Konfliktid referaat (0)

SisukoRD
SISSEJUHATUS 2
1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT 3
2. SUHTLEMINE JA SUHTED 4
3. SUHTEPROBLEEMID 6
4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE 7
5. KEHAKEEL 9
6. Ruumisuhted 11
7. KULTUUR JA SUGU 12
8. KOKKUVÕTE 13
ALLIKATE LOETELU 14

SISSEJUHATUS

Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetus protsess, mille käigus jagataks mõtteid, ideid, teadmisi, vilumusi ja oskuseid kuid tõenäoliselt on kõikidel inimestel olnud elu jooksul erinevaid suhtlus probleeme teiste isikutega. Iga indiviid on erinev ja ehk just sellepärast ei saagi paljud üksteisega läbi. Üks osapool suhtleb enda arvates tavaliselt ja on küllaltki sotsiaalne kuid, teisele osapoolele võib see tunduda aga täiesti vastuvõetamatu ja labane.
Tihtipeale ei pruugi me aru saada, et oleme langenud mõne inimesega konflikti. Me ei suuda tajuda enese ja teise osapoole emotsioone ja kehakeelt mis viitavad aga pidevalt häirivusele, teiste ideede maha surumisele ehk suhtlus probleemile. Kindlasti on paljude suhte probleemide põhjuseks erinevate ajastute inimesed kes analüüsivad ja põhjendavad erinevaid olukordi erinevalt. Kultuuriliesd erinevused nagu usutunnistus , rass , klass, keel ja sugu võivad olla inimestele suurteks konflikti põhjustajateks, sest erinevates kultuurides mõistetakse liigutusi ja verbaalset väljendust erinevalt.
Oma kursusetöös uurin ma mis see suhtlus ja suhte probleemid täpsemalt on. Uurin täpsemalt mis on konfliktide põhi tekkitajad, kuidas neid ära tunda ja kuidas antud suhtlemisprobleeme lahendada. Samuti uurin kehakeelt mis on suhtlusest 55% ja kuidas see väljendub, lisaks sellele keskendun ma töö lõppus ka kultuurilistele erinevustele mis on tihtipeale suured konflikti allikad.

IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT

Inimesed kes usuvad, et maailma valitsevad kõikvõimsad majanduslikud ja poliitilsed jõud, et konflikt on elu põhi olemus ja et ajalugu on pikaajaline võitlus ellujäämis ja domineerimise nimel ei saa olulisi vestlusi pidada. Selliseljuhul saame pidada vaid vestlusi mis meid lõbustavad ja meie tähelepanu hajutavad. Kuid kas maailm ei ole mitte koht kus inimesed otsivad endale partnerit, armastajat või vaimset juhti või jumalat?
Inimesed on läbi ajaloo sooritanud vestlusrevulutsioone mis on muutnud meie maailma ühiskonna käekäiku. Inimesd on muutnud ajalugu oma vestlust muutes, aegadel kui valitsused on olnud jõuetud, elu on tundud mõttetuna ja just need inimesed kes on õigetel hetkedel oma vestlust muutnud on muutnud ka ajalugu. Nende inimeste tõttu ongi meie ajaloos leidnud aset renessanss , valgustusaeg , modernism ja postmodernism (Zeldin 1998, 15).
Erinevates ühiskondades on sõnadel aga erinev osalus, teinekord võivad need olla ohtlikud piinlikud või koguni valusad. Ajaloos on paljude inimeste elud lõpetanud just nende vestlused valel ajal vales kohas. Põhja- Koreas ei saa inimesed tänapäevani oma arvamust vabalt avaldada, sest valel ajal ja vales kohas avaldatud kõne võib neile saatuslikuks saada.
Läbi ajaloo on andnud paljud inimesed sõnadele jumaliku aura neid lihvides ja austades. Kuid tihtipeale on inimesed ka sõnu ära kasutanud püüdes saada oma tahtmisi retoorika abil, muutes sõnu ja paigutades need metafooridesse, alliteratsiooni, kordusesse, irooniasse ja pardoksi(Zeldin 1998, 15).
Paljud just nn väikesed inimesed on suutnud oma sõndaega muuta palju. Need inimesed on olnud julged , nad on unustanud sõnakehvuse ja kõhklused ning kõnelnud otse südamest mis on tihtipeale muutnud ajaloos nii mõndagi rohkem kui võimu ja väe valdajad.

SUHTLEMINE JA SUHTED

Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama osapoole vaheline sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlust saab mõõta selle alusel kui ladusalt, millises mahus ja millise kasuteguriga vastatikuse mõistmise tähenduses inimesed on suutelised andma ja saama infot. Suhtlemisest tekib inimestel suhtumine üksteisesse ja see oleneb sellest kui sisukat teavet edastatakse ja kui köitvalt seda tehakse( Kidron 2004, 15).
Sotsiaalse kooselu üheks normiks on nõue tagada suhtluse võimalikust kasutades ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ning orienteeruda vastatikusest ja valikutest. Teiseks on nõue piirata agressiivsust mis võib osapoolsete vahelise kõne lõpetada(Kidron 2004, 12). On nö kirjutamata reeglid mis sillutavad teed inimeste sallivale üksteisemõistmisele. Heaks näiteks selle puhul on Jaapani kultuur, kus elu keskseks väärtuseks peetakse harmoonia (wa) säilimist. Osapooltel tuleks vältida tarbetu info kokkukuhjamist, hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist, vältida üheaegset rääkimist, väljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega, kordineerida koostöös tarvilikke tegevusi. Need on põhilised reeglid mille järgi peaksid inimesed üksteisega suhtlema(Kidron 2004, 13).
Inimesed ei saa kunagi suhtlemisel astutud samme kustutada : kord väljaöeldud lauset ega repliiki kinni püüda enam ei saa. Öeltut saab hilisemalt küll mõnevõrra muuta seletuste ja vabanduste teel kuid suhtlus alguspunkti need enam inimesi ei vii.
Joonis1. ( http://plato.stanford.edu/entries/information-semantic/ )
Toodud mudel kujutab endast subjekt-objekt-tüüpi suhete kirjeldust. Subjekt on vaid sõnumi lähetaja.Teabe saajale on jäetud objekti osa.

SUHTEPROBLEEMID

Suhteprobleemid võivad tekkida suvaliste inimeste vahel: ülemuse ja alluva, kolleegide, osakondade ja ka meeskonnaliikmete. On erinevaid suhtlusprobleeme, need võivad olla töötajate vahel kui nad ei ole ükksteise arvamustega nõus, ülemus võib töötajatele teha negatiivseid ja halvustavaid märkusi ning samas võib ka klient meeskonnale liigseid nõudmisi esitada. Kui olukorda koheselt ei lahendata võivad tagajärjena tekkida pingestatud suhted, raisatud aeg ja kehv töötulemus.
Tihtipeale on inimestel teatud takistused suhteprobleemide lahendamise teel, milleks võivad olla hirm konflikti ees, suutmatus mõista, et sul on probleeme kolleegidega ja usk, et probleem laheneb ise. Inimesed peaksid tunnistama, et konfliktid on elu osa ja nendega tuleb tegeleda edaspidise heaolu tarvis. Sageli ei pruugita arugi saada, et on tekkinud konflikt, ei mõisteta miks kaastöötajatega suhted on pingestatud või teisena ei tunnistata enese süüd ja arvatakse, et pingsates suhetes on alati süüdi teine osapool. Probleemid suhtluses võivad tekkida ka sellest, et inimesed püüvad muuta teist osapoolt ja nad ei mõista, et peaks keskenduma selle asemel suhtluse muutmisele (Harvard 2010, 17). Probleem ehk konflikt teise osapoolega ei lahene enamikel juhtudel iseenesest, mida palju persoonid võivad loota .
Konfliktide lahendamine on küll keeruline, kuid üldjuhul tasub see ennast ära, sest kui probleem on lahendatud , siis on neid ka lihtsam edaspidi lahendada. Kui inimesel on olnud konflikt ja ta on selle edukalt lahendanud siis järgneval korral kui aset leiab konflikt, ei lase ta sellel kriisiks areneda ning lisaks sellele lahendad sa järgnevad konflikti palju vabamalt ja enesekindlamalt. Selle kõige tulemusena tekib inimestel palju produktiivsemad ja positiivsemad suhted teiste kaastöötajatega, ülemuse või kliendiga.Terence E. McSweeney on öelnud: „Kuulamine on väga võimas omadus mille kasutamiseks vajame me minimaalselt füüsilist energiat, kuid see pakub eluaegset tasu. Rohkem inimesi peaksid õppima kasutama seda lihtsat terve mõistuse vormi.“(Lehman 1996, 18)

SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE

Suhteprobleemide lahendamine nõuab aega, kannatust ja energiat. Seega, enne kui me asume suhteprobleeme lahendama , oleks kasulik kaaluda mitmeid tegureid(Harvard 2010, 28). Peamine eesmärk on kasutada aega ning energiat targalt , millel on lootust parenemisele. Kui oleme otsustanud, et konflikti tasub lahendada, võiksime kasutada võtteid, mis aitavad jõuda olukorra taustal faktideni, mõista emotsioone, tegeleda säärastes olukordades sagedaste minapildi kõhklustega ja mõelda välja lahendusi(Harvard 2010, 28).

Esimene samm: faktide hindamine

Kõikide suhteprobleemide korral näevad asjasse segatud inimesed fakte enda mätta otsast. Selleks, et antud konflikte lahendada peame me antud fakte vaatlema avameelse arutelu käigus. Faktide hindamiseks peame rääkima erinevatest nägemustest, mõistma mõlema osapoole kavatsusi ning teadvustama probleemi süvendajaid(Harvard 2010, 34).

Teine samm: emotsioonide lahkamine

Probleemi lahkamisel peaksime kindlasti suunama tähelepanu ka emotsioonidele mis konfliktides tekivad. Põhilised emotsioonid on kurbus , rõõm, viha, hirm ja nende kõikide variatsioonid. Kui me konfliktide ajal oma emotsioone ei teadvusta siis võivad need väljenduda muul moel – keha hoiakust, näoilmes ja pikkades pausides(Harvard 2010, 40). Kui taolised emotsioonid paisuvad äärmuseni, võivad asjaosalised teineteist lihtsalt ignoreerida.
Emotsioonide lahkamisel on mitmed olulised alapunktid, esiteks emotsioonide teadvustamine . Tihtipeale tuleb kasuks olukord kui laseme teisel osapoolel oma tundeid teadvustada ja kirjeldada, näiteks kui süveneme vihjetesse, esitame küsimusi või teeme tähelepanekuid(Harvard 2010, 40).
Teiseks alapunktiks on laastavate mõtete ümber sõnastamine, mida tekitavad keerulised tunded ja mõtted. Laastavate mõtete vältimiseks peaksime uurima teise inimese kavatsusi ja fakte, vaagima panust probleemi tekkimisel, küsima endalt millised eeldused meie tundeid põhjustavad ning tunnetama ja väljendama enese emotsioone. Kolmandaks alapunktiks oleks eesmärk ennast ausalt , ilma teist osapoolt süüdistamata ja hukka mõistmata väljendada.(Harvard 2010, 43)

Kolmas samm: minapilti ähvardavate ohtude tõrjumine

Paljudele inimestele võib muret tekkitada nende minapildi ohus olemine. Nad võivad tunnetada, et nende nägemused on seatud kahtluse alla ning see võib omakorda põhjustada ebaproduktiivse arutluse(Harvard 2010, 48). Ohtude tõrjumiseks peaksime esmalt ohtu mõistma. Reaktsioonid, mis ohtu võivad tekitada on tunnete maha surumine, üldistamine ja eemaldamine, teise inimese verbaalne ründamine ja vastasseisust või seisukoha võtmisest keeldumine. Inimesed peaksid enese minapilti mõjutavaid ohte tõrjuma. Selle tarbeks on hea kui vastaspoolele tunnistad, et ka meil on oma minapildi osas kõhklusi, esitad minapildi kohta küsimusi, näeme vastases inimest ning aitame teistel teadvustada rahuldamata jäänud vajadusi(Harvard 2010, 50).

Neljas samm: tegeliku probleemi lahendamine

Lõpuks kui oleme teadvustanud, et nüüd on aeg vastaspoolega arendada vestlus probleemi lahendamiseks, saame kasutada mitmeid erinevaid lähenemisviise, nagu probleemi produktiivne sõnastamine, rääkimine ja kuulamine ning sellele järgnevalt muudatuste plaani koostamine(Harvard 2010, 54)

KEHAKEEL

Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Meie naeratus väljendub selles, et oleme õnnelikud, rinnale risti asetatud käed näitavad, et me kas ei taha vastaspoolega suhelda või ei ole meil selleks aega. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, žestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57).
Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38% vokaalne ja 55% kehakeel. Sageli on kehakeel suurema usaldusväärsusega kui verbaalne suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki „Mis viga“ ja antud isik kehitab õlgu, kortsutab kulmu, pöörab teile selja ja ühmab: „Ei...ei midagi. Kõik on hästi.“ Siis te saate aru, et isikuga ei ole kõik korras, need liigutused võivad tähendada, et ta on mures või masendunud. Kehakeel koosneb erinevates osadest nagu liigutused, näoilme žestid ja distantsi hoidmine.

Liigutused

Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Näiteks poiss, kelle isa on hobusekasvataja õpib isale sarnaselt harkisjalu kõndima ning tüdruk ema kombel naerdes suud käega katma . Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. Regulaatorid on mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhivad vestluspartneri kõnet. Näiteks kuulates noogutame peaga andes kõnelejale märku, et saame temast aru ning tahame, et ta jätkaks. Kui vaatame aga kõrvale siis anname märku, et on aeg lõpetada. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatoržestidele(McKay 1995, 58).

Näoilme

Nägu on persooni kõige väljendusrikkam kehaosa . Inimese tundeid ja hoiakuid sümboliseerivad suurepäraselt kulmude hoiak, lauba olek ja ka nahk. Kulmud võivad inimestel olla nii kergitatud kui kortsus , laup võib olla kipras või sile ning nahk võib olla nii õhetav kui kaame. Kõik need asbektid annavad tihtipeale edasi rohkem informatsiooni kui iskiku verbaalne suhtlus(McKay 1995, 59).

Žestid

Inimesed moodustavad palju žeste käte ja jalgadega ning tihtipeale seda ise teadmatagi. Näiteks kimbatuses olev inimene kratsib pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Kurvastus paneb inimesi käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma ning põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut. Kätega saab teha ka žeste millel on täpne sõnaline vaste nagu „rahu“ või „käi pikalt“. Ka jalgadega antakse teisele osapoolele palju informatsiooni edasi, näiteks kui istume jalad veidi harkis siis kiirgab meist avameelsust kuid toolile katsiratsi istumine näitab üleolekut(McKay 1995, 60).

Kehahoiak ja hingamine

Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju , suurema enesekindluse ja avatuma olekuga kui kühmus kehahoiakut. Pinges ja jäik kehahoiak annab märku kaitsepositsioonist, vaba olek aga avalusest(McKay 1995, 61).
Teine oluline faktor mis kajastab teise osapoole tundeid ja hoiakuid on hingamine . Kiiret hingamist seostame tavaliselt erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides anname märku ärevusest või pingete kuhjumisest.

Ruumisuhted

Ruumisuhete kaudu suhtlust uuriv teadus on prokseemika. Selle teadusharu loojaks oli Edward T. Hall , kes kirjeldas nelja tsooni, mida inimesed suhtlusel alateadlikult kasutavad. Esimeseks tsooniks on intiimne mille vahemaa on 0-45 cm ning sellesse tsooni lubavad inimesed üldjuhul vaid armsama, lähedased sõbrad, vanemad või lapsed. Teiseks on personaalne tsoon, mille vahemaa on 45-125 cm, mida kasutavad inimesed seltskonnas suhtlemiseks. Kolmandaks on sotsiaalne tsoon, mille kaugus on 120-360 cm, selles tsoonis suheldakse üldjuhul kliendi või teenindajaga ning üldiselt kasutatakse seda ametiasjade ajamisel. Ning viimasena avalik tsoon, mille kauguseks on 360-610 cm.

KULTUUR JA SUGU

Tänu ülemaailmsele globaliseerumisle ja tehnikale on jäänud maailm hulga väiksemaks võrreldes eelnevate ajastutega. Paljud suhtlusraskused tekivadki just kultuuriliste erinevuste tõttu, mitte arvamuste erinevuse pärast. Meie rahvuse usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu moodustava meile iseloomuliku maailmavaate, mis peegeldub kõiges millega tegeleme.
Antropoloog Edward Hall jagab kultuurid nn madala konteksti ja kõrge konteksti kultuurideks. Madalakontekstilised kultuurid on USA, Kanada , Euroopa, Iisrael ja Austraalia. Sealsed elanikud ootavad vastaspoolelt sarnast vastust, mis neil mõttes on ehk nad on otsekohesed ja sõnaselged suhtlejad(McKay 1995, 107).
Kõrgekontekstilised kultuurid on Orient , Araabia maailm ja enam Aafrikast. Sealsed elanikud väärtustavad enam harmooniat, peensust ja taktitunnet kui selgust, seetõttu suhtlevad nad kaudselt . Nende vestlus põhineb kohal, ajal, olukorral ja ka suhetel, mitte niivõrd kontekstil(McKay 1995, 107).
Madalakontekstiliste ja kõrgekontekstiliste kultuuride põhiliseks erinevuseks on see, et kõrgekontekstilises kultuuris pööratakse palju rohkem tähelepanu ruumisuhetele ja kontaktile. Madalakontekstilistes kultuurides aga rohkem verbaalsele otsekohesusele. Tihtipeale võivadki suhtluskonfliktid tekkida sellest, et eri kultuurides mõistetakse distantsi, kontakti ja verbaalset lähenemist teisiti ning osapooled ei pruugi mõista, mida teine osapool mõtleb või kas ta on valesti käitunud(McKay 1995, 108).
Tõsiasi, et suhtleme igapäevaselt vastassoo esindajatega on tihtipeale üks põhjuseid, miks tekivad teatud seltskondades konfliktid. Mehed ja naised satuvad konfliktidesse, sest nende suhtlusstiilid on erinevad, poisid ja tüdrukud kasvavad üles eri kultuuides. Mehed peaksid õppima olema enam tundeküllasemad ja vahel neelama alla ka oma võistlusvaimu. Naised aga seevastu peaksid olema resuluutsemad ja otsekohesemad.

KOKKUVÕTE

Suhtlemine on kahe või enama osapoole vaheline sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimesed suhtlevad iga päev üha enam tänu ülemaailmsele globaliseerumisele. Tahes- tahtmata suhtlevad inimesed tihedalt eri kultuurist rahvustega. Suhtlemis probleemid aga tekkivad kas kultuurilisest erinevusest või lihtsalt teise osapolle mittemõistmisest või kuulamisest.
Suhtlemisprobleemide parimaks lahendusteeks on esiteks faktide hindamine, teiseks emotsioonide lahkamine, kolmandaks minapilti ähvardavate ohtude tõrjumine ja neljandaks tegeliku probleemi lahendamine. Kui me aga koheselt probleemi ei lahka võivad tulemuseks olla pingestatud suhted, raisatud aeg ja kehv töötulemus.
Kui me keskendume vajalikele suhetele, õppime teiste osapoolte kultuurilist tagatausta tundma ning oleme valmis pakkuma enda poolt head suhtlust ning suhtudes teise indiviidi adekvaatselt ja ausalt, siis suudaksime vältida hulgaliselt konflikte.
H. Devon Graham, Jr on öelnud
On väga suur tõenäosus, et me seisame oma karjääri jooksul vastamisi erinevate eetiliste küsmustega. Nüüd on aeg ennast ette valmistada. Peame otsustama, mis meie väärtused on, millesse me usume, mida ausus, terviklikkus ja õiglus tegelikult meie jaoks tähendavad. Kirjutame need kõik ühele paberilehele ja hoiame seda paberilehte kindlas kohas. Tehes otsuse kohe aitab see meil edaspidi käsitleda raskeid situatsioone, sest me juba teame missugune inimene me oleme ja me teame mida teha(Lehman 1996, 148).

ALLIKATE LOETELU

Harvard B. 2010. Suhteprobleemide lahendamine Tallinn: Äripäeva kirjastus
Kedrin A. 2004. Suhtlemine: Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia Tallinn: Ühiselu
Lehman C., Himstreet W., Baty W. 1996. Business communication Ohio: South -Western College
McKay M., Davis M., Fanning P. 1995. Suhtlemisoskused Oakland:New Harbinger Publications
Zeldin T. 1998. Vestluskunst London: The Harvill Press
http://plato.stanford.edu/entries/information-semantic/
14