Festinger, hoiakute püsivus ning hoiakute mõjul aset leidvad tunnetuslikud protsessid maailma nähtuste tõlgendamisel Hoiakute mõõtmine - kõige levinum hinnanguskaalade kasutamine Veenmine Osalusmäär haaratatuse, huvitatavuse, süvenemise Perifeerne ja tsentraalne mõjustustee - peri - keskenduda võib peamiselt meelelahutuslikule, välisele. Tsentraalne - Süstemaatiline sõnumitöötlus. Eelarvamused tekib eristuse ,,meie-nemad" pinnalt Suhete arengu etapid keskkonnatingimused, atraktiivsus, armastussuhe Sotsiaalsed normid sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha tüüpsituatsioonides. Deskriptiivsed näitavad seda, mida enamik inimesi antud olukorras teevad Suunavad annavad otseselt viite sellele, mida tuleks heaks kiite, mida pahaks panna Komformsus tõekspidamiste või käitumise muutumis vastusena grupi survele või ootustele olukorras, kus seda muutust otseslt ei nõutagi
Vegetatiivsed rakud kogunevad kokku, eritavad lima ja moodustavad limase viljakeha, mille sees lähevad rakud puhkeseisundisse- muutuvad müksospoorideks e. mikrotsüstideks. Viljakeha on seega "puhkav koloonia". Müksospoor talub kuivust, kiirgust, kuid kuumust üle 60 kraadi mitte. Viljakehad on eredalt värvunud (oranzhid, roosakad, kollased) ja suuremad neist on makroskoopilised. Suurimad, Chondromyces'e viljakehad on kuni 0.5 mm kõrged ja meenutavad puud. Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis
kasvu. Anglo-ameerika geopoliitilise teooria koolkonna areng toimus kahes etapis. 20sajandi esimesel poolel üheks rajajaks ja klassikuks oli inglise professor Halfor Mackinder, kelle kontseptsioonid on kokkuvõttes järgmised: 1) füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele, 2) iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast, 3) tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusel muutuvad füüsilised keskkonnatingimused, 4) maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas tomuvatele poliitilistele protsessidele, 5) 20.sajandi maailm on muutunud suletud süsteemiks. Siin ei ole enam võimalik avastada uusi territooriume ega neid koloniseerida. Poliitiline ekspansioon kutsub koheselt esile teiste riikide vastutegevuse. Ajaloo suured sõjad olid põhjustatud rahvaste eavõrdsetest arengutempodest. See tuleneb omakorda mitte ühtede rahvaste suuremast energiast või
osakaal rahulolu hinnangutes ei ole oluline; inimeste rahuloluks ja õnneks piisab sellest kui elu on “normaalne”,st asjad ei lähe väga halvasti. • Seega sõltub hea elu tähendus kultuuris valitsevatest väärtushinnangutest Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga. Tervis lähtub: • inimese bioloogilisest pagasist • välisteguritest (üldised sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnatingimused, sh kultuur ja poliitika), mis mõjutavad inimeste individuaalset bioloogilist ja geneetilist olemust • tegevustest ja otsustest, mis hõlmavad enamiku indiviide ja elualasid meie ühiskonnas • inimeste suhtumisest/hoiakutest ja vastutusest ning suutlikkusest teha valikuid *Subjektiivne tervis/ Tervise enesehinnang: • on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab;
elutingimuste pärast. Konkurentide allasurumiseks sünteesib osa baktereid mitmesuguseid keemilisi ühendeid. 8. Fotosünteesivad bakterid vajavad lisaks eeltoodud tingimustele ka valgust. Pilt ja alltekst: Soodsates tingimustes paljunevad bakterid kiiresti ja moodustavad koloonia. Igast söötmele sattunud bakterist areneb üks koloonia. Bakterite kolooniad võivad olla eri värvi. * Miks ka soodsates oludes bakterid siiski ühel hetkel enam ei paljune? Osa baktereid moodustab spoore Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. Bakteri spoor on eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, milles veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Spoorid taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi, näiteks kõrget ja madalat temperatuuri, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter. Ühest rakust tekib üks spoor
