Antiikkirjandus (0)

Antiikkirjandus . Üldised kordamisküsimused kontrolltööks.
1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid.
-Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid – jumalad, loom-inimesed, heerosed .
2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti,
kui pika aja jooksul need kestsid?
-Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks.
-Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad.
-Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi.
-Antiikteatri silmatorkavaim erinevus tänapäeva teatrist oli see, et näitemäng oli üles ehitatud sõnale ja kõnele.
3.Kreeka teatris mängisid ainult kes ja milliseid eripäraseid rõivaesemeid nad kandsid? Saatürdraama. Saatürid.
-Näitlejad oli ainult mehed.
-Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski. Mask avas tegelaskuju olemuse: soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku seisundi.
-Saatürdraama, vanakreeka draama liik, mütoloogilise süžeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese „Kükloop”.
-Saatürid on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Tuntuim saatür oli Paan .
4.Teatri ehituslikud põhiosad.
-Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra , pealtvaatajate kohad ja skeene .
-Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus.Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma.
5.Kolm kuulsaimat Antiik-Kreeka tragöödiakirjanikku. Nimed, teoste pealkirjad ja loomingu põhisisu.
- Sophokles (497/496 eKr Kolonos - 406/405 eKr Ateena ) Sophokles on tuntud oma tragöödiate poolest. Ta on üks kolmest vanakreeka tragöödiakirjanikust, kelle teoseid on tänapäevani säilinud. Sophokles kirjutas 123 näidendit, millest ainult 7 on täielikult säilinud: "Aias", " Antigone ", "Trahhislannad", "Kuningas Oidipus ", " Elektra ", "Philoktetes" ja "Oidipus Kolonoses". Kolm kuulsamat neist on tuntud Teeba tsükli nime all, sest jutustavad Teeba kuningas Oidipusest ja tema tütar Antigonest, kuigi tegelikult kuulus igaüks algselt erinevasse tetraloogiasse, mille ülejäänud osad pole säilinud.
-Euripides (umbes 480 eKr Salamis – 406 eKr Pella) oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust noorim. Antiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud tragöödia autor oli tõenäoliselt Kritias. Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja saatüridraama "Kükloop". Lisaks on veel tragöödia " Rhesos ". Euripides kirjutas oma teoseid vanakreeka mütoloogia põhjal, aga tema näidendid kajastasid tema kaasaja probleeme. Kuigi nende sisu pärineb müütidest, on tema tegelaskujud , sealhulgas lihtinimesed, naised ja orjad loodud psühholoogilise meisterlikkusega ja elutruud. Äärmuslikesse olukordadesse sattununa kujundavad nad oma saatust täie vastutustundega ja oma iseloomule vastavalt.
- Aischylos [aish'ülos] (525 eKr Atikas Eleusises – 456 eKr Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõdu. Ta on esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmas. Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi. Täielikult on säilinud seitse : "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus". Müütidest võetud ainestikku kasutas Aischylos selleks, et väljendada oma suhtumist kaasaja poliitika ja kõlbluse probleemidesse. Vajaduse korral teisendas ta selleks müüte üsna vabalt nagu teisedki traagikud, erinevalt eepikuist, kes müüte võimalikult originaalitruult lavastada püüdsid.
6.Komöödia teke ja ülesanne Antiik-Kreekas. Põhilised kirjanikud , kes komöödiažnrit viljelesid.

• Aleksandria õpetlaste järgi jaotatakse komöödia kolmeks:
  

-Vana komöödia (u.a-ni 400 e.m.a) ammutas oma aine polise igapäevaelust. Selles käsitleti poliitika päevaprobleeme ja arvustati silmapaistvamaid poliitikuid . Näitlejate maskid kujutasid tollaseid riigimehi ja tekstis heideti nende üle üpriski tihti meie mõistes lausa sündsusetut ning rõvedat nalja. Paljudel juhtudel sai komöödia oma pealkirja koori riietuse järgi, koor kujutas monikord inimesi (' Ratsanikud ') või loodusnähtusi ('Pilved'), kuid sagedamini siiski loomi ja linde ('Linnud').
-Keskmises komöödias peegeldub Ateena demokraatia langus. Komöödia teemad on ülekaalukalt apoliitilised. Parabaas, mis kungi oli poliitika ja ühiskondliku kriitika vahend, jäi ära ning selletõttu vähenes koori tähtsus. Ühtlasi kadusid jämedakoelised elemendid (fallos jt.)
-Uue komöödia (u.a-st 320 e.m.a.) aineks oli argielu, ei puudunud ka poliitilised teemad. Kasutati kindlaid motiive (võrgutamine, lapse hülgamine) ja kanti tüüpilisi maske (parasiit, hetäär, ori). Koor jäi täielikult tagaplaanile. Peamisteks komöödia autoriteks olid Aristhopanes ja Menandes.
7.Teatri funktsioon Antiik-kreekas ja Roomas. Erinevused.
Kreeklasi jäljendasid roomlased : ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus.
Antiik-Kreeka
Rooma
-Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges.
-Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat.
-Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene.
- Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein.
-Lavatehnika oli hea, samuti dekoratsioonid ja kostüümid.
-Rahvaste jaoks püstitati varikatused ja rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palava ilmaga töötasid lõhnadušid.
-Kutselistesse näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult.
-Etendusi esitati pidulike sündmuste ühe osana .
8.Kreeka ja Rooma jumalad. Nimede erinevused/sarnasused, jumalate ülesanded, sümbolid .
Kreeka jumalate elukoht ja iseloomujooned.
Kreeka jumalad
Rooma jumalad
-Kreeka jumalad: Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
- Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad.
-Osad elasid maal ja osad taevas.
-Neid jumalaid austati.
- Planeedid on oma nimetused saanud jumalate järgi.
-Sõjakad
-Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et vana- rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nt: Jupiter ( Zeus ), Juno ( Hera ), Neptunus ( Poseidon ), Vesta ( Hestia ).
-Välimuselt ja käitumiselt meenutasid inimesi.
Jumalad Kreeka nimedega ja Rooma nimi, nende sümbolid ja ülesanne:

• Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja.
  Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.
  
• Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja.
  Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade , kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju.
  Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind .
  
• Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.
  Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
  
• Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja.
  Sümboliks oli granaatõun.
  
• Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna .
  Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.
  
• Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja,
  jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
  Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.
  
• Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast.
  Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera , vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
  
• Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar.
  Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel.
  Tema sümboliks oli öökull.
  
• Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus.
  Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
  
• Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg.
  Oli julge, kuid taltsutamatu.
  Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.
  
• Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa.
  Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur .
  Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
  
• Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg.
  Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis . Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.
  
• Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal .
  Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga.
  Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid .
  
• Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja.
  

10.Kreeka ja Rooma kultuuri ajaline jagunemine. Ajastuste põhisisu märksõnadega.
- Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi.
- Kreeka ja Rooma kultuur on erinevad ja see tuleneb sellest, et neil on erinevad geograafilised asendid. Kuid neil on sarnasusi , sest roomlased on võtnud kreeklastelt kultuuri üle nagu näiteks jumalad. Mõlemad kultuurid kujunesid mõjutustest nende naabritelt. Roomlased said palju teadmisi ja nad arenesid tänu Kreeka kultuurile .
-Kreeka kultuur jaguneb kolmeks: Arhailine ajastu, Klassikaline ajastu, Hellenistlik ajastu.
11.Naise roll Kreeka ühiskonnas.
Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist.
12.Homerose peateosed ja nende üldine sisu/eemad. Põgusalt Homerose elust.
- Homeros oli Kreeka legendaarne pime luuletaja, kelle täpsed eluaastad ei ole teada. Arvatakse et need langevad kusagile ajavahemikku 12.-nda ja 7.-nda sajandi vahel enne Kristust. Teda peetakse eeposte "ilias" ja "Odüsseia" loojaks. Mõned teadlased kahtlevad, kas need eeposed on ikka ühe autori looming. On väidetud, et Homeros on pimedate laulikute elukutse üldnimetus.
-Tema eeposed:
Ilias: Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast.
Odüsseia: Käsitleb Trooja sõja kangelase Odysseuse eksirännakuid ja kodusaarele Ithakale jõudmist.
13. Eleegia , jamb ja meelika Antiik-Kreeka lüürikas.
- Eleegia on itk ehk nutulaul , ka ülekantud tähenduses – kurb lugu, jutt.
- Jamb on värsijalg, mis koosneb ühest lühikesest/rõhutust ja ühes pikast /rõhulisest silbist
- Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks.
Monoodiline meelika – poliitilised, sõja- , armastus- ja veinilaulud.
Koorimeelika arenes Spartas. Palju alaliike : hümnid – ülistuslaul jumalale , epiniikion – ülemaaliste mängude võitjate auks, ood – pidulik, ülev ja ülistav luuletus .
14. Antiikaja kuulsaim naislüürik. Nimi ja lüürika sisu, teened naiste silmis .
- Sappho
- Sappho oli antiikaja silmapaistvaim naislüürik, kes pärines Lesbose ülikusuguvõsast. Sappho kirjutas aioolia murdes ning tema luule oli rahvapärane ja lihtsas keeles. Lüürika koguti üheksaks raamatuks, millest on säilinud vaid katkendeid ja ainult kaks tervikluuletust. Luulet iseloomustab elurõõm, tugevad emotsioonid , kirg , erootilisus. Ta keskendub kõigele, mida inimene võib armastada .
