Eestlaste relvastus Vabadussõjas (1)

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM






Eestlaste relvastus Vabadussõjas
Referaat ajaloos



Signe Kangur
11.b




TALLINN 2008

SISUKORD
1. SISSEJUHATUS
1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3
1.2 Kaitsejõudude organiseerimine . Kaitseliit .................................................lk 3
2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL
2.1 November 1918..........................................................................................lk 4
2.2 Taandumine................................................................................................lk 4
3. VASTUPEALETUNG
3.1 Peamised relvajõud ...................................................................................lk 5-6

• Püssid ..................................................................................................lk 5
  
• Kergekuulipildujad..............................................................................lk 5
  
• Raskekuulipildujad..............................................................................lk 5
  
• Suurtükid..............................................................................................lk 5
  
• Soomusautod........................................................................................lk 6
  
• Soomusrongid......................................................................................lk 6
  
• Tankid ..................................................................................................lk 6
  

4.SÕJA EDASINE KÄIK
4.1 Nõukogude Venemaa Eesti taasvallutamise katse.....................................lk 7
4.2 Landeswehr ’i sõda.....................................................................................lk 7
5. SÕJA LÕPETAMINE
5.1 Rahuläbirääkimised. Tartu rahu ................................................................lk 8
6. KOKKUVÕTTEKS.........................................................................................................lk 8
7. KASUTATUD MATERJAL ..........................................................................................lk 9
8. LISAD. PILDID...........................................................................................................lk10-14






SISSEJUHATUS
Vabadussõda algab
11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne ´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriiki ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest teostada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust.
28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu jooksul, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule.
Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali.
Kaitsejõudude organiseerimine
Esimest relvastatud toetust Ajutise Valitsuse poolt määratud ülesannete täitmisel andis 11. novembril 1918.a moodustatud kaitseliit, mis moodustati vabatahtlikkuse alusel. Kaitseliidu juhatuse esimeheks oli Johan Pitka , tema ülemaks kindralmajor Ernst Põdder. Kuigi kaitseliit oli alles loomisjärgus, võtsid –liitlased oma ülesandeid tõsiselt ja näitasid üles tahet ja algatusvõimet.
Alalise sõjaväe asutamine otsustati 16.novembri nõupidamisel ning esialgu otsustati moodustada see vabatahtlikkuse alusel. Kuid vähese huvi tõttu kuulutas Viru maakonnavalitsus 24. novembril 1918. a. välja sundmobilisatsiooni, mis päev pärast Narva langemist, 29. novembril, laienes üldiseks mobilisatsiooniks kogu riigis. Vabadussõja alguseks suudeti sõjaväkke koondada 2200 – 2300 meest, sh ohvitserid . See arv näitas, et enamik eesti rahva elavjõude jäid riigikaitseks kasutamata.






SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL
November 1918
Sõjaväe varustamise korraldamiseks moodustati varustusvalitsus, mis järk-järgult kujunes varustamise keskseks organiks. Varustusvalitsus koondas ladudesse vajalikke ressursse nii välisostude teel kui ka siseriigist. Varustuse hankimine oli Vabadussõja algul väga raske,