Viikingid ja nende kultuur (3)

SISSEJUHATUS
Nimetus " viiking " pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu .
Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks . Viikingina aga sai saaki ja näha maailma.
Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna , mis hävitati.
VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED
Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid . Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves , vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta . Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata.
Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil , mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda.
Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega.
Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud.
Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel käisid retkedel peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased , keda kutsuti ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini.
Kui viikingid seiklesid algul  mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad .
Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island . Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega.
Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel. Aastal 1000 jõudsid viikingid Põhja-Ameerikasse, avastades seega Ameerika eurooplastele enne Kolumbust.
VIIKINGITE VÄLIMUS
Millised nägid viikingite aja inimesed välja? Sellele küsimusele annavad vastuse arheoloogiliste kaevamistega välja tulnud skeletid. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed.
RJURIK
Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitšide valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost – seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatištševi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu.
Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna.
Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 – arvatavasti 946).
Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad . Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit – Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja.
Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi- Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612.
RUUNIKIRI
Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul.
Vaatamata sellele, et hiinlased kasutasid paberit juba paarsada aastat enne meie ajaarvamist, jõudis see Skandinaaviamaadesse alles 14.sajandil. Seni lõigati tekste valdavalt puutahvlitesse. Puit ei ole aga vastupidav materjal ja seepärast on ka neid tahvleid väga vähe säilinud. Sel põhjusel ei ole suudetud kindlaks määrata ka ruunikirja tegelikku levikut ja selle algne päritolu on selgeks vaidlemata.
Arvatakse siiski, et ruunikiri on olnud ühine kõigile germaani rahvastele ja selle eeskujuks oli ladina tähestik. Sõna runa tähendab germaani keeles ka saladus või maagia. Uurijad arvavad, et ruunimärgid ja nende kindel järjestus tähestikus tähendab ka midagi maagilist.
Vanimad teadaolevad ruunitekstid dateeritakse 3.sajandisse. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Kokku on leitud algsete ruunidega kirjutatud tekste 200 ringis , kuid enamus neist on senini veel lõplikult tõlgendamata. Algne ruunitähestik koosnes 24-st ruunist ja seda nimetatakse kuue esimese tähemärgi järgi futhark-iks.
Viikingiaja (aastad ca 800-1060) alguseks 9.sajandil oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. See uus tähestik esineb kolmes erinevas variandis : normaalruunid, lühiharulised ruunid ja kriipsuta ruunid. Normaalruunid on ruunitähestiku tavalisem vorm ja see domineerib ka viikingiajastu ruunikividel. Lühiharulised ruunid on normaalruunide lihtsustatud vorm. Kriipsuta ruunimärgid on järjekordne lihtsustamine ja seda tähestikku nimetatakse ka viikingiajastu kiirkirjaks või stenograafiaks. Kuusteist ruunimärki ei olnud piisav kõikide kasutuses olnud häälikute tähistamiseks ja seepärast pidid mõned märgid mitme hääliku eest seisma. Keskajal olid kasutusel ruunimärgid, mis hõlmasid kogu ladina tähestiku.
RUUNIKIVID
Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Neisse on sisse raiutud nimed algse ruunitähestiku märkidega ja kivid püstitati tõenäoliselt tekstis mainitud isikute mälestuseks.
Mälestuskirjade kivisse raiumine sai Skandinaavias suurmoeks umbes aastatel 950-1100. Arvatakse, et eeskuju andis taani kuningas Harald Sinihammas, kes laskis püstitada 960 aasta paiku oma vanemate mälestuseks suure kivi. Kivi püstitamine oli seotud ka ristiusu vastuvõtmisega, sest samal ajal laskis Harald Sinihammas end ristida .
Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks.
Mälestuskirjad raiuti püsti asetatud kividele, aga ka suurtele kivilahmakatele või kaljudele. Need asetsesid peamiselt teede ja sildade juures ning teiste käidavate kohtade läheduses. Alguses oli kividel lihtsad ornamendid. 11.sajandil aga hakkasid levima keeruliste mustritega ja kunstiliselt kujundatud ruunikivid. Säilinud fragmentide põhjal on kindlaks tehtud, et kivid olid algselt rikkalikult värvitud. Kasutati looduslikke värvipigmente, mida segati loomarasvaga. Praegu on ruunikividel kokkuleppeliselt nende paremaks jälgimiseks raudoksiidiga punaseks värvitud vaid ruunimärkide ja ornamentide vaod , sest üksikute säilmete järele ei ole võimalik rekonstrueerida kõikide ruunikivide värvilahendusi.
1100 aastate paiku hakati surnuid matma kirikuaedadesse ja hauakivid said ruunikivide tähenduse. Vanu ja unarusse jäetud ruunikive kasutati materjalina kirikute ehitamisel .
Juba 17.sajandi algul mõisteti, et ruunikividel on Põhjamaade ajaloos väga tähtis osa. Sellest ajast alates on ruunikive kaitstud ja hooldatud ning tänu sellele on neid ka palju säilinud. Rootsis arvestatakse praegu üle 3000 ruunikivi ja kolmandik nendest asuvad Uppsala läänis.
Praegu vastutab Rootsis ruunikivide eest Muinsuskaitseameti juures asuv spetsiaalne osakond Runverket, kelle ülesandeks on peale hooldamise ka kõike ruunikirjade ja ruunikividega seonduvat uurida. Suuri probleeme on tekitanud saastunud õhk ja selle toime kividele ning tuhandeaastaseid ajalooallikaid ähvardab hävimine. Kivide otsene hooldamine on antud vabatahtlikele vaderitele, kes "adopteeritud" kive regulaarselt pesevad ja nende olukorrast spetsialistidele ette kannavad.
KIRJANDUS
Viikingite kirjanduse mälestusmärgid on saagad -suuliselt edasiantud jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi. Nad olid kirja pandud 12.-13. sajandil. Tuntuimad on Islandi saagad, millest nii mõnigi kasvas üle eeposeks. Kõige kuulsam on “Vanem Edda ”
Vanem Edda on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.
Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius . Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras.
Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda – edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat.
USUNDID
Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved, jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid.
Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse.
Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor.
Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias.
Skandinaavia mütoloogias oli Thor Odini ja Jörði poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena . Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas.
Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks ülesandeks oli hiidudega ja muude kurjade olevustega võitlemine, mistõttu ta oli ka füüsilise jõu ja võitluse jumal.
Thoriga on seotud palju seikluslikke ja vahel koomilisi lugusid. Kui kuri hiid Þrymr tema vasara ära varastas ja selle väljalunastamiseks Freyjaga abielluda soovis, riietas Thor end Freyja rõivastesse ja esines hiiu pruudina. Kord pidas Thor ühe eriti suurekasvulise hiiu kinnast majaks ja magas selle pöidlas. Thori on kujutatud kui lihtsameelset jõumeest, suurt õgardit ja joodikut. Tuntud Thoriga seotud lugu, mida on ruuni - ja pildikividel võibolla kõige enam kujutatud, räägib sellest, kuidas Thor kalal käis ja õnge otsa Miðgarðrimao püüdis. Thor tõmbas nii tugevasti, et ta jalg vajus läbi paadipõhja. Madu ta aga kätte ei saanud, sest hiid Hymir raius õngenööri läbi.
Thor ei olnud surematu ja oli ette teada, et maailma hävingule ragnarökile eelnevas viimases lahingus tapab Thor Miðgarðrimao, kuid madu tapab ka tema.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Viiking
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/7riik/viikingi.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik
http://www.tapeedil.com/rootsi/ruunid/ruunid.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Vanem_Edda
http://et.wikipedia.org/wiki/Thor
Inimene, ühiskond, kultuur II Keskaeg ja varauusaeg XI ajaloo õpik,
peatükk 7. Viikingid ja nende kultuur
SISUKORD
Sissejuhatus
Viikingite varustus ja sõjaretked
Viikingite välimus
Rjurik
Ruunikiri
Ruunikivid
Kirjandus
Usundid
Kokkuvõte
Pildilisa
Kasutatud kirjandus
Kallavere Keskkool
REFERAAT
VIIKINGID JA NENDE KULTUUR
Koostaja : Dmitri Kuznets
Õpetaja: Ailar Lyra
Maardu 2009
KOKKUVÕTE
Viikingid, normannid , varjaagid-kes nad ka poleks, tunneme neid kergesti teiste rahvaste seas ära. Põhjamaa rahvad kellele ei jagunud maad ja nad pidid rännates, rüüstates ja vallutades uusi maid leidma, elitist hankima, kuna põhjamaine kliima ei võimaldanud seda aastaringselt . Nende sõjaretki ei saa õigustada, kuid samas ei saa seda nendele ette heita, sest tol ajal sõdis kogu Euroopa. Nad elasid tolle aja normidele vastavalt ja kuna nad jäid püsima, siis järelikult toimisid nad õigesti.
1. fehu (või feah/fe). Häälik: f Tähendus: kari, rikkus. Jumalus : Freyr , Freyja. Element: tuli (+ maa). Kui kujutatakse värviliselt, siis tulipunasena.
2. uruz (või ur). Häälik: u Tähendus: tarvas (ürgveis) Seega jõud, visadus , vaprus. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumalus: Thor. Element: maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena.
3. thurisaz (või thorn). Häälik: th Tähendus: hiid. Seega on ta kõige ohtlikum ja tugevam ruun . Kasutatakse kaitseks/rünnakuks. Jumalus: Thor. Element: tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena.
4. ansuz (või os, ass). Häälik: A Tähendus: jumal. Ka kord, intelligentsus , köidikutest vabanemine . Jumalus: Odin. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis sinisena.
5. raido (või rad/ reid ). Häälik: r Tähendus: ratsutamine. Seega sõitmine, liikumine, peremees olemine. Jumalus: Thor. Element: õhk, tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena.
6. kenaz (või cen/ kaun ). Häälik: k või c Tähendus: tõrvik, valgus. Ka õppimine, õpetamine, kunst , kindlustunne, varjatu välja toomine. Jumalus: Hemidal/Freyja. Element: tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis oranžina.
7. geibo (või gifu). Häälik: g Tähendus: kink. Sega andmine ja saamine, tasakaal. Jumalus: Odin. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis sinise või kuldsena.
8. wunjo (või wynn). Häälik: w või v Tähendus: täiuslikkus, soovide täitumine. Jumalus: Odin. Element: maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis kudsena.
9. hagalaz (või haegl, hagall). Häälik: h. Tähendus: rahe. Seega purustav jõud, alateadvus. Vastab mütoloogias Ragnarök´ile ehk maailma lõpule. Jumalus: Hella/Holda. Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis hallina.
10. nauthis (või need, naudr). Häälik: n. Tähendus: häda. Seda kasutatakse rünnakute tõkestamiseks jne. Kaitseb pettuse ja reetmise eest. Jumalus: Skuld. Element: tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis mustana.
11. isa (või is). Häälik: i. Tähendus: jää. Ka individuaalism jne. Kasutatakse kaitsaks, tõrjumiseks. Jumalused : Verdandi, Rind, Skadi . Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis valgena.
12. jera (või ger, or). Häälik: j või y. Tähendus: aasta, viljasaak . Asjade muutumine ja aja kulg. Õigetpidisena kiire edasiliikumine, pööratuna (pilt pööratust: aeglane liikumine. Jumalused: Freyr, Freyja, Balder, Holdur. Kõik elemendid. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena.
13. eihwas (või eoh). Häälik: e Tähendus: jugapuu, uljus , käsk "mine ja tee!". Jumalused: Skadi, ullr, Odin. Kõik elemendid. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena.
14. pertho (või peorth). Häälik: p Tähendus: sünd, saladus. Ka varjatus teadmine. Jumalus: Nerthus. Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis hõbedasena.
15. algiz (või eolk, yr). Häälik: z Tähendus: kaitse. Õigetpidisena tähistab ka sünniaega; naist. Tagurpidisena surmaaega; meest. Kasutatakse ka tervendamisel. Jumlaus: Heimdal. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis vikerkaarevärvdes.
16. sowulo (või sigil, sol). Häälik: s Tähendus: päike. Ka enesest lugupidamine, kavatsus . Kasut jällegi tervendamisel. jumalus: Balder. Element: õhk. Kui kujutatakse värvliselt, siis kuldsena.
17. teiwas (või tyr). Häälik: t Tähendus: jumal Tyr. Ka õiglus. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena.
18. berkana (või beorc, bjorkan). Häälik: b Tähendus: kask. Ka naine, emadus, hoolitsus . Jumalused: Berta , Holda. Element: maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena.
19. ehwas (või eoh). Häälik: e Tähendus: hobune. Üldse liikumisvahendid ja nende juhtimine. Ka abielu (oleks nagu kaks laguz'i). Jumalused: Freyr, Freyja ja teised kakskikjumalused. Element: maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena.
20. mannaz (või man, madr). Häälik: m Tähendus: inimene. Ümberpööratult vaenlane . Jumalus: Heimdal. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis sinisena.
21. laguz (või lagu, logr). Häälik: l Tähendus: järv. Õigetpidi tõus, pööratult (1) mõõn. Võib olla ka elu või partnelluse sümbol. Jumalus: Nertus. Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohekas-sinisena.
22. inguz (või ing). Häälik: ng Tähendus: Freyr. Ka "olema kellegi poeg/tütar" On ka "aken teise teadvusesse" vms. Jumalus: Freyr/Freyja. Element: vesi, maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena.
23. othila (või ethel). Häälik: EI OLE Tähendus: päritav maa, aadellik. Millegi kindlustamine ja keskendamine. Loob kokkukuuluvustunde. Jumalus: Odin. Element: maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena.
24. dagaz (või daeg). Häälik: d Tähendus: päev. Kasutatakse ka millegi nähtamatuks muutmisel. Jumalused: Loki, Heimdal. Element: tuli, õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena.
PILDILISA