Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Vene muusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju ja ilma loomepiinadeta ?
 
Säutsu twitteris

VENE MUUSIKA ARENGULUGU
kuni 19.sajandini
Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju.
Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur . Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses ( ikoonimaal , mosaiik, freskod , plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks.
Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga . Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka kohalikele pühakutele pühendatud teoseid.
Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled. Meloodia kirjutati teksti kohale märkidega mis näitasid meloodia liikumise suunda, mitte heli absoluutset kõrgust. Märke nimetati „znak” või „krjuk”, vastavat laulmist „znamennoje” või „krjukovoe” penije.
Vürstikodades tunti ka ilmalikku muusikat. 11.sajandist mainitakse sünkreetseid kunstnikke - skomorohhe. Need olid üheaegselt näitlejad, lauljad, akrobaadid, mustkunstnikud, pillimehed jne., nende etendustest lähtub hiljem nn. vene laadateater.
13. sajandil vajutavad pitseri tatari-mongoli vallutusretked. See on tagasikäik
15.sajandi keskel vene kirik iseseisvub, saades sõltumatuks Konstantinoopoli patriarhaadist., 16. sajandil iseseisvub ka kirikulaul, aga kuni 17.sajandi keskpaigani on kirikulaul ja koorilaul ühehäälne. Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas.
Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega . Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski , Mihhail Glinka , Mili Balakirev, Nikolai Rimski - Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid , krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Šeremetjevi koor.
18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper . Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paškevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M. Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on aga kammerlikud ja kuna ta sai hariduse Itaalias, ei olnud ooperid venepärased (Jahikull, Poeg-võistleja).
18.sajandi II poolel ilmuvad D.Bortnjanski loomingus esimesed professionaalse tasemega sümfoonilised ja instrumentaal -kammerteosed. Tekkis huvi rahvalaulude kogumise ja süstematiseerimise vastu. Silmapaistva taseme saavutab koorimuusika.Vene koorimuusika klassikuteks võib nimetada Dmitri Bortnjanskit (1751-1825)ja Maksim Berezovskit(1745- 1777 ) mõlemad päritolult ukrainlased . Nende loomingus kujuneb välja uus a cappella stiil mida iseloomustab tugev polüfooniline tehnika. Armastatum žanr oli tsükliline vaimulik kontsert (a cappella). Koorimuusika kõige viljakam looja oli D.Bortnjanski (35 vaimulikku kontsert segakoorile, 10 kontserti topeltkoorile jm.) 18.saj. II poole tähendus muusikale – pandi alus uutele žanritele millest lähtuti ka 19 saj. I poolel.
19.sajandi I poolel kujuneb vene rahvuslik koolkond. Tähtsam esindaja
Mihhail Glinka (1804-1857)
kelle tähendust muusikas on võrreldud Puškiniga vene kirjanduses.
Glinka looming avaldas mõju 19.saj. hilisematele vene heliloojatele. Glinka loomingu rahvuslikkus avaldub nii helikeeles (side folklooriga) kui ainestikus. Looming ei ole suur. Tähtsamad žanrid : romansid (umbes 70, sealhulgas tsükkel „ Lahkumine Peterburist“), kaks ooperit – ajalooline „Elu tsaari eest“ („Ivan Susssanin“) 1836 ja muinasjutulis-eepiline „Ruslan ja Ludmilla “ (1842), üheosalised sümfoonilised teosed – „Kamarinskaja“ ( fantaasia kahele vene teemale ), sümfoonilised avamängud „Aragoonia jota“ ja „Öö Madriidis“, mõlemas kasutanud hispaania rahvamuusika intonatsione ja rütme.
Aleksandr Dargomõžski ( 1813 -1869) – Glinka kaasaegne ja samas avaldas mõju järgnevale põlvkonnale nn. „Võimsale rühmale“. Ennekõike vokaalhelilooja. Loomingu suurema osa moodustavad romansid ja laulud. Varastes vokaalteostes domineerib meloodilisus, tundeküllus („Mul on kurb“, „Igav ja kurb“ jne.), hilisem looming retsitatiivne („Mölder“, „Vana kapral“, „Titulaarnõunik“, “Ussike“). Toob loomingusse sotsiaalse teema, mis süvenes Mussorgski loomingus. Kirjutanud kuus ooperit, tuntumad „Näkineid“ ( Russalka 1856) ja „Kivist külaline“ (1869), viimases valitseb retsitatiivne stiil.
60-70.aastad vene muusikaelus
Aeg oli seotud suurte muutustega ühiskondlikus elus. Talurahva ülestõusud, lüüasaamine Krimmi sõjas, pärisorjuslik kord jne. viisid küll pärisorjuse kaotamiseni 1861.aastal, aga talupoegade olukorda see ei parandanud. Ülestõusud ja rahutused jätkuvad. Suured muutused ühiskondlik-poliitilises elus virgutasid kunsti ja teadust. Kirjanduses, kunstis, muusikas annab tooni realism , huvi kaasaja vastu, elu vastuolude kajastamine, sotsiaalsed konfliktid. Mitmed teadlased ( Mendelejev , Pirogov) saavutavad oma töödega rahvusvahelise tunnustamise.
Ühiskondliku liikumise mõtte kandjad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Vene muusika #1 Vene muusika #2 Vene muusika #3 Vene muusika #4 Vene muusika #5 Vene muusika #6 Vene muusika #7 Vene muusika #8 Vene muusika #9 Vene muusika #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurl Õppematerjali autor

Lisainfo

Vene muusika kokkuvõte läbi aegade

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
VENE MUUSIKA
3
doc
Vene muusika
3
doc
Vene muusika
2
doc
Vene muusika
4
doc
Eesti muusika
9
doc
Eesti rahvamuusika
32
pdf
Levimuusika
13
doc
Eesti rahvamuusika





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun