VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA (0)

TALLINNA ÜLIKOOL 
Ühiskonnateaduste instituut  
Õigusteaduse suund 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VASTUOLUD 
PÕHISEADUSLIKE PRINTSIIPIDEGA 
Essee 
 
 
 
 
 
 
AKJ7124, Õigusteooria ja meetodiõpetuse erikursus 
Õppejõud -  
 
 
 
 
 
 
Tallinn 
1. Sisukord 
 
1. Sisukord ................................................................................................................. 1 
2. Sissejuhatus. .......................................................................................................... 3 
2. Seaduse  muudatuste  põhiseadusega kooskõla analüüs. ........................................... 5 
2.1. Eelnõu §1 punkt 1 – Vabariigi  Valituse  seaduse §3. Vabariigi Valituse liikmed 
muutmine. .................................................................................................................. 5 
2.2. Eelnõu §1 punkt 8 ja punkt 9 – Vabariigi Valituse seaduse §30 lg 6 ja §37 lg 1 
muutmine. .................................................................................................................. 7 
2.3. Seaduse muudautse jõustumine. .......................................................................... 8 
3. Kokkuvõte. .......................................................................................................... 10 
4. Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 12 
5. Kasutatud kohtupraktika ...................................................................................... 14 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2
2. Sissejuhatus. 
 
Käesoleva  essee  keskseks  teemaks  on  Vabariigi  Valitsuse  seaduse1 muutmise  ja 
sellega  seonduvalt  teiste  seaduste  muutmise  seadus  (vastu  võetud  19.06.2014)2, 
millega  kaotati  Vabariigi  Valitsuse  kabineti  struktuurist  abiministrite  ametikohad 
Põhiseadusega kooskõla analüüs.  
 
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise 
seaduse  eelnõu  691  SE3 algatasid  riigikogu  liikmed  Eiki   Nestor ,  Kalev  Kotkas  ja 
Kalvi   Kõva  ning  Vabariigi  Valitsus  21.04.2014.  Eelnimetatud  seaduse  eelnõu  läbis 
kõik meneltusetapid ja seaduse  muudatus  kuulutati välja 26.06.2014 ja avaldati Riigi 
Teatajas  28.06.2014.  Käesolevas  essees  analüüsib  autor  vastu  võetud  seaduse 
muudatuse  kooskõla põhiseadusega. Eeltoodud VVS muudatus kätkeb endas sisuliselt 
19.07.2003  vastu  võetud  Vabariigi  Valitsuse  seaduse,  avaliku  teenistuse  seaduse, 
korruptsioonivastase seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku 
seaduse muutmise seaduse 11.06.20034 jõustunud muudatuse kehtetuks tunnistamist. 
Seaduse muudatuse analüüsimiseks tugineb autor kõne all oleva seaduse eelnõule 691 
SE ja selle seletuskirjale ning tehtud muudatusettepanekutele. 
 
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise 
seaduse  eelnõu  691  SE  teise  lugemise  10.06.2014  koostatud   seletuskirja  
muudatusettepaneku nr 2 kohaselt ühendati Vabariigi Valitsuse 21.04.2014 algatatud 
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise 
seaduse  eelnõu  654  SE5 ja  Riigikogu  liikmete  Eiki  Nestori,  Kalev  Kotkase,  Kalvi 
Kõva  ning  Sven  Mikseri  12.10.2011.  algatatud  Vabariigi  Valitsuse  seaduse,  avaliku 
teenistuse  seaduse,  riigiteenistujate  ametinimetuste  ja  palgaastmestiku  seaduse  ning 
1 VVS- RT I,1995,94; internetis;  https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017011?leiaKehtiv; 21.10.2017 
2 Internetis:  https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014109, 21.10.2017 
3 691 SE II Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise 
seadus; internetis:  https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1 -
559489a6f8e5; 25.10. 2017  
4 Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, korruptsioonivastase seaduse ning 
riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus; RT I 2003, 51, 349; 
internetis:  https://www.riigiteataja.ee/akt/606536; 25.10.2017 
5 654 SE I Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise 
seadus; internetis:  https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1 -
559489a6f8e5; 25.10.2017 
3
audiitortegevuse  seaduse  muutmise  seaduse  eelnõu  109  SE6 ja  koostati  vastavalt 
Riigikogu  kodu-  ja  töökorra  seaduse7 §  101  lõikele  2  üks  ja  ühine  eelnõu  Vabariigi 
Valitsuse  algatatud  eelnõu  654  SE.  Eelnõu  109  SE  peamine  eesmärk  oli  kaotada 
abiministri   ametikoht .  Abiministri  ametikoht  pidi  võimaldama  vähendada  ministri 
töökoormust  nii  konkreetses  valdkonnas  poliitika  tegemisel  kui  esindusfunktsiooni 
kandmisel,  kuid  eelnimetatud   institutsioon   ei  olnud  oma  eesmärki  täitnud.  Sama 
eesmärki   kandis   ka  eelnõu  654  SE. Seetõttu  oli otstarbekas  need  eelnõud  ühendada 
eelnõuks 691 SE. 
 
Vastavalt  seaduse  eelnõu  109  SE  seletuskirjas  mainitule  sätestasid  Eesti  seadused 
abiministri  ametikoha  alates  19.07.2003.  Selle  aja  jooksul  täideti  abiministri 
ametikohti kaheksal korral. Viimane abiminister lõpetas oma töö 19.06.2008. Eelnõu 
algatajad  leidsid,  et   sisuline   vajadus  sellise  ametikoha  järgi  puudus.  Samuti  oli 
ebaselge   ametikohaga  kaasnev  poliitiline  vastutus.  Eelnõu  algatajad  asusid 
seisukohale, et ministri nõuniku tööd tegeva töötaja nimetamine abiministriks ei olnud 
korrektne .  Lisaks  eelnevale  leiti  et  abiministri  institutsioon  hägustas  ministeeriumi 
käsuliine.  Abiministrid  olid  esitanud  ministritest  erinevaid  seisukohti  Riigikogu 
komisjonides. Abiministri ametikohta polnud Eestis täidetud ka enam kui kolm aastat.  
 
Vastavalt  seaduse  eelnõu  654  SE  seletuskirjale  reguleeriti  muudatusega  Vabariigi 
Valitsuse koosseisu kujundamist. Lisaks antakse Vabariigi Valitsusele ja peaministrile 
võimalus  anda  korraldusi  elektroonilises  vormis. Sätestatakse,  et  riigivara  osas  saab 
riiki  esindava  ministri  täpsustada   peaminister   korraldusega.  Eelnõu  koostajate  sõnul 
liiguti  sellise  muudatusega  paindlikuma  riigivalitsemise  poole  milles  leidis 
vajakajäämisi ka  OECD  oma 2011. a riigivalitsemise raportis8 mis omakorda soovitas 
Eestile  valitsemise  paindlikkust  suurendava  regulatsiooni  rakendamist.  Kõnealuse 
raporti soovituste seas oli ka nõuanne vähendada valitsuse kiiret tegevust takistavaid 
tõkkeid. 
6 109 SE Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muut¬mise seadus 
internetis:  https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1-559489a6f8e5; 
25.10.2017 
7 Riigikogu kodu- ja töökorra seadus; RT I 2003, 24, 148; internetis: 
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016022?leiaKehtiv; 25.10.2017 
8 OECD; Estonia: Towards a  Single  Government  Approach , OECD Public Governance  Reviews , 2011; 
OECD Publishing; internetis:  https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content -
editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf 
4
2. Seaduse muudatuste põhiseadusega kooskõla analüüs. 
 
Alljärgnevalt  analüüsib  autor  seaduse   muudatust ,  võttes  aluseks  Vabariigi  Valitsuse 
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 
SE 18.06.2014 toimuvale kolmandale e. viimasele lugemisele esitatud versiooni. 
2.1. Eelnõu §1 punkt 1 – Vabariigi Valituse seaduse §3. Vabariigi Valituse liikmed 
muutmine. 
 
2.1.1.  Ülalnimetatud  muudatuse  kohaselt  ei  ole  ministrite  ja  sellest  tulenevalt  ka 
ministeeriumite   loetelu   enam  seaduses  reguleeritud  ning  selle   sisustamine   jääb 
täitevvõimu pädevusse (peaministri korraldus ja Vabariigi Valitsuse ministri ametisse 
nimetamise otsus). Korralduse sisu on eelnõu seletuskirja koostajate kohaselt piiratud 
PS  §-ga  94.  Valitsemisalade  korraldamiseks  moodustatakse  seaduse  alusel  vastavad 
ministeeriumid .  Enne  muudatust   toona   kehtiva  Vabariigi  Valitsuse  seaduse 
redaktsiooni kohaselt9 olid vabriigi valitsuse ministrid ja nende valdkonnad (nimetuse 
järgi) määratud seadusega. Kõne all oleva seaduse muudatuse eelnõu protsessi kestel 
loobuti  valitsusasutuste  ja  valitsusasutuste  hallatavate  asutuste  põhimääruste 
muutmise  nõudest  seoses  ministrite  ametinimetuste  muutumisega.  Eelnõu  §  1 
punktiga  1 viidi Vabariigi Valitsuse seadusesse sisse muudatus, mille kohaselt määrab 
ministrite  pädevuse  ministeeriumi  juhtimisel  ja  ministrite  vastutusvaldkonnad 
peaminister  oma  korraldusega.  Tulenevalt  sellest,  et  ministrite  pädevust 
ministeeriumide  juhtimisel  ja  ministrite  vastutusvaldkondi  ei  sätesta  seadus,  ei  ole 
seaduse  eelnõu  koostajate  arvates  otstarbekas  reguleerida  seadusega  ka 
valitsusasutuste  ja  valitsusasutuste  hallatavate  asutuste  põhimääruste  muutmist 
ministrite pädevuse ja vastutusvaldkondade muutumisel. 
Kõne  all  oleva  muudatusega  kaasneb  siiski  teatav  vastuolu  Põhiseadusega 10 , 
täpsemalt  PS  §  94.  Vastavalt  Põhiseaduse  kommentaaridele11 on  rõhutatult  lahti 
seletatud  Põhiseaduse  sätte  „valitsemisalade  korraldamiseks  moodustatakse  seaduse 
alusel  vastavad  ministeeriumid”  mõiste.  Kui  lähtuda  üksnes  keelelisest 
9 RT I, 27.12.2013, 33, jõust 01.01.2014 
10 PS - RT 1992, 26, 349; internetis:  https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv; 
25.10.2017 
11 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne; internetis: 
http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=94; 25.10.2017 
5
argumentatsioonist,  võib  jõuda  järeldusele,  et  ministeeriume  võib  luua  seaduse 
volitusel  (seaduse  alusel)  ka  näiteks  Vabariigi  Valitsuse  määruse  või  korraldusega. 
Käsitletava  formuleeringu  tõlgendamisel  sellest  üksnes  ei  piisa  ning  olulise 
tähendusega on siin süstemaatiline argumentatsioon. Nimetatud formuleeringut tuleb 
tõlgendada  koos  demokraatia  printsiibiga,  mis  on  sätestatud  PS  §1.  Demokraatia 
printsiip  sisaldab  muu  hulgas  ka  olulisuse  põhimõtet,  mis  tähendab  seda,  et  riigi 
toimimise jaoks peab kõik olulised küsimused otsustama Riigikogu ning neid ei saa 
anda  otsustamiseks  täidesaatvale  riigivõimule.  Ministeeriumide  moodustamine  ja 
nende  valitsemisalade  kindlaksmääramine  on  riigi   funktsioneerimise   seisukohalt 
oluline küsimus, mis nõuab kõige otsesemat parlamendi legitimatsiooni. Seega peab 
seadus sätestama ministeeriumid ja nende valitsemisalad. Vabariigi Valitsus võib oma 
määrusega  täpsustada  valitsemisalade  piire  ja  anda  ühe  või  teise  ministeeriumi 
pädevusse  küsimusi,  mis  jäävad  kehtestatud  valitsemisalade  vahele  nn  halli  tsooni. 
Seda  on  üritatud  lahendada  eelnõu  691  SE  teise  lugemise  seletuskirja  lisas12,  kuid 
autori  arvamuse  kohaselt  annab  nimetatud  korraldus  võimaluse  veelgi  laiema 
reguleerimatuse tekkimisele v.t. p 2.1.2..  
 
