mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. · Romantism. Ehituskunst (historitsism, eklektika). Realism. Ühiskonnakriitika. Ehituskunst Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja
sajandi lõpuni enam ei tõusnud. Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav. Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud
elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraamad. Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist, räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Keskaegsed kangelasE rahva kujunem, rüütlirom; autorid pole teada, ette kandsid laulikud. ,,Rolandi laul" (11 saj lõpp, 12 alg) vanim Prants eepos; kajastab ajalool sündmusi- Karl Suur. ,,Laul minu Cidist"- 12saj
põletamisega kohajärgsuse süsteemi. See tõi kaasa olulise muutuse Venemaa ühiskonnakorralduses, suurendades sotsiaalset mobiilsust, andes eelduse ka Peetri sotsiaalpoliitilistele reformidele. Kuid sellest hoolimata ei suutnud ühiskond liiga kiirete muutustega kohaneda, tuues kaasa olukorra kus reformid koormasid kogu riiki. Reformid ja nende tagajärjed Peeter soovis küll vene ühiskonda moderniseerida ja läänelikumaks muuta, kuid sellest hoolimata teostas ta oma reforme keskaegsete kommetega ja neil polnud Läänele omast demokraatlikku suunda. Näiteks uus troonipärimise kord, mis nägi küll ette, et monarh ise määrab endale sobiva troonipärija, kuid sealjuures pidi see isik siiski kuuluma keiserlikku perekonda. Ta ei soovinud, et troonile pääseks mõni lihtinimene ega ka, et valitseja valikul saaks kaasa rääkida rahvas, nagu demokraatlikumates riikides kombeks. Kultuur ja ühiskonnaelu
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Baka- 6a, spetsialiseerumine 6+6a. Filosoofia teaduskond oli ettevalmistav. Teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Tunnistati maa kerakujulisust ja usuti, et see asub universumi keskpunktis ning et päike ja teised planeedid tiirlevad selle ümber. Arvati, et leidub ka kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimesed uskusid seda midanägid- maa on lame ja taves selle kohal. Usuti, et planeedid ja tähed mõjutavad inimese saatust.kirik suhtus astrologiasse taunivalt
Selline stiil oli eriti oma itaalia päritoluga inglise maalikunstnikule ja luuletajale Dante Gabriel Rosetti (1828-1882) loomingule. Teiseks selle voolu kuulsaks esindajaks oli kunstnik, kirjanik ja ühiskonnategelane William Morris (1834-1896), kes pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitööoskuste päästmisele ja taaselustamisele. Ta uskus, et vabrikutooted olid kohmakad ja ebaotstarbeka vormiga, erinevalt keskaegsete meistrite "ausate" ja ilusate teoste kõrval. Morrise mõjul hakkas levima Inglismaal käsitöö harrastamine. Hoolimata Ruskini ja Morrise pingutustest ei toimunud käsitöö taassünd, vabrikuid ja turumajandust ei suutnud see asendada. Nende ühiskondlikul tegevusel oli siiski tagajärg, käsitöö esemed ei kadunud kuskile, vaid muutusid esteetiliselt väärtuslikemaiks alternatiivideks. Nii pandi alus uusaegsele tarbekunstile, mille tarbefunktsioon taandus puhtkunstilistele
Prantsuse kuningate kroonimiskatedraal. Pikkus 136 m. Kesklõõvi kõrgus 38 m. *St.Denis- kõige varasem kirik Pr. Sinna maetud enamus Prantsuse kuningad. *Chartres jumalaema kirik-Suured ja võimsad kellad, mis kõlavad kaugele. Romaani aknad. Selle kohal oli algselt romaani stiilis kirik, mis põles 1134.a ära. Uus kirik valmis juba 1260a. Selles kirikus on 5 imeasja. 1) Neitsi Maarja loor 2) Säilinud labürint- läbimõõt 12,8 m. 3) Must madonna-puit, teda kummardatakse. 4) Suurim keskaegsete vitraazide kogu(üle 2500m2) 5) Johannese nael *Amiens'i katedraal- kõige suurem kirik Prantsusmaal. Mahutab umbes 10000 inimest. Kesklõõvi kõrgus 42m, pikkus 131m. Tal olemas ka labürint. *Saint Chapelle- Püha kabel Pariisis. Kõige kaunim vitraazide poolest gooti katedraal. Laes kuldne ja tumesinine(kallimad värvid) ( ultramariinsinine-ajaloo kallim värv) . See katedraal ehitati Kristuse krooni hoidmiseks( okastraadi). *Beauvais- poolik gooti katedraal
Kui Euroopa läks keskaja lõpul teistest maailma tsivilisatsioonidest ette, kuna tal õnnestus ületada traditsionalismi ja arhaismi barjäär, ning alustas oma ülemaailmset ekspansiooni, mis muutis lõpuks radikaalselt meie planeedi nägu ning avas tõelise ülemaailmse ajalooetapi, siis nende seas, kes sellele ennekuulmatule ja pretsedenditule esiletõusule kõige enam kaasa aitasid, tuleb esmajärjekorras nimetada kaupmehi. Eesti kaubandus Eesti kauge ajalugu, keskaegsete linnade teke ja areng põhinevad meie geograafilisel asukohaeelisel ja transiidiäril. Ajaloos tuntakse Eestit kui rahvusvahelise kaubanduse traditsioonilist keskust. Eestis võib kaubandusühendusi jälgida alates neoliitikumist. Eriti hoogustus kaubavahetus esiaja lõpus, 9.-12.sajandil, seda tunnistavad rohked hõbemüntidest ja -ehetest koosnevad aardeleiud. Hõbe oli põhiline kaubatehingute maksevahend. Kaubandus koondus keskseisse asulaisse, mille juures oli enamasti linnus. Kui Eesti
1) välispoliitilised küsimused 2) omavahelised tülid 3) maksud 4) talurahva küsimused Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega- Liivimaa tähtsaimad välisvaenlased: 1) Poola ja Leedu personaalunioon (1385) ehk ühisriik 2) Taani, Rootsi ja Norra koaltisioon (liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) 15. sajandi lõpus algas nn Vene alade kogumine ehk ühendamine üheks riigiks (Ivan III - Moskva vürst) Keskaegsed linnad Liivimaal (9). Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus? Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö. Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi?). Liivimaa linnad, mis kuulusid Hansa Liit Keskaegsed linnad Liivimaal: 1) Tartu- linnaõiguse andis Tartu piiskop 2) Uus-Pärnu- linnaõiguse andis Liivi Ordu
01.1948 sai hindu usuäärmuslase käe läbi surma. India ja Pakistani vahel puhkes territoriaalne vaidlus Kashmiri piirkonna pärast. 1947. a kasvas see üle relvakokkupõrkeks. See küsimus pole tänaseni lahendatud. 1947. a jäi India Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Brittide kohaloleku ajal olid Indias loodud turumajanduslikud suhted ning ühiskonnakiht, kes pooldas liberaalseid väärtusi. Enamik indialasi elas keskaegsete ühiskonnasuhete tingimustes ning neil olid ka vastavad arusaamad. Seda üritasid kommunistid ära kasutada, ent tulemusteta. Iseseisva India valitsus eesotsas Nehruga suutis luua föderatiivse riigi, kus igal osariigil oli valitav ja suurte volitustega omavalitsus. Valitsusel õnnestus end vürstidest nö lahti osta: vastutasuks võimust loobumise eest säilitati nende maaomand ning määrati väljamaksed riigieelarvest.
· Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Hooned olid lihtsad nii seest- kui ka väljaspoolt; vähene dekoor, mida iseloomustasid pilastrid, poolsambad, nisid jms, järgis Vana-Rooma eeskuju. · 16. sajandi 2 poolel hakati hooneid rikkalikumalt kaunistama, mis andis märku uue stiili tekkest. · Suurenes ilmalike ehitiste raamatukogude, raekodade, haiglate, kauba- ja kohtukodade osatähtsus. · Muudatused toimusid rikaste elamuehituses. · Keskaegsete kõverate tänavate ääres üksteise küljes kinni olevate kitsaste majade asemel hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu. · Esimesed vararenessansslossid meenutasid pigem oma lihtsuse tõttu kindlusi: kolmekorruselise maja esimene korrus oli tahumata kividest ning selle väikesed aknad asetsesid kõrgel, ülemiste korruste aknad olid ümarakaarelised.
J. H. B. Walteri projekti järgi valmis 1789. aastal raekoda. Oma üldilmelt on see sarnane paljude Põhja- Euroopa väikelinnade raekodadele. Teine tuntud ehitis oli suurtest graniitplokkidest valmistatud Kivisild. Selles oli aimata antiiksete võidukaarte imposantsust. Paraku sild hävis II maailmasõjas nagu paljud hoonedki. Tallinnas oli ehitustegevus nimetatud ajajärgul teistsuguse suunitlusega. Kui Tartus ehitati eelkõige uusi maju, siis Tallinnas tehti palju ümberehitusi. Muudeti keskaegsete hoonete fassaade, väiksemaid naabermaju ehitati kokku üheks suuremaks (nt. Lai t. 32, Lossi pl. 4, Kiriku t. 2). ). Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Toompea loss, vana linnuse ümberehitus kubermanguvalitsuse hooneks. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister J. Schultz. Uusehitised muutusid valdavaks alles vahetult enne sajandivahetust või peale seda. Nendest on ülevaade kõrgklassitsismi osas.
Sinna lähevad pärast surma need viikingid,kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. saaga-on vanaskandinaavia ja vanagermaani ajaloost jutustav kangelasmuistend. Ruunikivi-viikingite kasutatud kiri.Selle vanim tähestik pärineb 3-4.sajandil. Lähtub ladina tähestikust,mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist.Tähestiku esimesed tähed on f,u,th,a,r,k. ,,Vanem Edda"-on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Piktid-olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Sotimaad. Anglosaksid-germaani hõimud.Germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid,kes saabusid Suurbritanniasse ja jäid sinna elama. Milaano edikt-oli proklamatsioon,mis kehtestas ristiusu Rooma Riigis sallitud usuks. Misjonär-on kristluse levitaja. Katedral-Linnas asuv jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool-kateeder,millest ongi tulnud piiskopikiriku nimetus.
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
Joonis 14. W. Thornton Kapitoolium 15 ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL Historitsismi üheks varasemaks ilminguks minevikustiilide kasutamisel oli pöördumine keskaja stiilide poole. Kuna gooti stiilis nähti esimest kristlikku stiili, jäljendatigi paljude uute pühakodade loomisel gooti stiili. Vaimustus vanade stiilide vastu sünnitas nn “targa valiku” printsiibi, kus eri hoonetüüpidele peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel olid nurgatornid,terav kaaraknad ja astmikviilud. Villade ehitamisel tugineti renessanss-stiilile. Toimus ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. Paljud arhitektid said õigesti aru uue ehitusmaterjali – raua kasutamisvõimalustest, mis õigustas ennast eriti suure sildeavaga ruumide (turud, raudteejaamad) katmisel. Raudkonstruktsioonide kasutamine võimaldas arhitektidel projekteerida hooneid lähtudes nende otstarbest.
provintsis oma eriseadused, kombed, tavad 2 perioodi: I vararenessanss (1475-1550), II kõrgerenessanss (1550-1625) Hispaania renessansikultuurile avaldas mõju hispaanlaste kõrge rahvuslik iseteadvus. Renessansiajastu ideed avalduvad peaaegu eranditult kirjanduslikes teostes, mitte teoreetilistest traktaatides, vähem pööratakse tähelepanu teose vormile, tähtis koht usulisel temaatikal. Romaan enne Cervantest:1)rüütliromaan keskaegsete süzeede taaselustamine uute kultuurisuhete ja arusaamade tingimustes "Gallia Amadis" (14.sajandi algus); 2)pastoraalromaan peateemaks armastus Jorge de Montemayor "Diana" u 1560.a.; 3)pikareskne romaan ehk kelmiromaan Fernando de Rojas "Celestina" (1499) "Tormese Lazarillo elu"(1554) Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) 1)luule teistesse teostesse paigutatud luuletused; 2)näidendid
. 15 saj muutus rüütlivägi koos kallineva täisraudryy ja muu relvastusega kulukask ja samas ka nend efektiivsus kahanes. Ntx selleks suurtüki vastu olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi. Lahinguväljadel hakkasid domineerima palgasõduritest jalaväelased kellest osad kandsid hllebardi v piiki ja teine osa püssi. Linnade teke ja linnakultuur linnas elas inimest koguarvust ainult kymnendik . Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 v6tmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodneasukoht. Meile tingimustele vastav paik ei langenud alati kokku varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike sõjaliste kiriklike või haldusüksuste ymber msi suutsid kaitset pakkuda. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti-katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnas oli turuplatsi kõrval raekoda
kogustes. 9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui kaubanduslik-käsitöönudslik linn arenes. Linna ja linnakultuur suutsid keskaja I poolel püsida ainult maaharijate toel. Linn oli pool-agraarne. Keskaegsete linnade kujunemislugu 1.käsitöö,2 kaubandus, 3turvalisus, 4soodne asukoht. Limna välisilme: linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe linna südame ümber oli alllinn mida ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks. Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse
[1] 1605. aastal paljastati Londonis püssirohuvandenõu. Katoliiklane Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, sest ta tahtis parlamneti koos kuningaga õhku lasta. Siit on pärit ka tänini püsinud rituaal enne parlamendi istungjärgu algust hoone kelder üle vaadata. Kuningavõimu tugevdamisele püüded ajasid James I tülli parlamendiga. Kuninga ja parlamendi põhilised tülilõunad olid seotud maksude kehtsetamisega. Kuninga sissetulekud olid kindlaks määratud keskaegsete tavade alusel, ei võimaldanud need enam katta üha suurenevadi kulutusi. James I pärandas oma pojale Charles I-le kuninga ja parlamendi vahel tekkinud tüli. Charles ise valitses 1625 1649. Charles üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Parlament asus heaks kiitma maksude nõudmist või maksmist käsitlema riigivastase tegevusena. Kuningas saatis parlamendi laiali, ilma, et oleks saanud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi. 1640. aastal
minimaalsete kahjudega, võitluses tohtis küll tappa oma vastase, kuid mitte röövida tema varandust. "Avaliku sõja" puhul olid reeglid laiemad. Samuti kehtisid sõjas reeglid, mis puudutasid vangide võtmist, naiste puutumata jätmist jne. Sõjavägede taktikale ja varustamisele avaldas suurt mõju see, et enamasti oli tegemist rüüsteretkedega. 2 1. Relvastus Keskaegsed relvad jagunesid kaitse -ja ründerelvadeks. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV saj. I poole rüütel kasutas mitmeid relvi: ründerelvadeks oda, mõõk , pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid kiiver ja kilp. Pead on
Osa hoonetest on tänaseks lagunenud, ent teisal on mõisad saanud uued omanikud, kes neid taas üles ehitavad. Arhitektuurihuvilisel tasub mõisaid otsida eelkõige maakonna põhjaosast, endise Lõuna-Harjumaa alalt: Lohu, Pirgu, Seli, Purila, Maidla, Hõreda, Ingliste jne. Eestis olevad vanimad kunstiteosed, Pompeji linna väljakaevamistelt toodud bareljeefid on väljas aga Vigala aastasadu Uexküllide suguvõsa käes olnud mõisas. Raplamaa on olnud üllatavalt rikas ka keskaegsete kabelite poolest, mis eelkõige on seotud kunagiste kloostrimõisatega. Samuti annavad maakonna maastikel tooni mõisapargid. Raplamaa väärikamad ajaloopaigad leiavad tänapäeval rõhutamist. Rapla imposantses kahe torniga kirikus alustatakse iga aasta augustis kirikumuusikafestivali, mis nüüd on laienenud paljudesse kirikutesse üle riigi. Mahtra sõja paigas mängiti 1998 vabaõhuetendust "Mahtra sõda", 2000. aastast etenduvad
Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse ja massiliselt hävitati neid. Levisid nakkushaigused (rõuged). Neegerorjad toodi Aafrikast Ameerikasse. 5. Keskaegsete õpetlaste arusaam maailmas ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universiumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär esmaliikuja - , mille Jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige
.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;; ....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 VEINI AJALUGU.................................................................................................................... 2 VIINAPUU.............................................................................................................................. 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht......................................................................................................................... 2.3 Viinapuulehe...
kogustes. 9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine – Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui kaubanduslik-käsitöönudslik linn arenes. Linna ja linnakultuur suutsid keskaja I poolel püsida ainult maaharijate toel. Linn oli pool-agraarne. Keskaegsete linnade kujunemislugu 1.käsitöö,2 kaubandus, 3turvalisus, 4soodne asukoht. Limna välisilme: linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe – linna südame ümber oli alllinn mida ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks. Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Eredad värvid- punased, kuldsed. Üritati linnu planeerida, avardada, kaunistada. Ideaallinn sarnased ideaalse
labaotsaga lüüa nagu kirvega, spetsiaalne konks aga võimaldas tõmmata rüütleid sadulast. Piik pikkoda (u 4-5m pikkune). Palgasõjaväe teke kuna rüütlite kokkukutsumine võittis kaua aega ja uhked vapikandjad olid üsna distsipliineerimatud, osa neist eelistas sõjakäigu asemel oma senjöörile raha maksta mindi üle palgasõjaväele. Palgasõjavägi tõestas, et ka jalaväega on võimalik ratsaväe vastu saada. Peatükk 20 Mis on keskaegsete linnade kujunemise 4 võtmesõna? Käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegse linna 2 keskpunkti katedraal ja turuplats. (Omavalitsusega linnal ka raekoda) Linnaõigus - linna seaduste kogu, mille järgi elu linnas toimus. Saadi maahärra käest. Keskaegse linna tunnused linnamüür ja linnaõigus Patrisiaat rikkamad linnakodanikud nagu rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia.
Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu Keskaegsete linnade elu toimus erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõigus oli valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Tuntum oli Lübecki linnaõigus. Linnaõigus Lääne-Euroopas alates 11. sajandist. Määratleti privileegi linna ja linnaelanike jaoks. Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linna õigusest. Lübecki õigus oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas. Linnaõiguse järgi jagunevad linna: ● linnriigid- omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat ● vabalinnad- omasid laiaulatuslikku omavalitsust ● riigilinnad- kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale Linna õiguskord Liivimaal kujunes naaberlinnade eeskujul:
"adopteeritud" kive regulaarselt pesevad ja nende olukorrast spetsialistidele ette kannavad. KIRJANDUS Viikingite kirjanduse mälestusmärgid on saagad-suuliselt edasiantud jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi. Nad olid kirja pandud 12.-13. sajandil. Tuntuimad on Islandi saagad, millest nii mõnigi kasvas üle eeposeks. Kõige kuulsam on "Vanem Edda" Vanem Edda on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali
kirillitsa; peagi muutus valitsevaks kirillitsa. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus, kroonikad. 20. Mille poolest on tähtsad aastad 882 ja 988? (Vana-vene riik) 882.-tekkis Vana-Vene riik 988.-algas ristimine, bütsantsi õigeusku 21. Selgita mõisted:Vulgata, Vanem Edda. Vulgata- Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli ehk Vulgata. Vanem Edda-kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. /12-13 saj/ 22 Kes oli Püha Benedictus, millal ta elas ning milline oli selle mehe panus katoliku kiriku usutegevusse? Euroopa esimese kloostri rajas Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino mäele; Benedictus kehtestas ka esimesed kloostrielu reeglid ja lõi esimese mungaordu - benediktlaste e. benediktiinide ordu 23.Nimeta mungaordusid . Benediktlaste ordu , tsistertslaste ordu ,Frantsisklaste ordu,Dominiiklaste ordu ,Augustiinlaste ordu. 24
Isegi inimese riiete värv näitab tema isikut ja mõjutab tema psüühikat. Nii mõnedki meie tervisehädad võivad leida kergendust värvidest. Värvid võivad muuta meie elu. 2 Mis on värviteraapia? Värvi- või valgusteraapia ei ole uus mõiste. Värvide ja värvilise valguse mõju on kasutatud läbi aegade, alates iidsetest Egiptuse templitest kuni keskaegsete katedraalide vitraazakendeni, mis koguduse värvilise valgusega üle kallasid. Tänapäeval aga kasutatakse näiteks pediaatrias vastsündinute kollatõve raviks kolmepäevast sinise valguse kuuri, samal ajal kui kirurgia viimases sõnas on skalpellid asendatud laserkiirtega. Päiksevalgust rakendatakse edukalt ohtlike bakterite hävitamisel. Päikesevalgus, mis sisaldab võrdses koguses kogu spektri värvusi, on meile ülioluline toiteallikas, ta on eluliselt tähtis.
Senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega sõjakäigul kindlustas aadlik enda ja oma perekonna au ja head nime. Teisteks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttis kokku veel tänapäevalgi kasutatav mõiste ,,rüütellikkus". Ustavusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadusena reeturlikkus näiteks põgenemine lahingust oma isandat hätta jättes. Keskaegsete kroonikate ja eeposte sagedasi teemasid on üllas käitumine lahingutandril ja nende kirjelduste moraal ütleb, et kangelaslikku surma tuleb igal juhul eelistada argpükslikule käitumisele. Samaaegu tehti sõjas sageli tegusid, mis rüütellikkuse mõistega tänapäeva tähenduses kuidagi kokku ei lähe. Vallutatud alade paljaksröövimine ning linnade ja külade mahapõletamine kuulus väitja õiguste hulka, ning ka inimelude suhtes oldi üsna hoolimatud. Näiteks hukati
Argo Pihtjõe VLE-2 Alkoholi ajalugu ja liigitus. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonik...
Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünni, et parlament koos kuningaga õhku lasta. Jätkati ka puritaanide jälitamist. Osa neist lahkus Inglismaalt Hollandisse ja sealt edasi Ameerika kolooniatesse. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, mille kuningas jätnuks meeledi vaid nõuandva rolli. Kuninga ja parlamendi peamiseks tüliõunaks sai maksude kehtestamine. Kuna kuninga sissetuleks oli kindlaks määratud keskaegsete tavade alusel, ei võimaldanud need enam katta üha suurenevaid kulutusi. Märtsis 1642 läks Charles Yorki, kus sai hästi sidet pidada ka talle lojaalsete sotlastega. Sinna kogunes üha enam ka talle ustavaid inimesi, peamiselt kõrgaadlikke. Peagi oli kuningal juba arvestatav armee, ent relvakonflikti püüti siiski veel vältida. Juunis saatis parlament kuningale kirja, "19 ettepanekut", millega nõuti kuningalt täielikku alistumist parlamendile
Ilu on saavutatud vaimu võitlemine meeletega. Spetsaalne esteetiline õpetus antiikajast. Kalokagatiya ("Kalos" - ilus, "Agathos" - hea), välise ja sisemise harmoonia, mis on ilu individuaalsuse tingimuseks. Katarsist (puhastust) - märgistas ühte olulisi punkte esteetilise kunsti mõju inimestele. Mimesist (imitatsioon, paljunemine), põhiprintsiip kunstniku loometegevuse. Keskaja esteetika. Olulisemad põhimõtted. Laiemas mõttes keskaja esteetika on kõikide keskaegsete piirkondade esteetika (Lääne-Euroopa, Vana Venemaa jne). Kitsas tähenduses (Lääne-Euroopa V - XIV sajandil.) Bütsantsi esteetika. Uue disainiga paljud esteetilised ideed antiikajast on seatud ja püüdnud lahendada terve rida uusi, mis on olulised ajaloo esteetilised probleemid. Pilt, sümbol, kanon, uued ilu versioonid, mitmeid küsimuste analüüsimine kunstis, psühholoogilise aspekti rõhutamine.
kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene. Austus tõusis ka loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Seda hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Võeti eeskuju ka Kreeka ja Rooma auahnetelt ning võimekatelt riigimeestelt. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja kunstnikud olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud, Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Inimest püüti
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................1...
augustil 1893[3] majas, mille Tretjakovide perekond ostis 1851. aastal. See kandis nimetust Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii. Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail 1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–1904. Tänapäeva muuseumi peahoone kavandas kunstnik Vassili Vasnetsov, töid teostas arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab Püha Jürit lohega võitlemas. Aastal 1930 ehitati uus külghoone. 2. Prado muuseum (Madrid) Prado muuseum on üks maailma suurimaid kunstigaleriisid ja suurima hispaania maalikunstikoguga, eelkõige Velázqueze, El Greco ja Goya šedöövrid. Ja mitte ainult. Neli korrust lõputult saale ja
Ilu on saavutatud vaimu võitlemine meeletega. Spetsaalne esteetiline õpetus antiikajast. Kalokagatiya ("Kalos" - ilus, "Agathos" - hea), välise ja sisemise harmoonia, mis on ilu individuaalsuse tingimuseks. Katarsist (puhastust) - märgistas ühte olulisi punkte esteetilise kunsti mõju inimestele. Mimesist (imitatsioon, paljunemine), põhiprintsiip kunstniku loometegevuse. Keskaja esteetika. Olulisemad põhimõtted. Laiemas mõttes keskaja esteetika on kõikide keskaegsete piirkondade esteetika (Lääne-Euroopa, Vana Venemaa jne). Kitsas tähenduses (Lääne-Euroopa V - XIV sajandil.) Bütsantsi esteetika. Uue disainiga paljud esteetilised ideed antiikajast on seatud ja püüdnud lahendada terve rida uusi, mis on olulised ajaloo esteetilised probleemid. Pilt, sümbol, kanon, uued ilu versioonid, mitmeid küsimuste analüüsimine kunstis, psühholoogilise aspekti rõhutamine.
57. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Tänu varastele kokkupuudetele on inglise keelel pikem kogemus latinismide integreerimisega oma keelde. Tänapäeval on inglise keelel kõige avaram sõnavara. Inglise keelde võeti ladina sõnu kõikidest ladina keele perioodidest alates klassikalise perioodi antiikautorite sõnavarast kuni keskaegsete sõnadeni välja. supervenire (kl. periood)>supervene superhumanus (hilisladina)>superhuman supersubstantialis (kirikulad) >supersubstantial supernaturalis (keskaegne lad. k) >supernatural. Võeti üle ka ees- ja järelliiteid. 58. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. 59
· Sadama · Kirikute ja kloostrite ümber Varakeskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduses ja käsitöö keskused ja seal oli umbes 10000-20000 inimest. Konstantinoopolis oli hoopis miljon inimest. Kõrgkeskajal olid linnad jälle eelkõige kaubanduskeskusteks ja hakkas arenema rahamajandus ja pangandus. Eelkõige Põhja-Itaalia linadesse kogunes kogu finantstegevus. Hakati laenama ja tekkis liigkasuvõtmine. Tänapäevane pangandus sai alguse 14 sajandil Itaalias. Keskaegsete linnade käsitöölised spetsialiseeruvad. · Tsumpft käsitööde kogumik · Meister - · Sell meistri järejtulija · Õpipoiss rohkem koristustööline, sai selliks · Vandersell läbikukkunud sell eksamistel Keskaekse linna kaheks oluliseks tunnuseks olid: · Linnamüür (linna keskel elas rikkam rahvas ja müürile läheda alamklass, tänapäeval on see vastupidi, sellist planeeringut nimetatakse kontsentriliseks ülesehituseks)
Sots. normide liigid, funktsioonid, lühiiseloomustus! NB! Õigusnormide vormistamine (PP) Õigusnormide liigid Õigusnormi struktuurist Sotsiaalsed normid näited -sotsiaalsete normide kui käitumiseeskirjade näited: 1. tavad, sh traditsioonid e kombed (nii ilmalikud elukombed kui ka usukombed), harjumused, etikett (Jõulud, hambapesu hommikuti; poisslaste ümberlõikamine jne) 2. moraal, st kõlblusreeglid (10 käsku kristliku moraali norm) 3. korporatiivsed reeglistikud, sh keskaegsete vaimulike ja ilmalike ordude ordureeglid, kaasaegsete mittetulundusühingute, nt fondide põhikirjad (IMF, Eestimaa Looduse Fond) 4. õigusnormid (Liikluseeskiri,korraldus, õppekorralduseeskiri) Eeltoodud sots. normidega, kuid samuti õiguse allikate ja õigussuhtega seoses räägime tava- ja kanoonilisest õigusest ning õiglusest positiivse õiguse tähenduses. Moraalinormid seonduvad paljuski ülipositiivse õiguse mõistega. Sotsiaalne kohustus *sots
Hispaania ja Portugali langus ning Inglismaa tõus viisid ookeanikaubanduse raskuspunkti Atlandi ranniku põhjaossa. Kaubavahetuses Ida ja Lääne vahel muutus Euroopas eriti tähtsaks Läänemeri, mis asetas soodsasse olukorda Põhja-Saksa linnad ning põhjustas seisaku varem õitsvate Lõuna-saksa linnade arengus. Viimastes säilus suures osas keskaegne elulaad, milles tähtsal kohal olid käsitöö ja poekaubandus. Seisaku tõttu ei tehtud suuremaid ehitustöid, mis oleksid tinginud keskaegsete majade lammutamise või linnamüüri lõhkumise. Nii säilusid Saksamaal linnad, mis meenutavad muuseume ja mida tänapäeval imetletakse kui keskaja kultuuri mälestusmärke. Jõudsalt arenesid linnad (Berliin, Dresden, München jt.), kus elasid feodaalsed valitsejad, keda ümbritses õukond. Linnadesse koondus ka suur osa sõjaväest. Vajadus tööstus- ja käsitöötoodetening välismaa kaupade järele andis elatist kaupmeestele ja käsitöölistele. Killustatus
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
edasi, võtab ta üha enam oma ,,tõelise" kuju. Enam ei püüa saatan oma tegelikku välimust varjata ning ilmub koletisliku hübriidina, looma- ning inimlike tunnuste kombinatsioonina. Sageli on ta kujutatud ebatavalist kasvu: kas siis liiga väikese või hoopiski hiiglasena. Kuradit kui kurjuse sümbolit vastandame esmajärgus jumalale. Ent folklooriuurija Ülo Valk vastandab saatana kristluses pigem peaingel Miikaelile. Samas märgib ta, et selline vastandumine on keskaegsete kirikutegelaste kõva töö vili, sest tol ajal levis arusaam Jahvest kui heast ning Saatanast kui halvast poolusest, mis läks aga vastuollu monoteismi põhimõttega. 15 Olgu sellega, kuidas on, kuid kuradid ja sellesarnased koletised on pikitud kenasti paljudesse kohtadesse, eriti aga leidub igasuguseid põrgulisi pisikeste detailidena, mida esmapilgul ei näegi. Samas on ka nö olulisemaid, kõigile nähtavaid, kuradikujutusi. Üks eriti huvitav kurat
Allan, T,(2004) Viikingid, heitlus aegade lõpus, Ilo, Tallinn Hall, R,(2007) Avastusretk viikingite maailma, Koolibri, Tallin Coterell, A,(2001) Lääne mütoloogia entsüklopeedia, Varrak, Tallinn Wilson, D, M, (1980) The Northern World, history of northern Europe a.d. 400-1100, Thames and Hudson Ltd, London -13- 6.Lisad Lisa 1 Vanem Edda On kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali
hingelised ja loomingulised kriisid jätsid oma jälje. Paljud teadsid teda üksildasena, süngena, kinnisena, ligipääsmatuna.Lähedased ja sõbrad on avaldanud teistsugust arvamust - südamlik, tähelepanelik. peene huumoriga, tagasihoidlik, delikaatne. Aga tema loominguski avaldub peaaegu alati kaks poolust- mehine jõud ja helge lüürika, suletus ja avatus, reaalsus ja uni. Rahmaninovi kujunemisele on mõju avaldanud lapsepõlv ja noorusaastad. Novgorodimaa oma kuulsusrikka mineviku, keskaegsete arhitektuurimälestiste ja ikoonidega. Kirikulaul ja kellakõla kumab vastu kõikides loominguetappides - cis- moll prelüüd , Kellad, 2. klaverikontsert, Vesper, Sümfoonilised tantsud. "Muusikat luua on niisama lahutamatu osa minu olemasolust nagu hingamine või söömine." "Mulle ei meeldi heliloojad, kes kirjutavad teoseid ettemääratud valemite järgi ja teooriate järgi. Või need, kes kirjutavad mingis teatud stiilis sellepärast, et just nii on parajasti moodne..
Keskaegsetes ülikoolides on tähtis roll dispuutidel, kus arutati loengus kuuldut ja vaieldi loengus kerkinud probleemide üle. (Aava 2003: 25) Antiikfilosoofide mõju keskaja ülikoolidele oli väga tugev. Akadeemilise vabaduse algust ülikoolis on nähtud Platoni Akadeemias ja Aristotelese Lütseumis, intellektuaalne vabadus oli keskseks ka Sokratese elus. Platoni ja Aristotelese vastasseis poliitilise ja religioosse võimu survele avaldas oma mõju ka keskaegsete kõrgemate õppeasutuste kujunemisel, eriti Pariisi, Bologna ja Oxfordi ülikooli puhul. (Aava 2003: 25) Ristiusumaades jätkub retoorikatraditsioon jutluse näol. Ristiusu jutlus kujunes hilisantiigi kõnekunsti alusel. Samas on jutluse aluseks enne jutlust loetav Piibli tekst. Jutluse teoreetilised alused sõnastas Augustinus (354-430). (Aava 2003: 26-27) Retoorika tähendus hakkab keskajast alates kitsenema seoses sellega, et retoorika areng liigub kirjalike tekstide valdkonda
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
Rahvasaadikuid ei saa tagasi kutsuda ei valijad ega neid üles seadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole oma mandaadiga seotud. EDASINE ARENG Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks kaasaegse linna omavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Suurbritannia parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus, ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski vaid teatud elanike gruppide, mitte kogu rahva esindused. Demokraatia kujunemine on ajaloos läbinud pika tee
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut KESKAEGSE LINLASE TOIDULAUD Referaat Juhendaja: Ajaloolane Priit Raudkivi, Phd Tallinn 2011 SISUKORD# SISSEJUHATUS....................................................................................................2 1. TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL...........................................................2 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD..................................................................2 3. JOOGID JA JOOGIKULTUUR......................................................................2 4. PIDUSÖÖMING............................................................................................2 5. ARGIPÄEVA TOIT........................................................................................2 KOKKUVÕTE......................................................................................................2 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