niiskus (suhteline niiskus kasvupinnal ≥ 75…80 %); temperatuur (0...+50°C, kuid arenguks parim temperatuur on +20...+35 °C); kasvualus (piisavalt toitaineid, aluselisus pH 5...6); sobivate kasvutingimuse esinemise aeg. Mikrobioloogilist kasvu mõjutab veel õhu liikumine, soojus- ja valguskiirgus. Hallitusseene kasvuks kriitilise suhtelise niiskuse sõltuvus temperatuurist, vt. Joonis 4.1. Joonis 4.1 Hallituse kasvuks soodsad keskkonnatingimused puidul (vasakul: Viitanen 2001, paremal: Sedlbauer 2001, Clarke et al. 1998 ja Hens 1999). Joonis 4.2 Hallituse kasvuks soodsad keskkonnatingimused erinevatel materjalidel (Sedlbauer 2001, vasakul) ja keskkonnatingimuste mõju hallituse maksimaalsele tasemele (Viitanen 2001). 55 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
liikumine järjest intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H. Tammsaareisiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes
Eysenck arvas, et psühholoogiat tuleks pidada peamiseks teadusdistsipliiniks, mille peavad toetuma kriminaalpreventsiooni ja kurjategijate kohtlemise strateegiad. Tema teooriat loetakse interaktsionalistlikuks, kuna selles vaadeldakse kuritegelikku käitumist isiksuse bioloogiliste omaduste ja keskkonnatingimuste koosmõju ehk interaktsiooni resultaadina. Eysencki arvates ei piisa kuritegeliku käitumise seletamiseks üksnes keskkonnafaktoritest nagu seda teeb sotsioloogia, sest ühesugused keskkonnatingimused võivad eri inimestele avaldada väga erinevat mõju. Oli veendunud, et igal inimesel on sünnipäraselt kindlate eripäradega närvisüsteem, mistõttu on mõned inimesed sünnipäraselt kõrgema riskiga ehk vastuvõtlikumad antisotsiaalse ja kuritegeliku käitumise suhtes kui teised. Samuti määravad erinevad keskkonnategurite ja neurofüsioloogiliste faktorite kombinatsioonid selle, miks erinevad isiksusetüübid kalduvad toime panema just teatavat liiki kuritegusid. 21
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon. Mõjurid, kuidas viktimiseerimisest n-ö pääseda: rühma hoiak(kas erinevad positsioonid või ühtne arvamus), viktimiseeritu positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast. Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus · Ründed inimene hakkab agressiivselt käituma reaktsioonina agressiivsele käitumisele. · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra). Üle 20 kraadi puhul tapetakse statistika põhjal rohkem inimesi, kui külmemate kraadide korral. · Vanus, sugu. Füüsiline rünne vanuse kasvades väheneb, verbaalne kasvab. Meestel füüsilist rünnet rohkem, naistel verbaalset. · Meedia. Uurijad on kahel meelel. Ühed leiavad, et vägivalda ei tohiks propageerida filmide kaudu, sest see põhjustab jäljendamist
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika ob...
Eestis on 15 maakonda ja rohkem kui 200 valda, 42 linna. Umbes 30% eesti rahvastikust elab maal ja 70% linnas. Eestis on palju vanu külasid, mis koosnesid mõnest üksikust eraldiasuvast talust hajaküla. Tasase pinnamoega aladel on honed ehitatud lähestikku teede ristumiskohta põllumaade keskele sumbküla. Voorte ja madalamate küngaste nõlvadel leiame ahel- ja ridakülad. Seal, kus viljaka põllumullaga maad oli vähe, tekkisid tänavkülad. Asulate keskkonnatingimused * Suur osa maapinnast on asulates hoonete ja teede all. * Muld saab vähe niiskust. * Õhutemperatuur kõrgem. * Asulate õhk on saastatud. * Tekib palju mitmesuguseid jäätmeid. Linnahaljastus ja taimed linnas * Aed elukooslus, kus elutingimused sõltuvad suurel määral inimestest. * Suurem osa taimi kasvab linnas haljasaladel. * Taimed enamasti inimese istutatud rohkesti kultuurtaimi. * Inimene mõjutab haljasalade taimi oma tegevusega.
65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused. Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut Sekundaarne- seemned, mis eraldusid taimest mittedormantses olekus, näitavad sekundaarset puhkeolekut Reguleerimine: kasutada hormoone, mis suruvad alla seemnete idanemise protsessi ehk inhibeerivad kasvu. Absiishape ja etüleen pidurdavad seemnete idanemist. 66. Umbrohtude tärkamiseks vajalikud keskkonnatingimused, umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil. Neil on kindalad idanemise tingimused, nt temp, valgus; oluline on see, kui sügaval nad mullal asuvad. Temp tavaliselt 5—10 kraadi. 67. Vegetatiivsed paljunemise viisid. Lehe või lehetükkidega Lehe, varre, juure osad Juurtele tekkivate lisapungade abil nt. väike oblikas Lehele tulevad juured alla nt begoonia Murdunud oksa abil nt paju Muundunud varred ja võsud Maaaluse varrest e risoomist nt hanijalg.
toitainetevaegus). Vegetatiivsed rakud kogunevad kokku, eritavad lima ja moodustavad limase viljakeha, mille sees lähevad rakud puhkeseisundisse- muutuvad müksospoorideks e. mikrotsüstideks. Viljakeha on seega "puhkav koloonia". Müksospoor talub kuivust, kiirgust, kuid kuumust üle 60 kraadi mitte. Viljakehad on eredalt värvunud (oranzhid, roosakad, kollased) ja suuremad neist on makroskoopilised. Suurimad, Chondromyces'e viljakehad on kuni 0.5 mm kõrged ja meenutavad puud. Kui keskkonnatingimused normaliseeruvad, siis müksospoor idaneb vegetatiivseks rakuks, mis võib pikemat aega paljuneda ilma viljakeha moodustamata. Mükoplasma Väikese genoomiga bakterid. Erinevaid geene on mükoplasmadel ca 500, so 5x vähem, kui E. coli'l. Suurus varieerub 0.1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks o puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine o üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine maakonnaplaneeringud Eestis, näited: o Eesti Vabariigi Valitsuse 1999. aastal allkirjastatud korraldus kinnitas maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.“ Maakonnaplaneeringu kaheks olulisemaks teemaks nimetati „Roheline võrgustik“ ja „Väärtuslikud maastikud.“ o Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku „rohelise pinna“ kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendamata ruumi struktuuri tagamine. üldplaneeringu olulisemad eesmärgid (3 näidet):
Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained mikroorganismide, mullafauna ja -floora 5. Tormialadel võib kiireneda soostumine sarnaselt lehevarisele ja vabanenud toitained koosseisust ja nende elutingimustest, millest (transpiratsiooni vähenemine). 6.-7. august 1967.a. lähevad mulla koostisse. tähtsamad on: tabas Eestit erakordselt tugev torm, mida tuntakse Mikrokliima- Keskkonnatingimused (temp. 1) õhustatus, 2) kõdu koostis, 3) niiskus, 4) Eesti metsanduses augustitormi e. sajanditormi valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui temperatuur ja 5) reaktsioon. nime all. metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude Taimejäänuste ümbertöötamisel on meso- ja Kahjustas eriti ulatuslikult mõjust keskkonnale
7.4 aastaga elust; dieet ja vähene liikumine) Telomeeride kiirendatud lühenemine on seotud enneaegse vananemisega kaasnevate haigustega nagu südamehaigused, suurem risk kasvajate tekkeks ja osteoporoos (luuhõrenemine) 82 Keskkonnatingimused, ensüümid Caenorhabditis elegans`i arengus aktiveeritakse soodsate keskkonnatingimuste korral insuliini retseptor DAF-2, mis stimuleerib vastse arengut täiskasvanu suunas Kui keskkonnatingimused pole sobilikud (liiga kõrge temperatuur, toidupuudus, liiga tihe populatsioon jmt), siis DAF-2 ei aktiveerita ning ümaruss läheb alternatiivsesse metaboolsesse puhkeseisundisse ehk nn daueri-staadiumisse, kus ta mõnda aega ei arene edasi ega ka vanane. daueri-staadiumis toimub tänu TF DAF-16/Foxo (ingl Fβ-perekonna (ingl Transforming growth factor β) liige orkhead transcription factor) mitmete ensüümide tootmine, mis soodustavad DNA
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 23 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 24 4 C/N suhe erinevates jäätmeliikides Tööstuslik kompostimine Tagada sobivad keskkonnatingimused Tagada võimalikult efektiivne ja stabiilne protsess Kõrge kvaliteediga "toodang" Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 25 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 26 Aunkompostimine
Õpitud abitus Martin Seligman 1975 - Ameerika Ühendriikide psühholoog, õpetaja ja eneseabiraamatute autor. Tema loodud on teaduslike ja kliiniliste psühholoogide seas populaarne õpitud abituse teooria. Õpitud abitus (inglise keeles learned helplessness) on seisund, milles loom või inimene, olles pandud eelnevalt ebameeldivasse keskkonda, mida ta oma käitumisega ei saa mõjutada, ei muuda oma käitumist ka siis, kui keskkonnatingimused on muutunud selliseks, kus tal oleks võimalik 27 28 ebameeldivust vältida. Sealjuures on õpitud abituse kujunemisel olulisem keskkonnatingimuste kontroll, mitte ebameeldivuse määr. Õpitud abituse teooria kohaselt võib kliiniline depressioon tuleneda tajutud kontrolli puudumisest keskkonna üle. (Wikipedia) Sotsiaalne õppimine Mudelõpe A
alustamisest tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa- alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud
polmud praktiliselt mingit seost ev lõpptoodanguga. Ev hakkavad etkkima inimryhmad kellel mingid omaeesmärgid. See hakkas vähendama ev totlikust seega hakatakse otsima languse põhjuseid et kujundada uutes tingimustes uued inimestevahelised suhted. Olikorra analyysiks viiakse läbi mitmeid eksperimente et väljaselgitada kuidas mõjutab töökeskkond tulemuslikust. Osa teoreetikuid oli seisukohal, et tootlikus sõltub sellistest náitajatest nagu keskkonnatingimused. Moodustatakse ryhm katseks ja hakatakse muutma selle töötingimusi rakendades kehvemaidvalgus soojus jt tingimusi arvasid teadlased et produktiivsus hakkab langema. aga sis inimesed olid motiveeritud kuna nad tundsid et neid jälgitakse. Vabadus oli ka suur muuta töökohti ja valida töökorraldust. Siis moodustati uus katseryhm et selgitada,millised on ryhmasisesed suhted ning kuidas see mõjutab lõpptulemust tulemusoli taas yllatav selgus et
Rass on bioloogiliselt defineeritav Ühiskondade/regioonide/mandrite erinevused lääne poolt defineeritud elatustasemes peegeldavad vastavate "rasside" erinevaid võimekusi Erinevad võimekused peegelduvad välimuses, sh kolju kujus Osad rassid on väljasuremisele määratud, kuna pole võimelised kaasaaegses maailmas hakkama saama. Ida-Aafrika jooksjad Geneetiline alus? - Ei ole leitud midagi, mis sellele viitab. Keskkonnatingimused? - enamus jooksjaid Rifti orust paarist külast, peamiselt 2000 meetri kõrguselt, st treeningutingimused kõrgmägedes ja teistsugune treeningrežiim kui mujal. - saledus ja sellest tulenev efektiivsus lisab kiirust ja vastupidavust. Institutsionaalne alus? - ajaloolised mõjud (nt Briti armee ja misjonärid kasutasid kohaelikke postipoistena) - lapsepõlves jooksnud regulaarselt pikki vahemaid kooli
Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt paljude kasvu soodustavate tegurite koosesinemisel, kusjuures tuleb arvestada, et ühtegi neist tegureist ei ole võimalik asendada teisega. Liikide looduslik levik on tihedalt seotud keskkonnateguritega: nad suudavad kasvada ainult seal, ku nad on keskkonnaga hästi kohanenud. Küll aga pidurdab liigi normaalset kasvu ühe teguri mittevastavus, näiteks madal temperatuur, sademete vähesus, niiskuse üleküllus jne. Kui aga keskkonnatingimused on nii tugevasti muutunud, et taim ei suuda nendea enam kohaneda, kutsub see esile häireid taimede elus, sageli võib taim isegi hukkuda. 79. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või –parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks e. ökoloogiliseks tolerantsiks. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal (kasvukohas) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige
traktorijäljed märgatavad veel mitmelgi aastal. Eriti tugev on masinate mõju heinaveoteede ja luhtade pealesõiduteede ääres (Pork, 1981). Luhtade taimkattele avaldab mõju ka jõe veereziimi muutmine: kas jõe süvendamine või veetaseme tõus. Jõgede süvendamise tulemusena alaneb ümbritsevate alade põhjavee tase ning selle tagajärjel niitude üldine niiskusaste. Põhjavee taseme alanemise kõrval alaneb ka üleujutus ja väheneb alluviaalse sette hulk. Sellest tingituna muutuvad keskkonnatingimused pärast jõe süvendamist oligotroofsemaks ja eutroofsed taimekooslused asenduvad oligotroofsematega. Pikaajaliselt üleujutatud aladel, kus levisid kõrgekasvulised tarnad, asenduvad need madalakasvuliste ja hõredapuhmikuliste tarnadega. Tarnakooslused asenduvad kõrreliste kooslustega. Eriti tugevalt avaldub kuivenduse mõju luhasoodes, kus Carex elata assotsiatsioon asendub hästi arenenud samblarindega Carex lasiocapra- Drepanocladus revolvens`i assotsiatsiooniga (Pork, 1964)
Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Balkanile ja sealt Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule. Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini, Visla ja Dnestrini)
Neid olukordi on suhteliselt vähe ja niisugune leebemat laadi tegelematus lapsega viib selle olukorrani kui tema infotöötluspotentsiaal on tegelikult korras – kui laps jõuab kooli vajab pisut järeleaitamist ja eeloskuste kujundamist. Üsna kiiresti saab järje peale. Kui lapse vaimne potentsiaal on päris hea, siis keskkond reeglina ei tekita ÕRt. See ei puuduta aju arengut. Küll võib aga tekitada, kui need keskkonnatingimused teatud piirist allapoole jäävad. Bioloogilised tegurid on eelkõige ÕR taga. Igasugune keskkond, kus lapsega väga spetsiifiliselt ei tegelda, teda väga spetsiifiliselt ei toetata arengus, see võib tekitada õpetamatuse ja see on siis see olukord, on kujunemata, aga kui nendega õigel hetkel tegelda, siis nad on täiesti kujundatavad lihtsal viisil ja saab edasi minna teistega samas tempos. ÕR kipuvad olema reaalselt kahe teguri koosmõju tagajärg
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
poolt limiteeritud. 28.11.2017 Ensümoloogia praktilisi aspekte Millest lähtuvalt ensüümi iseloomustada? Ensüüm kui valk Ensüüm kui katalüsaator Ensüüm kui osa bioloogilisest tervikust Ensüüm kui valgumolekul Molekulmass Isoelektriline punkt pH, mille juures kõikide valgumolekulide summaarne laeng on 0. pH, mille juures valk elektrijõu väljas ei liigu. Elektrijõu väljas liigub ainult laengut omav osake. Stabiilsus pH, T ja muud keskkonnatingimused. pH ja T mõju nagu valgule, mitte katalüüsile. Kõrgematel temp valgumolekulid denatureeruvad, äärmuslike pH-de tõttu ka valgumolekulid denatureeruvad Sedimentatsiooni koefitsient iseloomustab valgu liikumist tsentrifugaaljõu väljas. Kõrges tsentrifugaaljõu väljas (g, raskusjõukiirendus on m/s2) Hüdratatsiooni aste valgu molekuliga seotud vee molekulide arv, sest vesilahuses on valgumolekulid alati veemolekulidega seotud Struktuur
Veekogudesse sattunud lämmastik ja fosfor põhjustavad nende eurofeerumist kinnikasvamist. Põhjavette liigne fosfor ei jõua, sest pinnaosakesed hoiavad seda kinni. Ainult väike kogus fosforist on lahustuv. Väliskekskkonda sattuvate ainete koguseid mõjutavad: Söödaga antavate toitainete kogused, nende allikad ja kvaliteet; Toitainete vahekord söödas; Sööda toitainete töötlemine; Sigade soo- ja vanuserühm; Keskkonnatingimused. Hollandis vähenes 1973. st kuni 1995. a. P ja N emissioon vastavalt 58 ja 12 %. 48. Sigade söötmisstrateegia toitainete emissiooni vähendamiseks. SÖÖTMISSTRATEEGIA TOITAINETE EMISSIOONI VÄHENDAMISEKS 1. Erinevate maade söötmisnormides (USA NRC, 1998; UK ARC, 1981; Austraalia SCA, 1987; Holland CVB, 1994; Saksamaa GFE, !987; Prantsusmaa INRA,1984) sigadele soovitavalt toitainete kogused varieeruvad ja on antud nö keskmisele seatüübile
äärmised vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes ei tohi ületada 2 cm +1% toru/kaevu põhja sügavusest kaevu luugi suhtes. Nivelleerimise juhuslikud vead on tingitud: · (Lati) kujutise värelemine (hoidu ebasoodsatest keskkonnaoludest) · Loemulli ebastabiilsus (või "kleepumine") · Lattide, statiivi vajumine (käik peab kulgema tugevalpinnasel) · Taldmiku ebatasasus (kulumisel) · Ebavõrdsed nivelleerimisõlad · Keskkonnatingimused, enamasti refraktsioon (täpne arvestus võimatu, elimineerimiseks valitakse täpselt ühepikkused nivelleerimisõlad, mägedes ei aita seegi) Nivellerimise sütemaatilised vead on tingitud: REFRAKTSIOON Vaatekiir vähemalt 50 cm kõrgusel maapinnast. Nivelleerida pilvise ilmaga, tempratuurigradiendid väikesed (ühtlane temperatuur). Kuumadel päevadel nivelleerida vaid hommikul ja õhtutundidel TEMPERATUUR mõju instrumendile Enne mõõtmisi anda instrumendile aega
hiljem. Enamik uude kohta sattunud võõrliike ei saa uuel asumaal iseseisvalt hakkama. Kas ei sobi neile Invasiivsetest võõrliikidest põhjustatud ohtude keskkonnatingimused või ei suuda nad konkureerida tõttu jälgitakse tänapäeval pingsalt võõrliikidega pärismaiste liikidega, mõnikord ei leia üksikisend toimuvat. Looduskaitseseadus keelab rangelt paljunemiseks sobivat liigikaaslast. Banaanikastiga võõrliikide elusaid isendeid loodusesse lasta.
kohta, vaesel söötmel generatsiooniajaga 180 min kasvanud rakkudes on ribosoome raku kohta aga 10 korda vähem 2000. Normaalsetes kasvutingimustes katalüüsivad ribosoomid valgusünteesi maksimaalse kiirusega (ligikaudu 16 polümerisatsioonisündmust sekundis) ning sel juhul saab valgusünteesi taset rakus tõsta ainult ribosoomide arvu suurendamise teel. Rakud jagunevad antud kasvukeskkonnas optimaalse kiirusega. Kui keskkonnatingimused muutuvad toitainete ammendumise tõttu ebasoodsamaks, vallandub rakkudes esmalt nn "stringent response" (SR). SR vallandub rakkudes vastusena aminohapete näljale ja võimaldab neil adapteeruda tingimustes, kus energiaressursid on väiksemad. Selle tulemusena pikeneb rakkude generatsiooniaeg. Pikemaajalise nälgimise puhul võib rakkude kasv hoopis peatuda ja rakud püsivad puhkeasendis e. statsionaarses faasis. Statsionaarsesse faasi minekul võib olla ka muid põhjuseid kui ainult nälg.
intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H. Tammsaareisiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes. Ta kirjutab ühes oma
toimingud selles suhtes. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiakute mõõtmiseks erinevad meetodid, levinuim on hinnanguskaala ( nt ,,täiesti nõus", ,,nõus", ei oska öelda", ei ole nõus", ,,kategooriliselt pole nõus") Hoiakute muutmiseks on erinevad veenmisvõttad. Sotsiaalsed suhted ja sotsiaalsed grupid Suhete tekkimine ja areng Peavad olema tagatud teatud keskkonnatingimused, et suhtlemine üldse tekkida saaks. 50 Algselt võõraste inimeste vahel kujunenud meeldimissuhted tulenevad suurel määral sellest , kuivõrd sarnased on inimeste hoiakud enne tutvumist. Atraktiivsus: 1) intuitiivselt kalduvad inimesed partnereid valima omaenda ,,atraktiivusklassi ,, või ,,atraktiivsustüübiga" inimeste hulgast. 2) vastassugupoolte külgetõmbel on olulised need tunnused , mis rõhutavad soolist kuuluvust
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
riigiettevõtteid vähem X-tüüpi ebaefektiivseks kui erasektori tootmist. See tähendab, et avaliku sektori ebaefektiivsus tuleneb enamasti tootmisvälistest põhjustest. 150. Milliste põhjustega seostatakse avaliku sektori erasektorist suuremat efektiivsust? Avalik sektor on erasektorist tihti efektiivsem, sest ühiskonna huvid on esiteks kompleksed (see muudab nende fikseerimise seadustes ja lepingutes sageli võimatuks), teiseks on keskkonnatingimused ning ühiskondlikud suhted muutlikud, kolmandaks on keeruline kokku leppida avalike hüvede pakkumisega seotud kompensatsioonides, neljandaks on tõhusad ja terviklikud seadused poliitika tõttu raskesti jõustatavad, viiendaks on seaduste ja lepingute täitmise tõhus kontroll oletatavast ebaefektiivsusest oluliselt kulukam, kuuendaks võib suuremahulisi ja pikki investeerimisprojekte julgemalt ette võtta riigi äriühing ning seitsmendaks
- uks (materjal, veekindlus); - seinad-põrand-lagi (varjestatus, materjal); - andurid (vee-, niiskuse-, tule-, suitsu-). Serveriruumi infrastruktuurialased ehituslikud küsimused: - kappide plaan (teenindusalad!); - funktsionaalne jaotus (kandevõime, jahutus, kaabeldus!); - monitoriswitchide kasutamine; - kaabeldus räkki või kaabliredelile? - räkkide varustustase; - monitoride pilt ja turvakaamerad; - operaatori töökoha eraldatus serveriruumist jpm Millised on serveriruumi ideaalsed keskkonnatingimused ja miks? Serveriruumide sisekliima kaks olulist parameetrit on temperatuur ja suhteline õhuniiskus. Temperatuur ei tohi tõusta liiga kõrgeks sest seadmete spetsifikatsioonid ei luba seda (on vaja tagada protsessorite jahutamine jne.), mida madalam ta on seda kauem on aega jahutusseadmete rikke korral meetmeid rakendada (st. kas jahutada alternatiivsel moel, vähendatud võimsusega vms. – või serverid välja lülitada). Samas, mida madalam on temperatuur, seda rohkem see maksab. Suhtelise
· Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
toimingud selles suhtes. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiakute mõõtmiseks erinevad meetodid, levinuim on hinnanguskaala ( nt „täiesti nõus“, „nõus“, ei oska öelda“, ei ole nõus“, „kategooriliselt pole nõus“) Hoiakute muutmiseks on erinevad veenmisvõttad. Sotsiaalsed suhted ja sotsiaalsed grupid Suhete tekkimine ja areng Peavad olema tagatud teatud keskkonnatingimused, et suhtlemine üldse tekkida saaks. Algselt võõraste inimeste vahel kujunenud meeldimissuhted tulenevad suurel määral sellest , kuivõrd sarnased on inimeste hoiakud enne tutvumist. Atraktiivsus: 1) intuitiivselt kalduvad inimesed partnereid valima omaenda „atraktiivusklassi „ või „atraktiivsustüübiga“ inimeste hulgast. 2) vastassugupoolte külgetõmbel on olulised need tunnused , mis rõhutavad soolist kuuluvust
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
– ÕIGE 22.Puiskarjamaad on isegi liigirikkamad kui puisniidud. – VALE Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit. Läänemeri – üllatuste meri 1.Milliseid Eesti rannikuvetes elavaid liike näidati filmis? Emasluts, lest, hallhülged, krüüsel, alk, aulid, räim, koorikloomad, lõhed, tuur, haug, merinõel, vetikad. 1.Milliseid Läänemere liike, kes ei ela Eesti vetes, näidati filmis? Lõunatirk, alk, pringel, meritäht, meriroos 3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained, koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage. 4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi? Toksilised kemikaalid, saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus. Läänemere elustik 1
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...
Sobivust võib mõõta näiteks isendite aktiivsuse või populatsiooni tihedusega · Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Ökoamplituud · Generalistid e. ubikvistid mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid · Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine · Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor Füüsikalised keskkonnatingimused Valgus Päikesekiirgus kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia 1) paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, 2) tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil 3) toimub aurumine, 4) tekivad sademed.
Tavaliselt tagatakse kontroll sõltumatu muutuja mõju üle otsustamisel kolmel viisil: a) on olemas kontrolltingimus, millega eksperimentaalse tingimuse tulemust võrreldakse; b) sõltumatu muutuja tasemed v. väärtused produtseeritakse eksperimentaatori poolt; c) eksperimendisituatsiooni kontrollitakse nii, et hoitakse teatud hulk tingimusi konstantsetena (e.g. aparatuur, konkreetne mõõtmisprotseduur, ümbritsevad keskkonnatingimused jne.). Kui E toimub kõiki neid kontrollitüüpe silmas pidades, siis on tegemist korrektse E-ga, millele toetudes on võimalik seletusi saada inimeste ja loomade käitumisviiside põhjuste kohta. Seega protseduuriliselt võiks E defineerida kui meetodit, mille puhul produtseeritakse teatud võrdlusi, kuna situatsiooni ülejäänud karakteristikud hoitakse konstantsetena. Eksperimentaalgrupp ja kontrollgrupp
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
149. Kas avaliku sektori ebaefektiivsus tuleneb tootmise sisestest või tootmisvälistest põhjustest? Tootmisvälistest põhjustest. 150. Milliste põhjustega seostatakse avaliku sektori erasektorist suuremat efektiivsust? ● Ühiskonna huvid on keerulisemad, mis muudab nende fikseerimise seadustes ja lepingutes sageli võimatuks; 32 ● keskkonnatingimused ja ühiskondlikud suhted muutuvad ja seda ei suudeta seaduste ja lepingute koostamisel ette näha; ● AH-de pakkumisega seotud kompensatsiooni kokkuleppimine on raske, sest neid on raske praktikas mõõta; ● tõhusaid seadusi on poliitilise komplitseerituse tõttu raske läbi suruda; ● seaduste ja lepingute täitmise kontroll võib osutuda kallimaks kui AS-i oletatav ebaefektiivsus;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