- Sappho asutas muusika - ja luulekooli tütarlastele ja naistele, kelle ajastu sotsiaalpoliitilised tavad olid mõistnud harimatuks jääma. Koolis õpetas ta muusikat, luulet, tantsu ja kombeid.
- Sapphot tuleb pidada poeediks, kellele oli tähtis sotsiaalne eesmärk ja ülesanne: sensuaalse teadlikkuse ja seksuaalse eneseväärikuse õpetamine noortele naistele, et neil oleks kergem astuda täiskasvanud naise rolli. See oli tähtis, sest arhailise Kreeka ühiskonnas elasid sugupooled teineteisest lahutatuna. Noorel naisel oli enne abiellumist vähe kontakte meestega. Pärast pulmi osales mees avalikus elus ja jättis oma naise hooletusse, osalt isegi kartis oma naise seksuaalset veetlust. Naisel polnud abikaasalt oodata ei lugupidamist ega emotsionaalset tuge.
15.Sophokles ja „Kuningas Oidipus“. Teose põhisisu ja teemad. „Oidipuse kompleks “.
-Sophokles (496-406 e.Kr.) sündis Ateena alevis Koloneses. Oli Kreeka näitekirjanik, polise usundi ja moraali kaitsja. Saatustragöödiad „Antigone”, „Kuningas Oidipus”, „Elektra”.
- Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast , kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta.
16.Rooma kirjaliku kirjanduse algus. Kes pani aluse Rooma kirjalikule loomingule?
-Kirjalikke ülestähendusi on teinud Appius Claudius , ta kirjutas üles senati kõnesid ja koostas vanasõnu
17.Rooma suurimad kõnemehed. Nende olulisus kultuuris.
- Cicero on kahtlemata Rooma suurim kõnemees. Tema suurim tegu oli konsulina 63 eKr aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel, Catilina, mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ..."
- Marcus Porcius Vanem Cato (234–149 eKr), Rooma riigimees, väejuht ja kirjanik. Oli 195 eKr konsul ja 184 eKr tsensor ; oli senatis äge Kartaago vastane. Oli esimene ladina keeles kirjutanud proosakirjanik .
- Gaius Julius Caesar - oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks.
18. Vergilius ja tema looming ning olulisus. Tacituse olulisus ja teened.
- Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis“.
- Vergilius oli Caesar Augustuse melanhoolne soosik ning ladina keeleala üldtunnustetult suurim poeet.
- Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Antiikajal ei mõistetud ega hinnatud Tacitust küllaldaselt. Alles 14. sajandi lõpul hakati Tacituse käsikirju otsima . Kuid õiglast hinnangut neile ei antud, sest seda takistas jäik lähtumine Cicero vaimsest pärandist. Tacituse tähtsuse tunnustamiseni jõuti alles pärast seda, kui Belgia humanist Justus Lipsius ( 1547 –1606) oli 1574 välja andnud väljaande Tacituse kohta.
19. Amfiteatri ja atellaani mõiste. Rooma eleegia põhiteema.
- Amfiteater , Vana-Kreekas ja -Roomas avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mis koosnes areenist ja seda ümbritsevaist, trepistikuna tõusvaist istmeridadest (nt Colosseum ). Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis).
-Atellaan on paroodilis-satiirilise sisuga jämekoomiline näidend.
- Eleegiat viljeldi ka Roomas, seal oli iseloomulikem motiiv armuelamus.
20.Rooma õigus. Sisu ja olulisus tänapäeval.
- Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga " Corpus iuris civilis" (aastal 529).
-Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik rooma õigusest tugevasti mõjustatud.
- Rooma õiguse põhimõtetel baseerus Eestis varem kehtinud Balti eraseadustik.
21.Rooma riigi ajaline lõpp. Rooma sümboli saamise lugu.
-476 eKr
- Rooma sümbol - kaht väikelast imetava emahundi skulptuur on 1700 aastat noorem kui linn ise, teatas Kapitooliumi muuseum .
- Seni arvati kuju pärinevat 5. või 6. sajandist enne meie aega ning selle valmistajateks etruski meistreid. Kuju annetas 1471 . aastal muuseumile paavst Sixtus IV.
- Emahunt – Lupa capitolina on sama tuntud Rooma linna sümbol kui Colosseum või püha Peetruse väljak. Hundil oli oma koht 1960. aasta Rooma olümpiamängude plakatil ning skulptuuri pisikesed koopiad kuuluvad turistide meelismeenete hulka.
Legend Rooma asutamisest räägib valitsejast Amuliusest, kes tõukas oma venna troonilt ja sundis tolle tütart hakkama preestrinnaks. Kui neiu sõjajumalaga kaksikud pojad sai, laskis Amulius lapsed korviga jõkke visata . Kaldale uhutud imikud Romuluse ja Remuse leidis emahunt, kes nad üles kasvatas. Täiskasvanuks saanud vennad hakkasid samasse kohta linna rajama. Paraku läksid nad tülli. Romulus tappis oma venna ning ehitas üksi valmis linna, mis sai nimeks Rooma.