2.1.2.  Eelnimetatud  rakendusakti  kohaselt  on  põhimõtteliselt  võimalik  peaministri 
korraldusega  lihtsalt  ja  korduvalt  muuta  ministrite  pädevusi  ministeeriumite 
juhtimisel  ja  ministrite  vastutusvaldkondi  sh  ühendada  ühel   ministril   enda  alla  mitu 
või kõik ministeeriumid. Muudatuste kohaselt määrab peaminister oma korraldusega 
ministrite  pädevuse  ministeeriumi  juhtimisel  ja  ministrite  vastutusvaldkonnad. 
Korralduses  peab  olema  määratud  VVS  §45  tulenevate  ministeeriumide 
valitsemisalade  kaupa  ministrite  pädevus  ja  ka  konkreetsed  vastutusvaldkonnad. 
Peaministri  korralduse  alusel  tuleb  seega  hõlmata  kõik  valitsemisalades  loetletud 
valdkonnad.  Peale  selle  peab  peaministrikandidaadi  poolt  kavandatavast  valitsuse 
koosseisust  olema  näha  nende  ülesannete  jaotus  juba  Vabariigi   Presidendile  
ettepanekut  tehes.  Selle  saavutamiseks  peab  tulevaste  ministrite  ametinimetusest 
nähtuma ka iga ministri pädevus ja vastutusvaldkond. Seaduse muudatus on lähtunud 
kaalutlusest,  et  ministrid  ja  nende  vastutusvaldkonnad  ei  ole  lahutamatult  seotud 
ministeeriumidega.  Seaduse  eelnõu  koostajad  on   asunud   seisukohale,  et  kuigi 
12 Ministrite pädevused ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad; internetis: 
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1-559489a6f8e5; 
25.10.2017 
6
vastavalt  PS  §  94  lg-le  1  moodustatakse  seaduse  alusel  valitsemisalade 
korraldamiseks  ministeeriumid,  ei  tulene  põhiseadusest  ranget  reeglit,  et  minister, 
tema   valitsemisala   ja   ministeerium   moodustavad  ühtse  lahutamatu  terviku. 
Põhiseadus  ei  reguleerivat  eelnimetatute  sõnul  seda,  kuidas  ja  mille  alusel 
moodustatakse  valitsuskabinet,  sätestades  vaid  üldsõnaliselt,  et  Vabariigi  Valitsusse 
kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88). Seaduse muudatusega soovitakse tagada 
peaministrile antud nn materiaalne õigus kabineti moodustamiseks. Nimetatud õiguse 
teostamise  eelduseks  on, et kabineti moodustamisel olulise tähtsusega eelotsustused, 
eeskätt  ministrite  arvu  ja  nende  vastutusvaldkonna,  mille  määrab  peaminister. 
Seaduse muudatus ei vähenda ministrite vastutust neile määratud valdkonnas. See aga 
omakorda rikub PS § 10 õigusselguse põhimõtet. Sellisel kujul võib tekkida olukord, 
kus  iga  vastava  korralduse  väljastamisel  on  vaja  teha  muudatusi  valitsusasutuste  ja 
valitsusasutuste  hallatavate  riigiasutuste  põhimäärustes  ministrite  pädevuse 
määratlemiseks.  Sellised  muudatused  puudutavad  paljuid  adressaate  sh  ka 
ministeerimite  sisest  töökorraldust,  mis  omakorda  paneb  asjassepuutuvate  õlule 
täiendava koormuse ning on  vastuolus  õiguskindluse põhimõttega. 
2.2. Eelnõu §1 punkt 8 ja punkt 9 – Vabariigi Valituse seaduse §30 lg 6 ja §37 lg 1 
muutmine. 
 
Eelnõu  691  SE  kohaselt  võivad  Vabariigi  Valitsus  ja  peaminister  anda  korraldusi 
elektroonilises  vormis  ning  see  on   erand    Haldusmenetluse   seadustiku13 §  55  lõike  3 
nõudest, mis nõuab adressaadi nõusolekut. Ka siin on vastuollu  mindud  PS sätestatud 
võrdse  kohtlemise  printsiibiga.  Autorile  jääb  arusaamatuks,  miks  on  esile  kutsutud 
selline  privileeg.  Seaduse  kohaldamise  võrdsus  tuleneb  juba  PS  §  3  lg  1  esimesest 
lausest, mille kohaselt saab riigivõimu teostada ainult PS ja sellega kooskõlas olevate 
seaduste  alusel.  Kui  riigivõimu  teostatakse  seaduste  alusel,  siis  tuleb  neid  seadusi 
kõigi  suhtes  ühtviisi   kohaldada   sh  Vabariigi  Valitsuse  ja  peaministri.  Teiseks,  kui 
välistada  õigusloome  võrdsus  PS  §  12  lg  1  esimese  lause  kaitsealast,  võiks 
seadusandja  kehtestada  meelevaldselt  diskrimineerivaid  reegleid.  Nõue,  et  kõik 
peavad olema võrdsed seaduse ees, oleks täidetud, kui täidesaatev võim neid reegleid 
kõigile  ühtviisi  kohaldaks.  Säärane  olukord  oleks  aga  vastuvõetamatu,  sest  ükski 
13 HMS- RT I 2001, 58, 354;  https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016005?leiaKehtiv; 25.10.2017 
7
demokraatliku põhiseadusriigi PS ei anna  seadusandjale  volitust kohelda isikuid ilma 
mõistliku põhjuseta erinevalt.  Kolmandaks , PS preambuli kolmanda osalause kohaselt 
on Eesti riik rajatud ennekõike vabadusele. Vabadust kaitsta ja austada on riigivõimu 
kohustus.  Kuna  ka  PS  §  12  lg  1  teenib  kõigi  võrdse  vabaduse  ideed,  peab  selle 
kehtivus  laienema  ka  seadusandjale.  Neljandaks  seob  §  14  põhiõigustega  ka 
seadusandja, kohustades seadusandjat tagama õigusi ja vabadusi. Nagu  selgitatud , on 
PS § 12 lg 1 esimene lause objektiivsest sõnastusest hoolimata subjektiivne õigus ja 
seega  põhiõigus.  Viiendaks,  Põhiseaduse  Assambleelgi  lähtuti   seisukohast ,  et 
formuleering „kõik on seaduse ees võrdsed” kehtib ka seadusandja suhtes (L. Hänni. 
Põhiseadus  ja  Põhiseaduse  Assamblee,  lk  977  jj).  PS  §  12  lg  1  esimene  lause  seob 
niisiis  peale  täidesaatva  ja  kohtuvõimu  ka  seadusandjat,  sätestades  õiguse 
kohaldamise võrdsuse kõrval ka õigusloome võrdsuse põhimõtte. 
2.3. Seaduse muudatuste jõustumine. 
 
Vastuolule  Põhiseadusega  on  vajalik  viidata  ka  eelnõu  §9  sätestatud  seaduse 
jõustumise tähtpäeva puhul, mis oli 01.07.2014. Arvestades, et kolmas lugemine oli 
kavas  18.06.2014,  ning  ajavahemikku  eeldatavast  vastuvõtmisest  kuni  jõustumiseni 
jäid  ka  pühad  (23.06  ja  24.06.2014)  ja  nädalavahetused,  siis  jäi  adressaatidel  aega 
seadusega  tutvumiseks  ainult  6  tööpäeva.  Seaduseelnõu  691  SE  2  lugemise 
seletuskirjas mainiti, et muutmist vajavate avaldatud seaduste tulevikuredaktsioone ja 
ratifitseerimisseadusi  on  ligukaudu  800.  Sellest  tulenevalt  oli  ka  adressaatide  hulk 
suur.  Üldjuhul  sätestab  Põhiseadus,  et  kui  seaduses  ei  sätestata  seaduse  jõustumise 
päeva,  siis  jõustub  seadus  PS  §  108  korras  kümnendal  päeval  pärast  Riigi  Teatajas 
avaldamise  päeva.  Kui  seaduse  jõustumise  üldisest  tähtpäevast  soovitakse  teha 
erandit, siis tuleb seaduse jõustumise teistsugune  tähtpäev sätestada  seaduses  eneses  
nagu seda on tehtud ka käesolevas eelnõus §9. Vacatio  legis  ehk  ajavahemik , mis jääb 
seaduse  avaldamise  ja  jõustumise  vahele,  on  seotud  õiguskindlusega.   Riigikohus   on 
märkinud 14 ,et  õiguskindluse  põhimõte  (PS  §  10)  nõuab  muu  hulgas,  et  uute 
regulatsioonide  jõustamiseks  tuleb  ette  näha  mõistlik  aeg,  mille  jooksul  adressaadid 
saavad uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Riik ei 
tohi  uusi  regulatsioone  kehtestada  n-ö  üleöö.  PS  §108  sätestatust  lühema  vacatio 

14 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 83; RKPJKo 
31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 66 ja 67 
8
legis’e kavandamise korral tuleb hinnata, kas normiadressaatidele jääb oma tegevuse 
ümberkorraldamiseks  piisavalt  aega.   Piisavus   sõltub  reguleeritavate  õigussuhete 
iseloomust,  tehtavate  muudatuste  ulatusest  ning  sellest,  kas  muudatus  õiguslikus 
olustikus  on  ettenähtav  või  ootamatu15.  Ajanappust  tõdeti  ka  eelnõu  691  SE  teise 
lugemise seletuskirja koostajate muudatusettepanekus nr 5, milles tehti ettepanek jätta 
eelnõust  tulenevate  ja  selle  tõttu  teistes  seadustes  tehtavate  muudatuste  tegemiseks 
kuus   kalendrikuud .  Olgu  märgitud,  et  ainuüksi  ebapiisava  pikkusega  vacatio  legis 
võib kaasa tuua seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamise, kuna võib olla vastuolus 
mõne põhiõigusega või kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisega koostoimes 
õiguskindluse põhimõttega. Käesolevas anlüüsis lähtus autor PS §10 põhimõttest.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
15 RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 26; RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 83 
9
3. Kokkuvõte. 
 
Iseseisvuse   taastamise   idealismis  tehti  rida   valikuid ,  mis  piiritlesid  poliitilise  ja 
mittepoliitilise  juhtimistasandi.  Neist  kõige  tähtsam  oli  ministeeriumide  juhtimise 
rollijaotus poliitilise ministri ja mittepoliitilise kantsleri vahel. Juhtmõte oli süsteemi 
järjepidevus:  kui   poliitikud   ja  koalitsioonid  vahetuvad,  siis  kantslerid  jäävad.  
Ministrite  ja  kantslerite  suhted  on  nihkunud  ning  praegune   kantsler   on  avalikkusele 
vähem  tuntud  ja  ministrist  sõltuvam  persoon  kui  toonane.  Varjamatult  kasvas 
parteiline  huvi  administratiivse  juhtimise  vastu.  Eeskätt  püütakse  oma  kontrolli  all 
hoida  ressursside  jagamist  ja  võtmeametikohtade  täitmist.  Seda  teemat  on  avalikus 
sõnas üllatavalt vähe käsitletud. Siiski on üks värvikas ja jõuline tekst- Mihkel Oviiri 
ettekanne  Paul  Varuli  advokaadibüroo   konverentsil   2009.  aasta  22.  mail16.  Hr   Oviir  
tõdes  toona,  et  poliitikud  on  hakanud  üha  enam  administreerima  ja  ametnikud  on 
sunnitud  tegema  otsuseid,  mida  võib  pidada  poliitilisteks  valikuteks.  Kuidas   selleni  
jõuti?   Tasakaalupunkt   nihkus   paigast   siis,  kui  raha  tuli  juurde  ja  ministritel  tekkis 
kiusatus seda ise jaotada. Imelik küll, aga nõukogude süsteemi selja taha jätnud Eestis 
hakkasid ministrid tundma nostalgiat ja tahtsid kolhoosiesimehe  kombel  ise otsustada, 
kellele mitu kilo jahu või mitu seapõrsast. Sellest mõttest ajendatuna hakati kantsleri 
rolli  madalamaks  kiskuma. Oluline  järg  sellele  oli  abiministri  ametikoha  sisse-
seadmine   2003.  aastal.  Selle  sammu  mõte  oli  poliitilise  mõju  suurendamine,   ehkki  
retoorikas  kinnitati,  et  just  abiminister  kaitseb  karjääriametnikkonda   politiseerimise  
eest. Enamikus ministeeriumides abiministrid siiski tööle ei asunud ning nüüdseks on 
see   episood   peaaegu  unustatud.  Siiski  võib  just  toonast  positsioonivõitlust 
murdeliseks  pidada.  Tung  administratiivtasandile  leidis  edaspidi  muid  teid  nagu 
lisandunud poliitnõunikud või kantsleri rolli jätkuv vähenemine. Selles olukorras on 
vähenenud  ka  ametnike  söakus  väljendada   isiklikku   seisukohta,  kui  see  peaks 
juhtliiniga  vastuollu  minema.  Varem  oli  see  osa  tervemõistuslikust  diskussioonist, 
nüüd on aga justkui ebalojaalsuse väljendus. Selliseid mõjusid eviv poliitika on üha 
vähem maailmavaateline ja üha vähem  idealistlik . 
  
16 Riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne Paul Varuli advokaadibüroo konverentsil „Majandus, kuhu 
lähed? Kas õigus saab aidata?“ 22.05.2009 
internetis: 
http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/K%C3%B5nedjaesinemised/tabid/163/647GetPage/
1/647Year/-1/ItemId/563/ amid /647/ language /et-EE/Default. aspx ; 25.10.2017 
10
Erakondades, maa- ja omavalitsustes, riigikogus ja ministeeriumides käib üks ja sama 
protsess. Selle nimi on stagnatsioon. Meie tulevik sõltub ühiskonna küpsusest sellele 
vastu hakata. Kuidas seda teha, on juba eraldi teema. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11
4. Kasutatud kirjandus 
 
1.  109 SE Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste 
seaduste muut¬mise seadus internetis: 
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1 -
559489a6f8e5; 25.10.2017 
2.  654 SE I Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste 
seaduste muutmise seadus; internetis: 
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1 -
559489a6f8e5; 25.10.2017 
3.  691 SE II Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste 
seaduste muutmise seadus; internetis: 
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1 -
559489a6f8e5; 25.10.2017 
4.  Eesti Vabariigi Põhiseadus- PS - RT 1992, 26, 349; internetis: 
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv; 25.10.2017 
5.  Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne; internetis: 
http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=94; 25.10.2017 
6.  Haldusmenetluse seadustik- HMS- RT I 2001, 58, 354; 
https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016005?leiaKehtiv; 25.10.2017 
7.  OECD; Estonia: Towards a Single Government Approach, OECD Public 
Governance Reviews, 2011; OECD Publishing; internetis: 
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content -
editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf 
8.  Riigikogu kodu- ja töökorra seadus; RT I 2003, 24, 148; internetis: 
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016022?leiaKehtiv; 25.10.2017 
9.  Riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne Paul Varuli advokaadibüroo 
konverentsil „Majandus, kuhu lähed? Kas õigus saab aidata?“ 22.05.2009; 
internetis: 
http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/K%C3%B5nedjaesinemise
d/tabid/163/647GetPage/1/647Year/-1/ItemId/563/amid/647/language/et-
EE/Default.aspx; 25.10.2017 
12
10. Vabariigi Valitsuse seadus - VVS- RT I,1995,94; internetis; 
https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017011?leiaKehtiv; 21.10.2017; 
Internetis:  https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014109 
11. Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, korruptsioonivastase 
seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse 
muutmise seadus - RT I 2003, 51, 349; internetis: 
https://www.riigiteataja.ee/akt/606536; 25.10.2017 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
13
5. Kasutatud kohtupraktika 
RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04; 
RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09; 
RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11. 
 
 
 
 
14