Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Retoorika ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
RETOORIKA AJALUGU
Referaat
Juhendaja Jelena Rootamm-Valter
NARVA 2015

SISUKORD


Sissejuhatus 3
1 Retoorika ajalugu 3
1.1 Retoorika Vana-Kreekas 3
1.2 Retoorika Vana-Roomas 6
1.3 Retoorika keskajal 7
1.4 Renessanss , reformatsioon ja Martin Luther 8
1.5 Vastureformatsioon 8
1.6 Valgustusajastu ja Suur Prantsuse revolutsioon 9
1.7 Eestikeelse kõnekunsti areng 9
1.8 Retoorika areng 20. sajandil 10
Kokkuvõte 11
Kirjandus 12

Sissejuhatus


Retoorika, kreeka rhetorike esineb esmakordselt Platoni Gorgiase dialoogis ja tähendab (veidi pejoratiivselt) avaliku kõneleja või poliitiku – reetori esinemistehnikat. Üldiselt tähendas retoorika  antiigis veenmise kunsti ehk Aristotelese järgi “võimet näha igas olukorras kasutada olevaid veenmisvahendeid”. Laiemas tähenduses on retoorika kõigil indiviididel – sealhulgas loomariigis – esinev universaalne kalduvus püüda veenda või kallutada teisi indiviide midagi tegema või tegemata jätma või midagi uskuma või mitte uskuma. ( Kennedy 1998)
Kõnekunst on sama vana kui keel. Retoorika mõiste on kujunenud koos retoorika ajalooga.
  • Retoorika ajalugu

  • Retoorika Vana-Kreekas


    Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kuna kõikide oluliste eluvaldkondade jaoks oli oma eestkostja, siis oli ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, aga ka võrgutamiskunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka Hermes - jumal, kes oskas igast olukorrast välja tulla ja seetõttu kõnekunsti ja mõtlemisjumal ning koolide kaitsja. ( Aava 2003: 9)
    Retoorika tekkis Antiik-Kreeka V saj. eKr. Ateenas, mis sai suureks kultuurikeskuseks. Kõnekunst Ateenas arenes Vana-Kreeka kirjanduse VI-III sajandil. eKr. põhjal: Aesop valmid, lüüriline luule, tragöödia, Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, ajaloolased Herodotos, Thukydides, Xenophon. (Udalõh 2010: 7)
    Alates 5. saj. teisest poolest hakkasid Kreeka linnriikides, eelkõige Sürakuusas ja Ateenas kujunema avaliku kõne kindlad põhimõtted. Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. (Aava 2003: 9-10)
    Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Selle olevat koostanud 5. saj. eKr Sürakuusa kreeklased Korax ja Tisias, aga see pole säilinud. 4. saj eKr oli atika kõnekunsti õitsengu aeg. Retoorika eesmärgiks ei olnud, nagu märgiti juba antiikajal, mitte mingi tõe tõestamine, vaid pigem kuulajate veenmine ühe või teise väite õigsuses. (Aava 2003: 10)
    Vana-Kreekas olid esimesteks tasulisteks vaidlus- ja kõnekunsti õpetajateks 5.-4. sajandil eKr tegutsenud  sofistid . Sofistide tegevus langeb Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahulk tegi, sõltus olulisel määral sellest, kui veenvalt oraatorid üht või teist seisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid oma põhiülesandeks retoorika ja eristika (väitluskunsti) õpetamist. Professionaalsed sofistid rändasid mööda Kreeka linnu ning õpetasid inimestele, kuidas vaidlustes oma seisukohti tulemuslikumalt kaitsta. Sofistide arvates ei saa kõneleja eesmärk olla tõe avastamine, kuna puudub tõe kriteerium , vaid kõne veenvus. Veenda saab aga ainult meisterlikult koostatud kõne. (Aava 2003: 10-11)
    Kuulsaim sofistidest oli Protagoras (u. 480-410 eKr), kes professionaalse retoorikaõpetajana hakkas ka oma õpetuse eest raha võtma. Teda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks, kuna ta pani oma õpilasi teema poolt ja vastu väitlema. Hilisemad sofistid, kasutades seda, et sõnad on kahe- ja mitmemõttelised, hakkasid tegema pettejäreldusi, mis olid mõeldud välise efekti saavutamiseks ja kuulaja hämmeldusse ajamiseks. Siit tulenes ka sõna "sofism" tähendus, mis viitas ettekavatsetud väärale järeldusele, seega olid sofismid mitmesugused pettevõtted ja püünisjäreldused. Tihti püüti sündmusi välja kiskuda mingist kontekstist ja kindlatest seostest. (Aava 2003: 11-12)
    Näiteks:
    Varas ei taha omandada midagi paha.
    Hea omandamine on hea.
    Järelikult soovib varas head.
    Sofistide tegevus tekitas tugevat vastuseisu . Nende tegevust kritiseeriti ka seetõttu, et olukorras, kus mingit tõe kriteeriumit pole, ei suudeta kriitilisel hetkel milleski kokku leppida ning selline ühiskond võib osutuda kergeks saagiks välisvaenlastele. (Aava 2003: 12)
    Ka  Sokrates  polnud nõus sofistidega, väites, et nad tegelevad vaimse prostitutsiooniga. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma õpilasi - nad ei õpeta neile mitte voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese enda meetodit nimetatakse dialektiliseks. Sõna dialektika (kr dialektik - vestluskunst) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks tõe otsimist vestluse ja vaidluse abil. (ibid)
    Platon  oli Sokratese õpilane. Erinevalt sofistidest arvas Platon, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast. Ta oli otsustavalt relativismi vastu nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses. Platon uskus, et on võimalik teada, mis on õige ja hea. Igal juhul seadis ta erinevalt sofistidest inimestevahelise suhtlemise ja kõnelmise eesmärgiks tõeotsingut - vaidlus ja kõnekunst
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Retoorika ajalugu #1 Retoorika ajalugu #2 Retoorika ajalugu #3 Retoorika ajalugu #4 Retoorika ajalugu #5 Retoorika ajalugu #6 Retoorika ajalugu #7 Retoorika ajalugu #8 Retoorika ajalugu #9 Retoorika ajalugu #10 Retoorika ajalugu #11 Retoorika ajalugu #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Julia Nikolina Õppematerjali autor

    Lisainfo

    SISSEJUHATUS 3
    1 RETOORIKA AJALUGU 3
    1.1 Retoorika Vana-Kreekas 3
    1.2 Retoorika Vana-Roomas 6
    1.3 Retoorika keskajal 7
    1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther 8
    1.5 Vastureformatsioon 8
    1.6 Valgustusajastu ja Suur Prantsuse revolutsioon 9
    1.7 Eestikeelse kõnekunsti areng 9
    1.8 Retoorika areng 20. sajandil 10
    KOKKUVÕTE 11
    KIRJANDUS 12

    Retoorika ajalugu , retoorika , kõnekunst , väitlus , rooma , sofistid , jutlus , platon , kuulaja

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    docx
    RETOORIKA AJALOOST
    20
    doc
    Loogika aine ja ajalugu
    72
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    43
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    19
    doc
    Spordiajalugu
    21
    doc
    Euroopa ideede ajalugu
    32
    doc
    Eesti kirjanduse ajalugu I



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun