Jätkusuutlik areng (0)

Sisukord

Sisukord 1
SISSEJUHATUS 2
1. JÄTKUSUUTLIK ARENG 3
2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG 5
2.1 „Agenda 21“ 5
2.2. Rio+20 5
2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon 6
3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS 7
3.1. „Säästev Eesti 21“ 7
3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid 7
3.2. Jätkusuutliku arengu progress 9
3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011 9
KOKKUVÕTE 13
VIIDATUD ALLIKAD 14

SISSEJUHATUS

Käesoleva referaadi teemaks on jätkusuutlik areng. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne , kuna kogu maailm püüdleb selle poole, et tagada inimestele hea elukeskkond ja elukvaliteet , võttes sealjuures arvesse ka tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Antud töö on jaotatud kolmeks peatükiks .
Esimeses peatükis selgitatakse jätkusuutliku arengu üleüldist mõistet. Samuti tuuakse välja viis peamist vaadet, millesse inimesi nende isiklike seisukohtade kattuvuse järgi on võimalik grupeerida.
Teine peatükk käsitleb ÜRO jätkusuutlikku arengut. Lähemalt räägitakse ÜRO 1992. aastal koostatud vabatahtlikust arengukavast „Agenda 21“ ning 20 aastat hiljem toimunud Rio+20 konverentsist, mis oli samuti jätkusuutliku arengu teemaline. Lisaks antakse lühike ülevaade ÜRO Säästva Arengu Komisjonist.
Kolmandas peatükis keskendutakse jätkusuutlikule arengule Eestis. Seal tutvustatakse Eesti riiklikku arengustrateegiat „Säästev Eesti 21“, tuuakse välja selle eesmärgid ning nende eesmärkide olemus, ohud ja soovitud tulemus. Samuti tutvustatakse Statistikaameti hetkeseisuga hiljutisimat, 2011. aastal ilmunud kogumikku, kuhu on koondatud säästva arengu näitajad hindamaks arengustrateegia elluviimisse progressi .

1. JÄTKUSUUTLIK ARENG

Jätkusuutlik ehk säästev areng on selline areng, mis rahuldab käesoleva põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgnevate põlvkondade võimalusi samade hüvede täitmiseks (Riigikogu ... 2014). Selle eesmärgiks on tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja –keskkond nii täna kui ka tulevikus, lähtudes sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arendamisel sidususest ja kooskõlalisusest (Säästev ...).
Jätkusuutliku arengu peamised vaated võib jagada viieks, olgugi et tegelikkuses on igal inimesel oma arusaam sellest terminist. Need on järgmised: ühiskondlik, realistlik , ökoloogiline, futuristlik ja individualistlik. Kõige laialdasemalt levinud on ühiskondlik, sellele järgnevad realistlik ja ökoloogiline. (Byrch et al 2009, 2)
Ühiskondliku vaate peamiseks seisukohaks on inimlik ühiskond, mis keskendub looduse õiglasele ja õigustatud kasutamisele. Selle käsitluse kohaselt ei ole inimkond teistest loomaliikidest kuidagi parem või kõrgemal positsioonil. Küll aga arvatakse, et inimkonna paremaks pidamine on paljude ühiskondlike probleemide aluseks. Rõhuasetus on tegudel, mitte sõnadel. ( Ibid .)
Realistlik seisukoht näeb ette, et säästliku arengu aluseks on reaalne maailm käesoleval hetkel. Keskendutakse maailma nii-öelda suurele pildile ja üritatakse leida lahendusi keskkonnaprobleemidele. Kindlalt usutakse, et kui inimkond püüab, siis suudab ta need probleemid lahendada. Oluliseks peetakse järjepidevat muutust ja uusi lahendusi. (Ibid.)
Ökoloogilise seisukoha lähtepunktiks on inimkonnale hea elujärje tagamine, rajades erinevaid sotsiaalseid struktuure. Samal ajal tuleb silmas pidada, et inimesed on vaid üheks liigiks , kes elab Maa keskkonnas ning on sellest sõltuv. Keskendutakse parema tuleviku loomisele. (Ibid.)
Futuristlik vaade keskendub väga pikale perspektiivile. Ka selle seisukoha austajad on arvamusel, et inimkond sõltub loodusest ja on vaid üheks siin elavaks liigiks, kes võib tulevikus kas edasi elada või välja surra. Minevikku käsitletakse eeskujuna tuleviku muutuste tegemisel. (Ibid.)
Individualistid on seisukohal, et jätkusuutlik areng on seotud vaid inimeste ja nende heaoluga . Keskkonda võetakse vaid kui ressurssi, mille abil tagatakse elukvaliteet. Tunnustatakse fakti, et mõned inimesed on edukamad kui teised ning kõigil on õigus keskkonda kasutada parema elujärje saavutamiseks. (Byrch et al 2009, 2)
Esimesed neli vaadet sarnanevad selle poolest, et kõik aktsepteerivad fakti, et inimesed on vaid üks liik, kes Maa looduses eksisteerib. Saadakse aru, et inimkond sõltub loodusest, mitte ei ole selle käsutaja. Ülejäänud seisukohad on neil vaadetel aga erinevad. Kõige rohkem erineb viimane, individualistlik vaade, kuna see ei tunnusta jätkusuutliku arengu seost teiste liikidega peale inimese. Ollakse arvamusel, et loodus teenib inimkonna heaolu.

2. ÜRO JÄTKUSUUTLIK ARENG

2.1 „Agenda 21“

„Agenda 21“ on ÜRO vabatahtlik käitumiskava riikidele saavutamaks maailma üleüldine säästev areng. See koostati 1992. aastal Rio de Janeiros Maa Tippkohtumisel, mis leidis aset, kuna maailma riikide juhid otsustasid, et jätkusuutlikkus on miski, mille poole on vaja püüelda . Selle jaoks loodigi „Agenda 21“, mis kujutab endast visiooni, kuidas riigid võiksid käituda. See ei ole aga leping, ega pane kellelegi seaduslikke kohustusi. (What ... )
„Agenda 21“ on struktuurilt jaotatud 40 peatükiks, mis omakorda jaotatud neljaks osaks. Esimese osa pealkiri on „Sotsiaalsed ja majanduslikud dimensioonid“. Seal käsitletakse selliseid teemasid nagu võitlus vaesusega, tarbimismustrite muutmine, tervise edendamine ning jätkusuutliku populatsiooni saavutamine. Teine osa on „ Arengu ressursside hoidmine ja juhtimine“, milles käsitletakse järgmisi teemasid: atmosfääri kaitse, võitlus raiega, õrnade keskkondade kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, õhusaaste kontroll, biotehnoloogia ja radioaktiivsete jäätmete kontroll. Kolmanda osa pealkiri on „Suurte gruppide rollide tugevdamine“, kus käsitletakse näiteks laste ja noorte, naiste, MTÜde, kohalike ametivõimude, ettevõtete ja tööstuse ning töötajate rolle. Viimaseks osaks on „ Rakendamise vahendid“, kus tuuakse välja, kuidas eesmärke rakendada saaks. Rakendamise vahendid hõlmavad teadust, tehnoloogiaid , haridust, rahvusvahelisi institutsioone ja finantsmehhanisme. (Agenda 21)

2.2. Rio+20

Rio+20 ehk Maa Tippkohtumine 2012 oli ÜRO jätkusuutliku arengu teemaline konverents , mis leidis aset Rio de Janeiros 20.-22. juunil 2012 (Earth ...). Nimi Rio+20 tuleneb sellest, et kohtumine märkis 20 aasta möödumist esimesest ÜRO konverentsist aastal 1992. See on suurim konverents, mis kunagi jätkusuutliku arengu teemal läbi on viidud. Kohtumise eesmärgiks oli see, et riikide esindajad saaksid arutleda kahel peamisel teemal: rohelise majanduse, säästva arengu ja vaesuse hävitamise problemaatiline suhe ning jätkusuutliku arengu elluviimise raamistik . Samuti andis see eri paigust pärit delegaatidele võimaluse suhelda ning kinnitada oma pühendumust planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele. (Bulkeley et al 2013, 958)
Rio+20 kohtumise tulemuseks oli dokument „Millist tulevikku me soovime“. Sellega kinnitasidki riikide esindajad taas oma pühendumust jätkusuutlikule arengule ja 20 aastat tagasi võetud kohustusele tagada säästev areng nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Dokument on jaotatud osadeks. Esimeses osas on välja toodud visioon ehk see, milline võiks olla säästva arengutegevuse tulemus. Teiseks osaks on poliitilise vastutuse uuendamine. Seal kinnitatakse ustavust varasematele tegevuskavadele ning ka uute probleemide lahendamisele. Kolmandas osas keskendutakse rohelisele majandusele ning vaesuse probleemile. Neljandas osas on välja toodud säästva arengu raamistik ning viiendas tegevuse raamistik. Viimane osa keskendub rakendamise meetoditele ehk sellele, kuidas kõik planeeritu ka ellu viia. (Millist...)

2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon

ÜRO Säästva Arengu Komisjon loodi ÜRO Peaassamblee poolt 1992. aasta detsembris. Selle ülesandeks on järjepidevalt jälgida Maa Tippkohtumisel vastuvõetud otsuste täideviimist. Komisjon peab hindama „Agenda 21“ ja teiste arengukavade täitmist ning pakkuma tulge nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. (About ...)
Komisjon kohtub kord aastas New Yorgis kaheaastaste tsüklite kaupa. Iga tsükkel keskendub kindlale teemale ja läbilõikelistele probleemidele, mis on välja toodud komisjoni programmis aastateks 2003- 2017 . Igal istungil valitakse juhatus, mis koosneb esimehest ja neljast aseesimehest. Säästva arengu komisjonis on 53 liikmesriiki, millest umbes üks kolmandik valitakse igal aastal uuesti. (Ibid.)

3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS

3.1. „Säästev Eesti 21“

„Säästev Eesti 21“ on Eesti Vabariigi riiklik arengustrateegia, mis sätestab riigi arengu eesmärgid aastani 2030. „SE21 selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis?“ (Eesti ... 2005, 4)

3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid

Eesti riikliku arengustrateegia eesmärgid on järgmised (Eesti .. 2005):

Eesti kultuuriruumi elujõulisus

Heaolu kasv

Sidus ühiskond

Ökoloogiline tasakaal
„Jätkusuutliku arengu kontekstis vaadeldakse kõiki neid valdkondi koos, s.t areng ei ole jätkusuutlik, kui ühe valdkonna olukord paraneb, ent teiste oma halveneb.“ (Säästev ...)
Eesti kultuuriruumi elujõulisus on arengueesmärkides esikohal, kuna eesti rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkus on kogu riigi arengu peamiseks komponendiks. Kultuuriruumi all mõeldakse kogu ühiskonnakorraldust, mis baseerub traditsioonil ja keelel ning mille kandjateks on eestlased ja eesti keeles suhtlejad. Selle säilimine tagab ka rahvusliku identiteedi säilimise. Kultuuriruumi elujõulisust ohustavad kõige enam eesti keele kõnelejate arvuline vähenemine, teiste kultuuride ja keelte mõjuvõimu kasv Eestis, keele ja kultuuri raskused kohanemisel infoühiskonna nõuetega, rämpskultuuri mõjutused ja ressursside vähesus kultuurivaldkondade toetamiseks. 2030. aasta soovitav seisund on arengukava kohaselt selline, et rahvastikuarv on stabiliseerunud ning eestlust väärtustatakse. Rahvuskultuuri kohanemisvõime loodetakse saada niivõrd heale tasemele , et kultuuri ja keele hääbumishirm kaob. Samuti panustatakse globaliseerumisele ja sellele, et eestlaste jaoks kujuneb välja kaksikidentiteet – nad on ka eurooplased . (Eesti ... 2005, 13-15)
Heaolu kasvu all mõeldakse seda, et tõusma peaks inimeste rahulolu tase seoses materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega ning paranema eneseteostamise ja eesmärkide täitmise võimalused. Arvatakse, et heaolu kasvuga kaasneb situatsioon, kus Eestit väärtustatakse kui head elu- ja töökohta ning kõigil on siin piisavad võimalused eneserealisatsiooniks. Üheks antud eesmärgiga kaasnevaks ohuks on see, et kui heaolu taseme tõus ei ole piisavalt kiire, võib tekkida olukord, kus noored hakkavad massiliselt riigist lahkuma . Samuti võidakse hätta jääda materiaalse heaolu tagamisega, millega kaasneksid probleemid ka mitmetes muudes valdkondades, näiteks võib see kaasa tuua inimeste tervise jätkuva halvenemise või kultuurikeskkonna lagunemise. Mitmed negatiivsed mõjud võivad kaasneda ka majanduse konkurentsivõime langemisel , mis toimub juhul, kui infrastruktuurid kallinevad. Eesti majandust võivad mõjutada ka väliskeskkonna šokid ja turulejõudmise tõrked sihtmaade turgudel. 2030. aastaks tahetakse saavutada olukord, kus inimeste jõukus ja elatustase on vähemalt 80% tasemel võrreldes praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega. Arengukava näeb ette, et turvalisus on kasvanud Lääne- ja Põhja-Euroopa maadega samale tasemele ning eestlaste keskmine eluiga on 77-78 aastat. (Eesti ... 2005, 17-20)
Kolmas eesmärk, sidus ühiskond, on tihedas seoses kahe esimese eesmärgiga. Nimelt on nende kahe saavutamine võimalik vaid juhul, kui valdav enamik elanikkonnast saab osa neist tulenevatest hüvedest. Samuti ei tohi nende hüvede saavutamine olla ühiskonna jaoks kuidagi halb ega hävitav. Seega ongi kolmandaks eesmärgiks jõudmine sellisesse seisu, kus iga ühiskonnaliige võtab osa hüvede loomisest ning saab sellest õiglasel moel ka osa. Sotsiaalne sidusus tähendab aga lisaks sotsiaalsele tasakaalustatusele ka regionaalset võrdsust ehk siis seda, et Eesti-siseselt ei ole ülemäära suuri erinevusi. Küll aga ei tähenda sidusus ühetaolisust. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad enim majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase, regionaalse ebavõrdsuse jätkuv suurenemine, tekkiv trend kõrgharitud inimeste väljarändeks, tööjõuturu raskused kohanemisel Euroopa Liidu tööturu ja infotehnoloogia arenguga, riigi vähene haldussuutlikkus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel. 2030. aastaks soovitakse jõuda olukorda, kus ühiskonna kihistumine on kahanenud ning kõiki Eesti piirkondi iseloomustavad olulisemad sotsiaal-majanduslikud näitajad on lähedased. (Eesti ... 2005, 22-24)
Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on Eesti riigi jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks . Eesmärgiks on ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud kasutamine ja haldamine ehk olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui tervikut , mille üheks osaks ta ka ise on. Siinse ökosüsteemi kandvaks osaks võiks saada Eestile omane maastik , mis ühtlasi on ka kultuuripärandiks. Ökoloogilist tasakaalu ohustavad enim võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast, linnastumine ja sellega kaasnev maastiku iluasjaks muutumine, suurenev surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele ning kõrge väärtusega rekreatiivsete alade sulgemine. Aastaks 2030 tahetakse arengukava kohaselt jõuda olukorda, kus Eesti keskkonda hallatakse stabiilselt ja teadmistepõhiselt ning kus Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. (Eesti ... 2005, 25-27)
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti riiklik arengustrateegia keskendub siinse kultuuriruumi elujõulisusele ja jätkusuutlikkusele. Selle tagamiseks tahetakse parandada elanike heaolu, muuta ühiskonda sidusamaks ning hallata keskkonda nii, et säiliks ökoloogiline tasakaal.

3.2. Jätkusuutliku arengu progress

Eestis jälgib jätkusuutliku arengu progressi Statistikaamet. Aastatel 2002, 2004 ja 2006 koostas amet säästva arengu näitajate kogumikud, mis põhinesid Eurostati ning ÜRO Säästva Arengu Komisjoni näitajate nimekirjal. 2009. ja 2011. aastal ilmunud kogumike koostamiseks kasutati Riigikantselei , ministeeriumide ning valitsusväliste organisatsioonide valitud näitajaid. (Säästev ...)

3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011

2011. aastal ilmunud kogumik „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development “ on praegusel hetkel kõige hilisem avaldatud kogumik. Seal analüüsitakse, kuidas edeneb arengukava „Säästev Eesti 21“ eesmärkide saavutamine. Üheks oluliseks aspektiks on see, et paljude arengustrateegias välja toodud jätkusuutlikkust ohustavate tegurite oht tõusis majanduskriisi tagajärjel, mistõttu nii mõnigi neist oli 2011. aastal aktuaalsem kui 2004. aastal, mil strateegia kirja pandi. Antud kogumikus on käsitletud 75 säästva arengu näitajat ja nende trende. (Säästva ... 2011, 5)
Paljude põhinäitajate trende majanduskriis ja muud väliskeskkonna šokid aastaks 2011 mõjutanud ei olnud. „Selliste näitajate hulka kuuluvad näiteks riigivõlg , laenukoormus, haridussüsteemist väljalangemus,vereringeelundite haigustesse suremus, kuritegevus , oodatav eluiga ja elukestev õpe.“ Küll aga olid suurenenud töötuse, enesetappude, narko –mürgistustesse surnute ja varavastaste kuritegude arvud. (Ibid.)
Ökoloogilise tasakaalu valdkondades leiti mitmete näitajate põhjal, et Eesti on oma eesmärkide täitmisele lähemale jõudnud. Näiteks oli suurenenud taaskasutus ning vähenenud heitveega keskkonda sattunud kahjulike ainete hulk. (Ibid.)
Säästva arengu näitajad on kogumikus esitatud osade kaupa vastavalt arengukavas „Säästev Eesti 21“ püstitatud eesmärkidele. Järgnevalt on iga eesmärgi alt toodud näitena välja üks näitaja. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse all on näiteks välja toodud kultuuriasutustes käimine, kuna Eesti kultuuri tuumaks on eestikeelne haridus ja sellel põhinev kultuuriloome (Säästva ... 2011, 12). Joonisel 1 on toodud kultuuriasutustes ja –üritustel käikude arv aastatel 2000-2010 ning eesmärk aastaks 2014. Sellelt on näha, et aastatel 2008-2010 olid pea kõik näitajad kasvava trendiga ning juba üpriski lähedal püstitatud eesmärkidele.
Joonis 1. Kultuuriasutustes ja -üritustel käikude arv 2000–2010 ja 2014. aasta eesmärk
Allikas: (Säästva ... 2011, 13)
Heaolu kasvu määramiseks on välja toodud näiteks SKP elaniku kohta võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega. See näitaja on oluline, kuna arengukavas oli välja toodud, et 2030. aastaks tahetakse saavutada seda, et Eesti inimeste jõukus ja elatustase on vähemalt 80% tasemel võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega. SKP elaniku kohta on selle väljendamiseks hea näitaja, kuna iseloomustab kaudselt Eesti elatustaset ja majanduslikku edukust. 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta 64% EL-i keskmisest, mida ilmestab ka joonis 2. (Säästva ... 2011, 24)
Joonis 2. SKP elaniku kohta võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, 2010
Allikas: (Säästva ... 2011, 25)
Ühiskonna sidususe hindamiseks on ühe näitajana kasutatud sissetulekute ebavõrdsust. „Näitaja väljendab 20% kõrgeima sissetulekuga (kõrgeim kvintiil) isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja 20% madalaima sissetulekuga isikute (madalaim kvintiil) summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatist.“ See näitaja iseloomustab majandusliku ebavõrdsuse taset ühiskonnas. Jooniselt 3 on näha, et aastate jooksul on kvintiilide suhte kordaja vähenenud ning aastatel 2007-2009 seisis see suhteliselt stabiilsel tasemel – vahe oli viiekordne. (Säästva ... 2011, 70)
Joonis 3. Kvintiilide suhte kordaja Eestis, 2000-2009
Allikas: (Säästva ... 2011, 71)
Ökoloogilist tasakaalu on iseloomustatud näitajaga „ Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises“. See näitab, milline osatähtsus on hüdro-, tuule- ja päikeseenergiast, maasoojusest, biomassist ja muudest taastuvatest energiaallikatest toodetud energial. See on oluline, kuna mida suurem on antud näitaja, seda jätkusuutlikum on ka energeetika . Joonisel 4 on näha antud näitaja nii Eesti kui ka Euroopa Liidu lõikes, samuti eesmärgid aastaks 2020. Euroopa Nõukogu eesmärgi järgselt peaks EL-i riikide keskmine taastuvenergia määr olema 2020. aastaks 20%, Eesti energiamajanduse arengukavas on eesmärgiks seatud aga 25%. Nagu näha, on antud näitaja Eesti puhul kõrgem, kui Euroopa Liidu keskmine. (Säästva ... 2011, 114)
Joonis 4. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osatähtsus energia lõpptarbimises, 2006–2009 ja 2020. aasta eesmärk
Allikas: (Säästva ... 2011, 115)
Lisaks antud referaadis toodud näitajatele on Statistikaameti 2011. aasta kogumikus veel 71 näitajat, mis kõik aitavad jälgida Eesti progressi arengukavas sätestatud eesmärkide poole. Käesolevas töös toodi välja vaid üksikud näited, andmaks põgusat ülevaadet, kuidas eesmärkide täitmist jälgitakse ning milline progress oli viimase kogumiku avaldamise ajaks toimunud.

KOKKUVÕTE

Antud referaadi teemaks oli jätkusuutlik areng ehk selline areng, mis rahuldab käesoleva põlvkonna vajadused ilma, et seaks ohtu järgnevate põlvkondade samasuguseid huve.
Jätkusuutliku arengu peamiseid vaateid on viis: ühiskondlik, realistlik, ökoloogiline, futuristlik ja individualistlik. Käesolevast referaadist selgus, et esimese nelja vaate seisukohad kattuvad selles osas, et kõigi nende kohaselt on inimene vaid üheks Maal elavaks liigiks ning on sõltuv meid ümbritsevast keskkonnast. Viimane, individualistlik vaade käsitleb aga looduskeskkonda kui ressurssi, mis ongi mõeldud inimese heaoluks.
Töös oli välja toodud, et ÜRO on loonud riikidele vabatahtliku käitumiskava „Agenda 21“, mille võtsid 1992. aastal omaks väga paljud maailma riigid. 20 aastat hiljem, konverentsil Rio+20 kinnitasid riikide esindajad taaskord oma pühendumust arengukavale ja planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele.
Lisaks tutvustas referaat Eesti riiklikku arengukava „Säästev Eesti 21“ ning tõi välja selles püstitatud eesmärgid: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Samuti toodi iga eesmärgi kohta välja üks näitaja Statistikaameti 2011. aasta kogumikust.
Selgus, et kultuuriasutuses käikude arv oli aastatel 2008-2010 tõusnud ning juba üpriski lähedal 2014. aastaks püstitatud eesmärgile . 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta 64% Euroopa Liidu keskmisest, mis tähendab, et Eesti oli 16 protsendipunkti kaugusel 2030. aastaks püstitatud eesmärgist. Aastatel 2007-2009 seisis Eesti sissetulekute ebavõrdsus suhteliselt stabiilsel tasemel. Vahe kõrgeima ja madalaima sissetulekuga isikute vahel oli viiekordne. Ökoloogilise tasakaalu valdkonnas leiti, et Eesti on oma eesmärkidele lähemale jõudnud. Näiteks oli pidevalt kasvanud taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises ning see näitaja oli kõrgem ka Euroopa Liidu keskmisest.
Jätkusuutlik areng on pidev protsess, mis hõlmab endas pea kõiki elu valdkondi. Selle poole püüdlevad riigid nii üksi, luues riiklikke arengukavasid nagu „Säästev Eesti 21“, kui ka rahvusvahelisel tasemel koos teiste riikidega, näiteks järgides ÜRO arengukava „Agenda 21“.

VIIDATUD ALLIKAD

Agenda 21. United Nations Sustainable Development.
http://sustainabledevelopment.un.org/content/documents/Agenda21.pdf (06.12.2014)
About the CSD.
http://sustainabledevelopment.un.org/index.php?menu=1211 (08.12.2014)
Bulkeley, H., Jordan, A., Perkins, R., Selin, H. (2013). Governing sustainability: Rio+20 and
the road beyond. - Environment and Planning C: Government and Policy , vol. 31, pp. 958 – 970
Byrch, C., Kearins, K., Milne , M.J., Morgan, R.K. (2009). Sustainable Development:
What does it really mean ? - University of Auckland Business Review, vol.11, iss. 1,
pp 1-7.
Earth Summit 2012.
http://www.earthsummit2012.org/about-us/about-rio (07.12.2014)
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. (2005). Eesti Keskkonnaministeerium.
Tallinn.
Millist tulevikku me soovime.
http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/rio20_deklaratsioon.pdf (07.12.2014)
Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal jätkusuutlik areng. (2014). Riigikogu.
www.riigikogu.ee/doc.php?179840 (30.11.2014)
Säästev areng. Eesti Statistika.
http://www.stat.ee/64804 (30.11.2014)
Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development. (2011). / Koostajad K. Oras,
J. Rõbakova. Tallinn: Ofset OÜ.
What is Agenda 21? Local Governments for Sustainability USA.
http://www.icleiusa.org/about-iclei/faqs/faq-iclei-the-united-nations-and-agenda-21#what-is-agenda-21 (07.12.2014)