Renessanss ja humanism; renessansskunst (1)

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Humanism ja renessanss

Uus kultuur ja maailmavaade tekkis esimesena Itaalias ( Firenze , Veneetsia , Genova jt).
Majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine.
Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel, kõige tulusam oli kaubavahetus Idamaadega.
Hakkasid kujunema varakapitalistlikud suhted ja selle mõjul ka noor kodanlus.
Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga.
Võim koondus pärandatavalt mingi ühe eriti rikka perekonna kätte --> türannia.
Linnriikide valitsejad ja nende õukonnad ning rikkad kodanikud võistlesid omavahel kaunite losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste.
Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendustele.
14.-15. sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maades uus maailmavaade ja kultuur.
Renessanss ja humanism.
Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja selle taassündi.
Seda vastandati valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele.
Peale majanduslike ja ühiskondlike muutuste oli tagapõhjaks veel sammud loodusteaduse vallas.
Renessansiaja teadlaste arvates põhines looduseuurimine vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel.
Rõhutati ja matemaatika tähtsust.
Eriline osa oli renessansis vanakreeka ja ladina keele heal tundmisel.
Mõiste humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil renessansi juhtivate kultuurikandjate ja seejärel kogu haritlaskonnas.
Tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale.
Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal.
Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel.
Naeruvääristati skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule.
Kuigi humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid, ei olnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt täielikult vabaks saanud.
Seega võis humanistide seas kohata ka paavste.

Humanism kirjanduses

Esimesteks uue maailmavaate väljendajaiks olid kirjanikud ja kunstnikud .
Dante Alighieri teos „ Jumalik komöödia“ järgib kiriklikku kujutlust põrgust, puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega.
Poeem kirjeldab inimese püüdlusi, kirgi, muresid, meeleheited, piinasid ning kahetsusi.
Kuna teos oli kirjutatud Toscana murdes sai, sai see itaalia kirjakeele aluseks
esimeste humanistide hulka kuulub ka Francesco Petrarca , kes oli koos Dante ja Giovanni Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid .
Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu ja muret kodumaa pärast.
G. Boccaccio põhiteos on 100 novellist koosnev „ Dekameron “, milles ta pilkab asketismi ja vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid.

Leonardo Bruni

Itaalia renessansi teadlane , kes oli pärit vaesest perekonnast, kuis suutis andekuse ja visa õppimise toel tõusta silmapaistavatele ametikohtadele ja oli tuntud ka väljaspool Itaaliat .
Kirjutas mitme antiikfilosoofi (Aristotelese, Cicero jt) ning oma eelkäijate (Dante, Petrarca, Boccaccio) eluloo ja Firenze ajaloo.
Püüdis hinnata allikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid.
Oma teostes moraali käsitlemine, hariduse ja kasvatuse tähtsustamine, kasvatus peaks olema nii vaimne kui ka füüsiline.
Rõhutab ka naiste haridust.

Lorenze Valla

Kriitiline mõtleja, keda peetakse õigustatult ka ajalooallikate kriitika rajajaks.
Sündinud roomas 1407 . aastal ja pärines mõjulast perekonnast ning teadustöös kujunesid kõige viljakamaks aastad Napoli kuninga teenistuses.
Kaitste Napoli kuningat paavstivõimu vastu, kirjutas ta 1440 . aastal traktaadi üriku kohta, mida tunti „Constantinuse kingituse“ nime all.
Selle dokumendi järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile (tollel ajal veel Rooma piiskop) valitsusvõimu Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks.
Lorenzo Valla tõestas aga, et tegemist on võltsürikuga, mis ei saa pärineda 4. sajandist, vaid on koostatud paavsti kantseleis 8. sajandi keskel.
Järeldus oli, et paavstidelt tuleb võtta nende õigustamatu võim.
Ta püstitas ka küsimuse, et miks tuleb Aristotelest austada rohkem kui teisi filosoofe.
Vabastamaks teadust kiriku kontrolli alt, esitas ta seisukoha, et filosoofia ja teoloogia ei ole ega tohigi olla omavahel seotud.
Ta pilkas asketisimi ja tuletas meelde, et varakristlus lubab ka vaimulike abielu.
Ütles, et parem olgu vaimulik ühe naise abikaasa kui paljude armuke.
Piibli üleloomuliku päritolu eitamine .
Nimetas Moosest ja evangeliste lihtsalt ajaloolasteks.
Ta pidi astuma Napolis inkvisitsioonikohtu ette.
Teda päästis halvimast uus paavst Nicolaus 5, kes kutsus ta Rooma enda teenistusse.
Ta sai Nicolaus 5 juures sekretäriks, peale selle Rooma ülikooli professoriks ja veel mitu tulusat ametikohta.
Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud.

Rotterdami Erasmus

Madalmaade suur humanist , tegeliku nimega Geer Geerts, oli sündinud 1466. aastal.
Pärast vanemate surma pandi ta augustiinlaste kloostri kooli.
Kloostrielu oli talle vastumeelt, kuid mungaks astumine pakkus ainsat võimalust jätkata haridusteed.
Ta saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerijana.
Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat.
Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther.
Erasmus pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hakkas hiljem rakendama ka teoloogia.
Jäi algavast reformatsioonist kõrvale.
Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses.
Luther eitas tahtevabadust täielikult, kuid Erasmus seevastu rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest.
Ta taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, sealhulgas pildikummardamist.
Tema tuntumaks teoseks sai 1509. aastal kirjutatud „ Narruse kiitus“.
Autor laseb kõnelda Narrusel, esitades selle varjus omi mõtteid.
Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid.
„Narruse Kiituses“ rõhutab ta, et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja mõõgaga edasi, nagu oleks Kristus lõplikult surnud.
Suri 1536. aastal.

Johannes Reuchlin

Saksa humanist.
Peeti koos Erasmusega „Saksamaa kaheks silmaks“.
1509. aastal puhkes tal tüli Kölni usuteadlastega.
Teoloogid taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist, väites, et need on kristlusele vaenulikud.
Johannes Reuchlin, kes oli kutsutud selles küsimuses eksperdiks, astus raamatute hävitamisele vastu, kinnitades, et osa neist on kristluse uurimise seisukohalt olulised.
Vaidluse käigus jagunesid haritlased Reuchlini pooldajateks ja „pimedusmeesteks“ (obskurantideks).
Põhiprobleem oli, kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat.
Alahoidlikud usuteadlased väitsid, et kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma mis tahes kriitikast puutumata.

Ulrich von Hutten

Sündinud 1488. aastal.
Isa pani ta kloostrikooli, kust ta minema jooksis ja mõnda aega seikles rändluuletajana mööda Saksamaad.
Teaduskraad jäi omandamata.
Silmaringi laiendasid reisid Itaaliasse.
Saksa humanismi kaitseks kirjutas teose „Pimedusemeeste kirjad“.
Ülesehituselt on see kirjavahetus harimatute, rumalate, ahnete ja põhimõttelagedate usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormis mitmesuguseid maailmaasju.
Ta oli esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee.
Väitis, et ainult ühinenult suudab maa end kaitsta paavsti röövpoliitika eest.

Niccolo Machiavelli

Sündinud 1469. aastal.
Pööras tähelepanu riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale.
15. sajandi lõpust oli ta kõrgetel ametikohtadel Firenze vabariigi valitsuses.
Pärast Medicite türannia taastamist 1512. aastal pandi ta vangi.
1513. aastal pääses ta vanglast, kuna uus paavst Giovanni Medici kuulutas välja üldise amnestia.
Traktaadiga „Valitseja“ ütles ta sõna sekka riigivalitsemise probleemistikus.
Teoses jagab ta valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki.
Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks ennast ahistatuna moraalinormidest.
Ta pidas riigi huvides valitsejale lubatuks kõiki vahendeid.
Niisuguse valitsejamudeli loomisel oli talle eeskujuks salamõrvade ja äraostmise poolest tuntud hertsog Cesare Borgia.
Kujunes makjavellismi mõiste, mis tähistabki sõnamurdlikku ja põhimõttelagedat poliitikat.
Suri 1527. aastal.

Tommaso Campanella

Sündinud 1568. aastal.
Esindas teisi ideaale.
Viibides 27 aastat vanglas, kuhu ta oli oma vaadete eest mõistetu eluks ajaks, kirjutas ta oma peateose „Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik“.
Vormilt reisikirjeldus.
Ta laseb ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel jutustada ideaalsest riigist.
See olevat riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele.
Riigi valitsejad valib rahvas, mehed ja naised on võrdsed.
Campanella avaldas ka trkataadi „ Meeltega tõestatud filosoofia“, mis oli suunatud skolastika vastu.
Ta võttis osa ka Hispaania võimu vastasest võitlusest.

Humanistid olid teadlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades seeläbi teaduse ja kultuuri kiriku mõju alt, taasavastanud antiikkultuuri, toetus renessanss kunsti ja teaduse vallas selle saavutustele .

Renessansskunst

Renessansiaegse inimese arusaam oli, et Jumal on maailma loonud otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku.
Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult.
Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu.
Tegeldi perspektiivprobleemidega.
Toetuti antiikkunstile.
Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku.
Teoseid hakati signeerima.
Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust.
Renessansiajal toimus gootikaga võrreldes täielik pööre.
Kui varem pürgis gooti arhitektuur taeva poole, siis nüüd püsiti rahulikult ja kindlalt maa peal.
Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus.
Tornile eelistati kuplit.
15. sajandi 1 poolel ehitati Firenzes gooti ajast pärinevale toomkirikule uudse konstruktsiooniga kuppel .
Sama diameetriga kupli, mille oli projekteerinud Michelangelo, sai poolteist sajandist hiljem Rooma Peetri kirik.
Teravkaare asemel tuli jälle ümarkaar.
Jämedaid piilareid asendasid antiigipärased sambad.
Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga.
Hooned olid lihtsad nii seest- kui ka väljaspoolt; vähene dekoor , mida iseloomustasid pilastrid, poolsambad , nišid jms, järgis Vana-Rooma eeskuju.
16. sajandi 2 poolel hakati hooneid rikkalikumalt kaunistama, mis andis märku uue stiili tekkest.
Suurenes ilmalike ehitiste – raamatukogude, raekodade, haiglate, kauba- ja kohtukodade osatähtsus.
Muudatused toimusid rikaste elamuehituses.
Keskaegsete kõverate tänavate ääres üksteise küljes kinni olevate kitsaste majade asemel hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu.
Esimesed vararenessansslossid meenutasid pigem oma lihtsuse tõttu kindlusi: kolmekorruselise maja esimene korrus oli tahumata kividest ning selle väikesed aknad asetsesid kõrgel, ülemiste korruste aknad olid ümarakaarelised.
Renessansile kujunes iseloomulikuks ehisviilu ja dekoratiivse raamistikuga neljakandiline aken.
Kuulsaim arhitekt oli eespool mainitud toomkiriku kupli projekteerija Filippo Brunelleschi .
Firenzes asub ka Michelangelo suursaavutus Medicite hauakabel.
Losside välisilmele hakati üha rohkem rõhku panema .
Eriti kõrgel tasemel oli ehituskunst Vineetsias.
Seal 16. sajandi 2 poolel töötanud arhitekt Andrea Palladio looming ja teoreetilised vaated mõjutasid kogu Euroopa arhitektuur.
Renessansiajastu eelkäijaid võib leida juba 14.sajandist. Just siis rajas itaalia kunstnik Giotto renessanssmaali alused.
Tema teoste öeldi, et need on nagu päris.
Vanaaja kunstnikud oskasid maalipinnal edasi anda esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust, kuid antiikmaal oli suuremalt jaolt hävinenud.
Kõik tuli uuesti avastada.
Õpiti taas tundma ja kasutama tsentraal - ja õhuperspektiivi.
Uus käsitluslaad sai domineerivaks, kuigi oli veel kohmakavõitu ja naiivne .
Paolo Ucello teost „San Romano lahing“ vaadates võib täheldada, et autor ei oska usutavalt kujutada liikumist: figuurid oleksid kui puust ja neil on proportsioonivigu; õhuperspektiivi mittetundmise tõttu mõjub taustamaastik nagu teatridekoratsioon.
Väljastpoolt Itaaliat tuleb nimetada Prantsusmaal elanud flaamlasi vendasid Limbourg'e, kes tegid olustikustseenidega palveraamatu, kus kujutati muu hulgas talve – esimest korda Lääne-Euroopa kunstis.
15. sajandi mõjutavamaid teoseid oli on Sandro Botticelli „ Venuse sünd“.
Keskajal lubati alasti keha kujutada ainult paradiisistseenides, siin aga käsitleti paganlikku jumalannat, eeskujuks antiikskulptuurid.
15. sajandi lõpul välja kujunenud kõrgrenessanssmaalis võib gootikaga välja tuua järgmised erinevused:

Leonardo da Vinci (1452 - 1519)

Ta on renessansiinimese universaalsuse parim näide.
Kahjuks jäid tema geniaalsed tehnilised leiutised ellu viimata, need avastati sajandeid hiljem tema käsikirjadest.
„Püha õhtusöömaaeg“ on tema esimesi teoseid, kus kõrgrenessansi taotlused leiavad täiusliku väljenduse.
Maal asub ühe kloostri söögisaali otsaseinal.
Ta on püüdnud luua muljet, nagu toimukski stseen otse sealsamas söögisaalis.
Maalil kujutatud lae ja seinte perspektiivjooned jätkavad tegeliku saali jooni ja koonduvad Kristuse otsaette.
Kristus on sündmuse sisuline ja vormiline keskpunkt.
Mõlemal pool Kristust istuvad kokku 12 jüngrit, esmakordselt ka Juudas teiste reas.
Kahjuks ei kasutanud Leonardo da Vinci selle teose maalimiseks freskotehinkat, vaid enda koostatud õlivärvisegu, mis hakkas juba tema eluajal pudenema.
16. sajandi alguses loodud maali „Mona Lisa“ peetakse kogu kunstiajaluu kauneimaks naiseportreeks.

Raffael (1483 – 1520 )

Kuulsaim madonnapilt on „Sixtuse madonna“.
Neitsi Maarjat on neil maalidel kujutatud renessansiaja naiseideaalitest lähtuvalt ning modellideks on olnud Raffaeli kaasaegsed noored itaallannad.
Maalide kompositsioon on sümmeetriline, täiuslikuks peeti püramiidset ülesehitust.
Raffaeli Vatikanis asuv paavsti tellitud seinamaal „ Ateena kool“ on aga Vinci eespool kirjeldatud seinamaalist veelgi monumentaalsem.
Paganliku teema käsitlemine paavsti ruumide kaunistamisel oli järjekordne võit kristlike dogmade üle.
Kujutab Aristotelest ja Platonit oma õpilaste ja teadlaste keskel.
Ta ise oma maalil paremas nurgas .
Maal on paigutatud ruumi hiigelsuure kaare alla.
Keskel on kaugusse suunduv silindervõlv, mida katkestab kuppel.
Figuurid on paigutatud sümmeetriliselt ja ometi jätab kompositsioon väga loomuliku mulje.

Michelangelo (1475 – 1564)

Rakendas oma geniaalsust kunstis.
16. sajandil läksid moodi laemaalingud ja Vatikanis asuv Sixtuse kabeli lae kujundamine usaldati temale.
Tulemuseks oli renessanssmaali suurteos.
Ülesanne osutus väga raskeks kuna umbes 23 m kõrgust lage tuli maalida freskotehinkas, mis nõuab teostamiskiirust.
Pidi ette kujutama, kuidas mõjub pilt põrandalt vaadates.
Ta loobus abilistest ja tegi rohkem kui 300 figuuri kujutava töö peaaegu üksina valmis.
Ta maalis neli aastat ( 1508 – 1512).
laemaali sisuks on inimsoo ajalugu Piibli järgi maailma loomise esimest päevast kuni Kristuse sünnini.
Lööb välja skulptori vaim – koloriit on tagasihoidlik, vorm aga jõuline ja suurejooneline.
Laemaali mõjuvaim episood on Aadami loomine.
Aadam on just ärkamas ja me tajume tema lihaselises kehas pulbitsema hakkavat elu, mille Jumal talle nüüdsama oma kerge puudutusega annab.
Selle maali dünaamika ja diagonaalne kompositsioon väljub renessansi piiridest.

