Tuhkrute põhitoiduks on närilised: tuhkrul hiired ja uruhiired. Tuhkur murrab peale nende tihti ka konni, kärnkonni, osalt linde, vahel ka küülikuid. (Loomade elu 1987).
Jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega. Pojad kasvatatakse üles varjatud kohas, näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mõne teise looma poolt mahajäetud urus. Nägijaks muutuvad pojad ühekuuselt ja vanaloomadega hakkavad ringi liikuma kahekuuselt. Pojad peituvad nii, et neid on väga raske tabada. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärmete eritisega. Hais on nii tugev, et koer lõhnab ka pärast mitmekordset pesemist. Pojad jäävad kevadeni ema juurde. Tuhkru vaenlased on rebane, röövlinnud ja koer. Inimene kütib teda karusnaha pärast. Ta on harilik jahiloom. (Eesti selgroogsed)

Metsnugis (Martes martes) ja kivinugis (Martes foina)

Need kärplased on tuhkrust märksa suuremad.

Kivinugise tüvepikkus on 38 – 59 cm, sabapikkus on 25 – 32 cm, mass on kuni 2500 g. Metsnugisel on tüvepikkus 38-58 cm, sabapikkus 17 – 26 cm, mass 750 – 1500 g. Nugiste kere on sihvakas ja tugev. Metsnugise karvastik on tumepruun kivinugisel on see heledam, kahkja varjundiga ja hõredam. Kaelal ja rinnal torkab silma suur laik, mis kivinugisel on valge ja tagapool jaguneb kahte ossa, metsnugisel aga kollakas või oranž, tahapool ahenev nagu on näha ka piltidel (vt fotod lk 10 ja 11). Metsnugise tallad on talvel tiheda karvaga kaetud, kivinugisel aga peaaegu paljad. (Loomade elu, 1987)
Kivinugis (foto Toomas Mitt )
Metsnugis on tüüpiline metsaloom. Ta eelistab vanu risustunud, suurte õõnsate puudega okas- ja segametsi; lagedale tuleb üksnes saaki jahtides. Ka kivinugis elab mõnikord metsas, kuid sagedamini asustab ta siiski metsatuid kaljuseid mäenõlvu, ovraage, kivimurdusid põllukaitseribasid, aedu, tihti ka asulaid, koguni linnu. Tegevad on nad peamiselt pimedas, kuid neid kohatakse päevalgi. Metsnugis peab jahti ta nii puu otsas kui ka maapinnal. Edasi liigub peamiselt maapinnal, kuigi on võimeline ka puult puule hüppama. Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde. Nälja korral ei ütle ära putukatest ja marjadest. Alati sööb ta hea meelega raibet. (Eesti selgroogsed). Kivinugise toidusedel on äärmiselt mitmekesine: kõik võimalikud närilised, linnud , putukad, igasugused marjad ja puuviljad . Külades elavad kivinugised murravad sageli ka kodulinde. (Loomade elu,)
Jooksuaeg on metsnugisel ja kivinugisel juunis juulis. Pojad sünnivad 8…10 kuu pärast. Seejuures võtab loodete areng aega ainult natukene alla kuu aja. Pojad sünnivad aprillis mais. Vastsündinud pojad on pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil kuu aja vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Pesakond püsib koos sügiseni, misjärel noored iseseisvuvad. Suguküpsus saabub kahe aastaselt. Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17 aasta vanuseks. Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt või ilves. (Eesti selgroogsed)
Metsnugis (foto Sven Zacek)
Saarmas (Lutra lutra)
Tema tüvepikkus on 55-59 cm, sabapikkus 26-55 cm, mass 6-10 kg. Saarmastel on suur pikk ja paindlik kere. Karvastik on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme.
Saarma põhiliseks elubaigaks on kala- ja vähirikkad metsajõekesed, harvem järved, mille kaldail leidub pisinärilisi. Eelistab jõgesid sügavate hauakohtadega, talv läbi jäävabade kärestikega ning veest uuristatud risurohkete kallastega, kus on rohkesti häid varjepaiku ja hõlbus rajada urge , mis avanevad vette.(Loomade elu, 1987)
Optimaalsetes tingimustes piirdub saarma tegevuspiirkond suvel 2-6 km pikkuse jõelõiguga ja ei ulatu metsa sügavusse üle 100 meetri. Kui kalavarud talvel ottsa saavad ja jõgi üha ulatuslikumalt kinni jäätub, siis teevad saarmad pikemaid retki.(Loomade elu 1987)
Saarma põhitoiduks on kalad . Talvel sööb rohkesti konni, sööb ka puruvanasid. Suvel püüab peale kalade mügrisid ja muid närilisi, mõnel pool murravad ka parte . (Loomade elu, 1987)
Emas- ja isasloom on koos paaritumise ja poegade kasvatamise ajal. Jooksuaeg on saarmastel muutuval ajal kuna looted võivad emaihus olla 10...13 kuud. Samamoodi ei ole kindel ka poegade sünniaeg, kuid enamasti sünnivad nad mais - juunis. Poegi on pesakonnas enamasti 1…3 (harva kuni 5). Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning pesast väljuvad nad esimest korda 1,5...2 kuu vanuselt. Poegi imetatakse kaks kuud. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu emaslooma ja poegadega otseselt kokku, kuna ta elab sel ajal teises urus. Sigivad emasloomad korra 2...3 aasta jooksul. Noored saavad suguküpseks tavaliselt 4-, harva 3-aastaselt. Elavad nad kuni kahekümne aasta vanuseks. ( Eesti selgroogsed)
Saarmas (foto Sven Zacek)

Mäger (Meles meles)

Tema tüvepikkus on kuni 90 cm, sabapikkus 24 cm, mass kuni 24 kg. Kasukas on hallikas, keha jässakas, jalgad lühikesed, pea kiilu kujuline, kaetud valge karvkattega ja üle silmade kulgevad mustad vöödid. (vt fotot lk 14) Nende keha on jässakas ja väike pea pikka koonuga, millega tuhnitakse välja toitu. Söögi peenestamiseks on võimsad lõuad varustatud suurte eespurihammastega. (Looduse entsüklopeedia, Tallinn “Varrak” 19989)
Mägralinnakuteks on valitud metsas sellise pinnasega paigad , kuhu urge annab kaevata - liivane pinnas sobib hästi. Kui mägraurgudes on ainult üks-kaks sissekäiku, on tegemist iseseisvat elu alustavate noorloomadega. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava ja mitu korrust. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda , kes asustavad seda põlvest põlve, puhastades vanu käike ja kaevates uusi. Suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! Mahajäetud mägralinnakuid kasutavad teised loomad - rebased , kährikud. (Looduskalender)
Mägra menüü on äärmiselt mitmekesine. Sinna kuuluvad pisiimetajad, konnad , sisalikud, linnud ja nende munad, putukad ja nende vastsed , limused, vihmaussid , marjad, puuviljad, pähklid ja pohttaimed. Ööpäevas tarvitab tavaliselt vaid umbes 0,5 kg toitu. Sügisel kogub mäger oma kehha mitmekilose rasvavaru, mis tagab talle energia pikaks talveuneks.( Loomade elu, 1987)
Paarid moodustuvad sügisel, kuid paaritumine ja viljastumine toimub erineval ajal. Seetõttu on tiinus erineva pikkusega. Suvise paaritumise korral kestab tiinus 217-284 päeva, varakevadise paaritumise puhul kuni 365 päeva ja talvisel koguni 420-450 päeva. Juba mõni päev pärast sündi võib emasloom uuesti viljastuda. Pojad saavad nägijaks 35.-42. päeval ja kuu aega hiljem hakkavad urust välja käima, ena päikse käes soojendama ja mängima. Kolmekuused mägrapojad suudavad endale juba ise toitu hankida. Sügisel pesakonnad lagunevad. Noored emased saavad suguküpseks teisel, isased kolmandal aastal. (Loomade elu, 1987)
Mägra rasval on raviomadused. (Loomade elu 1987)
Mäger (foto Reino Bürkland)

Ahm (Gulo golo)

Ahmi tuntakse ka kaljukassi nime all. Ta kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi, kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja on Euroopa suurim kärplane (vt foto lk 17). Kehapikkus 70...80 sentimeetrit , kõrgus kuni 40 sentimeetrit, sabapikkus suurematel kuni 25 sentimeetrit. Isasloom on emasloomast suurem ja raskem, kaaluga 8 kuni 28 kilo. Tugeva kehaehitusega kaljukassil on tumepruun läikiv karvkate , külgedel olev heledam vööt ulatub koheva sabani, otsaesine, põsed ja väikesed kõrvad on samas toonis. Loomad liiguvad paarishüpetega või "traavis", puude otsa ronimine ei valmista probleeme. (Looduskalender)
Ahm
Ahm elab erakelu. Vaid üksikjuhtudel, näiteks mõne suurema korjuse kallale võib koguneda mitu isentit, kuid seda vaid lühikeseks ajsks. See kiskja elab mitmepalgelistes elubaikades, nii lauskmaal kui mägedes, metsas ja tundras. Ahmi toidus moodustab põhiosa raibe, eriti huntide ja karude poolt murtud loomade jäänused. Harvem ründab ta sõralisi iseseisvalt, kuid siis on saakiks haiged, haavatud või noored loomad. Ta sööb korraga vähem kui makku mahub . Osa saagist püüab ta mõnda kõrvalisse paika varuks . (Loomade elu, 1987)
Võtmesõnad
Tüvepikkus – looma pikkus ninaotsast pärakuni. Tüvi on looma pea, kael ja kere kokku.
Amfibiontne eluviis – eluviis, mis võimaldab hakkama saada nii maismaal kui vees, kahepaikne eluviis.
Hermeliin – sama, mis kärp. Nimetus pärineb saksa keelest.

Kasutatud kirjandus:

Toimetanud Poots.,L, 1987 Loomade elu, Tallinn “Valgus” 1987, lk 247-258
Kindersley.D 1999 Looduse entsüklopeedia Tallinn “Valgus” 1999, lk 254 – 255
Eesti Loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus
Eesti selgroogsed http://bio.edu.ee/loomad/ , koostatud Tartu Ülikooli MRI Loodusteaduse didaktika lektoraadis
Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tuhkur_teelekepler.ht m
Looduskalender http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/

Pildid:

http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/?leht=art0710ah m
http://www.looduspilt.ee/
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/pildid/nirk0.JPG
http://hiidlane.elkdata.ee/pic/9708.jpg
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tuhkur_teele.jpg
18