Postmodernne maastikuplaneerimine (0)

POSTMODERNNE PLANEERIMINE
Postmodernistlik maastikukujundus
Planeermise aluste seminaritöö
Tartu 2011
Allikad:
M. Herbbert (2011), „The re-enclosure of green space in postmodern urbanism “, Dialogues in Urban an Regional Planning , Volume 4
P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning
Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark , viimati vaadatud 07.11.11
Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202 , (viimati vaadatud 07.11.11)
Joonis 1 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/projektid/rannapargi_skeem.gif , (viimati vaadatud 07.11.11)
Joonis 2 http://visitparnu.com/Parnu_uudiskiri/eesti/gfx/header1.jpg , (viimati vaadatud 07.11.11)
Pärnu Rannapark uueneb (2009) http://www.ohtuleht.ee/348385 , (viimati vaadatud 07.11.11)
Urmas Lekk (2005) ttp://www.slideshare.net/ pihlakas /rnnates-mda-prnumaad-4017035, (viimati vaadatud 07.11.11)
Joonis 3 http://www.london-attractions.info/thames-barrier-park.ht m
Joonis 4 http://www.architectureweek.com/2002/0529/design_1-2.html
Joonis 5 http://www.gardenvisit.com/garden/thames_barrier_park
Killukesi Londonist http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,4104,4111
Lühikokkuvõte:
Käesolev seminaritöö on kirjutatud aines planeermise alused. Töö on jagatud kolme osasse . Esimeses osas seletatakse lahti mõiste „ postmodernism “, räägitakse tema tekkimisest ja arenemisest. Ühtlasi seletatakse lahti postmodernsele planeerimisele iseloomulikud tunnused. Teises, töö põhiosas, on juttu postmodernsest maastikuplaneerimisest, sellega seotud probleemidest. Teksti aluseks on võetud M. Herbberti artikkel „Re-enclosure of green space in postmodern urbanism“. Kolmandas osas toome ühe näite postmodernsest maastikuplaneerimisest Eesti põhjal ja teise Inglismaa põhjal.
Postmodernism
Et mõista postmodernismi peab kõigepealt selgeks tegema modernismi alustalad. Modernism on seotud valgustusajastuga. Valgustus ajastu, mis sai alguse 18ndal sajandil, on segatud ideede, suhtumiste ja tundlikkuse kompleks . Valgustusajastu kesksed figuurid (nt Newton ) üritasid inimeste arusaamist maailmast tõsta uuele tasandile. Üritati ühendada teaduslikku mõtlemisviisi sotsiaalse ja poliitilise sfääriga. Üheks keskseks ideeks oli vabadus läbi teadmiste. Printsiibid , mida peeti oluliseks ühiskonna arenemisel: eesmärk, kogemus kui teadmiste allikas, teadus, progress, individualism , tolerantsus, vabadus, inimese olemuse vormimise oskus, sekularism. Nende ideedega juhitud ajastut hakati kutsuma modernseks ajastuks.
Modernismi nähti nii heast kui ka halvast küljest. Modernismi toetajatele tähendas see inimese vabanemist müütidest, ebausust ja usust müstilistesse jõududesse. Modernismi vastased nägid selles ohjeldamatut õudust. Nende kahe hoiaku vahepealne suhtumine on enamlevinud . Et olla modernne , peab panema ennast keskkonda, mis lubab seiklusi, jõudu, rõõmu, arengut ning samas ähvardab hävitada kõik, mis meil on; kõik, mis me teame; kõik, mis me oleme.
Postmodernism on osa pikast traditsioonist,