Tizian (1477 – 1576)

Lõi palju häid portreid Euroopa kuulsustest, kuid maalis ka julgelt meelelisi akte („ Venus ja orelimängija“), mis on kaugelt erootilisem kui Botticelli „Venus“.
Mõnele pildile loobus ta antiikjumalanna silti külge panemast.
Inimlikud rõõmud ja naudingud said ühiskonnas üha enam eluõigust.

Skulptuuris on kergem elutruudust saavutada kui maalis, kuna ta on juba kolmemõõtmeline.
Figuurid muutusid anatoomiliselt õigeks – skulptuur iseseisvus st ei olnud enam seotud kindla ehitisega, vaid teda võis paigutada ükskõik kuhu ning vaadelda igast küljest.
Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente.
Tema noorpõlvetöö „Taavet“ ülistas noorust , tarkust ja jõudu.
Ta modelleeris hapra nooruki asemel tugeva noore mehe.
Michelangelo „ Mooses “ kujutab iisraeli rahva juhti sel momendil , kui ta on tulnud Siinai mäelt, peas toorarullid ja käes käsulaud ning näeb oma usust taganenud rahvast kuldvasika ümber tantsimas.
Viha paisutab Mooses muskleid ja veresooni, kuid jääb sellel vaatamata vaoshoituks.
Rahu ja väärikus igas olukorras oli ajastu nõue.
Teised tähtsad renessansimaad olid Saksamaa ja Madalmaad.
Madalmaades võeti esmakordselt kasutusele õlitehnika, et edasi anda peeni üksikasju ja värvivarjundeid.
Siinne kunst jäi realistlikumaks ja maalähedasemaks, sest Madalmaadesse ei jõudnud Itaalia kõrgrenessansi idealistlikud harmoonia- ja sümmeetriataotlused.
Kujutati tavalisi inimesi ja sageli nende inimlike puuduste üle nalja heites.
Kuulsaim talupojamaalija oli Pieter Brueghel vanem.
Ta maalis paljufiguurilisi pilte, millel kujutas põhjalikult talupoegade töid ja tegemisi – näiteks seeria „Aastaajad“, „Talupoja pulm“.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 90 allalaadimist

Renessanss ja humanism; renessansskunst #1

Renessanss ja humanism; renessansskunst #2

Renessanss ja humanism; renessansskunst #3

Renessanss ja humanism; renessansskunst #4

Renessanss ja humanism; renessansskunst #5

Renessanss ja humanism; renessansskunst #6

Renessanss ja humanism; renessansskunst #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

90 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merkaaaaa Õppematerjali autor

Konspekt on tehtud 10. klassi ajaloo õpiku järgi "Inimene, ühiskond ja kultuur" 2. osa, keskaeg ja varauusaeg.

leonardo bruni lorenzo valla rotterdami erasmus johannes reuchlin ulrich von hutten machiavelli ja campanella; arhitektuur loss maalikunst leonardo da vinci raffael michelangelo tizian skulptuur madalmaade kunst

Sarnased õppematerjalid

odt

Ajalugu Kordamine KT, 10. kl

Karavell kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise

Ajalugu

pdf

Keskaeg kordamine

Karavell – kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss – 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism – tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise

Ajalugu

doc

Renessanss ja reformatsioonid

Hooned olid nii seest kui ka väljast lihtsad, dekoor oli vähene, esinesid poolsambad, nisid jms. Järgiti Vana-Rooma eeskuju. Esimeseks renessansi kunstnikuks peetakse Giottot, kes elas 14. sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal- ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe, silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal. Tempera asemel võeti kasutusse õlivärv, millega

Ajalugu

docx

Referaat: Renessanss

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2

Ajalugu

doc

Renessanss ajastu

......................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani

Ajalugu

doc

Kunsti konspekt: renessans

RENESSANSS Üldiseloomustus Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.-16. sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15

Kunstiajalugu

doc

Renessanss - referaat

Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 · Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani

Kirjandus

doc

Ajalugu - konspekt ja pildid

: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid