Raplamaa referaat (0)

Sauga Põhikool
Referaat
Raplamaa
Koostaja : Moonika Must
Juhendaja: Tarmo Oidekivi
Pärnu 2009
Sisukord

• rahvastik
  
• loodus
  
• vallad
  
• ajalugu
  
• kokkuvõte
  

Rahvastik
Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga – maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%.
Rapla maakonna soolis -vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine – 22,5%). Tööealisi (15-64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,0% vastu. Pensioniealiste elanike (65-…) osatähtsus on maakonnas viimase 10 aasta jooksul kasvanud ja on nüüd 15,9%. Eestis keskmiselt on aga kasv olnud kiirem ning ulatub praeguseks 17,1%-ni. Murettekitav on viimaste aastate selge trend elanikkonna vananemisele – seda enam, et see ei ole toimunud eluea pikenemise arvel. Eriti paistab selline trend silma maakonna linnalistes asulates. Viimasel 10 aastal Eestis olnud iseloomulik sündivuse ja loomuliku iibe langev trend, mis viimase paari aasta jooksul on siiski taandunud. Kuigi loomulik iive on endiselt negatiivne, on languskõver pööranud ülespoole.
Nii sisse- kui väljarände maht maakonna linnalistes asulates on aastas keskmiselt ca 500 inimest, seejuures ületab sisseränd – üldjuhul – õige pisut väljarändu. Maavaldades on need arvud ligi kaks korda suuremad.
Raplamaalased ei ole linnarahvas . Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise (ligi 70%). Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust (Eesti keskmine 68,6%).
Loodus
Keset soid ja metsi
Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad . Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast.
Ometi ei saa kord sohu või metsa sattunud külaline täielikku ülevaadet siinse looduse mitmekesisusest.  Sest kõrgrabas jalutajale jäävad nägemata madalsooalad, Loosalu rabas matkaja jääb ilma Avaste astangu taguse soo müstilisest võlust.
Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja- ja keskosas võib leida viljakaid põlde ja suuri karstialasid, kuid Vigala kandis on pinnaseks tüse viirsavikiht, millesse omal ajal vajusid terved hooned.
Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad.
Märjamaa alevi lähistel avaldub üks põnevamaid karstinähtusi. Kevaditi pressib maapind muidu veetutele heinamaadele järvetäied vett, mida on hakatud järtadeks nimetama. Veerohkemal aastal uputab vesi üle ka lähikonna elamute õued ja keldrid.
Maakonna ühes servas , Käru vallas kasvavad kõrged okaspuumetsad , ent Märjamaa lääneosas võib juba kohata Lääne-Eestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike Lõuna-Eesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne-Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna .
Raplamaa soodest saavad alguse kolme jõgikonna (Keila, Pärnu ja Kasari ) seitse jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad , näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud must-toonekured või kaljukotkad.
Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise- ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki.
Vallad
Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks:
Juuru vald
Naabervallad on Kaiu, Kohila , Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue
Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga)
Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570)
Külad: Atla , Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra , Maidla , Orguse, Pirgu ja Vankse
Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha
Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km
Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel. Lähimad raudteejaamad on Rapla – 13 km ning Hagudi – 13 km.
Järvakandi vald   
asub Rapla maakonna keskusest 28 km, Tallinnast 78 km, Pärnust 60 km kaugusel, seega võib Järvakandit nimetada ka Eesti keskmeks.
Järvakandi valda ümbritseb Kehtna vald.
Lähimad vallad on Kaisma , Vändra, Raikküla ja Märjamaa vald.
Järvakandi valda läbib Tallinn-Rapla-Kergu-Vändra vabariikliku tähtsusega maantee , mis Alustes ühineb Rakvere-Pärnu maanteega.
Järvakandi vallale omastati 2006.a "Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel .
Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse.
01. juuni 2009 seisuga elab Järvakandis 1435 elanikku. Nendest mehi on 639 ja naisi 796.
Kaiu vald 
asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1538 (2007a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha.
Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri-, spordi- ja haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus põhitegevusaladeks on põllumajandus, aga ka tööstus ja teenindus, samuti väikeettevõtlus. Praegu on Kaiu vallal Rapla maakonnas kõige parem demograafiline situatsioon. Oleme valmis ühisprojektideks ja koostööks teiste valdade ja maakondadega nii Eestis kui ka väljaspool.
Kehtna vald 
kuulub Eesti suuremate valdade hulka. Ta paikneb Kesk-Eestis Rapla maakonna lõunaosas.Valla halduskeskus on Kehtna alevikus . Valla pindala on 50 730 hektarit, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud elamu- ja tootmishoonete maa,  sood ja rabad. Põhjast lõunasse on valla pikkus ligi 40 kilomeetrit, idas läände ligi 15 kilomeetrit. Vald piirneb Rapla, Juuru, Kaiu, Käru, Vändra, Märjamaa, Raikküla ja Kaisma valdadega. Kehtna valla sisse jääb  Järvakandi vald.
Kehtna vald jaguneb kuueks piirkonnaks : Eidapere, Lelle , Keava, Kehtna, Ingliste ja Kaerepere piirkonnad
Kohila vald 
on Raplamaa põhjapoolseim ja paikneb kahel pool Tallinna–Viljandi maanteed . Naabriteks Harjumaalt on Kose, Saku, Saue ja Kernu vald, lõunapoolt Raplamaa vallad Juuru ja Rapla.
Elanikke: 6912 (01.01.2009)
Pindala: 230,2 km²
Kohila vallas on üks alev , kaks alevikku ja 21 küla. Kohila alevis elab üle 3500 inimese.
Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja-lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km.
Valla asukoht on soodne – Kohilast Tallinna on 33 km, maakonnakeskusesse Raplasse 22 km. Hea ühenduse mõlemal suunal kindlustavad kaks tähtsat põhja-lõunasuunalist magistraali: Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinn-Rapla-Viljandi/Pärnu raudtee . Lääne-idasuunalise liiklussoone läbi valla moodustab Kernu-Urge-Vaida tee, mis ühendab Pärnu, Tartu ja Narva maanteed. Üldiselt on valla teedevõrk hästi välja kujunenud.
Looduslikult kuulub Kohila vald Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Reljeef on enamjaolt tasane vaheldudes laugjate kõrgendikega, kus kõrgusevahed küünivad harva üle 10 meetri. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 55-75 m vahele.
Käru vald
Valla üldpindala on 214.9 km², mis moodustab 7.2% Raplamaast ja on oma suuruselt Eestimaal üks väiksemaid.
Elanikke 676, neist 346 meest ja 330 naist (01.01.2009 seisuga).
Käru vallas on üks suurem alevik - Käru alevik ja 8 küla (Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu ja Sonni küla). Valla administratiivkeskus paikneb Käru alevikus. Valla keskusest Türile on 18 km, Raplasse on 32 ja Tallinnasse ca 80 km.
Käru vald asub Rapla maakonna kaguosas. Eesti kontekstis asetseb vald Kesk - Eestis ning piirneb: põhjas Rapla maakonna Kaiu valla, läänes Rapla maakonna Kehtna valla, idas Järva maakonna Türi valla Väätsa valla ja lõunas Pärnu maakonna Vändra vallaga. Valla keskuseks on Käru alevik, milline paikneb ka valla geograafilises keskmes.
Märjamaa vald
on pindalalt Eesti suurim vald, mis paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn-Pärnu maanteed, ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhja-lõuna suunaline Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica) ja ida-lääne suunaline Tartu-Paide-Märjamaa-Haapsalu tee. Maakonnakeskus Rapla on 30 km kaugusel, Tallinna ja Pärnu on võrdselt 65 km ja Haapsallu ning Türile ligikaudu 80 km.
Vallas on 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, siin asuvad gümnaasium, rahvamaja, kino , ujula, kaks võimlat, lasteaed , muusika - ja kunstikool , haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion ja omanäoline Sillaotsa talumuuseum . Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu . Palju on traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu- ja tantsupäev, Märjamaa päevad (nende raames valla spordipäev), Märjamaa Folk, Naistevalla lõõtsapäev, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne.                     
Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga . Kiriku ümber hakkas arenema kirikuküla. Alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel. Rapla-Virtsu raudtee avamine 1930.-ndate aastate algul andis tõuke aleviku edasisele arengule. 1945. aastal sai alevikust alev. 1990.-ndadel aastatel ei soovinud alev linna staatust. Tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 28. oktoobril 2002. aastal.
Raikküla vald
asub Raplamaa keskosas Eestimaa südames. Kui Rapla linn, Märjamaa ja Järvakandi alev ühendada mõttelise joonega, siis enamuse moodustunud kolmnurgast hõlmab Raikküla vald. Raikküla valla piir asub Tallinnast ca 60 km, maakonna keskusest Rapla linnast, Märjamaa ja Järvakandi alevist ca 4 km kaugusel. Raikküla vald piirneb Rapla, Kehtna ja Märjamaa vallaga. Valla asukohast parema ülevaate saamiseks vaadake maakonna kaarti . Valla sünnipäev on 11. aprillil 1991. Raikküla valla pindala on 245 km² ja Raikküla vallas on 22 küla ja ligikaudu 1800 elanikku.
Rapla vald 
Rapla valla pindala on 24 329 ha, Elanikke on Rapla vallas 9652, Rapla linnas 5618 (01.01.2008 seisuga)
Rapla vallas on 38 küla, 3 alevikku ja 1 linn- Rapla linn. 
Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla Maarja-Magdaleena kirik , ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik , mida välismaalased on nimetanud katedraaliks. Tulla võib maanteed pidi, raudteed pidi - valla piiridesse jääb Hagudi ja Rapla raudteejaam , siit edasi saab Pärnu ja Viljandi poole, kui nimetada tähtsamaid kohti.  Siinkandis - Kuusikul - on talvel Eestimaa kõige külmem paik.
Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud Tallinna-lähedane ligi kuue tuhande elanikuga väikelinn Rapla, maakonna ja valla suurim keskus, oma mõttelise “vanalinnaga”, mille moodustavad kirik, 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud vapipildiks saanud kivisild üle Vigala jõe, praeguse ühisgümnaasiumi algklassidemaja (1927), pangahoone (1928), omaaegne haridusseltsimaja (1933) – praegune kultuurikeskus.
Omavalitsuslik staatus linnal küll kadus 1. jaanuarist 2003 pärast ühinemist vallaga aastal 2002, kuid tegelikult on ta oma funktsioonidega kõigiti olemas.
Vigala vald
Pindala: 269,8 km²
Elanike arv: 1599 (01.01.2006. a.)
Keskus: Kivi-Vigala
Keskuse kaugus suurematest linnadest ja asulatest: Tallinn 90 km, Haapsalu 80 km, Pärnu 42 km, Pärnu-Jaagupi 13 km, Rapla 54 km, Märjamaa 25 km, Lihula 53 km, Kullamaa 30 km
Külad: Araste, Avaste, Jädivere, Kausi, Kesu, Kivi-Vigala, Kojastu, Konnapere, Kurevere, Leibre, Läti, Manni , Naravere, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla, Tiduvere, Tõnumaa, Vaguja, Vanamõisa, Vana-Vigala, Vängla
Naabervallad: Halinga vald, Märjamaa vald, Kullamaa vald, Lihula vald, Koonga vald
Ajalugu
Raplamaa ajalugu 
Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest, mis on pannud proovile raplamaalaste iseteadvuse ja initsiatiivikuse.
Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Ka tugevate kihelkonnakeskuste (Keava, Loone, Varbola) ja rahvarohkete külade (Kabala jt.) olemasolu on selle kinnituseks . Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata – seda tõendab arheoloogiliste leidude vähesus. Juba 13.sajandist on teateid Harjumaa, Rävala, Läänemaa ja Saaremaa tihedast koostööst. Aru pidama koguneti just praegusele Raplamaale – Raikküla kärajatele.
Pärast Eesti vallutamist Rapla maakonna alad jagati: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule. Moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala. Raplamaa aladele ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad.
1343.aasta Jüriöö ülestõus – eestlaste viimane suur vastuhakk võõrvõimule – algas just praegusel Raplamaal (Lõuna-Harju). Lühikeseks ajaks saavutatud vabadus läks kalliks maksma – rahva “rahustamise” käigus muudeti maa suuresti tühjaks ja mahajäetuks. Harjumaa läks Liivi Ordule.
Liivi sõda (1558-1583) laastas maa taas suuresti ning 1560.aasta laiaulatuslik ülestõuski ebaõnnestus. Suurim lahing toimus Ruunaveres (maakonna loodeosas), kus “verd olla olnud hobustel põlvini” – sellest ka koha nimi.
1858.aasta uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnesid laialdased talurahvarahutused , mis kulmineerusid nn. Mahtra sõjaga. Viimase kaja ulatus kaugele väljapoole Eestit ning mõjutas oluliselt Vene tsaaririigi edasist talurahvapoliitikat.
1905.aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui kusagil mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Alus, Hageris, Velisel jm. Pooled Eestis tollal põletatud ja rüüstatud mõisatest jäävad Rapla maakonda.
Enne Teist Maailmasõda oli praegune Raplamaa jagatud Harju (Hageri, Juuru, Järvakandi, Kehtna, Kohila, Kuimetsa, Raikküla, Rapla ja Varbola vallad), Lääne (Kullamaa, Märjamaa, Velise ja Vigala vallad), Pärnu (Lelle vald) ja Järva (Käru vald) maakondade vahel.
Praeguse maakonna otseseks eelkäijaks oli Rapla rajoon, mis moodustati 1950.aastal tollase Harjumaa lõunaosast. 1959 liideti juurde osa Türi rajoonist ning 1962 – osa Vändra rajoonist ja peaaegu kogu Märjamaa rajoon.
Rapla maakond praegustes piirides ja praeguse nimetuse all eksisteerib alates 1990.aasta 1.jaanuarist.
Kokkuvõte
Raplamaa alade ilus loodus meelitas baltisakslasi siia mõisaid rajama juba enne Jüriöö mässu, ent tormilisemad ehituskunsti imed sündisid 18. ja 19. sajandil. Näiteks pseudogooti eredamaid esindajaid Alu mõis ja Lohu mõis, kust on leitud Don Quijote ainelised pilttapeedid, nende alt maalikunstnik Welte seinamaalingute fragmente. Või klassitsistlik Hõreda mõis, mida on peetud oma stiili kauneimaks näiteks Eestis.
Raplamaal on olnud ligi sada mõisat, mille juures hulgaliselt abihooneid, kuna piirkond oli omal ajal mõisamajanduslikult heal järjel. Osa hoonetest on tänaseks lagunenud, ent teisal on mõisad saanud uued omanikud , kes neid taas üles ehitavad. Arhitektuurihuvilisel tasub mõisaid otsida eelkõige maakonna põhjaosast, endise Lõuna-Harjumaa alalt: Lohu, Pirgu, Seli, Purila, Maidla, Hõreda, Ingliste jne. Eestis olevad vanimad kunstiteosed, Pompeji linna väljakaevamistelt toodud bareljeefid on väljas aga Vigala aastasadu Uexküllide suguvõsa käes olnud mõisas.
Raplamaa on olnud üllatavalt rikas ka keskaegsete kabelite poolest, mis eelkõige on seotud kunagiste kloostrimõisatega. Samuti annavad maakonna maastikel tooni mõisapargid.
Raplamaa väärikamad ajaloopaigad leiavad tänapäeval rõhutamist. Rapla imposantses kahe torniga kirikus alustatakse iga aasta augustis kirikumuusikafestivali, mis nüüd on laienenud paljudesse  kirikutesse üle riigi.
Mahtra sõja paigas mängiti 1998 vabaõhuetendust “Mahtra sõda”, 2000. aastast etenduvad Keyserlingidele kuulunud Raikküla mõisahoone ees kohalikul ainesel tuginevad lood Keyserlingidest ja teistest omaaegsetest tähtsatest.
Teatrietendus on kuulsust toonud ka Alu lossile, mille lähistel kolm suve järjest oli võimalik jälgida  etendust “Rapla Brüsseliks”.
Kehtna valla Lelle mõisa pargis etendati Raplamaa aladel elanud legendaarse hobusevarga Jüri Rummi ainetel kirjutatud Rummu Jüri lugu.
Muinaseestlaste kants Varbola linnus on tänapäeval paljude ettevõtmiste korraldamise paik. Linnuses on esinenud näiteks end klaveripojaks nimetav Rein Rannap. Iga aasta augustis on seal rahvusvahelised puupäevad, mis lõpevad linnusel töötanud skulptorite ja asjaarmastajate valmistatud puuskulptuuride oksjoniga.
Pööripäeviti korraldab Varbola linnuse lähedal suvekodu pidav astroloog ja looduseusu esindaja Igor Mang seal tuleriitusi.