Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkrutõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus
koordineeritud tegevuste kogum, mille kaudu rahuldatakse ostjate vajadusi, ning mis samaaegselt võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke. Turunduse juhtimine hõlmab olukorra analüüsi, turundustegevuse planeerimist, rakendamist ja kontrolli. See süstemaatiline protsess koondub võimaluste ja ressursside hindamisele, eesmärkide ja sihtide seadmisele, strateegiliste ja taktikaliste turundusplaanide arendamisele ja meetmete rakendamise täitmisele ja kontrollimisele. Keskseks küsimuseks on turunduskompleksi juhtimine, millesse kuulub neli tegurit. Nendeks teguriteks on nii nimetatud 4P-d (product, price, place ja promotion), mis eesti keeles on toode, hind, koht ja edustamine. Turundusjuht peab efektiivse turundusmeetmestiku koostamisel arvestama paljude asjaoludega. Ta peab arvestada nii väliskeskkonnast kui ka sisekeskkonnast tulenevate piirangutega. Peamisteks sisekeskkonnast
Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. ROMANTISM TEARTIKUNSTIS Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning astub võitlusse reaktsiooniga. EDGAR ALLAN POE Edgar Allan Poe oli ameerika luuletaja, toimetaja, kirjanduskriitik ja prosaist. Ta sündis rändnäitlejate perekonnas Bostonis 19. jaanuar 1809, pärast vanemate surma kasvas rikka ärimehe perekonnas. Elas aastatel 18151820 Inglismaal, kus talle avaldas suurt mõju inglise luule. Poe õppis Virginia ülikoolis, kuid jättis selle pooleli
sõpruse ja liidulepingu. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida ja Põhja-Euroopas vallutades 1809 Soome Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning
30 Ühe suve kroonika (tõlge aine Visuaalne antropoloogia loengumaterjalidest) 31 Mina, mustanahaline (tõlge ibid) 8 3. Moi, un noir Lühidalt kirjeldab see umbes 70 minutiline värvifilm noorte Nigerist pärit immigrantide töö ja parema elujärje otsinguid Abidjani eeslinnas Treichville'is, tänapäeva Elevandiluurannikul32 - see oleks, kui kirjeldada selle filmi nii-öelda dokumentatiivset poolt, mingi grupi eluolu vaatlus teatud perioodi jooksul33. Keskseks tegelaseks on E.G. Robinson, kes vahendab enda ja ka teiste tegelaste lugu(sid) rahvuskaaslastega juhutööde otsimine nädala kestel, teenitud raha maha mängimine, naiste lantimine, paremast/alternatiivsest elust unistamine, sõpradega rannas lõbutsemine ja pidutsemine nädalalõppudel, kodu ja mineviku meenutamine, konfliktid eurooplastega, rassism34. Rouch'ile omane fiktsiooni kasutamine tuleb välja juba selles, et Rouch laseb oma
1.ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev majandustegevus, mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonisiseselt püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel on nende käsutuses. (Stevenson ja Jarillo 1990) Ettevõtlus on protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks märksõnaks muutus. 2.SOTSIAALETTEVÕTLUSE OLEMUS Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskonnas positiivse muutuse esilekutsumiseks loodud organisatsioonid, mis teenivad ettevõtlustulu ja suunavad kasumi oma tegevuse edasiarendamiseks. Sotsiaalne ettevõte on sisuliselt majandusüksus, kes tegutseb avalikes huvides. Sotsiaalalal toimuvas ettevõtluses on valdav väikeettevõtlus, isegi mikroettevõtlus, keskettevõtlust on üsna vähe, suurettevõtlust peaaegu pole
kõik lapsed, olenemata vanusest, oskustest,võimetest saaksid osaleda ja rõõmu tunda liikumisest. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG 3 Igapäevased liigutus- ja liikumisoskused omandatakse juba varajases lapseeas. Koolieeliku liikumist käsitledes lähtume eelkõige laste suurest liikumistarbe vajadusest. Liikumisest kogetud rõõm ja eduelamused soodustavad positiivse suhtumise kujunemist igapäevasesse liikumistegevusse. Koolieelikute liikumisõpetuse keskseks ülesandeks isiksuse psühhomotoorse arengu seisukohalt on baasmotoorika liigutusoskuste väljakujundamine. 1-3 aasta vanuses toimub igapäevaste liikumisviiside ja liigutuste algoskuste omandamine; 3-7 aastastel lastel kujundatakse välja baasmotoorika liigutusoskused. Oskus ühendad erinevaid liikumisviise ning oskus kasutada seda erinevates tingimustes, luues soodne keskkond ja võimalus tegeleda
Antiik-Kreeka Rooma -Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused -Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja -Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud pealtvaatajat. kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat -Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks pealtvaatajate kohad ja skeene. kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. -Lavatehnika oli hea, samuti dekoratsioonid ja kostüümid. -Rahvaste jaoks püstitati varikatused ja
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
Antiikajal mõisteti, et koomilise efekti loob nähtus, mis on inetu või moondunud, kuid ei ärata sügavat kaastunnet või viha. Eetose kujundamine oli kreeka komöödia aluseks. Romaan Romaanis on tegelaste karakterijoonte ulatus lai. Kreeka romaanis sõltub karatkerite kujutamine ka autori sotsiaalsest hoiakust ja vaadetest moraalile. Teatud tüüpe kujutati alati lihtsustatult barbarid olid alati kurjad! Romaanis saab tegelast mitmekülgsemalt iseloomustada. Antiikromaanis oli keskseks armastusintriig. Inimesekäsitlus filosoofias: Platon, Aristoteles, stoikud Platoni inimesekäsitlus on vahetult seotud riigikäsitlusega. Nii riigi kui inimese puhul lähtusid tema seisukohad tema põhiveendumusest idee-maailma valitsemisest tegelikkuse üle. Nii riigi kui inimese higeomadustes eristas Platon kolme osa, ja inimese olemuse määrab see, millisest nende hulgas juhindutakse. Platon vaatab tegevusmotiive, mis võivad olla suunatut
Sotsiaalse kooselu üheks normiks on nõue tagada suhtluse võimalikust kasutades ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ning orienteeruda vastatikusest ja valikutest. Teiseks on nõue piirata agressiivsust mis võib osapoolsete vahelise kõne lõpetada(Kidron 2004, 12). On nö kirjutamata reeglid mis sillutavad teed inimeste sallivale üksteisemõistmisele. Heaks näiteks selle puhul on Jaapani kultuur, kus elu keskseks väärtuseks peetakse harmoonia (wa) säilimist. Osapooltel tuleks vältida tarbetu info kokkukuhjamist, hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist, vältida üheaegset rääkimist, väljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega, kordineerida koostöös tarvilikke tegevusi. Need on põhilised reeglid mille järgi peaksid inimesed üksteisega suhtlema(Kidron 2004, 13).
On kinnitatud, et suure laia võraga puud, vaated veekogule ja valgusküllastele avatud maastikele kannavad turvatunde märki, samas kui vaade kuivanud piirkonnale, pimedatele metsadele ja üksikutele lauskmaadele kannavad turvatunde puudumise ja ebakindluse märki. Fenomenoloogia väidab, et inimese keha on ta isiku tähtis osa ning just keha kogeb paljut tajumisaktis. Seeläbi võib kehal olla oluline osa inimese arengu ja käitumise selgitamisel. Tajumisaktis on keskseks asjaks fenomen, sellisena nagu ta end inimesele esitab. Kellman ja Granrud näitasid, et juba neljakuusel lapsel oli suuruskonstantsuse tunnetus välja arenenud. Ayres väidab, et laps mõistab loodusest saadud informatsiooni sõltuvalt sellest, kuidas meeli suudetakse aktiveerida ja omavahel põimida. Kasvava indiviidi tervis Tervise väärtustamise ja defineerimise põhiliseks kriteeriumiks loetakse tihtipeale haiguste puudumist
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja
jne. Printerid Laser- ja LED printerid LED-printer Suht sama mis laserprinter LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine . Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille
Eesti põhjal ja teise Inglismaa põhjal. Postmodernism Et mõista postmodernismi peab kõigepealt selgeks tegema modernismi alustalad. Modernism on seotud valgustusajastuga. Valgustus ajastu, mis sai alguse 18ndal sajandil, on segatud ideede, suhtumiste ja tundlikkuse kompleks. Valgustusajastu kesksed figuurid (nt Newton) üritasid inimeste arusaamist maailmast tõsta uuele tasandile. Üritati ühendada teaduslikku mõtlemisviisi sotsiaalse ja poliitilise sfääriga. Üheks keskseks ideeks oli vabadus läbi teadmiste. Printsiibid, mida peeti oluliseks ühiskonna arenemisel: eesmärk, kogemus kui teadmiste allikas, teadus, progress, individualism, tolerantsus, vabadus, inimese olemuse vormimise oskus, sekularism. Nende ideedega juhitud ajastut hakati kutsuma modernseks ajastuks. Modernismi nähti nii heast kui ka halvast küljest. Modernismi toetajatele tähendas see inimese vabanemist müütidest, ebausust ja usust müstilistesse jõududesse. Modernismi vastased nägid
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti teg...
Sepp, 1998) 2 Vabaleturumajanduseleoniseloomulikriigiminimaalnesekkumine. Riigil on vaid üldiste raamtingimuste tagamise funktsioon, millele lisandub võib-olla ka mõne avaliku hüvise tootmine. Sellist turumajandust võib nimetada ka laissez-faire-turumajanduseks. Sotsiaalset turumajandust iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad interventsioonid ja tulusiirded. Teiseks keskseks eesmärgiks on konkurentsivabaduse kindlustamine. Sotsiaalne turumajandus püüab ühendada turu produktiivsust maksimaalse sotsiaalse õiglusega. Selle suuna äärmuslikuks näiteks on heaolumajandus. See on majandussüsteem, kus poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: garanteerida indiviididele ja peredele minimaalselt vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende vara turuväärtusest;
hingamine intensiivistub fotosüntees on pärsitud (lehtede kloroos) ainevahetuse aktiivsus suureneb – taim toodab kaitseaineid taim võib esile kutsuda kahjustatud taimeosa surma, et vältida kahjustuse laienemist. Sellised ainevahetuslikud muutused on taimele kurnavad ning taime normaalne elutegevus on häiritud Fotosüntees ja hingamine a. Ainevahetuse mõiste ehk metabolismi peetakse elusa mateeria keskseks funktsiooniks, sest selle käigus toodetakse kõik raku eluks vajalikud aine- ja energiavarud. Organismide ainevahetus koosneb kahest omavahel tihedalt seotud protsessist rakkudes: assimilatsioon ehk anabolism – lihtsatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid, vajatakse energiat, millest tähtsaim fotosüntees dissimilatsioon ehk katabolism - keerulisemate ainete lagundamisel tekivad lihtsamad, vabaneb energiat, millest olulisim hingamine.
10.08 PEETER I JA TEMA REFORMID Riigi mõiste teisenes toonases ühiskondlikus teadvuses. Riigi puhul hakati silmas pidama kindlat territooriumi, mida valitseja valitseb, hakati tähelepanu pöörama euroopalikule riigi alama mõistele, hakatakse kõnelema kodumaast jne. Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on kontseptsioon, et selle nimel ei pea tegutsema ainult maksumaksja, vaid ka ühiskonna teine pool, seal hulgas ka valitseja. Reformide tagamaaks oli Venemaa sügav traditsionalismi kriis 17. sajandi II poolel, mis väljendus just Venemaa tehnoloogilises ja halduslikuks mahajäämises
majanduses toimunud rahandussündmusi, siis hilisemal perioodil on rohkem arendatud teooriaid, mis võimaldavad finantsjuhtimise kaudu stabiliseerida ettevõtete majandustegevust. Ettevõtted hangivad oma finantsvarad finantsturgudelt. Finatsturud on institutsioon, kus toimub raha liikumine nendelt kellel on ülejääk neile kelle tulud ei kata ajutiselt kulusid turgudel kehtivate protseduuri reeglite järgi. Rahajuhtimise teoorias on raha hankimise probleemid üheks keskseks, kuna finatsturgude areng liigub globaliseerumise suunas siis muutuvad raha tehingud mitmekesisemaks ja väga dünaamiliseks (kiiremaks). Finantsturud jagunevad kaheks: Rahaturg Kapitaliturg Peamine erisus nende vahel on kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaeg. Rahaturgudel toimub kauplemine lühiajaliste instrumentidega, mille kasutamise peamine eesmärk on firma likviidsuse probleemide lahendamine.
pööramisest. Kroonik kirjeldab ka eestlaste kombeid, toob teateid ohverdamiste ja ohvriloomade, haldjate ja jumalate kohta. Olulist keelelist materjali pakub "Liber Census Daniae" (u 1240) oma 500 Põhja-Eesti kohanimega (Arhukylae), millest saame ettekujutuse eestlaste territoriaalsest paiknemisest. 13. saj lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" annab teatud läbilõike selle sajandi sündmustest, kusjuures keskseks on läti hõimude alistamisega seotu. 12 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust. Kaheksas murdes, 12 000 värsirida, poeetiline stiil, Autor teadmata, arvatavasti saksa ordu rüütlivend. Ristiusk tuuakse tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algab jumalasõna kuulutamisega, läheb üle põhilooks. Faktoloogia ei huvita (3 aastaarvu), trubaduurluule.
Füüsika aga ontoloogiat – õpetust välise maailma ülesehituse printsiipidest. Samas iseloomustas seda aega ka eriteaduste teke ja nende iseseisvumine filosoofia suhtes. Seetõttu käsitles filosoofiline füüsika välist maailma enam inimese elu vaatekohalt. Füüsika pidi eelkõige kirjeldama välise keskkonna neid külgi, millest inimese elu oli oluliselt mõjutatud. Loogika ja füüsika olidki pigem ettevalmistavad distsipliinid, tolle aja õpetuste keskseks distsipliiniks kujunes eetika. On arusaadav, et sellise koolis õpetatava asjana sai filosoofia eksisteerida ainult siis, kui ta leidis tarbijaid. Siit vajadus olla populaarne, st tulla vastu tarbijaskonna vajadustele ja maitsele. Mida filosoofia-huvilised koolidelt ootasid oli aga just eetika antiikses mõttes – õpetus sellest, kuidas elus hästi toime tulla. Eetika endaga toimuvad aga varasema, klassikalise, perioodiga võrreldes olulised muutused. Hellenismiaja eetika on individualistlik
(inflatsioonimäär, rahvusvahelised finantsturud jne) Kuna kaasajal toimub maailma üldine globaliseerumine ning finantstehingutel praktiliselt piirid puuduvad, siis üha enam mõjutavad intressimäärasid välistegurid, mida otseselt ei saa alati mõjutada.(finantsturg, kohalik valitsused) Majandustasemel käsitlevad intressimäärade kujunemist kaks peamist teooriat : 1)Klassikaline ehk monetaristlik teooria - 2)Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteooria Mõlema teooria keskseks lähtekohaks on laenuvahendite nõudmise ja pakkumise vahekoht turul, mille alusel kujunevadki intressimäärad. Laenuvahendite pakkumise kasv alandab intressimäärasid ja vastupidi, laenunõudluse suurenemine suurendab intressimäärasid. Raha pakkumise mõjutegurid 1)Riigi majandustegevuse aktiivsus – majandusaktiivsuse suurendes suureneb ka üldine rahanõudlus, et katta raha igapäevast suurenenud vajadust. Kui sellises olukorras raha pakkumine
taaskord edasi arendada ja nii edasi (inimene õpib kogu elu). Teadmine1 .. teadmine2.... teadmine3 .... 2. Dialektiline meetod teha kindlaks olemise määratluse piiratus küsitluse teel. Sokrates õpetas küsimuste-vastuste varal - ta kaevas küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, kusjuures enda seisukohti ta ei paljastanud. Ta suunas oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Sokratese dialektika keskseks teemaks olid eetilised küsimused. PLATON 1. Ideede õpetus: Platon tähistab sõnaga "idee" (olemus) kõigi nähtumuste muutumatuid, igaveseid ja mittemateriaalsed olemusi. Ideede maailm eksisteerib omaette, ei sõltu nähtumuste maailmast, kuid nähtumuste maailm sõltub ideede maailmast küll. Ideede maailm on hüveline täiuslik maailm on olemas, see on igavene, objektiivne, tõeliselt olev. Hüvesuse idee võimaldab maailmal olemas olla.
kirjandus. Albert Kivika kombel on temast saanud futurist. Tegelaskujude seas on äratuntavad mitmed tolle perioodi kirjandustegelased, eelkõige rühmituse Siuru liikmed. Romaani esmatrükk ilmus 1948 Vadstena kirjastuses Orto, kordustrükina andis selle aastal 2000 välja Tallinna kirjastus Olion ja aastal 2003 Tallinna kirjastus Leksiko. "Nimed marmortahvlil III" ei tegele enam sõjateemaga, vaid vaatleb kultuurielu Eesti Vabariigi algusaastatel. Keskseks tegelaseks on endiselt Henn Ahas ja tema isiksuse küpsemine. Antakse edasi 1920. aastate noorte kultuurihuvisid ja vaimueliidi arutlusteemasid. Romaani esmatrükk ilmus 1951 Lundis autori enda kirjastatuna. Kordustrüki andis aastal 2001 välja Tallinna kirjastus Olion. "Nimed marmortahvlil IV" jätkab valdavalt kolmanda osa teemakäsitlust, kuid keskendub varasemast veelgi enam maailmavaadete põrkumisele. See on välja toodud
ühepikkustena. 52. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Intonatsioon e. muusikaline rõhk helikõrguste liikumine sõnas ja lauses. Kõne ei ole monotoonne, kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil ei ole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskseks nähtuseks. (Kui esimene silp on lühike, siis tavaliselt sõna intonatsioon vähe langev. Kui aga esimene silp on pikk, on intonatsioon enam-vähem püsiv. On esimene silp ülipikk, on intonatsioon tõusev-langev.) Sõna intonatsiooni kõrval esineb lause intonatsioon. Lause intonatsioonil 3 ülesannet: 1) saab osutada lause jätkuvusele 2) saab viidata lausetüübile (küsimus, hüüatus) 3) näitab rääkija suhtumist, emotsioone, kahtlusi jms.
toimib hästi nendest olukordadest, kus turg ei mõned sotsiaalkindlustuse teenused (töötu SOTSIAALKAITSESÜSTEEM EESTIS on töötajaid sotsiaalmaksu tasujaid tule oma ülesannetega toime. abirahad, lastetoetused, baaspensionid) Kôige üldisemalt näitab efektiivsust pensionisaajate kohta ehk sotsiaalkindlustatud Heaoluökonoomika üheks keskseks Jaotusfunktsiooni raames peab sotsiaalkaitsele kulutatud vahendite töötajate arvu suhe pensioni saajate arvu. probleemiks on olnud erinevate fiskaalpoliitika (maksude kogumine ja osatähtsus sisemajanduse koguproduktis PAYG süsteemi puhul, kui pensionide kaubahulkade kasulikkuse omavaheline ümberjaotamine) võimaldama niisuguste (SKP) so makromajanduslik efektiivsus
Vabadussõja alguseks suudeti sõjaväkke koondada 2200 2300 meest, sh ohvitserid. See arv näitas, et enamik eesti rahva elavjõude jäid riigikaitseks kasutamata. 3 SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL November 1918 Sõjaväe varustamise korraldamiseks moodustati varustusvalitsus, mis järk-järgult kujunes varustamise keskseks organiks. Varustusvalitsus koondas ladudesse vajalikke ressursse nii välisostude teel kui ka siseriigist. Varustuse hankimine oli Vabadussõja algul väga raske, vajati relvi püsse, kuulipildujaid, suurtükke. Lisaks laskemoona, lennukeid, soomusmasinaid, side- ja pioneerabinõusid, valgustus- ja vaatlusvahendeid. Sõjaväe esialgne rahuldamine tarvikutega toimus kohustuse korras ja rekvisitsiooni teel.
Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Ka harjulased polnud veel alla andnud ja kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul. Jüriöö ülestõusu summutamisega oli sai ordu Põhja-Eesti peremeheks. 1346. a sai see juriidilise
ehitamisest esialgu vaid Venemaal. Pärast kodusõda alustati uut majanduspoliitikat NEPi. Sellega kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati kindlaksmääratud maksuga. Maksu tasumisel võis talupoeg oma järelejäänud vilja turule viia. Taastatu kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale
töövahendeid jms. See oli valdav hooldamise vorm. Teiseks kinnine hooldus (Indoor relief), mis tähendab, et töövõimetu abivajaja paigutad kohalikku vaeste varjupaika, hospidali või lastekodusse ning töövõimelised, no logelejad, suunati töömajadesse, kus nad sunniti töötama. Selline jaotus muutus hiljem kogu Euroopas klassikaliseks ning riigi osa seisnes peamiselt ühe või teise vormi eelistamises (Roosileht, lk 270-271). Suurbritannia sotsiaalhoolekandesüsteemi keskseks üksuseks sai vald (Inglismaal ja Walesis oli neid kokku ca 15 000), kuid riigis puudus mehhanism, mis sundinuks neid 1601. aasta vaesteseadust täitma. Seetõttu esines selle rakendamisel nii äärmiselt laia kui kitsast tõlgendust. Oma aja kohta tuleks pidada 1601. aasta vaesteseadust õnnestunud lahenduseks ja selle põhimõtted leidsid laialdast järgimist kogu Euroopas. Tänapäeval on selle seaduse alusel kujunenud hoolekandekorralduse puuduseks peetud piiratud materiaalset baasi
maailmavaate ja suhtus soojalt oma rahva kannatustesse. Ja tänu sellele, nagu ma aru saan, võib Kölerist rääkida ka kui eesti rahvusliku liikumise juhist - ja just demokraatliku suuna juhist. Köler oli poliitikamees, kes Venemaal elades "molberti tagant pinda sondeeris". Mees, kes "Eesti asja" ka Peterburis tahtis ja julges ajada ning kellele oli tähtis rahva käekäik, kelle hulka ta ise kuulus. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Neil aastail oli Köler mitmel korral Peterburis eesti talupojadelegatsioonide juhendaja, kui need palvekirjade- ja reformiettepanekutega valitsuse poole pöördusid
prillide kõik näib kaunis ja kena. 1.2 ERINEVAD TAJULIIGID Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Piia Maria Nahkur Isikutaju Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad.
Vanurid on pigem suguvõsaliikmete hoole all või siis elavad tasulises hooldekodus. Kristlik demokraatia- tekkis II MS järel. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Kolmanda sektori ülesanne on leevendada majanduslikku ebavõrdsust. Nt Saksamaa. Sotsiaalturumajandus (vabaturumajandus koos avaliku sotsiaalturva süsteemiga). Vasakpoolsed ideoloogiad: sotsiaaldemokraatia, kommunism. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada arstiabi, haridust, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval on kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaaviamaad
remmelga ja paakspuu nimetusega on "mänd" säilinud peaaegu kõigis läänemeresoome keeltes. Ajaratas on teinud oma töö ja praegu on nooremate puude vahel esialgsest neljast põlispuust alles viimane 18 meetri kõrgune ja 2,5 meetrise ümbermõõduga põlispuu. Teabepunkti vahetus läheduses on näha ka kõnealust mändi. Kuna tegemist on ümbritsevast metsast eriliselt silma hakkava puuga siis on hea, et see on ka tähistatud. 3. Vapramäe lael avaneb vaade metsalagendikule, mille keskseks paigaks on sulglohk e. söll - termokarstiline pinnavorm viimasest mandrijäätumisest, mille tekke põhjustas taanduva jääserva küljest lahti murdunud pangas, mis sulamisel setetesse lohu jättis. Oleme kohas, millel on Vapramäel kõige suurem ajalooline taust. Siinsel Vapramäe lael on vanasti peetud rahvapidusid, korraldatud laulupidusid ja suvelaagreid. 1924 aastal peeti siin Nõo kihelkonna esimene laulupäev audirigendi Aleksander Läte juhatusel ja 1926 aasta 16
vähene haldussuutlikkus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel. 2030. aastaks soovitakse jõuda olukorda, kus ühiskonna kihistumine on kahanenud ning kõiki Eesti piirkondi iseloomustavad olulisemad sotsiaal-majanduslikud näitajad on lähedased. (Eesti ... 2005, 22-24) 8 Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on Eesti riigi jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks. Eesmärgiks on ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud kasutamine ja haldamine ehk olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui tervikut, mille üheks osaks ta ka ise on. Siinse ökosüsteemi kandvaks osaks võiks saada Eestile omane maastik, mis ühtlasi on ka kultuuripärandiks. Ökoloogilist tasakaalu ohustavad enim võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast, linnastumine ja sellega kaasnev maastiku iluasjaks muutumine, suurenev
ulatuses on kirjalikult jäädvustanud. Tema kirjanduslik pärand moodustab silmapaistva osa kreeka klassikalises kirjanduspärandis ja väärib tähelepanu mitte ainult filosoofilise sisu, vaid ka kirjandusliku väärtuse pärast. Tema teostena on säilinud 35 teost ja rida kirju. Kõigile Platoni teostele on omane kindel kirjanduslik vorm: kõik on kirjutatud dialoogi kujul, tavaliselt küll mitte kõneleja osavõtul. Keskseks kujuks neis kõnelustes on alati Sokrates. Alles oma hilisemas loomingus hakkab dialoogne vorm üha enam aset andma pikematele arutlustele – kuid siingi on need esitatud ühe kõneleja ettekandena. (6 lk 58-59) Kogu Platoni looming liigitatakse nelja rühma: 1. Noorusea dialoogid “Apoloogia” (Sokratese kaitsekõne) “Kriton” “Protagoras” “Lanches” “Lysis” “Charmides”
Liikide omavahelist ristumist takistab geograafiline isolatsioon. Liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edkat ristumist teiste liikidega nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Lõhestav valik. Erimaise liigitekke teguriteks on popultasioonide geograafiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumuste ökoloogiliste tingimustega. Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6
mudelid ei toimi ühiskonna korraldamisel 160. Milliseid funktsioone peaks täitma minimaalriik? - Vaestekaitse - Omandikaitse - Korrakaitse 161. Francis Fukyama väidab riigi sügavuse kohta: - Olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus 162. G. Espring-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: - Põhjamaad - Lõuna-Euroopa 163. Uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks on: - Innovatiivsus - Ratsionaalsus 164. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? - Ettekirjutused ( nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid) - Rahaline mõjutamine (nt toetuste kaudu) - Rahaline toetamine (nt aktsiiside kaudu) - Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine 165. Millised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? - Stabiilsus
Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14. Juuli 1789 Bastille`i vallutamine. Augustis võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 1791 võtis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu. Muudatused 1789 1791 liberaalne revolutsioon Asutava Kogu otsused kinnitas kuningas: Kõigi inimeste võrdsete õiguste deklareerimine, Kõigi maksustamine, Kõigi õigus asuda riigiteenistusse , Kiriku maade riigistamine ja müük, Vaimulike lojaalsusvanne, palk riigilt, Aadlitiitlite kaotamine, Talupojad lõpetasid teotöö, 1791. a põhiseaduse kehtestamine - absoluutsest monarhiast konstitutsiooniliseks Kuningas Seadusandlik Kogu
kirjeldada? Intonatsioon on lausemeloodia, mida mõjutavad grammatiline struktuur, informatsioonistruktuur, diskursuse struktuur jne. Intonatsioon näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsioon e. muusikaline rõhk helikõrguste liikumine sõnas ja lauses. Kõne ei ole monotoonne, kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil ei ole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskseks nähtuseks. (Kui esimene silp on lühike, siis tavaliselt sõna intonatsioon vähe langev. Kui aga esimene silp on pikk, on intonatsioon enam- vähem püsiv. On esimene silp ülipikk, on intonatsioon tõusev-langev.) Sõna intonatsiooni kõrval esineb lause intonatsioon. Lause intonatsioonil 3 ülesannet: 1) saab osutada lause jätkuvusele 2) saab viidata lausetüübile (küsimus, hüüatus) 3) näitab rääkija suhtumist, emotsioone, kahtlusi jms. 50
Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea. * Taoism Selle õpetuse rajajas Lao-Zi 6saj e.Kr. Tema õpetus on kirja pandud raamatus Daodejjing (e. keeles ,,Kulgemise väe raamat"). Taoismi keskseks mõisteks on tao, mille all mõeldakse ,,kulgemist", ,,toimimisviisi", ,,maailmakorda". Inimese tao peab olema kooskõlas taeva taoga. Taoisimis on tähtis isiklik harmoonia ja müstika. Arvatakse, et inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus ning tuleb alluda ,,Wu-wei" põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus, kui elada loodusega harmoonias. Judaism
genoomide sobimatusest (kromosoomide arv on erinev). Suguliselt sigivate organismide peamiseks liigitekke tüübiks on erimaine (allopatriline e geograafiline) liigiteke. Saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Enamasti algab liigiteke suhteliselt väikse isendirühma eraldumisest põhipopulatsiooni levila äärealal. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonigeenide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Populatsiooni arvukuse tõusul rändab osa isendeist konkurentsi survel väljapoole levila ning võib jääda püsima eraldatud populatsiooni ehk isolaadina. Kui eraldunud populatsioon on väike, on tema geneetiline struktuur teistsugune ja vaesem ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Enamasti surevad välja. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline...
Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile. Keel eelkõige suletud valdkond. Tähendus oli väljaspool keeleteadust. Tähendus on oluline kui lõpp-produkt, mitte kui vahend. Keel on puhas vorm. A. L. Pike - nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegu strukturalistliku analüüsiga, teiselt poolt huvitas teda keel oma sotsiaalses aktiivsuses.Oskas kiirest kirjeldada ja uurida võõraid keeli. Ameerika lingvistkas oli keskseks terminiks distributsioon, mis on keele elemendid sõnumis kuidagi jaotatud. 3 tüüpi distriputsioonid: 1. identne 2. kontrastne 3. komplementaarne/ täiendav 23.Glossemaatika ehk Kopenhaageni strukturalism Termin Glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseerude eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud keele, vaid kõnega. Seda peetakse kõige keerukmaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Koolkonna rajaja ja esindaja oli L. Hjelmslev
........................... 8 3. Kokkuvõte. .......................................................................................................... 10 4. Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 12 5. Kasutatud kohtupraktika ...................................................................................... 14 2 2. Sissejuhatus. Käesoleva essee keskseks teemaks on Vabariigi Valitsuse seaduse 1 muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud 19.06.2014) 2 , millega kaotati Vabariigi Valitsuse kabineti struktuurist abiministrite ametikohad Põhiseadusega kooskõla analüüs. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 SE3 algatasid riigikogu liikmed Eiki Nestor, Kalev Kotkas ja Kalvi Kõva ning Vabariigi Valitsus 21.04.2014
Looja oli Schönberg, avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel, ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks n-ö oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Juba muusika varasemal modernismiperioodil näeme me avangardismi vastandumist kahele vastandlikule muusikakategooriale: klassikalisele ja popmuusikale
a. 6.saj. Perioodid: 1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.)
" Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges. Mineviku olevik on olemas mälus, meenutustes; oleviku olevik on olemas pilgus, kaemuses; tuleviku olevik on ootustes, lootuses. Mõõta saab ainult oleviku olevikku ("jooksvat aega"). Pärast Augustinust on aja mõistet sügavamalt käsitlenud Henry Bergson (1859 1941) oma teoses ,,Loov evolutsioon". Bergsoni mõtlemise keskseks mõisteks oli kestvus (prantsuskeeles dureé). Bergson on väitnud umbes nii: aeg on kas pidev uue loomine või üldse mitte midagi. Bergsoni ajakäsitus mõjutas tugevasti Ilya Prigogine´i (1917 2003) ettekujutusi ajast. 6 SKOLASTIKA (VI-XIII sajand) Usulise maailmavaate selgitamine loogika abil. Tähtsaim esindaja oli AQUINO THOMAS (12251274). Religiooni ja filosoofia ühendamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
